Riigi Teatajas avaldati märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seadus, mille kohaselt tuleb ametiasutustel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.
Seaduse kohaselt jääb kehtima põhimõte, et märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid lüheneb maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb seda teha. Praegu tuleb pöörduja küsimusele vastata kuni 30, uue seaduse kehtima hakkamisel aga mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Keerulisemate pöördumiste puhul, mis nõuavad vastamiseks lisaaega, jääb võimalus pikendada vastamise tähtaega kuni kahe kuuni, et tagada vastuste põhjalikkus ja kvaliteet. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.
Seadusega soovitakse kiirendada vastamist inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele, mis käsitlevad näiteks asutuste töökorraldust, valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega seotud infot, aga ka asutuse välja töötatud õigusakte ja eelnõusid. Muudatus puudutab põhiliselt riigi- ja omavalitsusasutusi, kuid märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing, kui teave puudutab riigi või omavalitsuse eelarvevahendite kasutamist.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mis võimaldab märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui inimese samasisulisele pöördumisele on viimase aasta jooksul juba vastatud ja vajadus teavet uuesti saada pole põhjendatud. Samuti võimaldab säte pöördumisele vastamata jätta, kui inimene ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust.
Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin.
Facebook
X.com