Riigi Teatajas avaldati Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Põhiseadust muutva eelnõu kolmandal lugemisel tegi ettekande põhiseaduskomisjoni aseesimees Ants Frosch. Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eerik-Niiles Kross Reformierakonna, Ando Kiviberg Eesti 200, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Algselt nägi eelnõu ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Täiskogu otsusel lisati täna seadusesse 55 saadiku esitatud muudatusettepanek, mille kohaselt tunnistatakse kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
2025 aasta kohalikel valimistel saavad kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätab see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.
2025 aasta valimistel saavad seega osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, ülejärgmistest kohalikest valimistest alates aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.
Teine muudatusettepanek, mille esitasid eelnõule 26 Riigikogu liiget, ei saanud täiskogus piisavalt toetust. Sellega oleks tunnistatud nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus kehtetuks juba alates 2025 aastal oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest.
Kehtiva seaduse kohaselt saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu kolmas lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli seitse, vastu aga 92 Riigikogu liiget.
Riigikogu otsustas toetada põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 92 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget. Põhiseaduse muutmise viisi otsus vajas istungil osalevate Riigikogu liikmete neljaviiendikulist häälteenamust, mis tähendas, et otsuse tegemiseks pidi poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu.
Lõpphääletusel toetas eelnõu seadusena vastuvõtmist 93 ja vastu oli seitse saadikut. Vastuvõtmiseks vajas põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.
Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin.
Facebook
X.com