Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus

      
Riigi Teatajas avaldati kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse, millega nihutatakse märtsis vastu võetud põhiseaduse muudatust arvestades valimisringkondade moodustamise tähtajad tänavustel kohalike volikogude valimistel hilisemaks.

Parlament viis seadusesse muudatuse, mille kohaselt moodustatakse valimisringkonnad sel aastal erandina hiljemalt 11. augustil ning kohalik volikogu jaotab valimisringkondade vahel mandaadid, lähtudes rahvastikuregistri põhisest valijate arvust 15. juuli seisuga. Tavapäraselt moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva ning mandaadid jaotatakse 1. juuni seisu arvestades.

Valimisseadusesse tehti ka teine muudatusettepanek, mis näeb ette, et oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel saavad osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, kes on vähemalt 16-aastased ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas, ning pärast tänavusi valimisi jääb valimisõigus vaid Eesti ja ELi kodanikele. Varem said lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad kolmandate riikide kodanikud.

Muudatusettepanek tulenes Riigikogus märtsi lõpus vastu võetud ja juulis jõustuvast põhiseaduse muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse tänavustel kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatusega viidi valimisseaduses hääletamisõigust reguleerivad sätted põhiseadusega kooskõlla.

Lisaks toetas parlament ettepanekut muuta õigusselguse huvides ka kirikute ja koguduste seadust, mis seni sidus vaimulikuks olemise õiguse hääleõigusega kohalikel valimistel. Eelnõusse viidud muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, justkui võiks põhiseaduse muudatused tuua osale vaimulikele kaasa vaimuliku õigustest ilmajäämise. Kui praegu näeb seadus ette, et usulise ühenduse vaimulik võib olla inimene, kellel on hääleõigus kohalikel valimistel, siis uue sõnastuse kohaselt võib vaimulik olla täisealine teovõimeline inimene, kel on seaduslik alus Eestis viibida.

Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin.