Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid - juuni 2012

 

Uudise kuupäev:
  28.06.2012
Kohtu tasand:
  Riigikohus
Kohtumenetluse liik:
  Tsiviilkohtumenetlus
Lahendi number:
  .

 

Kohtutäituri õigus siseneda võlgniku ruumidesse 
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-85-12

Asjaolud
Kohtutäitur esitas kohtule avalduse, milles palus luba siseneda võlgniku ruumidesse, et anda enampakkumisel müüdud kinnistu üle selle uuele omanikule. Maakohus rahuldas avalduse, ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Ringkonnakohtu arvates ei toonud täitur esile täitedokumenti, mille täitmiseks oli vajalik võlgniku ruumidesse siseneda.

Kohtu seisukoht
Kolleegiumi arvates ei olnud täituril vaja kohtulahendit, et võlgniku ruumidesse siseneda. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Eelnevast tulenevalt oleksid kohtud pidanud jätma täituri avalduse õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute määrused.

***

Tasuta kasutamise lepingu ülesütlemine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-70-12

Asjaolud
Hageja ja kostja sõlmisid eluruumi tasuta kasutamise lepingu. Hageja ütles lepingu üles ning esitas kostja vastu hagi eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kostja väitel ei saanud ta ülesütlemisavaldust kätte, mistõttu ei olnud ülesütlemine kehtiv. Maakohus rahuldas hagi, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võib kasutusse andja igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Kui tähtajatu tasuta kasutamise leping on sõlmitud mingil eesmärgil, võib lepingu üles öelda pärast selle eesmärgi saavutamist. Muuhulgas võivad pooled sõlmida tasuta kasutamise lepingu eseme kasutaja majutamiseks tema eluajaks. Käesolevas asjas tuvastasid kohtud kolleegiumi arvates, et tegemist ei olnud viidatud eesmärgiga sõlmitud lepinguga ning et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.

***

Osa ühisomaniku õigus nõuda osaühingult teavet
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-77-12

Asjaolud
Osa ühisomanik esitas kohtule avalduse, milles palus kohustada osaühingu juhatust võimaldama tal tutvuda osaühingu dokumentidega. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast. Avaldaja eiras kohtu arvates ÄS § 166 lg-s 3 nimetatud tähtaega. Lisaks ei olnud avaldajal võimalik soovitud eesmärki saavutada, kuna osa ühisomanikuna esitas ta avalduse üksi, kuigi osa ühisomanikud saavad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

Kohtu seisukoht
1. Kolleegium selgitas, et juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt. Eeltoodu kehtib ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa kohta. Kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku, kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Eelnev ei tähenda siiski seda, et abikaasad saavad ka osaühingu dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet nõuda osaühingult või kohtu kaudu üksnes ühiselt. Osaniku õigus saada teavet kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koorma see ülemäära osaühingut.

2. Lisaks selgitas kolleegium, et ÄS § 166 lg 3 järgi peab teavet soovinud osanik esitama avalduse kohtule kahe nädala jooksul alates juhatuse keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui juhatus ei ole teabenõudele vastanud. Viimasel juhul hakkab tähtaeg kulgema ajast, mil osanik esitab taotluse, st teeb osaühingule vastava sisuga tahteavalduse. ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise alguseks saab lugeda päeva, mil osaühing saab osaniku taotluse kätte või päeva, mil taotluse saab lugeda TsÜS § 69 järgi kättesaaduks.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute määrused.

***

Vanema õigused lapse väärtpaberikonto kasutamisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2012.a otsus nr 3-2-1-68-12

Asjaolud
Isa avas oma lapsele lapse nimel panga juures väärtpaberikonto. Pank keeldus PKS §-le 188 tuginedes alates 1. juulist 2010 oma kohustusi edasi täitmast. Laps esitas isa kaudu panga vastu hagi, milles palus kohustada panka oma kohustuste täitmist jätkama. Kohtud jätsid hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et seadus ei keela vanemal kohtu nõusolekuta oma lapsele väärtpabereid kinkida ning esindada teda seejuures kinkelepingu sõlmimisel ja väärtpaberite vastuvõtmisel. PKS mõtteks on piirata vanema kergekäelist tegutsemist alaealise lapse raha paigutamisel, mitte aga olukorras, kus laps omandab väärtpabereid tasuta ja sellest ei tulene talle kohustusi. Ka väärtpaberite (v.a PKS § 186 lg-s 2 nimetatud väärtpaberite) omandamiseks (nii kohustus- kui ka käsutustehingu tegemiseks) on vaja kohtu nõusolekut üksnes siis, kui laps omandab väärtpabereid tasu eest, s.o oma raha eest. Seega on lapse vanemal õigus kanda lapse väärtpaberikontole väärtpabereid kohtu nõusolekuta, kui nende eest ei tasuta lapse rahaga. Sellest tuleneb, et kohtu nõusolekut ei ole vaja investeerimislepingu puhul, kui alaealise lapse kontole kantakse väärtpabereid tehingute alusel, kus väärtpaberite ostmiseks kasutatakse kolmanda isiku (sh seadusliku esindaja) raha. Nii võib lapse väärtpaberikonto olla seotud tema esindaja rahakontoga, millel oleva raha eest investeerimisteenuse osutaja väärtpabereid omandab. Samasugune investeerimistegevus on võimalik ka juhul, kui väärtpabereid soetatakse lapsele tema enda kontol oleva raha eest, kuid üksnes juhul, kui kokkulepetest tulenevalt on tagatud, et see raha on lapse kontole kantud kinkena sihtotstarbeliselt väärtpaberite omandamiseks, st majanduslikus mõttes on tegemist väärtpaberite kinkimisega. Kohtu nõusolekut on siiski vaja lapse nimel väärtpaberite võõrandamiseks. Seetõttu, kui soovitakse lapse raha väärtpaberitesse paigutada ja tema nimel investeerimistehinguid teha (sh aeg-ajalt väärtpabereid müüa) on mõistlik taotleda kohtult üldist nõusolekut väärtpaberitehingute tegemiseks. Üldist nõusolekut andes peab kohus olema veendunud, et lapse varaga ei hakata spekuleerima, et lapse vara paigutamisel võetavad riskid vara vähenemisele ei ole eelduslikult suured ja et vanemal on investeerimisalased piisavad teadmised ja oskused.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute otsused.

***

Põlvnemise tuvastamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-40-12

Asjaolud
Pärija esitas kohtule avalduse, milles palus tuvastada, et tema ema on tema vanaema tütar. Ringkonnakohus jättis avalduse läbi vaatamata, kuna pärija ei taotlenud enda põlvnemise tuvastamist ja kuna TsMS § 579 lg 2 järgi võib avalduse põlvnemise tuvastamiseks esitada üksnes isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et põlvnemist on põhimõtteliselt võimalik tuvastada ka naisliini pidi. Samas võimaldab TsMS § 579 lg 1 põlvnemise tuvastamist üksnes n-ö üheastmelisena, st võimaldab tuvastada üksnes isiku põlvnemist väidetavast surnud isast või emast, mitte aga vanavanemast.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu määruse põhjendusi.


***

Võlgnetava kohustuse täitmisest keeldumine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-42-12

Asjaolud
Hageja tarnis kostjale saematerjali. Kostja jättis saematerjali eest tasumata, misjärel esitas hageja kostja vastu hagi tasu saamiseks. Kostja arvates oli tegemist puudustega saematerjaliga, mistõttu sai ta keelduda hagejale maksmisest. Kohtud jätsid hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht
1. Kolleegium selgitas, et puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Madalama astme kohtud ei põhjendanud kolleegiumi arvates hagi rahuldamata jätmist ühegi eelnimetatud asjaoluga. Kohtud oleksid pidanud kostjale selgitama, et ainuüksi ostetud asja puuduse olemasolu ei anna alust keelduda ostuhinna tasumisest.

2. Täiendavalt selgitas kolleegium, et VÕS §-st 111 tulenev kohustuse täitmisest keeldumise õigus võlasuhet ennast ei lõpeta. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute otsused.

***

Andmebaasi mõiste autoriõiguse seaduse tähenduses
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-71-12

Asjaolud
Hageja esitas kostjate vastu hagi, milles väitis, et kostjad rikkusid hageja kui andmebaasi omaniku õiguseid seeläbi, et reprodutseerisid hagejale kuuluvalt ja tema poolt hallatavalt internetilehelt müügikuulutusi koos nende graafilise kujunduse ja fotodega. Kostja arvates, ei olnud avaldatud andmed autoriõigusega kaitstud. Kohtud rahuldasid hagi.

Kohtu seisukoht
Kolleegiumi arvates tuvastasid kohtud põhjendatult, et kostjad rikkusid fotosid kopeerides hagejale kuuluvat õigust teose reprodutseerimisele ja õigust teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele. Kuna hageja tõendas ka olulise investeeringu tegemist veebilehe sisu kogumiseks ja esitamiseks, oli hageja andmebaasi tegijaks, kellele oli tagatud andmebaasi sui generis kaitse. Kuna hageja ei andnud kostjatele nõusolekut kasutada oma andmebaasi, rikkusid kostjad hageja kui andmebaasi tegija õigusi. Kolleegium selgitas, et andmebaas on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Autoriõiguse seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.

***

Seltsingu mõiste
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-69-12

Asjaolud
Müüja müüs ostjale kinnistu. Ostja püstitas kinnistule angaari, misjärel selgus, et kinnistu müügileping oli vorminõude rikkumise tõttu tühine. Ostja esitas müüja vastu hagi angaari suhtes omandiõiguse tunnustamiseks või alternatiivselt kostjalt hüvitise väljamõistmiseks. Kohtud jätsid hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht
1. Kolleegiumi arvates pidid kohtud võtma seisukoha, kas hageja nõue oli käsitatav lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena, käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena, mittenõuetekohasest käsundita asjaajamisest tuleneva nõude või alusetu rikastumise nõudena. Kolleegium rõhutas, et kohus ei ole seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

2. Lisaks selgitas kolleegium käesolevas lahendis seltsingu mõistet. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute otsused.

***

Tagatiskokkuleppe vastuolu heade kommetega
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-66-12

Asjaolud
Kostja andis hagejale laenu, mille tagatiseks seati hageja kinnistule hüpoteek. Seejärel andis kostja ka kolmandale isikule laenu, mis tagati samuti hageja kinnisasjale seatava hüpoteegi ja hageja isikliku käendusega. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus tuvastada pooltevahelise tagatiskokkuleppe tühisus osas, milles tagati hüpoteegiga kolmanda isiku kohustusi. Hageja arvates ei olnud tal kokkulepet sõlmides seoses varasema eluasemelaenu saamisega muud võimalust, kui nõustuda kostja tingimustega, mistõttu oli kokkulepe heade kommete vastane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtud jätsid hagi rahuldamata ja hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht
Antud asjas tuvastasid madalama astme kohtud, et tagatiskokkulepet ei saanud pidada tüüptingimuseks. Isegi, kui tagatiskokkulepe oleks olnud käsitletav tüüptingimusena (kui pooled ei oleks tingimust eraldi läbi rääkinud), ei saanud seda kolleegiumi arvates hagi asjaoludest tulenevalt pidada hagejat ebamõistlikult kahjustavaks. Tagatiskokkulepet ei saanud pidada ka heade kommetega vastuolus olevaks. Tulevaste nõuete tagamine on lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletavad ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevaid nõudeid algselt tagati, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped nö krediidiliinide tagamiseks ja tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped nt täiendavalt võetud laenude tagamiseks. Kuna antud kaasuses oli kolmanda isiku juhatuse liikmeks hageja ise, pidi ta olema teadlik, kui suured olid kohustused, mille täitmise tagatiseks tema kinnistule hüpoteek seati.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.

***

Tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontroll
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-60-12

Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hagi, mille maakohus tagaseljaotsusega rahuldas. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja arvates ei saanud asjas tagaseljaotsust teha, kuna ta oli kohtule teatanud mõjuva põhjuse olemasolust (lapse haigus), mis takistas tal kohtusse ilmumast. Maakohus jättis määrusega kaja rahuldamata, leides, et kostjal oli esindaja, kes ei toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta jättis istungile tulemata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

Kohtu seisukoht
1. Kostja ei põhistanud oma väidet ega esitanud tõendeid, millest nähtuvalt võinuks kohus seada kostjat esindava advokaadi esindusõiguse kahtluse alla. Maakohtul oli õigus teha tagaseljaotsus olenemata asjaolust, et kostja oli teavitanud kohut mõjuvast põhjusest, mille tõttu ta ei saanud ise kohtuistungile ilmuda. Kostjal oli kohustus kohtule teatada ja põhistada, millisel mõjuval põhjusel ei saanud tema ise või tema esindaja kohtuistungile ilmuda.

2. Lisaks rõhutas kolleegium käesolevas lahendis, et kohtul tuleb tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (mh hagi veenvust, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel), kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel. Samuti tuleb tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (mh hagi veenvust) kontrollida selle määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu määruse muutmata.

***

Kohtulik hüpoteek
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-73-12

Asjaolud
Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostjale kuuluvale kinnistule käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtud rahuldasid hagi tagamise taotluse. Kostja esitas määruskaebuse.

Kohtu seisukoht
Kolleegiumi arvates oleks hagi tagamisel piisanud kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam abinõu. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses. Kohtul on õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek ka siis, kui hageja on palunud kinnistusraamatusse kanda keelumärge ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist. Täiendavalt selgitas kolleegium, et selline kohtulik hüpoteek ulatub nii hageja põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu ja maakohtu määruse osaliselt hagi tagamise abinõu kohaldamise osas.

***

Kinnisasja piirid
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-67-12

Asjaolud
Hagejatele kuulus kinnisasi kostjatele kuuluva kinnisasja kõrval. Hagejad esitasid hagi, milles nõudsid, et kostjad vabastaksid hageja kinnisasja osa. Kostjate arvates ei kajastanud mõõtetulemused, millele hagejad tuginesid, õigesti kinnisasja õiguspäraseid piire. Kohtud rahuldasid hagi.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas lähemalt kinnisasja piiriandmete õiguslikku tähendust ja piiri määramise õiguslikku regulatsiooni. Kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need andmed esitab kinnistusosakonnale maakatastri pidaja. Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb kolleegiumi arvates, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigust eeldatakse. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kolleegiumi arvates hindasid kohtud antud vaidluses üle katastrikannete õiguslikku tähendust ja jätsid arvestamata kostjate tõendid selle kohta, et katastriandmed poolte kinnisasjade piiri kohta võisid olla valed.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse.

***

Täitemenetluse ajatamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-79-12

Asjaolud
Avaldaja esitas kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks. Kohtud rahuldasid ajatamise osaliselt, mille peale esitas määruskaebuse sissenõudja. Avaldaja suri pärast ringkonnakohtu määruse tegemist.

Kohtu seisukoht
Kolleegium lõpetas asjas menetluse. Mh selgitas kolleegium lähemalt täitemenetluse ajatamise võimalust TMS § 45 alusel. Viidatud säte näeb ette võimaluse peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega peab kohus lähtuma TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute määrused.

***

Üürileandja pandiõigus
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-76-12

Asjaolud
Võlgnik üüris hagejalt äripinda, kuid jättis täitmata üürilepingust tulenevad kohustused, misjärel teostas hageja üürileandja pandiõigust ning keelas üüriobjektilt esemete väljaviimise. Võlgnik viis pandiesemed siiski üüriesemelt ära. Kohus kuulutas välja võlgniku pankroti. Hageja taotles oma nõude tunnustamist esimese järgu nõudena. Ringkonnakohus tunnistas hageja nõuet pankrotimenetluses teises järgus.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomise tõttu ning seaduse kohaselt ulatub pandiõigus eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele (sh kolmandate isikute) vallasasjadele. Antud asjas oli hageja oma pandiõigust tõendanud. PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi rahuldatakse pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist esimeses järgus pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu määruse.

***

Hädakaitse
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-72-12

Asjaolud
Kostja mõisteti süüdi kuriteos, mille ohvriks oli kolmas isik. Eesti Vabariik hüvitas kolmandale isikule kuriteoga tekitatud kahju, misjärel esitas Eesti Vabariik OAS § 31 lg 1 alusel tagasinõude kostja vastu. Kostja arvates ei olnud tal kohustust kahju hüvitada, kuna ta tegutses hädaseisundis. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus saatis asja maakohtusse uues arutamiseks, kuna maakohtu otsus oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendamata.

Kohtu seisukoht
Kolleegium rõhutas, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus tuvastas kolleegiumi arvates tekkinud kahju, kostja teo ning põhjusliku seose kahju ning kostja teo vahel. Ringkonnakohus oleks antud asjas pidanud tuvastama, kas kostja tekitas kahju hädakaitseseisundis. Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta tekitab ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Hädakaitseseisundi korral peab isik, kes ründajale kahju tekitas, olema tegutsenud enda või teise isiku kaitsmise tahtlusega. Järelikult peab ta olema ründajale kahju tekitanud kas otsese või kaudse tahtlusega.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse.

***

Hoonestusõiguse tasu nõue võlgniku pankrotimenetluses
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-59-12

Asjaolud
Võlgnik ja võlausaldaja sõlmisid hoonestusõiguse seadmise lepingu. Kohus kuulutas välja võlgniku pankroti. Võlausaldaja esitas võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanekule vastuväite - võlausaldaja arvates tuli enne pankrotimenetlust tekkinud hoonestusõiguse tasu võlgnevus lugeda massikohustuseks, kuna haldur jätkas hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmist. Pankrotihaldur leidis, et võlausaldajal oli õigus nõuda hoonestusõiguse tasu pankroti väljakuulutamiseni üksnes pankrotivõlausaldajana.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et pankrotiseadus ei võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks. Hoonestusõigussuhe on oma olemuselt asjaõiguslik kestvussuhe. Pankrotihalduri poolt kestvussuhtest tuleneva perioodilise makse tasumise kohustuse täitmine võlgniku pankrotimenetluse ajal ei anna alust käsitada enne pankroti väljakuulutamist sama kestvussuhte alusel tekkinud varasemate perioodiliste maksete võlgnevust massikohustusena.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu määruse muutmata.

***

Reaalkoormatis
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-84-12

Asjaolud
Avaldaja esitas avalduse reaalkoormatise kinnistusraamatusse kandmiseks. Koormatise sisuks oli koormatud kinnisasja igakordse omaniku kohustus rajada ja likvideerida teatud rajatised. Kohtud jätsid kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna reaalkoormatise sisu ei vastanud reaalkoormatise mõistele – reaalkoormatisega ei saa tagada ühekordseid sooritusi.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et AÕS § 229 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et reaalkoormatisest tulenevad kohustused peavad olema korduvad (perioodilised). Üksnes perioodiliste kohustuste puhul realiseerub reaalkoormatise õiguslikku olemust reguleeriv AÕS § 239 lg 1, mille järgi vastutab kinnisasja igakordne omanik isiklikult tema omanikuks olemise ajal sissenõutavaks muutunud kohustuste eest ja kinnisasjaga ka varasemate reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest. Samuti saab just perioodiliste kohustuste puhul sisu AÕS § 237 lg 1, mille järgi reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu määruse muutmata.

***

Pankrotiavalduse esitamine saneerimismenetluse ajal
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-46-12

Asjaolud
Hageja esitas avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Hageja tasus teatud summa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, misjärel esitas hageja võlgniku viimase juhatuse liikme vastu hagi deposiiti tasutud summa hüvitamiseks. Hageja arvates rikkus võlgniku juhatuse liige kohustust esitada pankrotiavaldus. Võlgniku juhatuse liikme arvates oli tal võimatu vaidlusalust kohustust täita, sest võlgniku maksejõuetus tekkis ajal, kui ta ei olnud enam võlgniku juhatuse liige. Kohtud jätsid hagi rahuldamata, leides, et võlgniku saneerimismenetluse ajal ei olnud pankrotiavalduse esitamine võimalik.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et PankrS § 30 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud PankrS § 30 lg-s 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Kohtud tuginesid kolleegiumi arvates aga ebaõigesti eeldusele, et võlgniku saneerimismenetluse ajal ei olnud pankrotiavalduse esitamine võimalik, mistõttu jätsid nad hindamata, kas asjas esitatud väited ja tõendid andsid alust järelduseks, et võlgnik võis muutuda püsivalt maksejõuetuks saneerimismenetluse ajal. SanS §-ga 49 ei piira võlgniku juhatuse liikme võimalust esitada pankrotiavaldus. SanS § 49 lg 1 järgi piiratakse üksnes võlausaldaja, kes on saneerimiskavaga hõlmatud või kelle nõue oli enne saneerimiskava kinnitamist olemas, pankrotiavalduse esitamise õigust saneerimiskava kehtivuse ajal.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse.

***

Toimikuga tutvumise piiramine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-78-12

Asjaolud
Kohus kohaldas avaldaja suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamist. Avaldaja esitas kohtule taotluse tutvuda tsiviilasja materjalidega. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhjendusega, et avaldaja tervisliku seisundi tõttu tuleb piirata tema õigust toimikuga tutvuda. Ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et see esitati hilinenult, kuna avaldajale kinnisesse asutusse paigutamise menetluses määratud esindaja sai maakohtu 21. novembri 2011. a määruse kätte 21. novembril 2011, kuid määruskaebus esitati alles 14. detsembril 2011.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et asja materjalide kohaselt jõustus ringkonnakohtu määrus ja seega lõppes ka asja menetlus 24. mail 2011. TsMS § 219 lg 4 kohaselt lõpeb kohtu määratud esindaja esindusõigus menetlust lõpetava lahendi jõustumisega või menetluse muul viisil lõppemisega, kui kohus ei lõpeta esindusõigust juba varem või ei ole esindajat määranud vaid ühe kohtuastme jaoks. Asja menetluse lõppemisega lõppes ka avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esindusõigus. Seega lähtus ringkonnakohus vääralt määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamisel 21. novembrist 2011. Täiendavalt märkis kolleegium, et maakohus oleks pidanud põhjendama, millistest asjaoludest tulenevalt tegi kohus järelduse, et isiku tervislik seisund oli ka pärast kinnisest astutusest vabanemist selline, et oli põhjust keelata tal toimikuga tutvuda.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu määruse.

***

Kohustus esitada kohtule kaebuse originaal
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-91-12

Asjaolud
Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna seda ei olnud digiallkirjaga varustatud. Hageja arvates jättis ringkonnakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 336 lg 4, mille järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta selle paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.

Kohtu seisukoht
Kolleegium rõhutas, et kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta TsMS § 336 lg-t 4 kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid. Kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu määruse muutmata.

***

Tagaseljaotsuse tegemise eeldused
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.06.2012.a. määrus nr 3-2-1-92-12

Asjaolud
Kohus andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks, misjärel rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Kohtud jätsid kaja rahuldamata, leides, et asjas ei esinenud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu seisukoht
Kolleegiumi arvates rikkusid kohtud oluliselt menetlusõiguse norme, kui asusid seisukohale, et asjas ei olnud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama sätte lg 5 p 3 järgi ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Antud kaasuses esitas kostja hagile vastuväited. Sellises olukorras ei olnud tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud.

Kolleegium tühistas madalama astme kohtute määrused.

***

Hüpoteegi osaline kustutamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-81-12

Asjaolud
Hageja palus AÕS § 349 lg 1 alusel kustutada kostja kasuks tema kinnistule seatud hüpoteek või alternatiivselt kustutada hüpoteegist teatud summa. AÕS § 349 lg-s 1 sätestatakse, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtud jätsid hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht
Kolleegiumi arvates leidsid kohtud õigesti, et AÕS § 349 lg 1 kohaldamiseks ei olnud alust, sest hageja ei tuginenud sellele, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei tekkinud või et see nõue oli rahuldatud. Hageja tugines sellele, et hüpoteegiga tagatud nõue oli osaliselt rahuldatud. Tagatud nõude osalise rahuldamise korral on võimalik AÕS § 349 lg 2 alusel nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Hüpoteegi osaline kustutamine seisneb kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma vähendamises või uue väiksema summaga hüpoteegi sissekandmises. Otsustamaks selle üle, millise summa ulatuses tuleks hüpoteek nõude osalisel rahuldamisel kustutada, on vaja tuvastada, milline oli hüpoteegiga tagatud nõude esialgne suurus ning millise summa võrra on see nõue vähenenud. AÕS § 349 lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ning hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus.

Kolleegium täiendas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

***

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-88-12

Asjaolud
Hageja oli ühe eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. Kostja (tarbijate ühistu) ei erastanud eluruumi hagejale, vaid võõrandas selle kolmandale isikule. Hageja esitas kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, leides, et hagi ei olnud aegunud.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et hageja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui talle sai teatavaks, et kostja võõrandas kinnistu kolmandale isikule. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et kostja rikkumine tuvastati hilisema kohtuotsusega, ei mõjutanud hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust.

Kolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse.

***

Soojusenergia ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse lepingu pooled
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-83-12

Asjaolud
Hageja müüs kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel teatud elamute tarvis soojusenergiat ning osutas elamute suhtes veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Kolmas isik esitas vee- ja kanalisatsiooniteenuse, vee soojendamise ja kaugkütte eest arveid korteriomanikele. Kuna kolmas isik jättis osaliselt hagejale tasumata, esitas hageja kahe korteriomaniku vastu hagi. Kohtud jätsid hagi rahuldamata, leides, et hagi ei esitatud õige kostja vastu.

Kohtu seisukoht
Kolleegiumi hinnangul jätsid kohtud põhjendatult hagi rahuldamata. Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks saavad olla korteriomanikud ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu oma nimel. Eeltoodu tähendab seda, et vee-ettevõtjal on kohustus sõlmida leping sättes nimetatud isikutega, mitte seda, et vee-ettevõtja saaks viidatud sätte alusel lugeda muu isikuga sõlmitud lepingus lepingupooleks sättes nimetatud isikud. Ka võrguettevõtjal on kohustus sõlmida soojusenergia müügileping samade isikutega, kellega on sõlmitud liitumisleping, s.o tarbijapaigaldise omanike või valdajatega. Seega võivad müügilepingu sõlmimist nõuda esmajoones korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu. Eelnimetatu ei tähenda aga seda, et kui võrguettevõtja sõlmib lepingu muu isikuga, saaks viidatud sätte järgi lugeda leping sõlmituks korteriomanikega.

Kolleegium jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.

***

Isikuandmete avaldamise õigusvastasus
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2012.a. otsus nr 3-2-1-169-11

Asjaolud
Korteriühistu (kostja) juhatuse liige avaldas hageja kohta ajalehes Äripäev kommentaari, milles märkis mh, et hageja tegevuse kohta oli korteriühistu juhatus esitanud politseile süüteoteate, mille kohaselt kahtlustati hagejat kelmuses ja ühistu vara riisumises märkimisväärses ulatuses. Hageja esitas korteriühistu vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks. Kohtud jätsid hagi rahuldamata põhjusel, et kostja poolt avaldatud asjaolu vastas tegelikkusele.

Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Sama sätte lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja tema tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärgiks. Nt võib kostja rikkuda isikuandmete kaitse seadusest tulenevat kohustust või kriminaalmenetluse seadustikust tulenevat keeldu avaldada kohtueelse menetluse andmeid prokuratuuri loata. Antud kaasuses kostja kolleegiumi arvates selliseid kohustusi aga ei rikkunud.

Kolleegium muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

/otsingu_soovitused.json