Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 319: 24.-30. oktoober 2016. aasta

 

Uudise kuupäev :
  18.11.2016
Kohtu tasand :
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik :
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 319: 24.-30. oktoober 2016. aasta

 

Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele

lg 4 – kinnipidamise põhjuste kohtulik kontroll

Kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil 1 aasta ja 4 kuud ei olnud isikuvabaduse rikkumine

Chkhikvishvili vs Venemaa, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 43348/13

Asjaolud

Venemaa ametivõimud andsid korralduse kaebaja väljasaatmiseks Gruusiasse seoses mitmel korral süüdimõistmisega uimastikuritegudes. Ta oli väljasaatmise korralduse väljastamise ajal kinnipeetav seoses vabaduskaotusliku karistuse kandmisega, mille tähtaeg oli 11.10.2012. Kaebajat ei vabastatud siseministeeriumi taotlusel ning järgnes menetlus tema väljasaatmiseks. 24.02.2014 sai kaebaja Gruusia passi ning ta saadeti Venemaalt välja 03.03.2014. Kaebaja oli eelnevalt korduvalt kaevanud ebamõistliku kestusega kinnipidamise peale, kuid edutult. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) lg-te 1 (kinnipidamise alused) ja 4 (õigus kinnipidamise põhjendatuse kohtulikuks kontrolliks) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt Venemaa vastu tuvastanud, et riigis ei ole väljasaatmiseks kinnipeetud isikutele tõhusat õiguskaitsevahendit, mille kaudu nad saaksid saavutada kinnipidamise põhjendatuse kohtuliku kontrolli ja vajadusel vabastamise. Sama muster oli ka käesolevas asjas. Kaebaja kinnipidamiseks ei seadnud kohus tähtaega. Valitsus ei näidanud tõhusa õiguskaitsevahendi olemasolu.

Isiku kinnipidamine väljasaatmiseks ei eelda, et see on vajalik mõistlikkuse kriteeriumi alusel – nt uute õigusrikkumiste välistamiseks. Isiku kinnipidamine on õiguspärane seni, kuni toimub hoolas menetlus tema väljasaatmiseks. Ametivõimud ei tohi käituda pahauskselt.

Ametivõimude tegevuses ei olnud viivitusi. Nad uurisid aktiivselt võimalusi kaebaja väljasaatmiseks kas Türgisse või Gruusiasse. Kinnipidamise kestus oli 1 aasta ja 4 kuud. Kaebaja ei kaevanud ebakohaste tingimuste üle. Seetõttu ei olnud asjas artikli 5 lg 1 rikkumist.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

2.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumist;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot.

----------

 

Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele tsiviilasjades

EIÕK-d tuleb tõlgendada rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni valguses

Radunović jt vs Montenegro, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 45197/13 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajad vabastati töölt Ameerika Ühendriikide saatkonnas. Esimene kaebaja töötas protokollispetsialisti ja tõlgina ning teised kaebajad turvatöötajatena. Kohus keeldus nende kaebusi läbi vaatamast pädevuse puutumise tõttu, viidates välisriigi immuniteedile. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riikide immuniteet tuleneb rahvusvahelisest tavaõigusest, mis teeb vahet riigi suveräänsusel ühelt poolt ning riigi majandus- ja haldustegevusel teiselt poolt.

Kohtule juurdepääsuõigus ei ole absoluutne. EIÕK-d tuleb tõlgendada rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni valguses, mille kohaselt tuleb arvesse võtta poolte vahelistes suhetes kehtivaid rahvusvahelise õiguse ükskõik milliseid norme. Kui riigi immuniteedi alusel piiratakse kellegi juurdepääsu kohtule, siis tuleb EIK-il teha kindlaks sellise piirangu põhjendatus. EIK on võtnud omaks seisukoha, et tsiviilmenetluses riigi immuniteedi tunnustamine on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning vajalik riikidevaheliste heade suhete säilitamiseks. Riigi immuniteet tuleneb põhimõttest par in parem non habet imperium (võrdsetel ei ole teineteise üle võimu). Rahvusvahelises õiguses on selgelt vähenenud riigi absoluutse immuniteedi kohaldamine. Samuti tuleneb rahvusvahelisest õigusest põhimõte, mille kohaselt võib rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneda riigile kohustusi isegi siis, kui riik ei ole seda kokkulepet ratifitseerinud.

Mitte ükski ÜRO 2004. aasta riikide jurisdiktsiooni immuniteedi ja vara kaitse konventsioonis loetletud erandist ei kohaldunud kaebajate olukorrale. Riigi immuniteedile ei saa tugineda siseriiklikus kohtumenetluses. Kaebajate töölepingud ei määratlenud vaidluste lahendamise kohtualluvust. Kohtud ei esitanud piisavaid ja mõjuvaid põhjendusi, kui keeldusid kaebajate kaebusi sisuliselt arutamast.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks teisele ja kolmandale kaebajale määras EIK 19 000 eurot ning 22 000 eurot, esimesele kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 600 eurot, samuti erinevad summad kulude katteks.

----------

Kohtunik peab hoiduma survestamast menetlusosalisi sõlmima kokkulepet

Vardanyan ja Nanushyan vs Armeenia, kohtuotsus 27.10.2016, avaldus nr 8001/07

Asjaolud

Kaebajatel oli pikaajaline vaidlus nendele kuuluva omandi üle, mille oli vaidlustanud avalikke töid teostav ettevõte. Kaebajate kasuks jõustus kohtulahend, kuid linnapea algatatud uues menetluses leidis kohus, et kaebajatel puudub omandiõigus. Ülemkohtu menetluses survestas kohtukolleegiumi liige korduvalt ühte kaebajat sõlmima poolte vahelist kokkulepet, nimetades seda mõistlikuks. Kokkulepet ei sõlmitud kaebaja vastuseisu tõttu ning ülemkohus langetas kaebajatele ebasoodsa lahendi, saates asja tagasi arutamiseks apellatsioonikohtule. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Õiguskindluse põhimõte on osaks kõigi lepinguosaliste riikide ühisest väärtussüsteemist. Kui kohus on mingi küsimuse lõplikult lahendanud, siis ei ole kohtumenetluse osapoolel õigust saavutada asja uut arutamist selleks, et kohus annaks asjas uue sisulise lahendi. Jõustunud kohtulahendi tühistamine on lubatav ainult õigusemõistmisel toimunud eksimuste või ilmselgelt õigusvastase kohtulahendi parandamiseks. Miski ei andnud alust lugeda, et esimeses kohtumenetluses esinesid kohtulahendi tühistamist põhjendavad asjaolud. Seega oli asjas õiguskindluse põhimõtte rikkumine.

Ülemkohtus asja arutanud kolleegiumi eesistuja subjektiivses erapooletuses ei olnud alust kahelda. Kohtunik tegi ettepaneku pooltele kokkuleppele jõudmiseks, mis iseenesest on õigusemõistmisel lubatud. Siiski tuleb kohtunikul üksnes piirduda menetlusosaliste arvamuse kuulamisega kokkuleppe võimalikkuse kohta ning kohtunikul tuleb seejuures toimida ettevaatlikult välistamaks, et tema sõnu võidakse mõista kokkuleppe survestamisena. Kohtunik märkis, et kolleegium arvestab asjaolu, et kaebajad on keeldunud sõlmimast mõistlikku kokkulepet. Selline käitumine oli kohtu objektiivsuse põhimõtte rikkumine.

Eeltoodud põhjustel oli asjas ka omandiõiguse rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Küsimus õiglasest hüvitisest lükata edasi.

----------

Kui isik saavutab sisulise kohtulahendi, siis ei ole tema õigust kohtule juurdepääsuks rikutud

Kendristakis jt vs Kreeka, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.10.2016, avaldus nr 47975/11

Asjaolud

Kaebajate lähisugulased hukkusid 1999. aastal maavärina tagajärjel, mis põhjustas tehase kokkuvarisemise ning paljude töötajate surma ja osade vigastused. Kohtumenetluses mõisteti kaebajatele välja hüvitised, sest ekspertiisiga tuvastati tehase ehituskonstruktsioonide mittevastavus nõuetele. Tehase omanikettevõtte pankrotistus ning Kreeka Rahvuspanga nõuet tunnustati pankrotimenetluses eespool kaebajate nõudeid. Kohus rahuldas kaebajate kaebused ning viis nende nõuded ettepoole panga nõudest, kaebajatele maksti välja hüvitised. Kassatsioonikohus tühistas madalama kohtuastme lahendi ning kohustas kaebajaid saadud summad pangale tagastama. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus ning kohtumenetluse kestus) ning 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd esimese astme kohtulahend on täidetud ning kaebajatele on summad välja makstud, siis oli kohtule juurdepääsuõiguse aspektis avaldus mitte-vastuvõetav. Kuivõrd kaebajad põhjustasid endi tegevusega kohtumenetluse venimist, siis oli avaldus mitte-vastuvõetav ka selles aspektis. Kaebajatel ei olnud eelneva tõttu argumenteeritavat väidet artikli 13 rikkumise kohta.

Kuivõrd pank peab summade väljanõudmiseks algatama uue kohtumenetluse, siis on omandiõiguse aspektist avaldus enneaegne. EIK-i kaitsemehhanism põhineb subsidiaarsuse doktriinil.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele kriminaal- ja haldusasjades

Kriminaalasjas ei ole apellatsioonikohtul diskretsiooni kaaluda, kas kutsuda enda süüd eitav kohtualune kohtuistungile või mitte

Arps vs Horvaatia, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 23444/12

Asjaolud

Kaebajale ja teisele isikule esitati 2004. aastal süüdistus pettuses. Kaebaja ja teine isik tunnistati süüdi 2009. aastal ning karistuseks määrati 1-aastane vangistus 4-aastase katseajaga. Samuti tuli neil ohvritele hüvitada 31 100 eurot. Kaebaja vaidlustas apellatsioonis nii tuvastatud faktilisi asjaolusid kui ka materiaalõiguse kohaldamist, samuti palus enda ja kaitsja osalemise võimaldamist apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioonikohus vaatas apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses, teavitamata sellest ei kaebajat ega tema kaitsjat. Konstitutsioonkohus ei võtnud kaebust menetlusse. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 3 “c” (kaitseõigus) rikkumise tuvastamiseks seoses võimatusega osaleda apellatsioonikohtu istungil.

EIK-i seisukohad

Avaldus oli vastuvõetav, sest kaebaja oli esitanud enda põhiargumendid konstitutsioonikohtule. Sellega tagas ta riigile võimaluse rikkumine heastada.

Horvaatias oli apellatsioonikohtul pädevus tuvastada faktilisi asjaolusid ja kohaldada õigust. EIK on varasemalt leidnud Horvaatia suhtes, et kohtualuse isiklik kohalolek on apellatsioonikohtu istungil vältimatu. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale. Kaebaja väitis, et esimese astme kohtunik eksis faktide tuvastamisel, samuti eitas ta enda süüd. Seetõttu tuli apellatsioonikohtul asjaolusid ja kaebaja süüküsimust uuesti hinnata. Apellatsioonikohtul ei ole diskretsiooni otsustada, kas kutsuda kohtualune istungile või mitte. Keeruline on mõista, kuidas saaks isik ennast tõhusalt kaitsta ilma kohtuistungil osalemata.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.

----------

Sarnased probleemid kaitseõiguse tagamisel on nii anonüümse kui ka mitteilmunud tunnistaja korral

Ivannikov vs Venemaa, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 36040/07

Asjaolud

Kaebaja tunnistati süüdi mõrvas anonüümse tunnistaja ütluste alusel. Kohtuistungil küsitles kohtunik seda tunnistajat eraldi ruumis sekretäri juuresolekul ning naastes kohtusaali luges ette tunnistuse. Kaebajal, tema kaitsjal ning prokuröri oli võimalik esitada küsimusi kohtusekretäri kaudu. Vastuses märkis tunnistaja, et kartis enda turvalisuse pärast. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) lg-te 1 ja 3 “d” (õigus tunnistajate küsitlemisele) rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et tal ei olnud võimalik küsitleda tunnistajat, kelle ütlused olid otsustavad tema süüditunnistamisel.

EIK-i seisukohad

EIK-i kohtupraktika kohaselt on anonüümsete või mitteilmunud tunnistajate ütlustele toetuvas menetluses sarnased probleemid kaitseõiguse tagamisel.

Anonüümsuse tagamiseks oli mõjuv põhjus, sest tunnistaja kartis enda turvalisuse pärast. Tunnistus ei olnud ainus tõend, sest kohus möönis selle tinglikkust. Kohus tasakaalustas kaitseõigust, sest kohtunik jälgis tunnistaja käitumist. Kaebajal oli võimalik esitada küsimusi.

Nendel kaalutlustel ei olnud asjas kaitseõiguse rikkumist.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumist.

----------

Kohtul tuleb põhjendada istungi kuulutamist kinniseks

Chaushev jt vs Venemaa, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 37037/03 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate vastu toimus kriminaalkohtumenetlus 2002. aasta aprillis islamistlikku paramilitaarsesse gruppi kuulumise süüdistuses. Ilma enda otsust põhjendamata pidas kohus kinnise istungi kinnipidamisasutuses. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus avalikule kohtuistungile) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Avalik kohtuistung on õiglase õigusemõistmise oluline garantii, sest seeläbi tagatakse usaldus kohtuvõimu vastu. Õigus avalikule õigusemõistmisele ei ole absoluutne, sest teatud juhtudel on vajalik kinnine kohtuistung tunnistajate kaitseks või kohtuistungil vaba arvamuste vahetuse tagamiseks. Kuivõrd käesolevas asjas ei põhjendanud kohus kinnise istungi vajalikkust, siis oli asjas artikli 6 lg 1 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis.

----------          

 

Artikkel 6 lg 3 – menetluslikud garantiid kriminaalasjades

“d” – õigus tunnistajate väljakutsumisele

Kohtul tuleb motiveerida, miks tunnistaja mitteilmumiseks olid mõjuvad põhjused

Ter-Sargsyan vs Armeenia, kohtuotsus 27.10.2016, avaldus nr 27866/10

Asjaolud

Kaebaja ja B.M. olid peamised kahtlusalused 2000. aasta oktoobris Kasahstanis Kostanai linnas toimepandud mõrvas. Mõrval oli 11 tunnistajat, kelle ütlused võeti kriminaaluurimise käigus. Kaebaja vahistati 2004. aastal Armeenias Kasahstani väljastatud rahvusvahelise vahistamismääruse alusel, kuid vabastati seetõttu, et Armeenia ja Kasahstan ei saavutanud kokkulepet kaebaja üleandmise tingimuste osas. B.M. viibis Kasahstanis ning tunnistati 2006. aastal süüdi mõrvas. Kaebajale esitati süüdistus mõrvas Armeenia õiguskaitseorganite poolt. Kriminaalkohtumenetluses palus kaebaja tunnistajate ülekuulamist, kuid kohus ei vastanud. Kaebaja väitis, et ühelegi tunnistajale ei saadetud nõuetekohaselt kohtukutset. Kaebaja palus kohtul näidata videosalvestist sündmuskohast, mille kohus oli võtnud menetlusse tõendina. Kohus ei rahuldanud seda taotlust. Kaebaja tunnistati 2009. aastal süüdi mõrvas, kohus toetus 11 tunnistaja ütlustele ja videosalvestisele. Apellatsioonikohus leidis, et kõik 11 tunnistajat olid saanud nõuetekohase kutse ning nendel olid mõjuvad põhjused kohtusse mitteilmumiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 3 “d” (õigus tunnistajate küsitlemisele) rikkumise tuvastamiseks. Ta viitas sellele, et tal ei olnud võimalik küsitleda tunnistajaid ning kohtus ei uuritud videosalvestist.

EIK-i seisukohad

EIK-i kohtupraktikast tulenevad järgmised põhimõtted kohaldamaks olukorras, kus tunnistaja ei osale avalikul kohtuistungil. Esiteks tuleb selgitada, kas tunnistaja mitteilmumiseks olid mõjuvad põhjused. Teiseks on oluline, kas mitteilmunud tunnistaja ütlused olid otsustavad isiku süüditunnistamisel. Ning kolmandaks tuleb uurida tasakaalustavaid meetmeid.

Ilmselgelt olid tunnistajate ütlused ja ka videosalvestis määravad kaebaja süüditunnistamiseks. Kohus piirdus formaalse selgitusega, et kaebajad olid kutsed kätte saanud ning neil olid mõjuvad põhjused mitteilmumiseks. Mingeid tasakaalustavaid meetmeid ei kohaldatud. Need asjaolud olid piisavad rikkumise tuvastamiseks.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 100 eurot.

----------

 

Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu austamisele

Avalik huvi kriminaaluurimise läbiviimiseks kaalub üles isiku huvi, et tema vastu kasutatakse ainult seaduslikult saadud tõendeid

Baśić vs Horvaatia, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 22251/13

Asjaolud

Kohtunik andis loa kaebaja salajaseks jälgimiseks, sest prokuratuur kahtlustas teda uimastikuritegudes. Kohtumenetluses palus kaebaja korduvalt salajase jälitustegevusega saadud teabe välistamist tõendite hulgast, sest tema arvates oli jälitustegevus ebaseaduslik. Kohtunik ei rahuldanud taotlusi. Kaebaja tunnistati süüdi ning teda karistati 5-aastase vangistusega. Kohtunik märkis, et salajane jälitustegevus oli vajalik kuriteo uurimiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 (õigus eraelu austamisele) ning 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks. Ta märkis, et salajase jälitustegevuse läbiviimine ei olnud vajalik ning seeläbi kogutud tõendite kasutamine kohtumenetluses rikkus tema õigust õiglasele õigusemõistmisele.

EIK-i seisukohad

Kaebaja salajaseks pealtkuulamiseks andis kohus küll loa, kuid selles ei olnud põhjendusi ning eriti puudus selgitus, miks uurimist ei saa läbi viia isiku eraellu vähem sekkuvate meetmete kaudu. Samas tulenes põhjendamise nõue siseriiklikust õigusnormist. Kohus seevastu asus salajase jälitustegevuse vajalikkust põhjendama tagantjärele. Need asjaolud olid piisavad tuvastamaks artikli 8 rikkumist.

EIK-i ülesanne ei ole teha kindlaks, milliseid tõendeid on lubatav kasutada siseriiklikus kohtumenetluses. Seetõttu ei ole artikli 8 rikkumise kaudu saadud tõendi kasutamine kohtumenetluses iseenesest vastuolus õiglase õigusemõistmisega. Avalik huvi kriminaaluurimise läbiviimiseks ja süüdlase karistamiseks kaalub üles isiku huvi selle kohta, et tema vastu kasutaks ainult legitiimselt saadud tõendeid.

Kaebajal oli võimalik esitada kohtule enda vastuväiteid. Ta ei seadnud kahtluse alla jälitustegevusega kogutud teabe autentsust, vaid üksnes jälitustegevuse õigusvastasust. Kuigi salajase jälitustegevusega kogutud tõend oli otsustav kaebaja süüditunnistamiseks, olid lindistused autentsed. Kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele ei rikutud.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.

----------

Riigil on õigus saata välja õigusrikkumises süüdimõistetud välismaalased

Dzhurayev ja Shalkova vs Venemaa, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 1056/15

Asjaolud

Esimene kaebaja (mees, sündinud 1966. aastal) on Tadžikistani kodanik, kes saabus Venemaale 1995. aastal ning asus koos elama teise kaebajaga (naine, sündinud 1985. aastal, Venemaa kodanik). Neile sündis poeg 2006. aastal ning abielu registreeriti kolm aastat hiljem. Esimene kaebaja viibis Venemaal ajutuste elamislubade alusel, mida pikendati regulaarselt. 2013. aastal ei võimaldatud tal Venemaale siseneda pärast ajutist äraolekut. Tema suhtes oli väljastatud väljasaatmise korraldus, mis viitas julgeoleku ja elanikkonna tervise kaitse vajadusele. Korralduses ei olnud sisenemise keelu kestust. Esialgu ei teatatud kaebajatele ka korralduse väljastanud ametkonda ning alles kohtu kaudu õnnestus neil saada teada, et korralduse väljastas riikliku julgeoleku amet. Kaebajad vaidlustasid korralduse kohtus, mis aga ei tühistanud sisenemise keeldu ning märkis, et esimene kaebaja oli seotud riigi julgeoleku vastase tegevusega. Kaebajad väitsid, et neile ei ole tehtud kättesaadavaks keelu aluseks olnud tõendeid ning meede rikkus nende perekonnaelu puutumatust. Esimesele kaebajale väljastati kolmeaastane elamisluba 2015. aasta märtsis ning ta elab Venemaal. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus perekonnaelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riikidel on õigus kontrollida välismaalaste sisenemist enda territooriumile. Riikidel on õigus välja saata õigusrikkumises süüdimõistetud välismaalased, pidades seejuures silmas rõhuvat sotsiaalset vajadust ning proportsionaalsust soovitava eesmärgiga.

Venemaa valitsuse vastuväite kohaselt vaatas kaebaja vastu kogutud tõendid läbi siseriiklik kohus. Iga valitsus vastutab riigis julgeoleku tagamise eest ning tal on pädevus hinnata olukorda talle teadaoleva informatsiooni alusel. Siiski ei tulene subsidiaarsuse põhimõttest see, et EIK-il puudub igasugune võimalus järelevalveks. EIK uurib, kas siseriiklikus menetluses olid piisavad garantiid.

Kohtud lähtusid julgeoleku ameti esitatud informatsioonist ning ei uurinud teisi tõendeid julgeoleku ameti esitatud informatsiooni kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Seetõttu jäi kohtulik hinnang formaalseks ning EIK ei saanud nõustuda, et siseriiklik kohus tuvastas kaebaja ohtlikkuse rahvuslikule julgeolekule. Esimesel kaebajal olid Venemaal püsivad peresuhted, kuid kohtud ei pööranud sellele aspektile mingit tähelepanu. Seega ei hinnanud kohtud sisenemise keelu proportsionaalsust kaebaja pereelu puutumatuse tagamise aspektist.

Nende asjaolude kogumis oli asjas artikli 8 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning  300 eurot kulude katteks.

----------

Täiskasvanud õdede-vendade suhted ei ole pereelu EIÕK artikli 8 tähenduses

Jihana Ali jt vs Šveits ja Itaalia, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.10.2016, avaldus nr 30474/14

Asjaolud

Kaebajad on lähisugulased ja kõik on Süüria kodanikud, kelle väljasaatmiseks Šveitsist Itaaliasse Dublini regulatsiooni alusel on jõustunud otsus. Osad kaebajad väitsid, et Itaalias ei suudeta nende terviseprobleemidele pöörata piisavalt tähelepanu. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (piinamise keelamine) ja 8 (õigus pereelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks väljasaatmise korral Itaaliasse ning seoses Šveitsis varjupaiga mitteandmisega, sest osad pereliikmed elasid Šveitsis.

EIK-i seisukohad

Šveitsi valitsus on teavitanud Itaalia ametivõime kaebajate perekonna olukorrast ning andnud teada ka Itaaliasse toimetamise logistika. EIK on varasemalt leidnud, et Itaaliasse täiskasvanud varjupaiga taotleja saatmine ei anna alust tuvastada artikli 3 rikkumist. Puudus igasugune alus eeldada, et Itaalia ametivõimud ei taga kaebajatele vajalikku meditsiiniabi.

Puudus alus tuvastada ka positiivse kohustuse rikkumist artikli 8 tähenduses, sest kaebajad olid viibinud Šveitsis lühemat aega ja ei olnud loonud tugevaid uusi peresidemeid. EIK-i kohtupraktika kohaselt ei ole artikli 8 alusel kaitstavaid peresuhteid täiskasvanud õdedel-vendadel, v.a kui nad näitavad mingeid täiendavaid sõltuvust põhjustavaid asjaolusid.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

Lapse tagastamise määrus Haagi lapseröövi konventsiooni alusel – mis on vaidlustatud - ei riku iseenesest lapse ja vanema pereelu puutumatust

Liliya Adylova ja Alessia Senese vs Tsehhi Vabariik, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.11.2016, avaldus nr 55392/14

Asjaolud

Kaebajad on ema ja tütar. Kohus andis määruse tütre tagastamiseks Itaaliasse lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsiooni (Haagi lapseröövi konventsioon) alusel. Kaebajad leidsid, et seeläbi rikuti nende pereelu puutumatust EIÕK artikli 8 tähenduses, sest kohus ei võtnud arvesse lapse paremaid huve.

EIK-i seisukohad

EIK pidi otsustama, kas kohtumäärus lapse tagastamiseks Itaaliasse rikub iseenesest kaebajate pereelu puutumatust. Ametivõimud ei ole asunud lapse tagastamise määrust täitma ning lapse isa ei ole seda ka aktiivselt nõudnud. Tütar õpib koolis ning tal on sotsiaalsed suhted kaaslastega. Kaebajad on kohtumääruse vaidlustanud.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 10 – sõnavabadus

Avalikkusele on huvipakkuv teema, mis mõjutab kogukonna liikmete heaolu

Verlagsgruppe News GmbH vs Austria, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 60818/10

Asjaolud

Kaebaja annab välja nädala uudisajakirja Profil, mis avaldas artikli Hypo Alpe-Adria Panga väärtpaberiosakonna juhataja Rauscheri vastu 2006. aastal alustatud kriminaaluurimisest seoses väidetavalt spekulatiivsete tehingute lubamisega. Artikkel avaldati kaks päeva pärast kriminaaluurimise algatamist. Esilehel oli suur pealkiri ning artikkel oli 9-l lehel, artikli kohaselt vastutas Rauscher suurte kahjude tekkimise eest, sest oli eiranud tegevjuhtkonna juhiseid. Rauscher esitas kahju hüvitamise nõude kaebaja vastu tsiviilkohtule. Ta märkis, et ta ei olnud avaliku elu tegelane ning tema nime avaldamine ei olnud seetõttu õigustatud, samuti oli ta tegutsenud juhtkonna teadmisel. Esimese astme kohus jättis nõude rahuldamata põhjendusega, et kuivõrd ligikaudu 50% panga aktsialest kuulus liidumaale, siis oli avalikkusel õigus teada Rauscheri tegevusest. 2008. aastal lõpetati Rauscheri vastu kriminaalmenetlus. 2009. aastal tühistas ringkonnakohus esimese astme kohtulahendi ning leidis, et artiklis tulnuks piirduda viitega väärtpaberiosakonna juhatajale ning ei tulnuks nimetada Rauscherit nimepidi. Talle mõisteti kaebajalt välja 3 000 eurot. Ülemkohus jättis ringkonnakohtu lahendi muutmata, leides, et viimane oli tasakaalustanud Rauscheri õigust eraelu puutumatusele EIÕK artikli 8 tähenduses ning kaebaja õigusi artikli 10 tähenduses. Samuti leidis ülemkohus, et artikli avaldamise ajal oli kriminaalmenetlus alles algetapis. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja viitas sellele, et temalt mõisteti välja nii kahju hüvitis kui ka kohtukulud.

EIK-i seisukohad

Põhiküsimuseks oli riive vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas.

Isiku reputatsioon on artikli 8 kaitsealas. EIK-i ülesanne on tuvastada, kas siseriiklikud kohtud tasakaalustasid õiglaselt õigust eraelu kaitsele ja sõnavabadust. Seejuures on kohaldatavad kriteeriumid:

(i)                 Teema olulisus avalikkusele

(ii)               Kas isik oli tuntud ja mis on informatsiooni teema

(iii)             Isiku varasem käitumine

(iv)              Teabe hankimise viis ja selle usaldusväärsuse tuvastamise viis

(v)                Teabe sisu, avaldamise vorm ja tagajärjed

(vi)              Sanktsiooni raskus

Oluline on ka see, kas teabe avaldaja oli õigustatud toetuma juba avaldatud ametlikule informatsioonile või kas teatud osa avaldatud teabest oli juba varasemalt avaldatud või ei olnud enam konfidentsiaalne.

Küsimus, kas isik on avaliku elu tegelane või mitte, on ainult üks aspekt artikli hindamisel. Samavõrra oluline on artiklis käsitletud teemade tähtsus avalikkusele. Kuigi EIK on pidanud probleemseks kriminaaluurimise algetapis isikute nimede avalikustamist, keskendus artikkel poliitika ja panganduse seotusele ning tõstatas panga vastutuse suurte kahjude eest. Mõistetavalt on isikuline vastutus siin oluline.

Hr Rauscheri nime avalikustamine ei saanud tema reputatsioonile negatiivselt mõjuda, sest professionaalsetes ringkondades oli tema tegevus varem teada.

Avalikkusele huvipakkuva diskussiooni määratlemine toimub kaasusepõhiselt, kusjuures oluline on see, kas teema võib mõjutada kogukonna liikmete heaolu. Samuti on avalikkusele huvipakkuvad erinevad vastuolulised teemad mingi olulise sotsiaalse küsimuse kohta.

Iseenesest on avalikkusele huvipakkuvad karistusõiguslikud küsimused, kusjuures tuleb silmas pidada süütuse presumptsiooni. EIK ei pidanud veenvaks apellatsioonikohtu käsitlust, et Rauscher oli üksnes alluv. EIK osundas, et tal oli õigus sõlmida lepinguid miljonite ulatuses. Kuivõrd kriminaaluurimine oli juba algatatud, siis oli avalikkusel teema vastu põhjendatud huvi. Vaidlust ei olnud avaldatud teabe õigsuses. Sanktsioon ei olnud sümboolne. Nende asjaolude koostoimes tuvastas EIK artikli 10 rikkumise.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;

2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 873,22 eurot ning 2 750 eurot kulude katteks.

----------

 

Artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus

Jalgpalli toetavate assotsiatsioonide tähtsus demokraatia tagamise aspektist on väiksem kui poliitilistel parteidel

Les Authentiks ja Supras Auteuil 91 vs Prantsusmaa, kohtuotsus 27.10.2016, avaldus nr 4696/11

Asjaolud

Kaebajad on kaks assotsiatsiooni, kelle liikmete ning teiste isikute vahel puhkes vägivaldne konflikt jalgpallimatši ajal 28.02.2010. Üks isik sai surma. Spordisündmustel vägivalla ärahoidmise rahvuslik komisjon tegi valitsusele ettepaneku mõlemate assotsiatsioonide tegevus lõpetada. Peaminister andis korralduse 28.04.2010 assotsiatsioonide tegevuse lõpetamiseks, viidates liikmete toimepandud kollektiivsetele vägivallategudele. Kohus ei rahuldanud taotlust peatada korralduse täitmine. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks seoses kohtu ebapiisavate põhjendustega korralduse mittetühistamiseks ning artikli 11 (kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus) rikkumise tuvastamiseks seoses tegevuse lõpetamise ebaproportsionaalsusega.

EIK-i seisukohad

Asjas ei olnud artikli 6 lg 1 rikkumist, sest kaebajatel oli võimalik arutada kohtus tegevuse lõpetamisega seotud asjaolusid.

EIK nõustus siseriiklike võimuorganitega, et kaebajate tegevuse lõpetamiseks oli rõhuv sotsiaalne vajadus. Seda ennekõike surmajuhtumi tõttu. Kaebajate tegevuse lõpetamine oli vajalik korratuste ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Jalgpalli toetavate assotsiatsioonide tähtsus demokraatia tagamise aspektist on väiksem kui poliitilistel parteidel. Riikidel on avar hindamisruum assotsiatsioonide tegevusele reageerimiseks vägivallaga seotud olukordades. Antud juhul oli tegevuse lõpetamine proportsionaalne.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 11 rikkumist.

----------

 

Artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid

Prokuratuuri väljakujunenud praktika ei saa olla isikule üllatuslik

Kamenica jt vs Serbia, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.10.2016, avaldus nr 4159/15

Asjaolud

Kõik kaebajad väitsid, et neid piinati kodusõja ajal pärast sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemist. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (piinamise keelamine), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise tuvastamiseks seoses piinamise ning selle ebatõhusa uurimisega.

EIK-i seisukohad

Individuaalkaebuse 6-kuuline esitamise tähtaeg hakkab kulgema lõplikust siseriiklikust otsusest. Artikli 2 kaitsealas kaasuste puhul on EIK selgitanud, et isikute kadumise asjades tuleb lähisugulastel jälgida uurimise käiku ning esitada avaldus EIK-ile siis, kui neile on saanud selgeks uurimise ebatõhus iseloom.

Kaebajad väitsid endi piinamist aastatel 1995 ja 1996. Nad esitasid kaebuse sõjakuritegude prokurörile alles 2011. aastal, s.o 16 aastat pärast väidetavaid sündmusi. Serbia prokuratuur on alates 2006. aastast käsitlenud Bosnia ja Hertsegoviina kodusõjas toimunud rikkumisi mitte sõjakuritegudena, vaid siseriikliku sõjalise konflikti käigus toimepandud kuritegudena. Kaebajatele ei saanud olla üllatuslik, et prokuratuur ei alusta nende kaebuse alusel uurimist. Seega esitasid nad avalduse hilinenult.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

Isik saab kaevata EIK-ile nende väidete osas, mis ta on esitanud siseriiklikule kohtule

A.C. vs Leedu, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.10.2016, avaldus nr 59076/08

Asjaolud

Kaebaja on korduvalt süüdi tunnistatud seksuaalkuritegudes alaealiste vastu. Ajakirjandusväljaanded avaldasid mitmel korral artikleid seksuaalkuritegevuse kohta, milles kajastati ka kaebaja tegevust ning avaldati tema ja tema ema fotod. Kaebaja algatas tsiviilkohtumenetluse ajakirjanike vastu, milles palus tuvastada avaldatud informatsiooni tõele mittevastavuse. Kohtud ei rahuldanud tema nõuet. Samuti algatas ta kriminaalmenetluse ajakirjanike vastu, kohtud mõistsid ajakirjanikud õigeks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks, millest EIK sisuliselt käsitles EIÕK artiklite 8 (õigus eraelu austamisele) ja 6 lg 1 (kriminaalmenetluses tunnistajate väljakutsumata jätmine) rikkumise küsimusi.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei väitnud siseriiklikus menetluses seda, et teabe avaldamine – kuigi tõele vastava – rikkus siiski tema eraelu puutumatust. Seega ei ammendanud ta siseriiklikke õiguskaitsevahendeid, sest ei andnud kohtutele võimalust rikkumist hinnata.

Kriminaalmenetluses ei rahuldanud kohus kaebaja taotlust kutsuda välja tunnistajad, kes oleksid andnud ütlusi kaebajale põhjustatud emotsionaalsete kannatuste ja tema ema surma asjaolude kohta. Kohus keeldus neid tunnistajaid välja kutsumast, sest nende ütlused ei olnud seotud ajakirjanike süüküsimusega. Kohtude põhjendused olid selged.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

Sündmuse peale esitatud avalduse aegumistähtaeg hakkab kulgema sündmusest siis, kui isik ei esitanud siseriiklikku kaebust

Gregor Strlekar vs Sloveenia, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.10.2016, avaldus nr 40535/14

Asjaolud

Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses tema kohtlemisega psühhiaatriahaiglas, kuhu ta oli paigutatud kohtueelse menetluse ajaks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei kaevanud ebatõhusa uurimise peale. Ta ei olnud ka siseriiklikult esitanud kaebusi. Kuivõrd ta kaebas konkreetsete sündmuste osas, siis tuli EIK-ile avalduse aegumistähtaega arvestada nendest sündmustest. Avaldus esitati hiljem kui 6 kuud.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

Saksamaa natsionaaldemokraatlik partei palus EIK-ilt deklaratiivset otsust enda tegevuse vastavusest põhiseadusele

Saksamaa natsionaaldemokraatlik partei (NDP) vs Saksamaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 04.10.2016, avaldus nr 55977/13

Asjaolud

Kaebaja leidis avalduses EIK-ile, et teda tõstetakse Saksamaal negatiivselt esile kui vasakäärmuslikku ning põhiseadusvälist organisatsiooni. Kaebaja viitas paljudele juhtudele, kus tema väidete kohaselt partei liikmeid vabastati töölt, keelduti parteile avamast arveid finantsasutustes ning takistati partei liikmetel kandideerimast valimistel. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja palus tuvastada deklaratiivselt, et ta ei ole põhiseadusväline poliitiline partei.

EIK-i seisukohad

Kaebajal oli võimalik enda huve kaitsta siseriiklike õiguskaitsevahendite kaudu. Iga üksikjuhtumi puhul on võimalik kasutada konkreetset õiguskaitsevahendit. Kohtumenetluse negatiivne tulemus ei tähenda veel seda, et tegemist oli ebatõhusa õiguskaitsevahendiga. Samuti ei ole vastuolus EIÕK artikliga 13 see, kui isikul tuleb enda eesmärgi saavutamiseks kasutada mitut õiguskaitsevahendit samaaegselt.

EIK-ile ei olnud arusaadav, kuidas saaks deklaratsioon partei tegevuse vastavusest põhiseadusele viia teha sihile konkreetsetes asjades.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 41 – õiglane hüvitis

Kahenädalase tervisekahju hüvitamiseks pärast nakatumist düsenteeriasse määras EIK 4 000 eurot

Otgon vs Moldova, kohtuotsus 25.10.2016, avaldus nr 22743/07

Asjaolud

Kaebaja ja tema 12-aastane tütar hospitaliseeriti 2005. aastal düsenteeria tõttu pärast kraanivee joomist. Nad olid haiglas kaks nädalat ning seejärel esitas kaebaja hagi munitsipaalettevõtte vastu 6 700 euro hüvitise saamiseks tervisekahjustuse eest. Kohtumenetluses määras esimese astme kohus hüvitiseks 648 eurot, teise astme kohus vähendas hüvitise summa 310 euroni, pidas seda piisavaks kaebajale põhjustatud füüsiliste ja psüühiliste kannatuste hüvitamiseks. Kaebaja leidis, et hüvitise summa ei olnud piisav ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 (õigus eraelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Puudus vaidlus, et riiklik ettevõte vastutas kaebaja tervisekahjustuse eest. Teise astme kohus ei põhjendanud, miks ta vähendas hüvitise summat. Kaebajale määratud summa oli oluliselt väiksem sellest, mida EIK määrab analoogilistes asjades.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 000 eurot.

----------

Hüvitise nõude rahvusvaluutas konverteerib EIK eurodesse nõude esitamise seisuga

Shukurov vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 27.10.2016, avaldus nr 37614/11

Asjaolud

Kaebaja esitati kandidaadiks parlamendi 2010. aasta valimistele. Kaebaja leidis, et tema valimisringkonnas esines häälte lugemisel palju probleeme ning esitas kaebused, mis jäid rahuldamata nii valimiskomisjonis kui kohtus. Kaebaja esindaja vahistati ning temalt võeti ära kaebaja asja toimik. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 34 (kaebeõigus) ning 1.protokolli artikli 3 (õigus vabadele valimistele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud valimisõiguse rikkumisi analoogilistes asjades ning puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Esindajalt toimiku äravõtmine takistas kaebeõigust EIK-ile.

Valitsus saatis EIK-ile kirja 2015. aastal ning juhtis tähelepanu sellele, et toimunud on rahvusvaluuta märgatav odavnemine, paludes rahvusvaluutas esitatud hüvitise nõude rahuldamisel seda asjaolu arvestada. EIK pidas siiski põhjendatuks lähtuda avalduse esitamise ajal kehtinud vahetuskursist. Hüvitise määramisel tuleb saavutada maksimaalselt selline olukord, millises oleks kaebaja olnud siis, kui rikkumist ei oleks esinenud. Kuivõrd kaebaja esitas hüvitise nõude rahvusvaluutas, konverteeris EIK nõude eurodesse selle esitamise päeva vahetuskursi alusel.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 34 ning 1.protokolli artikli 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

Keerulisemates varaga seotud asjades ei lahenda EIK kohe hüvitise küsimust

Kanaginis vs Kreeka, kohtuotsus 27.10.2016, avaldus nr 27662/09

Asjaolud

Kaebajale kuulunud maavaldus sundvõõrandati 1976. aastal arheoloogiliste uurimistööde läbiviimiseks. 31.10.1997 sai ta hüvitiseks ligikaudu 22 678 eurot. Kuivõrd sundvõõrandamise eesmärki ei saavutatud, taotles kaebaja 1992 ja 1994 aastatel sundvõõrandamise tühistamist ning maavalduse tagastamist.  Majandus- ja rahandusministeerium nõudis kaebajalt 601 705 euro suurust makset maavalduse tagastamise eest. Kaebaja pöördus kohtusse selgitusega, et selline nõue asetas talle ebamõistliku koormuse. 2008. aastal määras asjakohane ametkond nõutavaks summaks 665 645 eurot. Kaebaja leidis, et temalt nõutav summa ei ole proportsionaalne talle makstud summaga ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Mõistlikuks tuli lugeda seda, et riik nõudis kaebajalt suuremat summat kui see, mis oli talle makstud hüvitiseks, sest hüvitise maksmisest oli möödunud 30 aastat. Riik lähtus tarbijahinna indeksist sellel ajaperioodil. Kaebaja pidas niisugust lähenemist abstraktseks, sest indeks ei kajastanud kinnisvara hinnamuutusi. Tegemist oli liiga jäiga kriteeriumiga, sest puudus võimalik arvestada kinnisvara hindu vastavas paikkonnas. Puudus mõistlik seos kaebajalt nõutava summa 665 645 eurot ning kaebaja esitatud notariaalselt kinnitatud maavalduse turuväärtuse 255 000 eurot vahel. Seetõttu asus EIK seisukohale, et kaebajalt nõutav summa ei ole proportsionaalne.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Hüvitise küsimus ei ole valmis otsustamiseks.

----------

 


https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json