Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 321: 07.-13. november 2016. aasta

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 321: 07.-13. november 2016. aasta 
 
Artikkel 2 – õigus elule
Aastate pikkused viivitused surmajuhtumi tõendite uurimisel on õiguse elule rikkumine
Gasimov vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 8937/09
Asjaolud
Kaebaja tütar kukkus 7. korruse rõdult ja suri. Kaebaja leidis, et surma uurimine ei olnud tõhus. EIK analüüsis avaldust EIÕK artikli 2 (õigus elule) alusel.
EIK-i seisukohad
Kahtlase surmajuhtumi uurimine peab viima asjaolude väljaselgitamise ja süüdlaste vastutusele võtmisele. Tegemist on menetlusliku kohustusega, mis ei seisne kindla lõpptulemuse saavutamises. Läbi tuleb viia kõik mõistlikud uurimistoimingud. Lähisugulasi tuleb kaasata, tagamaks avalikkuse järelevalve.
EIK tuvastas uurimises olulisi puudusi. Nii ei tehtud lahkamisel kindaks, milline aine põhjustas tütre mürgistuse. Alles neli aastat pärast sündmust määras uurija tütrel seljas olnud jaki ekspertiisi. Seega oli uurimises põhjendamatuid viivitusi, mis oli aluseks artikli 2 rikkumise tuvastamiseks.
Kaebaja ei esitanud tähtajaks hüvitise nõuet.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist.
----------
 
Artikkel 3 – piinamise keelamine
Kaebajal tuleb esitada vähemalt mingisugused tõendid ebainimliku kohtlemise kinnitamiseks
Muresan vs Rumeenia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 2962/13
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks kriminaalmenetluses. Artikli 6 lg 1 alusel kaebas ta menetluse ebamõistlikku kestust – 7 aastat, 4 kuud ja 19 päeva kahes kohtuastmes. 
Samuti kaebas ta ebapiisava meditsiiniabi üle kinnipidamisasutuses ning ebainimlike transporditingimuste üle EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) tähenduses.
EIK-i seisukohad
Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i erinevale lõppjäreldusele paljudest kaasustest, milles EIK on tuvastanud Venemaa vastu mõistliku menetlusaja rikkumise.
Kuivõrd kaebaja ei kaevanud siseriiklikele võimuorganitele ebapiisava meditsiiniabi peale, siis oli selles aspektis avaldus mitte-vastuvõetav. Kaebaja ei esitanud mingeid tõendeid transporditingimuste kohta, mistõttu ka vastavas aspektis oli avaldus mitte-vastuvõetav.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 3 000 eurot.
---------- 
Kohustus uurimise läbiviimiseks on menetluslik ning ei pea tingimata viima süüdlase tuvastamisele
Kraulaidis vs Leedu, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 76805/11
Asjaolud
Kaebaja sattus 2006. aasta aprillikuus mootorrattal sõites liiklusõnnetusse, mille tagajärjel ei ole ta suuteline kõndima. Koheselt algatatud kriminaalmenetluses viidi läbi sündmuskoha vaatlus ning võeti pealtnägijatelt, kaebajalt ning mootorsõiduki juhilt ütlused, mis olid vastandlikud. Järgneva viie aasta jooksul viidi läbi neli ekspertiisi ning ülekuulamisi eesmärgiga saada vastuolude osas selgust. Kriminaalmenetluses leidis prokurör, et uurija ei olnud sündmuskohal koostanud korrektset sündmuse skeemi. Siiski tulenes viimasest ekspertiisist, et kaebaja oli ise ületanud lubatud piirkiirust. Kriminaalmenetlus lõpetati aegumise tõttu. Kaebaja tsiviilnõue jäi rahuldamata, sest tsiviilkohus toetus kriminaalmenetluses läbiviidud ekspertiisile, mille kohaselt kaebaja oli ise põhjustanud liiklusõnnetuse. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebatõhusa uurimisega.
EIK-i seisukohad
Kaebajal oli raske kehavigastus ning ta ei saa kõndida, mistõttu ületati minimaalne raskusaste EIÕK artikli 3 tähenduses. Kohustus tõhusa uurimise läbiviimiseks ei sõltu sellest, kas kahtlusaluseks on eraisik või ametiisik. Igal juhul peab olema eesmärgiks asjaolude väljaselgitamine ning süüdlaste vastutusele võtmine. Kohustus uurimise läbiviimiseks on menetluslik ning ei ole suunatud kindla lõpptulemuse saavutamisele. Ametivõimudel tuleb tagada tõendid. 
Liiklusõnnetus ei olnud keeruline. Uurimine lõpetati kolmel korral ning seejärel algatati uuesti prokuröri määrusega. Uurimise korduv lõpetamine viitab iseenesest artikli 3 rikkumisele. Kuigi iseenesest ei olnud uurimisega seotud probleemid rasked, viisid need kogumis asja aegumiseni. Ametivõimud ei tegutsenud uurimise läbiviimisel hoolsalt.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 753 eurot kulude katteks.
----------
Kinnipeetud isikult ei saa eeldada enda hambaproteeside eest tasumist
Bragadireanu vs Rumeenia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 37075/14
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses kinnipidamisasutuse juhtkonna keeldumisega võimaldada talle hambaproteeside paigaldamine. Artikli 8 (õigus pereelu austamisele) alusel kaebas ta ametivõimude keeldumise üle lubada tal osaleda ema matustel 2013. aasta detsembris.
EIK-i seisukohad
EIK on korduvalt leidnud, et kohase meditsiiniabi võimaldamata jätmine kinnipeetud isikule on artikli 3 rikkumine. Kinnipeetud isikutele tuleb tagada arstiabi samas mahus ja kvaliteedis, milles tagatakse arstiabi kogu elanikkonnale. Ometi ei tulene sellest igale kinnipeetavale õigust meditsiiniabile tasemel, mis on võrreldav parimates meditsiiniasutustes pakutavaga.
Kinnipidamisasutuses ei olnud alaliselt töötavat hambaarsti. Esialgu keelduti proteeside paigaldamisest vastavate materjalide puudumise tõttu ning seejärel leidis kinnipidamisasutuse juhtkond, et kaebajal tuleb täies ulatuses proteeside eest tasuda. Valitsus ei näidanud, kuidas kaalus ja kohaldas juhtkond regulatsiooni, mis võimaldas tagada kinnipeetud isikutele eriravi siis, kui nad ei ole ise suutelised ravi eest tasuma. Nendel kaalutlustel oli asjas artikli 3 rikkumine.
Kinnipidamisasutuste juhtkondadel on üldine kohustus EIÕK alusel aidata kinnipeetud isikutel säilitada suhteid vahetu perekonnaga. Keeldumiseks osaleda ema matustel oli õiguslik alus. Kuivõrd kaebaja oli süüdi tunnistatud raskes kuriteos, siis oli keelu eesmärk ka välistada uute kuritegude toimepanemise võimalus. Samas jätsid ametivõimud tähelepanuta, et kaebaja oli ema matuste ajaks juba viibinud vanglas üle 13 aasta (tema karistus oli 20 aastaks) ning tal oli mitmeid äramärkimisi hea käitumise eest. Vangla juhtkond ei kaalunud võimalust lubada kaebajal matustel osaleda eskordi saatel. Need asjaolud olid piisavad artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot.
----------
Nähes kinnipeetud isiku näol verd, tuleb koheselt korraldada meditsiiniline läbivaatus
Arion vs Rumeenia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 50443/14
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses väärkohtlemisega kinnipidamise ajal 11.11.2012.
EIK-i seisukohad
Väärkohtlemine EIÕK artikli 3 tähenduses peab ületama minimaalse raskusastme, mis sõltub kohtlemise kestusest, selle vaimsetest ja füüsilistest tagajärgedest ning teatud juhtudel ohvri soost, vanusest ja tervislikust seisundist. Käesolevas asjas ei jätnud traumad kahtlust selles, et minimaalne raskusaste on ületatud.
Jõu kasutamine peab olema rangelt vajalik. Valitsusel tuleb näidata, et jõu kasutamine oli möödapääsematu. Kui asjaolude uurimiseks on viidud läbi siseriiklik menetlus, siis ei asu EIK reeglina erinevale seisukohale. Kuigi siseriiklikud uurimistulemused ei ole EIK-ile siduvad, annab EIK erineva hinnangu ainult väga mõjuvatel põhjustel. 
Uurimistulemustest ei ilmnenud, et kaebaja oleks osutanud kinnipidamisel vastupanu. Jõuametkonna esindajad olid selges arvulises ülekaalus. Kaebajal olid politseijaoskonda saabudes kehavigastused ning ta nägu oli verine. Ühe politseiniku tunnistuse kohaselt väitis kaebaja, et oli kukkunud. Kuid ametivõimud ei teinud midagi kaebaja toimetamiseks arstlikule läbivaatusele, mida arvestades vigastuse astet tulnuks eeldada. Nende asjaolude koostoimes leidis EIK, et valitsus vastutas kaebajale kehavigastuste tekitamise eest.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning 710 eurot kulude katteks.
----------
Äärmine ruumikitsikus kinnipidamiskambris on iseenesest ebainimlik kohtlemine
Berghea ja Turan vs Rumeenia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldused nr 7242/14 ja 7853/14
Asjaolud
Esimese kaebaja suhtes oli avaldus mitte-vastuvõetav. Teine kaebaja esitas avalduse EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega Rahova Vanglas. Kinnipidamise kestus oli ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud.
EIK-i seisukohad
Äärmine ruumikitsikus on iseenesest artikli 3 rikkumine. Kaebaja isiklik ruum oli alates 2 ruutmeetrist kuni 3,51 ruutmeetrini. Lisaks ruumikitsikusele kaebas teine kaebaja ka halbu hügieenitingimusi, mida kinnitas Euroopa Nõukogu piinamisvastase komitee raport. Puudus alus mitte tuvastada artikli 3 rikkumist.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 500 eurot.
----------
EIÕK-st ei tulene kohustust raskelt haige kinnipeetava vabastamiseks
Viktoriya Pavlivna Yizhachenko vs Ukraina, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 18.10.2016, avaldus nr 65567/13
Asjaolud
Kaebaja leidis, et talle ei tagatud kohtueelse kinnipidamise ajal sobivat arstiabi ning esitas avalduse EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
EIÕK artiklist 3 ei tulene üldist kohustust vabastada haige kinnipeetav humanitaarkaalutlustel. Kohase arstiabi standard on suhteline ning selle kohaldamisel tuleb näidata üles paindlikkust, otsustades kaasusepõhiselt. Kindlasti ei saa kohustust tagada haigele kinnipeetavale kohane arstiabi tõlgendada viisil, et sellise isiku iga soov enda raviks tuleb täita. Arsti visiidid iseenesest ei näita seda, et riik on täitnud enda kohustuse kinnipeetud isiku tervise kaitsel. Vajalik on koostada ravistrateegia ja see ellu viia.
Käesolevas asjas tunnustas EIK ametivõimude jõupingutusi kaebaja vähi ravil. Kaebaja otsustas ise lükata edasi operatsiooni, mida ei saa ette heita ametivõimudele.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
 
Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele
Lg 3 – kohtueelse kinnipidamise põhjendused
Kohtueelne kinnipidamine lõpeb esimese astme kohtulahendiga
Dzhavadov vs Venemaa, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 25071/07
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kaebaja vastu toimus kriminaalmenetlus uimastikaubanduse süüdistuses ja kohus pikendas kinnipidamist korduvalt seoses vajadusega viia läbi täiendavaid uurimistoiminguid. Kaebaja peeti kinni 20.10.2006 ning kohtueelne kinnipidamine lõppes esimese astme kohtulahendiga 01.06.2007. Kinnipidamise kestus oli seega 7 kuud ja 20 päeva.
EIK-i seisukohad
EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa vastu asjades, kus kohtud pikendavad kinnipidamist standardses sõnastuses ilma süvenemata kaebaja isiklikku olukorda. Samasugune muster oli ka käesolevas asjas.
Kaebaja ei esitanud hüvitise nõuet.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine.
----------
Kinnipeetud isiku toimetamine kohtuniku ette 4 päeva jooksul on kooskõlas EIÕK põhimõtetega
Kiril Zlatkov Nikolov vs Prantsusmaa, kohtuotsus 10.11.2016, avaldused nr 70474/11 ja 68038/12
Asjaolud
Kaebaja vahistati kahtlustatuna organiseeritud kuritegevuses ning toimetati kohtuniku ette kinnipidamise otsustamiseks 3 päeva, 23 tundi ja 11 minutit pärast vahistamist. Kaebaja leidis, et seeläbi rikuti tema õigust EIÕK artikli 5 lg 3 tähenduses – kinnipeetud isiku kohene toimetamine kohtuniku ette. Samuti kaebas ta selle üle, et tema ülekuulamisest ei tehtud audiosalvestust (EIÕK artikli 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele – väidetav rikkumine).
Samuti kaebas ta artikli 13 alusel, et tal puudus eelnevate rikkumiste vastu tõhus õiguskaitsevahend.
EIK-i seisukohad
Kohtuniku ette toimetamise ajaperiood oli vastavuses siseriikliku seadusega. Kohtuniku ette toimetamiseks tuli kaebajat transportida talvel 500 km kaugusele, sest ta peeti kinni Saksamaal. Ilmaolud olid sellel ajal rasked. Kohtuniku ette toimetamine 4 päeva jooksul ei ole ka vastuolus EIK-i kohtupraktikast tulenevate põhimõtetega. Seega ei olnud asjas artikli 5 lg 3 rikkumist.
Ülekuulamise salvestamata jätmine ei mõjutanud kuidagi negatiivselt kaebaja kaitseõigust ega isiklikku olukorda, mistõttu ei kandnud ta märkimisväärset kahju artikli 35 lg 3 “b” tähenduses. Vastavas aspektis ei olnud avaldus vastuvõetav. Kuivõrd kaebajal puudus argumenteeritav väide, siis ei olnud vastuvõetav ka artikli 13 rikkumise väide.
Resolutsioon
1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumist.
----------
 
Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele
Halduskohtumenetlus sotsiaalhüvitise asjas kestusega 3 aastat ja 7 kuud ei ole mõistlik
Silović vs Serbia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 32883/08
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses.
Menetluse liik: halduskohtumenetlus sotsiaaltoetuste küsimuses.
Menetluse kestus: 3 aastat ja 7 kuud.
Kohtuastmeid: 1.
EIK-i seisukohad
Menetlusaja mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, osapoolte käitumisest ning sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.
Kaebaja taotles hüvitist seoses siseriikliku menetluse tulemuse ning mitte menetluse kestusega. Seetõttu puudus alus hüvitist määrata.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine.
----------
Ülemkohtul ei ole lubatud hinnata tõendeid ümber toimiku alusel
Gutáu vs Rumeenia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 41468/10
Asjaolud
Kaebaja mõisteti õigeks madalamates kohtuastmetes, kuid ülemkohus tühistas need lahendid ja tunnistas ta süüdi toimikus olevate tõendite alusel. Kaebaja leidis, et sellega rikuti tema õigust õiglasele kohtumenetlusele EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses.
EIK-i seisukohad
Kui apellatsioonikohtul on pädevus tuvastada asjaolusid ning otsustada süüküsimuse üle, siis ei saa kohus seda teha ilma tõendeid vahetult uurimata. Sellisel juhul tuleb kohtul üle kuulata kohtualune, kes eitab enda süüd.
Käesolevas asjas kuulas ülemkohus üle küll kaebaja, kuid ei kutsunud välja tunnistajaid. EIK on varasemalt kritiseerinud Rumeenia kohtusüsteemi seetõttu, et apellatsioonikohtud ei hinda tõendeid vahetult.
Fakt jäi faktiks, et ülemkohus hindas ümber toimikus olevad tõendid ning tunnistas kaebaja süüdi. Ülemkohus ei tohtinuks seda teha ilma tõendeid vahetult uurimata – st ilma küsitlemata tunnistajaid.
Kaebaja ei esitanud hüvitise nõue.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine.
----------
Kohtud ei saa automaatselt välistada diplomaatilises esinduses töötanud isiku töövaidluse sisulist arutamist riigi immuniteedi tõttu
Naku vs Leedu ja Šveits, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 26126/07
Asjaolud
Kaebaja töötas Rootsi suursaatkonnas 14 aastat enne töölt vabastamist 2006. aasta jaanuaris. Ta oli alates 2001. aastast kultuuri-, teabe- ja pressiametnik. Kohtud keeldusid tema kaebust läbi vaatamast viitega Rootsi immuniteedile. Ülemkohus leidis, et kaebaja tööülesanded olid seotud Rootsi riiklike funktsioonide teostamisega. Kaebaja leidis, et tema ametijuhendi kohaselt ei olnud ta kõrge ametiisik ning ta täitis pigem tehnilisi ja haldusülesandeid. Seetõttu ei kohaldunud tema töölt vabastamisele riigi immuniteet. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (juurdepääsuõigus kohtule) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on ulatuslik ülevaade rahvusvahelise õiguse allikatest seoses riigi immuniteediga. 
Rootsi suhtes oli avaldus vastuvõetamatu ratione personae (isikuline kaitseala) põhimõtte alusel. Asjaolu, et Rootsi suursaadik esitas kohtule vastuväite riigi immuniteedi alusel, ei ole piisav tekitamaks riigi vastutust EIÕK artikli 1 tähenduses – st kaebaja ei olnud Rootsi jurisdiktsiooni all.
Rahvusvahelises õiguses on suund jätkuvalt piirata riikide immuniteeti diplomaatiliste esinduste töötajate töösuhetele. Kaebaja ei olnud Rootsi kodanik ning ei olnud diplomaatiline või konsulaaresindaja. Rootsi pool ei väitnud kohtule, et kaebaja töösuhte lõpetamise kohtulik arutelu võiks kahjustada Rootsi riigi julgeoleku huve. 
Leedu kohtud ei põhjendanud, miks kaebaja töösuhte arutelule peaks kohalduma Rootsi immuniteet. Kohtute käsitlus, mille kohaselt on töösuhte kohtulik arutelu automaatselt välistatud iga isiku suhtes, kellel on vaidlus välisriigi diplomaatilise esindusega, on vastuolus kohtule juurdepääsuõiguse olemusega.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav Rootsi suhtes;
2.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine Leedu suhtes;
3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 8 000 eurot ning kulude katteks 17 000 eurot.
----------
Euroopa riigid on kaugel konsensusest juriidilisele isikule riigi õigusabi andmise küsimuses
Urbśiene ja Urbśys vs Leedu, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 16580/09
Asjaolud
Kaebajad on abikaasad, kes ajavahemikus 2001 – 2009 olid seotud mitmete ja pikaajaliste kohtumenetlustega esimesele kaebajale kuulunud ettevõtte vastu esitatud nõuete, sh pankrotinõudega. Mõnel korral anti kaebajatele riigi õigusabi, kuid mõnel korral keelduti põhjendusega, et kohtumenetlused on seotud kaebajate äritegevusega. Apellatsioonikohus langetas kaebajate kahjuks otsuse 2009. aasta oktoobris pärast istungit, kus kumbki kaebaja ei osalenud. Neile ei antud riigi õigusabi kassatsiooni esitamiseks, mille tulemusena jäi kassatsioon esitamata seetõttu, et kassatsiooni esitamise õigus oli üksnes advokaadil. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks kahes aspektis. Esiteks kaebasid nad riigi õigusabist keeldumise üle. Teiseks kaebasid nad selle üle, et neid ei teavitatud nõuetekohaselt apellatsioonikohtu istungist.
EIK-i seisukohad
Tsiviilasjades ei ole lepinguosalistel riikidel kohustust tagada riigi õigusabi. Samas võib õigusabi vajalikkuse küsimus kerkida siis, kui ilma õigusabita ei saaks isik realiseerida enda õigust õiglasele kohtumenetlusele. Siin tuleb lähtuda isiku rahalisest olukorrast ning konkreetse kaasuse asjaoludest. Lepinguosaliste riikide olukord on kaugel konsensusest juriidilistele isikutele õigusabi andmise küsimuses. 
Kaebajad esindasid endid ise kohtus ning tegid seda professionaalselt. Samas ei võimaldanud riigi õigusabist keeldumine minna menetlusega lõpuni ning esitada kassatsioon. Seetõttu tulenes riigi õigusabist keeldumine menetlusreeglite liiga formaalsest kohaldamisest ning ei olnud proportsionaalne. Vastavas aspektis oli asjas artikli 6 lg 1 rikkumine.
Isiku isiklik kohalolek kohtuistungil ei ole mitte-kriminaalasjades kohustuslik. Isiklik kohalolek on vajalik siis, kui kohtul tuleb uurida isiku iseloomu või eluviisi või hinnata isiku käitumist.
Kaebajad saatsid apellatsioonikohtule teatise kohtuistungil osalemise võimatusest neli päeva varem, millest kaks langesid puhkepäevadele. Kuigi apellatsioonikohus ei selgitanud, kas kaebajatele teatati istungist nõuetekohaselt, ilmnes ka kaebajate käitumises teatud hooletus, sest nad teavitasid kohut ainult mõned päevad ette. Kaebajad olid esitanud enda argumendid esimese astme kohtule isiklikult ning apellatsioonikohtul ei tulnud hinnata nende isikuomadusi. Seetõttu ei olnud asjas artikli 6 lg 1 rikkumist vaatamata kaebajatele apellatsioonikohtu istungist nõuetekohaselt teavitamata jätmisele.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine seoses riigi õigusabiga;
2.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist seoses apellatsioonikohtu istungist teavitamisega;
3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 500 eurot kulude katteks.
----------
Kaitsja tuleb tagada esimesel ülekuulamisel
Kuprika vs Ukraina, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 7918/07
Asjaolud
Kaebaja tunnistas üles mõrva ülekuulamisel, kus ei osalenud kaitsja. Hilisemas menetluses väitis ta, et tegutses enesekaitseks. Ta tunnistati süüdi ning teda karistati eluaegse vangistusega. Ülemkohus vähendas karistust 15-aastaseks vangistuseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 3 „c“ (kaitseõigus) rikkumise tuvastamiseks. Samuti kaebas ta artikli 8 (õigus pereelu austamisele) rikkumist põhjusel, et tal ei lubatud suhelda pereliikmetega kohtueelse kinnipidamise ajal.
EIK-i seisukohad
Kui isik tunnistati süüdi nende ütluste alusel, mis ta andis ilma kaitsja juuresolekuta, tuleb vastata kahele küsimusele. Esiteks, kas kaitsjale juurdepääsu piiramiseks olid erandlikud mõjuvad põhjused. Ning teiseks, kas selliste ütluste kasutamine kohtumenetluses võis pöördumatult kahjustada kaitseõigust. 
Puudusid igasugused põhjused piiramaks kaitsja juuresolekut esimesel ülekuulamisel. Need ütlused olid määravaks kaebaja süüditunnistamisel, sest esimese astme kohus viitas otseselt esimesel ülekuulamisel tehtud ülestunnistusele.
Kaebaja kirjavahetuse keelamiseks pereliikmetega ei esitatud mõjuvaid põhjendusi, mistõttu oli asjas ka artikli 8 rikkumine.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 6 lg-te 1 ja 3 „c“ ning 8 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot.
----------
 
Artikkel 6 lg 3 – menetluslikud garantiid kriminaalasjades
“d” – õigus tunnistajate küsitlemisele
Võtmetunnistajate küsitlemise võimatuse tasakaalustamata jätmisel on kõige kohasem hüvitis asja uus arutamine 
Adayev vs Venemaa, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 10746/08
Asjaolud
Kaebaja tunnistati süüdi kahe sõjaväelase M. ja P. röövimises osalemises pärast seda, kui nad olid kaebajalt tema kodus Tšetšeenias ostnud uimasteid. Kohus toetus sõjaväelaste kirjalikele tunnistustele ning märkis, et tunnistajate puudumine on põhjendatud kartusega kaebaja sugulaste võimaliku kättemaksu ees. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks seoses võimatusega küsitleda võtmetunnistajaid.
EIK-i seisukohad
EIK-i kohtupraktika kohaselt on kaitseõigust rikutud siis, kui süüdistataval ei olnud vähemalt kohtueelses menetluses võimalik võtmetunnistajaid küsitleda. Kuigi tunnistajate puudumiseks olid mõjuvad põhjused, ei tasakaalustatud nende ilmumata jätmist mitte millegagi.
Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine, kui kaebaja seda soovib.
EIK-i seisukohad
1.      EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumine;
2.      Rikkumise tuvastamine on piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 850 eurot.
----------
Kaitsja nõustumine kohtumenetluse jätkamisega ilma võtmetunnistajate kohalolekuta ei tähenda tunnistaja küsitlemise õigusest loobumist
Avetisyan vs Armeenia, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 13479/11
Asjaolud
Kaebajale esitati süüdistus seoses katsega toimetada kinnipeetud isikule uimasteid. Tema vastu oli kolm tunnistajat, kellest ainult ühte oli kaebajal võimalik küsitleda kohtueelses menetluses. Teised tunnistajad ei ilmunud, sest üks oli kolinud Venemaale ning teine viibis haiglaravil. Ükski tunnistaja ei osalenud kohtumenetluses. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 3 “d” (õigus tunnistajate küsitlemisele) rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis, et tema süüditunnistamine tugines ainult nende kolme tunnistaja ütlustele, kuid tal ei olnud võimalik neid küsitleda.
EIK-i seisukohad
EIK annab ülevaate enda õiguskäsitlusest seoses võtmetunnistaja küsitlemise võimatuse ning vastavate ütluste kasutamisega kohtumenetluses:
(i)                 Esimene küsimus on see, kas tunnistaja mitteilmumiseks oli mõjuv põhjus;
(ii)               Tüüpilised põhjused mitteilmumiseks on tunnistaja surm või kättemaksu kartus;
(iii)             Kui tunnistajat ei ole nõuetekohaselt küsitletud kohtueelses menetluses, siis on selliste ütluste arvesse võtmine kohtumenetluses n.ö viimane abinõu;
(iv)              Kohtualusele tuleb tagada võimalus tunnistaja usaldusväärsusele vastuväidete esitamiseks;
(v)                Kui süüditunnistamine tugineb olulisel määral või ainult sellise tunnistaja ütlustele, keda kohtualusel ei olnud võimalik küsitleda, siis on kaitseõigust pöördumatult rikutud;
(vi)              Mida kaalukamad on muud tõendid, seda väiksema kaaluga on mitte-ilmunud tunnistaja ütlused;
(vii)            Kui puuduva tunnistaja ütlusi võetakse arvesse, siis tuleb kohtualusele tagada tasakaalustavad meetmed kaitseõiguse teostamiseks.
Käesolevas asjas ei teinud kohtud piisavalt pingutusi tunnistajate ilmumise tagamiseks. Kohus võttis teadmiseks politsei teated võimatuse kohta tagada tunnistajate ilmumine ning ei süvenenud tunnistajate olukorda. Näiteks ei uurinud kohus, millal üks tunnistaja kirjutatakse haiglast välja. Samas olid nende tunnistused süüdimõistmisel määravad.
Kohus ei kohaldanud mingeid tasakaalustavaid meetmeid. Kuigi kaitsja nõustus kohtumenetluse jätkamisega ilma tunnistajate kohalolekuta, ei tähendanud see tunnistajate küsitlemise õigusest loobumist.
Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 400 eurot ning 500 eurot kulude katteks.
----------
EIK selgitab menetlusreeglite rikkumisega saadud tõendi arvestamise põhimõtteid
Sitnevskiy ja Chaykovskiy vs Ukraina, kohtuotsus 10.11.2016, avaldused nr 48016/06 ja 7817/07
Asjaolud
Kaebajate üle toimus kriminaalkohtumenetlus rasketes süüdistustes. Võtmetunnistajad ei ilmunud kohtusse järgnevatel põhjustel: surm, rahalised probleemid kohtusse saabumiseks kaugemast piirkonnast, võimatus tuvastada tunnistaja asukohta. Kaebajad tunnistati süüdi nende tunnistajate poolt kohtueelses menetluses antud ütluste alusel ning neid karistati eluaegse vangistusega. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg-te 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 3 “d” (õigus tunnistajate küsitlemisele) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
EIK-i kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada järgmiseid põhimõtteid menetlusreeglite rikkumisega saadud tõendite hindamisel. Loetelu ei ole ammendav.
(i)                 Kas isik on haavatavas seisundis;
(ii)               Kas menetlusreeglite rikkumisega saadud tõend võib tuua kaasa kogu menetluse ebaõigluse;
(iii)             Kas kohtualusel oli võimalik esitada enda vastuväiteid tõendi usaldusväärsusele;
(iv)              Tõendi kvaliteet;
(v)                Milline oli menetlusliku rikkumise sisu;
(vi)              Kas tunnistusi on hiljem muudetud;
(vii)            Milline on tõendi kaal tõendite kogumis;
(viii)          Kas kohtumenetluses süüküsimuse hindamise viis läbi kohtunik või oli tegemist vandekohtuga;
(ix)              Avalik huvi kriminaalasja vastu;
(x)                Muud menetluslikud garantiid.
Kohus ei taganud mingeid tasakaalustavaid meetmeid osade puuduvate tunnistajate puhul, kelle ütlused olid süüditunnistamisel määravaks. Osade tunnistajate ütlused ei olnud olulise kaaluga süüküsimuse otsustamisel, mistõttu nende osas ei olnud rikkumist.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumine osade tunnistajate ütluste arvestamise osas, osade tunnistajate ütluste arvestamise osas ei olnud rikkumist;
2.      Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 2 500 ja 2 300 eurot.
----------
 
Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu austamisele
HIV sündroomiga välismaalase mittelubamine Venemaale ei olnud õiguspärane
Ustinova vs Venemaa, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 7994/14
Asjaolud
Kaebaja (naine) on Ukraina kodanik, kes asus Venemaale elama 2000. aastal ning alustas seejärel kooselu Venemaa kodanikuga. Nad abiellusid 2012. aastal ning perre sündis poeg, kes sai isa kaudu Venemaa kodakondsuse. Kaebaja tütar varasemast abielust asus samuti Venemaale elama. 2013. aastal ei lubatud kaebajal Venemaale siseneda pärast seda, kui ta enda tütrega oli külastanud Ukrainat. 8-kuuline poeg jäi Venemaal abikaasa hooldada. Sisenemise keeld tulenes sellest, et raseduse ajal oli kaebajal tuvastatud HIV. Kohtud ei rahuldanud tema kaebust põhjendusega, et kaebaja viibimine Venemaal on vajalik elanikkonna tervise kaitseks. Konstitutsioonikohus tunnistas 2015. aasta märtsis kaebaja avalduse alusel põhiseadusvastaseks migratsiooniseaduse normid, mis keelasid HIV sündroomiga isikutel Venemaale sisenemise. Konstitutsioonikohus leidis, et HIV sündroomiga isikud ei ole ohtlikud avalikkuse tervisele. Kaebaja abikaasa palus selle lahendi alusel ümber vaadata kaebaja suhtes varasemalt langetatud kohtulahendid. Kohus andis suunise migratsiooniametile viia kaebaja olukord vastavusse seadusega. Kaebaja sisenes Venemaale Valgevene kaudu, sest riikide vahel ei olnud piirikontrolli. Puudub kindel teadmine selle kohta, et kaebaja nimi on kustutatud sissesõidu keelu nimekirjast. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus pereelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
EIÕK artiklist 8 ei tulene üldist kohustust lepinguosalisele riigile austada abikaasade valikut pereelu teostamise koha osas ega ka kohustust lubada perekonna taasühinemist. Kuid isiku eemaldamine riigist, kus elavad tema pereliikmed, võib iseenesest olla artikli 8 rikkumine. Sellises olukorras tuleb kaaluda erinevaid huve ning lähtuda lapse huvide ülimuslikkusest.
Kaebajal oli selgelt perekonnaelu Venemaal.
Perekonnaellu sekkumiseks peab olema selge õiguslik alus, kusjuures kohaldatud õigusnorm peab vastama ettenähtavuse kriteeriumile. Seadus peab määratlema ka ametivõimude diskretsiooni ulatuse perekonnaellu sekkumiseks. EIK on varasemalt Venemaa suhtes leidnud, et seadus ei välistanud ametivõimude meelevaldset sekkumist välismaalase perekonnaellu, sest puudus nõue selle isiku ärakuulamiseks ning konkreetsete asjaolude hindamiseks.
Sama muster ilmnes ka kaebaja asjas. Otsus mitte lubada tal Venemaale siseneda tehti ilma teda kaasamata ning selle otsuse langetamisel ei arvestatud kaebaja peresuhteid Venemaal. EIK on varasemalt tuvastanud, et kaebaja suhtes kohaldatud õigusnorm – HIV sündroomiga välismaalastel ei ole lubatud Venemaale siseneda – oli imperatiivne ning välistas individualiseeritud hindamise võimaluse. Kaebaja kaebust käsitlesid viis kohut, sh ülemkohus ja konstitutsioonikohus. Kuigi formaalselt anti kaebajale võimalus taotleda migratsiooniametilt negatiivse otsuse ümbervaatamist, ei taganud siiski eelnenud menetlus talle tõhusat kaitset.
Seetõttu puudus kaebaja perekonnaellu sekkumiseks õiguslik alus ning eraldi ei olnud vajalik käsitleda riive proportsionaalsust ega legitiimsust.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot ning 500 eurot kulude katteks.
----------
Kohtud peavad perekonna taasühinemise lubamise otsustamisel tasakaalustama erinevaid huve
El Ghatet vs Šveits, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 56971/10
Asjaolud
Kaebajad on isa ja poeg (sündinud vastavalt 1952 ja 1990), mõlemad on Egiptuse kodanikud. Teisel kaebajal on ka Šveitsi kodakondsus. Esimene kaebaja oli Egiptuse seaduse kohaselt teise kaebaja hooldaja ning palus 2006. aastal esitatud taotluses lubada pojal asuda elama Šveitsi perekonna taasühinemiseks. Kohtud asusid seisukohale, et puudub alus taotlust rahuldada seetõttu, et teine kaebaja oli juba täisealine ning tal olid Egiptuses püsivamad peresidemed. Kohus tõi ka välja, et esimene kaebaja ei olnud taotlenud perekonna taasühinemist koheselt pärast saabumist Šveitsi. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus pereelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks seoses ametivõimude keeldumisega rahuldada perekonna taasühinemise taotlus.
EIK-i seisukohad
Riigil on perekonna puutumatuse tagamiseks nii positiivsed kui negatiivsed kohustused, mida ei saa alati täpselt määratleda ning piiritleda. EIK-i kohtupraktika kohaselt on riigi kohustuste määratlemisel olulised järgmised põhimõtted:
i)                    Riigi kohustuse ulatus lubada enda territooriumile välismaalasi sõltub seotud isikute olukorrast ning avalikust huvist;
ii)                  Riigil on rahvusvahelise õiguse alusel õigus kontrollida välismaalaste sisenemist;
iii)                EIÕK artiklist 8 ei tulene üldist kohustust lubada perekonna taasühinemist.
EIK hindab muuhulgas ka seda, kas lahkudes kodumaalt jättis vanem enda lapse maha n.ö igaveseks. Teiseks tuleb hinnata, kas lapse lubamine riiki oleks parim võimalik viis perekonna taasühinemiseks ning kas on olemas ületamatud takistused perekonnal elamiseks nende kodumaal. Lapsega seotud asjades on alati tema huvid ülimuslikud. Ametivõimudel tuleb alati tasakaalustada erinevaid huve.
Puudus selgus selles, kas esimene kaebaja jättis enda lapse Egiptusesse n.ö igaveseks. Kuivõrd esimesel kaebajal on Šveitsis ka tütar, siis ei saa reaalselt eeldada, et tema ise kolib poja juurde Egiptusesse.
Kohtud käsitlesid teise kaebaja paremaid huve pealiskaudselt, mistõttu EIK asus seisukohale, et föderaalne ülemkohus ei asetanud lapse paremaid huve tasakaalustamise keskmesse.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;
2.      Kaebajatele ühiselt määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 8 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.
----------
Ettemakstud kõnekaardilt tehtud kõnede salajane jälgimine võib olla vajalik kuritegude avastamiseks
Figueiredo Teixeira vs Andorra, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 72384/14
Asjaolud
Kaebaja vastu toimus kriminaalmenetlus uimastikaubanduse süüdistuses. Eeluurimiskohtunik andis määruse tema telefonikõnede logide väljanõudmiseks. Kaebaja leidis, et selline määrus rikub tema eraelu puutumatust EIÕK artikli 8 tähenduses.
EIK-i seisukohad
Kaebaja telefonikõnede uurimiseks oli selge õiguslik alus. Ostes telefonikõnede kaardi pidi kaebaja nägema ette, et kriminaalmenetluses uuritakse sellelt tehtud kõnesid. Puudus igasugune alus eelduseks, et seadus reguleerib erinevalt telefonifirma lepinguliste klientide tehtud kõnesid registreeritud numbritelt ja ettemaksuga kõnekaardilt tehtud kõnesid -pealtkuulamise aspektist. Andorra seaduses olid garantiid kogutud teabe meelevaldse kasutamise vastu. Salajane jälgimine oli legitiimsel eesmärgil - uimastikaubanduse uurimiseks.
Resolutsioon
1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.
----------
 
Artikkel 10 – sõnavabadus
Mittetulundusühingul on õigus saada teavet riigi õigusabi kaudu kaitseülesannet täitvate advokaatide kohta
Magyar Helsinki Bizottság vs Ungari, Suurkoja otsus 08.11.2016, avaldus nr 18030/11
Asjaolud
Kaebaja on mittetulundusühing, mis tegeleb inimõiguste olukorra monitooringuga ning inimõiguste kaitsega Ungaris. Kaebaja palus erinevatelt politseijaoskondadelt andmeid advokaatide kohta, kes olid täitnud riigi õigusabi korras kaitseülesandeid – eesmärgiga hinnata nende tegevuse kvaliteeti. Politseijaoskonnad ning hiljem kohtud keeldusid andmeid väljastamast, viitega sellele, et kaitsja tegevus on eraviisiline ning  tegemist ei ole avaliku teabega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks. Kohtukoja otsusega anti asi Suurkoja menetlusse.
EIK-i seisukohad
Kaebaja soovis uurida riigi õigusabi kaudu tegutsevate advokaatide töö kvaliteeti. Tegemist oli avalikkusele huvipakkuva teemaga. Teabe väljastamisest keeldumine riivas seega kaebaja õigust saada teavet.
Ungari põhiseadus tagab igaühele õiguse õiglasele kohtumenetlusele, mistõttu soovis kaebaja uurida isikute põhiõiguse tagamist. Kaebaja soovis empiiriliselt kontrollida enda eeldust, et riigi õigusabi kaudu määratakse pidevalt kaitsjateks ühed ja samad isikud. Kaebaja palutud teave oli avalik, sest kaitsjad täitsid avalikku funktsiooni. Valitsus ei näidanud, et teabe väljastamisest keeldumine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Samuti ei näidanud valitsus, kuidas soovitud teabe väljastamine oleks rikkunud kaitsjate privaatsusõigust artikli 8 tähenduses. Väljastades soovitud teabe – riigi õigusabi kaudu kaitseülesannet täitnud advokaatide nimed ning neile määratud kriminaalasjade arvu, ei anduks riik välja rohkem teavet, kui vastavad advokaadid pidid ette nägema avaldades soovi tegutseda kaitsjana. EIK on varasemalt leidnud, et politsei poolt soovitatud kaitsjate tegevuse üle avalikkuse kontrolli tagamine on avalikes huvides.
Resolutsioon (häältega 15:2)
1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 215 eurot ning 8 875 eurot kulude katteks.
Eriarvamus
Kaasus ei olnud EIÕK artikli 10 kaitsealas ratione materiae (esemeline kaitseala). Suurkoja lahend võib kaasa tuua olukorra, kus erinevad huvigrupid soovivad realiseerida enda õigust saada ametlikke dokumente, kusjuures nende võime panustada avalikku diskussiooni on küsitav.
----------
Parlamendi liikmele rahatrahvi määramine keskmise sõrme näitamise eest kolleegi suunas ei olnud vajalik demokraatlikus ühiskonnas
Szanyi vs Ungari, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 35493/13
Asjaolud
Kaebaja oli Ungari suurima opositsioonipartei – Ungari sotsialistliku partei – liige ning Parlamendi liige. 18.03.2013 Parlamendi istungil näitas kaebaja enda käe keskmist sõrme ühe kolleegi suunas. Samal kuul määras Parlamendi istung talle karistuseks rahatrahvi ligikaudu 450 eurot. 2013. aasta maikuus ei võtnud Parlamendi eesistuja menetlusse kaebaja esitatud kahte arupärimist rahvusliku arengu ministrile, pidades neid sobimatuteks küsimuste formuleeringute tõttu. Ei rahatrahvi ega ka arupärimiste menetlusse võtmisest keeldumise vastu ei ole Ungaris õiguskaitsevahendit. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks seoses eelnevalt kirjeldatud asjaoludega.
EIK-i seisukohad
Mõlemas aspektist oli selgelt tegemist kaebaja sõnavabadusse sekkumisega, milleks oli formaalne õiguslik alus ning legitiimne eesmärk.
Seadusandja liikme võimalus esitada arupärimine on samavõrra oluline kui ajakirjanduse õigus teavitada avalikkust olulistest küsimustest. Küsimuse olulisus nagu ka uudise väärtus kahaneb ajas.
Parlamendi eesistuja ettepanek määrata kaebajale karistus väidetavalt ebakohase käitumise eest ei sisaldanud tema käitumise kirjeldust ega ka sanktsiooni vajalikkuse põhjendusi. Puudus parlamentaarne menetlus, kus kaebaja saanuks väljendada enda seisukohta võimaliku sanktsiooni osas. Seetõttu oli vastavas aspektis artikli 10 rikkumine.
Riikidel on väga piiratud diskretsioon piiramaks parlamendiliikme sõnavabadust. Regulatsioon on mõeldav üksnes reageerimaks olukordadele, kus parlamendiliige kutsub üles vägivallale. Oluline on tagada opositsioonile võimalus enda mõtete vabaks väljendamiseks.
Kaebaja arupärimine puudutas avalikkusele olulist teemat – s.o tubakamüügi küsimusi. Kuigi tema arupärimiste sõnastust saab pidada vastuoluliseks ja teatud kohtades isegi jämedaks, ei olnud siiski tegemist isikliku rünnakuga. Võttes kaebajalt võimalus esitada arupärimine takistati tema võimalust osaleda avalikus arutelus.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 10 rikkumine nii seoses rahatrahviga (häältega 5:2), kui ka arupärimise menetlusse võtmisest keeldumisega (häältega 6:1);
2.      Rikkumise tuvastamine on piisav õiglane hüvitis mittevaralise kahju eest (konsensuslikult), varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 450 eurot ning 2 650 eurot kulude katteks (häältega 5:2).
Eriarvamused
Kogu Ungari üldsus oli meedia kaudu näinud kaebaja keskmist sõrme osundamas kolleegi suunas. Kaebaja ei üritanud enda käitumist ametlikult selgitada. Seega – mida oleks Parlament veel pidanud põhjendama? Strasbourgi kohus pidas kahetsusväärselt kaebaja käitumist elegantseks žestiks.
EIK-il ei ole pädevust sekkuda rahvusparlamendi töökorralduslikesse küsimustesse.
----------
Kohtunikule robustses sõnastuses kirja saatmine ei peaks tooma kaasa kriminaalvastutust
Boykanov vs Bulgaaria, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 18288/06
Asjaolud
Kaebaja saatis täitekohtunikule kirja, kus ta kritiseeris tema tegevusetust täitemenetluse läbiviimisel. Kohtunik esitas kuriteokaebuse laimus. Kaebaja tunnistati kohtuniku laimamises süüdi. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Määravaks oli küsimus, kas sekkumine kaebaja sõnavabadusse oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. 
EIK-i kohtupraktika kohaselt tuleb ametiisikute väidetava solvamise kaasustes mitte lähtuda ajakirjandusvabadusest arutada avalikkusele huvipakkuvat teemat, vaid isiku õigusest kritiseerida ametiisiku tegevust. Vahet tuleb teha hinnangutel ja faktväidetel. Kuid ka hinnangutel peab olema vähemalt mingi faktiline aluspõhi.
Osapooltel oli erinev arusaam sellest, kas kaebaja esitas kirjas faktiväiteid. Nii kirjutas ta näiteks, et kohtunik on väitnud enda olevat võimas ametnik, kes võib seadust rikkuda. Kuid kiri ei kritiseerinud kohtunikku kui eraisikut, vaid kui ametiisikut. Seda lugesid ainult vähesed ametnikud. Kuigi kiri oli robustse keelekasutusega, ei olnud siiski proportsionaalne kaebaja võtmine kriminaalvastutusele.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 812 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot ning 2 810 eurot kulude katteks.
----------
 
Artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid
6-kuulise kaebetähtaja eesmärk on tagada menetlus EIK-is mõistliku aja kestel
Eric Wright ja James Brown, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 18.10.2016, avaldus nr 52334/13
Asjaolud
Esimene kaebaja peeti kinni 01.01.1997 ning teine kaebaja 07.12.1976 kahtlustatuna rünnakutes briti relvajõudude vastu Põhja-Iirimaal. Kumbki kaebaja tunnistati süüdi, nad ei kaevanud otsust edasi. 2011. aastal andis Põhja-Iirimaa kriminaalasjade menetlemise komisjon asjad Põhja-Iirimaa apellatsioonikohtule arutamiseks, sest komisjoni arvates rikuti kaebajate õigusi nende kinnipidamisel ning ütluste võtmisel – neile ei tagatud kaitsjat. Kohus asus seisukohale, et kaitseõiguse rikkumine ei toonud kaasa menetluse mittevastavust õiglase õigusemõistmise põhimõttele. Kaebajad leidsid endi avalduses EIK-ile, et politseis ülekuulamisel rikuti nende õigusi EIÕK artikli 6 lg 3 “c” tähenduses (õigus kaitsjale).
EIK-i seisukohad
Enne Strasbourgi kohtusse pöördumist tuleb isikul esitada enda kaebused siseriiklikele võimuorganitele, järgides asjakohaseid menetlusreegleid. Ebatõhusat õiguskaitsevahendit ei ole tarvis kasutada, kuid kahtlus õiguskaitsevahendi tõhususes ei ole piisav vabastamaks isikut selle kasutamise kohustusest. 
EIK nõustus sellega, et 1970. aasta seaduse alusel oli kaebajatel väheperspektiivne saavutada kaitsja juuresolekuta antud ütluste vaidlustamine. EIK leidis, et kaebajatel ei ole võimalik toetuda apellatsioonikohtu 2012. aasta menetlusele selleks, et EIK asuks hindama 1997. aasta kohtuasja vastavalt enda kohtupraktikale. Vastupidine seisukoht seaks kahtluse alla 6-kuulise kaebetähtaja eesmärgi tagada õiguskindlus ning asjade menetlemise mõistliku aja kestel.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
 
Artikkel 37 – kaebuste kustutamine
Piloot-otsuse menetlust on võimalik lõpetada
Anastasov jt vs Sloveenia, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 18.10.2016, avaldus nr 65020/13
Asjaolud
Kaebajad on nn kustutatud isikud pärast seda, kui Sloveenia kuulutas välja iseseisvuse 1991. aastal. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks seoses Sloveenia tegevusetusega reguleerida nn kustutatud isikute õiguslikku seisundit, eriti pärast Suurkoja 26.06.2013 otsust Kurić jt vs Sloveenia, milles Suurkoda kohustas Sloveeniat üldise meetmena reguleerima nn kustutatud isikute õigusliku seisundi ning kehtestama neile hüvitise määramise korra. 
EIK-i seisukohad
EIK on samasisulise küsimuse lahendanud piloot-otsuses Kurić jt vs Sloveenia. Piloot-otsuse eesmärk on anda vastutavale riigile juhised reageerimaks struktuursele probleemile. Sloveenia on pärast piloot-otsust võtnud vastu eriseaduse nn kustutatud isikutele hüvitise määramiseks. Suurkoda on varem väljendanud selle seaduse suhtes poolehoidu. Suurkoda määras enda piloot-otsuses hüvitiseks iga kuu eest, millal isik oli nn kustutatud isiku seisundis, 150 eurot varalise ja 100 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega kokku 250 eurot iga kuu eest. Sloveenia eriseadus andis võimaluse taotleda summat, mis moodustas EIK-i määratust 20%. Kuid seejärel on võimalik isikutel pöörduda konstitutsioonikohtusse, mille tulemusena saaksid isikud teoreetiliselt kokku 60% EIK-i määratud summast. EIK-i meelest ei ole kompensatsioon vahemikus 20 – 60% Suurkoja määratud summadest ebamõistlik.
Suurkoja lahendi täitmise jälgimine on Ministrite Komitee pädevuses.
EIK leidis, et piloot-otsuse eesmärgid on täidetud ning seetõttu tuleb vastav menetlus sulgeda. Nüüd on siseriiklike ametivõimude kohustus tagada, et eriseadust täidetakse kooskõlas EIÕK standarditega.
Resolutsioon
1.      Eemaldada avaldus kohtuasjade nimekirjast;
2.      Lõpetada Kurić jt vs Sloveenia lahendi piloot-otsuse menetlus.
----------
 
Artikkel 41 – õiglane hüvitis
Ebainimlikes tingimustes kinnipidamise eest kestusega ligikaudu 7,5 aastat määras EIK hüvitiseks 15 000 eurot
Zadonskiy jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 9150/05 jpt avaldused (hiliseim 27657/13)
Asjaolud
Kõik kaebajad esitasid avaldused EIK-ile EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ruumikitsikuse ja halbade sanitaartingimustega kinnipidamisasutuses. Üks kaebaja kaebas ka tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist EIÕK artikli 13 tähenduses kinnipidamistingimuste peale. Sellistes tingimustes kinnipidamise kestus oli alates 5 kuust kuni 7 aasta ja 5 kuuni.
EIK-i seisukohad
Valitsus võttis ühepoolsetes deklaratsioonides rikkumised omaks ning pakkus hüvitist. Kuivõrd pakutava hüvitise summa oli oluliselt väiksem, kui EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste eest, siis lükkas EIK deklaratsioonid tagasi.
Valitsus ei eitanud faktilisi asjaolusid ning EIK tuvastas artikli 3 rikkumise. Valitsus ei näidanud tõhusa õiguskaitsevahendi olemasolu artikli 13 tähenduses.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine kõigi ja artikli 13 rikkumine ühe kaebaja suhtes;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK summad alates 5 000 eurost (ebainimlik kinnipidamine ligikaudu 5 kuud) kuni 15 000 eurot (ebainimlik kinnipidamine ligikaudu 7 aastat ja 5 kuud).
----------
Ilma õigusliku aluseta kinnipidamise eest kestusega 11 päeva määras EIK hüvitiseks 7 500 eurot
Myalichev vs Venemaa, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 9237/14
Asjaolud
Kaebaja peeti kinni kohtueelse menetluse ajal tähtajaga 2 kuud – 19.02.-19.04.213. Tähtaja saabumisel teda ei vabastatud ning kinnipidamise pikendamise määrus tehti 30.04.2013, milles sätestati kinnipidamine ajavahemikuks 19.04.-19.05.2013. Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kaebaja kinnipidamiseks ajavahemikul 19.-30.04.2013 puudus õiguslik alus. EIK on varasemalt leidnud, et tagantjärele kinnipidamise lubamine ei ole kooskõlas EIÕK artikliga 5, sest tegemist on ametivõimude meelevaldsusega.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.
----------
Tsiviilkohtumenetluse eest kestusega ligikaudu 10 aastat määras EIK hüvitiseks 3 000 eurot
Prohaska Prodanić ja vs Serbia, kohtuotsus 08.11.2016, avaldused nr 63003/10, 20441/11 ja 3931/14
Asjaolud
Kaebajate avaldused EIK-ile olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses. Menetluste kestus oli 4 aastat ja 10 kuud, 6 aastat ja 6 kuud ning 9 aastat ja 11 kuud. Kõik menetlused olid kahes kohtuastmes. Valitsus osundas, et konstitutsioonikohus tuvastas mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja seejärel pakkus hüvitise komisjon kaebajatele hüvitisi. Kaebajad pakutud summadega ei nõustunud, kuid kuivõrd kaebajad ei algatanud eraldi kohtumenetlust hüvitise saamiseks, siis ei ole nad ammendanud siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.
EIK-i seisukohad
Kuigi konstitutsioonikohus tuvastas mõistliku menetlusaja nõude rikkumise, pakkus hüvitise komisjon kaebajatele hüvitiseks oluliselt väiksemaid summasid võrreldes sellega, mida EIK määraks analoogilistes asjades.
EIK piirdus lausega, et menetluste kestus ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele. 
Üks kaebaja ei esitanud hüvitise nõuet.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kahele kaebajale 1 200 ning 3 000 eurot.
----------
EIK lahendas kaasuse seoses 29 aastat tagasi lubatud korteri mitteeraldamisega
Kalev vs Bulgaaria, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 9464/11
Asjaolud
Kaebaja isale kuuluv elamu sundvõõrandati ning kohalik omavalitsus andis 1988. aastal otsuse isale korteri eraldamiseks hüvitisena. Kaebaja on isa pärija, korterit ei ole üle antud. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Omavalitsus ei ole täitnud enda selget kohustust anda üle korter – viivitus on koguni 29 aastat. Isegi kui esialgu eraldatud korteri üleandmine osutus võimatuks, ei ole ametivõimud teinud mingeid pingutusi alternatiivse, kuid samaväärse korteri üleandmiseks. See asjaolu oli piisav omandiõiguse rikkumise tuvastamiseks.
Osapooltel puudus vaidlus selles, et esialgu eraldatud korteri turuväärtus käesoleval ajal on 52 600 eurot. Kõige kohasem hüvitis oleks eraldatud korteriga samaväärse korteri üleandmine, kuid selle võimatuse korral tuleb maksta hüvitis rahas. Täiendav varaline kahju summas 10 000 eurot tulenes nn võimaluste kaotusest kasutada korterit pikema aja kestel.
Resolutsioon
1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;
2.      Vastustaval riigil tuleb kolme kuu jooksul anda üle võrreldav korter 15.04.1988 otsuses näidatud korteriga, selle võimatuse korral maksta varalise kahju hüvitamiseks 52 600 eurot;
3.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning 886 eurot kulude katteks.
----------
 
1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse
12-aastane viivitus korteri üleandmisel hüvitisena elamu sundvõõrandamise eest on omandiõiguse rikkumine
Kovacheva vs Bulgaaria, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 2423/09
Asjaolud
Kohalik omavalitsus tegi 1983. aastal otsuse kaebajale kuuluva elamu sundvõõrandamiseks avalikes huvides. Talle määrati hüvitiseks 3-toaline korter, kuid seda ei ole talle siiani kättesaadavaks tehtud. Käesoleva ajani ei ole kaebajale makstud hüvitist. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Isegi kui kaebaja põhjustas teatud venimist, oli esimese 12 aasta jooksul ametivõimudel selge kohustus anda talle üle korter. Õigus saada korter on omand 1.protokolli artikli 1 tähenduses. See asjaolu oli piisav rikkumise tuvastamiseks.
Hüvitise määramisel ei aktsepteerinud EIK kaebaja väidet, et ta oleks korteri välja üürinud ja saanud renditulu summas 6 750 eurot. Kaebajal kulunuks aega sobiva üürniku leidmiseks ning tal olnuks igakuulised väljaminekud vara korrashoidmiseks.
Resolutsioon
1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot ning 198 eurot kulude katteks.
----------
EIK lahendas kaasuse seoses garaaži sundvõõrandamisega 18 aastat tagasi
Kovachev vs Bulgaaria, kohtuotsus 10.11.2016, avaldus nr 65679/11
Asjaolud
Kaebajalt sundvõõrandati elamu, kohaliku omavalitsuse otsuse kohaselt tuli talle anda hüvitiseks korter ja garaaž. Kaebaja on korteri kätte saanud, kuid garaaž hüvitati 18 aastat hiljem rahas. Seetõttu esitas kaebaja avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Ilmselgelt oli 18-aastane viivitus garaaži eest hüvitise maksmisel kokku sobimatu riigi kohustustega 1.protokolli artikli 1 alusel. Kaebaja ise otsis sellel ajal aktiivselt lahendusi, kuid ametivõimud jäid passiivseks.
Varaline kahju seisnes nn võimaluste kaotuses.
Resolutsioon
1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 000 eurot ning 1 074 eurot kulude katteks.
----------
 
1.protokoll artikkel 3 – õigus vabadele valimistele
Yabloko kandidaatide eemaldamine valimisnimekirjast ei olnud ettenähtav
Yabloko Venemaa Demokraatlik Partei jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.11.2016, avaldus nr 18860/07
Asjaolud
Kaebajad on poliitiline partei Yabloko ning selle kolm liiget. Karjala Ülemkohus tühistas kahe parteiliikme kandidatuurid Karjala parlamentaarse assamblee 2006. aasta valimistel (teine ja kolmas kaebaja). Ülemkohus nõustus valimiskomisjoniga, et Yabloko kongressil valiti kandidaadid kandideerima assamblee liikmeks vastuolus asjakohaste õigusnormidega. Samuti leidis ülemkohus, et Yabloko esitas koos kandidaatide dokumentidega partei põhikirja, mis enam ei kehtinud. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 3 (õigus vabadele valimistele) rikkumise tuvastamiseks. Neljas kaebaja kaebas selle üle, et ta ei saanud hääletada enda kandidaadi poolt, kelle kandideerimine oli tühistatud.
EIK-i seisukohad
Teise kaebaja suhtes oli avaldus mitte-vastuvõetav, sest ta ei esitanud allkirjastatud volikirja esindajale.
Karjala Ülemkohtu õiguskäsitlus ei olnud kaebajatele ettenähtav. Asudes seisukohale, et kandidaatide nimetamise viis oli vastuolus esindusdemokraatia põhimõtetega, ei viidanud ülemkohus ühelegi konkreetsele õigusnormile, vaid tõlgendas avaralt poliitiliste parteide seadust. Selline tõlgendus oli seda vähem ettenähtav, et komisjon oli kandidaadid registreerinud ning pärast seda ei ilmnenud uusi asjaolusid.
Kuigi partei esitas vana põhikirja, olid mõlemad versioonid nõuetekohaselt registreeritud ning partei liikmed said asjakohastest reeglitest kandidaatide ülesseadmiseks selgelt aru. Ülemkohtu lähenemine oli liiga formalistlik.
EIK-i varasama kohtupraktika kohaselt ei ole kandidaadi registreerimata jätmine iseenesest valija valimisõiguse rikkumine, v.a kui sellega kaasneb ilmselgelt vabade valimiste põhimõtte rikkumine. Neljandal kaebajal oli võimalik siiski väljendada enda tahet, kas valides teiste kandidaatide vahel või rikkudes hääletussedeli.
Kaebajad ei esitanud hüvitise nõuet.
Resolutsioon
1.      Kahe kaebaja suhtes oli ning ühe suhtes ei olnud EIÕK 1.protokolli artikli 3 rikkumist.
----------