Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 323: 21.-27. november 2016. aasta

 

Uudise kuupäev:
  04.02.2017
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 323: 21.-27. november 2016. aasta

 

Artikkel 2 – õigus elule

Rahvusvahelises õiguses on paradigma tagada vaimse häirega isikule võimalikult ulatuslik isikuvabadus

Hiller vs Austria, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 1967/14

Asjaolud

Kaebaja 19-aastane poeg paigutati kohtumääruse alusel 2010. aastal psühhiaatriakliiniku kinnisesse osakonda akuutse skisofreenia diagnoosi tõttu. Tal õnnestus kahel korral põgeneda, kuid mõlemal korral ta leiti ning toimetati kliinikusse tagasi. Sama aasta aprillikus sündroomid leevendusid, sest poeg võttis ravimeid vabatahtlikult. Ta viidi üle kliiniku avatud osakonda, mis tähendas võimalust jalutada kliiniku aias, kusjuures ta pidi teavitama kliiniku personali kliiniku ruumidest lahkumisel ning naasmisel. 12.05.2010 ei naasnud kaebaja poeg kliinikusse ning hüppas samal päeval rongi ette, mille tulemusel ta suri sündmuskohal. Kaebaja esitas tsiviilnõude kahju hüvitamiseks poja surma tõttu. Kohus leidis, et kliinikul ei lasunud vastutust seetõttu, et kaebaja pojal ei olnud varasemalt tuvastatud enesehävituslikku käitumist ning kliinik ei pidanud seetõttu põgenemist ning enesetappu ette nägema. Kohus leidis samuti, et kuivõrd poja seisund oli paranenud, olnuks tema liikumisvabaduse täiendav piiramine vastuolus nii siseriikliku õiguse kui ka EIÕK-ga. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 (õigus elule) rikkumise tuvastamiseks, sest tema arvates ei kaitsnud kliiniku personal tema poega ja ei hoidnud ära enesetappu.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendis on viited rahvusvahelise õiguse allikatele seoses vaimse häirega isikute kaitsekohustusega.

Lepinguosalistel riikidel on EIÕK artikli 2 alusel kohustus kaitsta patsientide elu ja tervist nii era- kui ka riigihaiglates. Kui ametivõimud on otsustanud paigutada isiku sunniviisiliselt meditsiiniasutusse, siis tuleb tagada sellised tingimused, mis vastavad patsiendi seisundile.  Vaimselt haigete isikute puhul tuleb arvestada nende erilist haavatavust. Seoses patsiendi enesehävitusega on EIK varasemalt leidnud, et riigi vastutus tõusetub üksnes siis, kui ametivõimud teadsid või oleksid pidanud teadma konkreetsest ohust isiku elule ning nad ei astunud mõistlikke samme selle ohu välistamiseks.

Osapooltel oli erinev nägemus sellest, kas ametivõimud oleksid pidanud kaebaja poja enesetappu ette nägema.

Rahvusvahelisest õigusest tuleneb paradigma võimaldada vaimse häirega isikutele võimalikult laialdane isikuvabadus selleks, et soodustada sellise isiku integreerumist ühiskonda. Isikuvabaduse piirangutest tuleb looduba koheselt, kui isiku seisund muutub. Samuti tuleb seisundi muutumiselt koheselt leevendada liikumisvabaduse piiranguid.

Austria kohtud analüüsisid kaasuse asjaolusid põhjalikult. EIK leidis, et asjaolusid arvestades ei pidanud ametivõimud kaebaja poja enesetappu ette nägema.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 2 rikkumist.

----------

Armeenia sõjaväes on sageli kutsealuste väärkohtlemist

Muradyan vs Armeenia, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 11275/07

Asjaolud

Kaebaja poeg hukkus armeeteenistuses 2002. aastal. Kuigi uurimise käigus esitasid teised sõjaväelased väiteid, et kaebaja poega väärkohtlesid ja peksid ülemused, jäid need väited menetluse käigus piisava tähelepanuta. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 (õigus elule) rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist. Ta väitis, et poja surm tulenes kõrgemate sõjaväelaste käitumisest ning surma asjaolusid ei uuritud tõhusalt.

EIK-i seisukohad

EIK on varem andnud õiguskäsitluse, et Armeenia teostab tõhusat riigivõimu Mägi-Karabahhias, mistõttu olid vastavad sündmused Armeenia jurisdiktsiooni all.

EIK ei pidanud usutavaks siseriikliku uurimistulemuse lõppversiooni. Kuigi asjas oli piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebaja poega peksti, jäi see versioon uurimata. Uurimisel keskenduti üksnes versioonile, et kaebaja pojal oli malaaria, mis muutus akuutseks pärast juhuslikku kukkumist. Uurimise eesmärk oli EIK-i arvates leida toetavaid argumente eelnimetatud versioonile, kuigi selle esitas kõrgem ohvitser alles kaks aastat pärast kaebaja poja surma.

EIK viitas ka Euroopa Nõukogu raportile, mille kohaselt Armeenia sõjaväes on sageli kutsealuste väärkohtlemist, millega kaasneb nende surm. Vastustust tavaliselt ei tuvastata.

Resolutsioon       

1.      EIÕK artikli 2 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 50 000 eurot ning 165 eurot kulude katteks.

----------

 

Artikkel 3 – piinamise keelamine

Turvakaamera salvestise uurimata jätmine väärkohtlemise asjas võib olla uurimiskohustuse rikkumine

Mustafa Hajili vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 42119/12

Asjaolud

Kaebaja on ajalehe Demokrat toimetaja, kes osales 02.04.2001 meeleavaldusel riigi poliitika vastu. Ta peeti kinni ning teda väärkoheldi. Kuivõrd politseinikud eitasid kaebaja väärkohtlemist, siis ei algatatud kriminaaluurimist.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist.

EIK-i seisukohad

Puudus alus kahelda kaebaja versioonis sündmuste kohta – st et teda väärkoheldi lühiajalise kinnipidamise kestel ajutises kinnipidamiskeskuses. Seda peaasjalikult põhjusel, et ametivõimud ei lükanud veenvalt ümber kaebaja versiooni ning ei esitanud alternatiivseid selgitusi kehavigasuste tekkepõhjustele. Jõu kasutamine kaebaja vastu ei olnud põhjendatud ning talle põhjustati alandust ning füüsilisi ja psüühilisi kannatusi.

EIK tuvastas, et kriminaalmenetluse eelses etapis ei viidud läbi vajalikke uurimistoiminguid. Nii ei uuritud sündmuskohal asetsenud turvakaamerate salvestisi. Valitsus ei selgitanud, miks seda ei tehtud. Samuti puudus selgitus prokuröri ja kohtute dokumentides, miks peeti politseinike tunnistusi enam usaldusväärseks kui kaebaja tunnistusi. Kohtud ei viidanud endi lahendites nende tunnistajate ütlustele, kes andsid kaebajale soodsaid ütlusi.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine sisulisest ja menetluslikust aspektist;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.

-----------

 

Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele

Tagantjärele kinnipidamise määramine on iseenesest isikuvabaduse rikkumine

Kosyanov vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 7955/07

Asjaolud

Kaebaja kohtueelse kinnipidamise pikendamisel puudus kahes kohtumääruses kinnipidamise tähtaeg. 31.07.2007 tühistas teise astme kohus kinnipidamise kohtumääruse tähtaja puudumise tõttu ning saatis asja tagasi esimesse astmesse, kuid kaebajat ei vabastatud. Madalama astme kohus andis 07.09.2007 uue määruse kinnipidamiseks, märkides, et kaebajat tuleb kinni pidada alates 31.07.2007. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks seoses eelnimetatud kahe aspektiga. Artikli 5 lg 3 alusel kaebas ta selle üle, et tema kinnipidamiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid. Artikli 5 lg 4 rikkumist kaebas ta seetõttu, et mitmel korral vaatas kohus kinnipidamise peale esitatud kaebusi läbi ilma tema kohalolekuta ning menetlus oli aeglane.

EIK-i seisukohad

Kinnipidamise määruses tähtaja märkimata jätmine on iseenesest isikuvabaduse rikkumine.

Tagantjärele kinnipidamise määramine on samuti isikuvabaduse rikkumine.

EIK on korduvalt tuvastanud Venemaa suhtes rikkumisi, kus kohtueelset kinnipidamist pikendatakse toetudes süüdistuse raskusele. Sellist põhjust ei saa teatud aja möödudes lugeda enam piisavaks artikli 5 lg 3 tähenduses.

Isiku isiklik kohalolek kinnipidamise põhjendatuse üle otsustamisel on obligatoorne. Kinnipidamise määrustele esitatud apellatsioonide läbivaatamiseks kulus 1 kuu ja 5 päeva, mida ei saa pidada kiireks menetluseks artikli 5 lg 4 tähenduses.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg-te 1, 3 ja 4 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

Kindla elu- ja töökoha puudumine ei ole piisav alus isiku kinnipidamiseks kohtueelse menetluse ajal

Gviniashvili vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 44292/09

Asjaolud

EIK tunnistas vastuvõetavaks kaebaja avalduse EIÕK artikli 5 lg 3 (kinnipidamise põhjendatus) rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja väitis, et kohtueelse kinnipidamise kestus oli ebamõistlik ning puudusid piisavad põhjendused. Kohtueelse kinnipidamise kestus oli 1 aasta, 6 kuud ja 1 päev. Artikli 5 lg 4 alusel kaebaja väitis seda, et apellatsioonikohus lahendas tema kaebuse kinnipidamise kohtumäärusele ilma tema kohalolekuta.

EIK-i seisukohad

Kohtud põhjendasid kinnipidamist sellega, et kaebajal puudus kindel elu- ja töökoht, mistõttu ta võiks hoida kriminaalmenetlusest kõrvale. Kuigi tegemist oli mõjuvate põhjendustega, ei näidanud kohtud siiski, miks teised meetmed ei tagaks kaebaja ilmumist kohtusse. Alternatiivide kaalumata jätmine kinnipidamisele viis EIK-i artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamisele.

EIK on korduvalt tuvastanud Venemaa suhtes, et kinnipeetud isiku kohalolekuta ei ole õiguspärane vaadata läbi kaebust kinnipidamise kohtumääruse peale.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 4 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 000 eurot.

----------          

Kohtueelne kinnipidamine kestusega ligikaudu 6 aastat on iseenesest isikuvabaduse rikkumine

Dzhasybayeva vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 49689/10

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni 07.06.2008 kahtlustatuna korduvas pettuses. Tema kohtueelset kinnipidamist pikendati korduvalt viitega sellele, et kaebaja võiks vabaduses segada vahele uurimisse. Esimese astme kohus tunnistas kaebaja süüdi 24.03.2014. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 (kohtueelse kinnipidamise kestus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtueelse kinnipidamise kestus oli 5 aastat, 9 kuud ja 18 päeva.

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa vastu asjades, kus kohtud pikendavad kohtueelset kinnipidamist viitega süüdistuse raskusele, kasutades seejuures standardset sõnastust ning kaalumata alternatiivseid tõkendeid. Puudus alus jõuda käesolevas asjas erinevale järeldusele.

Kaebaja ei esitanud hüvitise nõuet.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine.

----------

Maltal asuvad välismaalaste kinnipidamiskeskused ei ole kohased alaealiste kinnipidamiseks

Abdullahi Elmi ja Aweys Abubakas vs Malta, kohtuotsus 22.11.2016, avaldused nr 25794/13 ja 28151/13

Asjaolud

Kaebajad on Somaalia kodanikud, kes saabusid Maltale 2012. aasta augustis paadiga. Nad peeti koheselt kinni ning neile koostati väljasaatmise otsused. Kumbki kaebaja teatas ametivõimudele, et on alaealine (vastavalt 16- ja 17-aastane). Seejärel teatati neile, et viiakse läbi vanuse tuvastamise menetlus, mis seisneb paaris küsitluses ning luude röntgenanalüüsis. Esimesele kaebajale teostati luude röntgenanalüüs paar nädalat pärast saabumist ning talle teati informaalselt, et tema alaealisus on tuvastatud. Ta vabastati 6 kuud hiljem, misjärel ta siirdus Saksamaale. Teisele kaebajale sooritati luude röntgenanalüüs viis kuud hiljem ning selle käigus tuvastati samuti tema alaealisus. Ta vabastati 2,5 kuud hiljem. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks 8-kuulise kinnipidamise kestel seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega – ruumikitsikus, valguse ja ventilatsiooni puudumine, vaenulik olukord. Nad väitsid muuhulgas, et kuivõrd nad olid alaealistena haavatavas seisundis, siis olid need tingimused nende suhtes eriti rängad. Nad kaebasid ka artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumist seeläbi, et politsei pidas nad kinni arvestamata nende väidet alaealisuse kohta. Artikli 5 lg 4 (õigus kohtueelse kinnipidamise põhjendatuse hindamisele) alusel väitsid nad seda, et neile ei olnud kättesaadav menetlus esitamaks kinnipidamisele vastuväiteid.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendis on viited rahvusvahelistele õigusaktidele seoses laste õiguste kaitsega immigratsiooni kontekstis, samuti raportitele seoses Malta välismaalaste kinnipidamiskeskuste olukorraga.

Rahvusvaheliste organisatsioonide raportid on tuvastanud Malta välismaalaste kinnipidamiskeskuste ebakohased tingimused, sh alaealiste kinnipidamiseks. EIK loetleb paljusid probleemseid aspekte, järeldades, et alaealise välismaalase kinnipidamine sellistes tingimustes 8 kuu kestel oli artikli 3 rikkumine. EIK lähtus seejuures kinnipidamistingimuste kumulatiivse mõju hindamisest.

EIK on korduvalt tuvastanud, et Maltal ei ole väljasaatmiseks kinnipeetud välismaalasele kättesaadav tõhus kaebemenetlus.

Kuivõrd kaebajate kinnipidamine oli vastuolus artikliga 3, siis oli see vastuolus ka artikli 5 lg-ga 1.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3 ja 5 lg-te 1 ja 4 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks kummalegi kaebajale määras EIK 12 000 eurot ning 4 000 eurot kulude katteks ühiselt.

----------

Sõjaväekohus ei ole sõltumatu, kui selle koosseisus on ohvitserkonna esindaja

Kerman vs Türgi, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 35132/05

Asjaolud

Kaebaja oli sõjaväearst. Ta peeti kinni 2005. aastal seoses kahtlusega riigihangetega manipuleerimises. Kaebaja mitmed taotlused vabastamiseks jäid rahuldamata. 04.08.2005 andis kohus määruse kaebaja vabastamiseks. Kaebaja tunnistati süüdi 2009. aastal, kuid kohtulahendi täitmine lükati edasi. Kaebaja väitis, et tema kinnipidamise üle otsustanud prokurör ega kohtunik ei olnud sõltumatud ametiisikud (EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine) ning tema kaebusi ei vaadatud läbi nõuetekohaselt (EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine).  EIÕK artikli 5 lg 5 alusel väitis ta, et tal puudus võimalus saada õigusvastase kinnipidamise eest hüvitist.

EIK-i seisukohad

Kaebaja kinnipidamise üle otsustas kohus, mille koosseisus olid kaks sõjaväekohtunikku ning üks ohvitser. Viimasel ei olnud põhiseadusest tulenevaid sõltumatuse tagatisi, mistõttu kaebaja kinnipidamise üle ei otsustanud sõltumatu kohus. Välistada ei saanud seda, et mõni kõrgem sõjaväelane saanuks mõjutanud kohtu koosseisu kuuluva ohvitseri otsustusi. Seega oli asjas artikli 5 lg 3 rikkumine.

Samasugune muster oli ka kinnipidamise pikendamise otsustamisel, mistõttu tuvastas EIK ka artikli 5 lg 4 rikkumise.

Valitsus ei näidanud, millise õiguskaitsevahendiga saanuks kaebaja taotleda hüvitist õigusvastase kinnipidamise eest.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg-te 3, 4 ja 5 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 500 eurot ning 363 eurot kulude katteks.

----------

EIK kohaldab korduvates kaasustes uut metoodikat – kohtulahendis ei avata rikkumise asjaolusid ega EIK-i argumentatsiooni

Terenina vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 46144/12

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Kaebaja esitas ka teisi kaebusi seoses kinnipidamisega, paludes tuvastada artikli 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise, viidates lg-tele 1, 3 ja 4.

Valitsus võttis artikli 3 rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 5 400 eurot, kaebaja nõustus valitsuse ettepanekuga.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd osapooled on jõudnud sõbralikule kokkuleppele artikli 3 osas, siis puudub alus menetlust jätkata. EIK eemaldas vastavas aspektis avalduse kohtuasjade nimekirjast.

Seoses artikli 5 lg-te 1, 3 ja 4 rikkumisega piirdus EIK selgitusega, et kaebus tõstatab küsimusi, mille kohta on juba EIK-i väljakujunenud kohtupraktika. EIK märkis, et kaasusest ilmneb rikkumine. EIK ei avanud seejuures rikkumise asjaolusid, viidates rikkumise tuvastamise alusena varasematele kohtulahenditele.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus artikli 3 rikkumise osas;

2.      Tuvastada teised rikkumised EIK-i väljakujunenud kohtupraktika alusel vastavalt kohtulahendi lisale (lisas on märgitud EIÕK artikli 5 lg-d 1, 3 ja 4);

3.      Määrata hüvitis vastavalt kohtulahendi lisale (1 100 eurot).

----------

 

Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Apellatsioonikohtu istungi läbiviimist ilma menetlusosaliseta on kõige kohasem hüvitada asja uue arutamisega

Maryasova jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 1956/05 jpt avaldused

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIK-ile EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et neil ei olnud võimalik osaleda apellatsioonikohtu istungil tsiviilasjades. Apellatsioonikohtud kas ei kontrollinud kohtukutse kättesaamist või ei võtnud seisukohta, kas vaidluse eseme tõttu oleks kaebajate kohalolek vajalik.

EIK-i seisukohad

EIK-i kohtupraktika kohaselt on piisav artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks see, kui apellatsioonikohtus ei ole kohal kaebaja ning kohus ei tee kindlaks, kas kaebaja oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik apellatsioonikohtu istungist.

Kõige kohasem hüvitis oleks asjade uus arutamine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK igale kaebajale 1 500 eurot ning osadele erinevad summad kulude katteks.

----------

Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei ole piisav alus jõustunud kohtulahendi tühistamiseks

Belova vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 4629/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks seetõttu, et tema kasuks jõustunud kohtulahend omandiõiguse tunnustamiseks kinnistule tühistati erakorralises järelevalve menetluses.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendi tühistamise ainsaks aluseks oli väide, et madalama astme kohtud on vääralt kohaldanud materiaalõigust. EIK on varem korduvalt tuvastanud, et selline asjaolu ei ole kohane alus jõustunud kohtulahendi tühistamiseks.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 000 eurot.

----------

Töötasu vaidlused tuleb lahendada eeskujuliku kiirusega

Nosova vs Ukraina, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 9636/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks seoses tööandjaga peetud tsiviilkohtumenetluse tulemuste ja ebamõistliku kestusega. Kaebaja soovis täiendavat lahkumishüvitist ja saamata töötasu.

Kohtumenetluse kestus oli 5 aastat ja 10 kuud kolmes kohtuastmes.

EIK-i seisukohad

Töötasu vaidlusi tuleb kohtutel lahendada eeskujuliku kiirusega. Tegemist ei olnud keeruliste küsimustega. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Ukraina vastu analoogilistes asjades seoses ebamõistliku menetlusajaga.

Kohtulahendi tühistamine erakorralises järelevalve menetluses ei olnud millegagi põhjendatud. EIK on samuti korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 100 eurot ning 60 eurot kulude katteks.

----------

Kohtuniku tütre töötamine vastustaja juristina ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses

Tatyana Sergeyevna Ryabtseva vs Venemaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 03.11.2016, avaldus nr 36214/10

Asjaolud

Kaebaja vabastati töölt linnavalitsuses ning ta esitas kohtule kaebuse tööle ennistamiseks. Esimese astme kohus ei rahuldanud tema kaebust ning ta esitas apellatsiooni, milles tema keskseks väiteks oli kohtuniku erapoolikus. Nimelt viitas kaebaja sellele, et kohtuniku tütar töötas linnavalitsuses (vastustaja) juristina. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtuniku subjektiivset erapooletust tuleb eeldada niikaua, kuni on tõendatud vastupidine. Objektiivse erapooletuse puhul tuleb selgitada, kas vaatamata kohtuniku käitumisele on asjaolusid, mis võivad tõstatada põhjendatud kahtlusi tema erapooletuses. Oluline ei ole mitte menetlusosalise subjektiivne arvamus, vaid see, kas kahtlused on objektiivselt võttes põhjendatud.

Kohtuniku subjektiivset eelhäälestatust asja vastu ei olnud alust eeldada.

Kohtunik ei olnud mingil viisil ametkondlikult seotud enda tütrega. Kõrgem kohus nõustus täielikult esimese astme kohtuniku seisukohtadega.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

Õiguskindluse põhimõtet ei riku see, kui kohus avab uuesti menetluse pärast kohtulahendi jõustumist, kuid ei tee sisulist uut lahendit õiguskindluse põhimõtte tõttu

Todorka Petrova Dimitrova jt vs Bulgaaria, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 03.11.2016, avaldus nr 54833/07

Asjaolud

Kaebajate kasuks jõustus kohtulahend, millega tuvastati nende omandiõigus kinnistule. Üks äriühing, kes ei olnud kaasatud eelnevasse kohtumenetlusse, palus esimese astme kohtul asi uuesti läbi vaadata, mida kohus ta tegi. Kohus ei võtnud äriühingu nõuet arutamisele õiguskindluse põhimõtte rikkumise tõttu. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks seoses õiguskindluse põhimõtte rikkumisega.

EIK-i seisukohad

Esimese astme kohus avas tõepoolest uuesti tsiviilmenetluse, kuid jättis äriühingu nõude sisuliselt läbi vaatamata. Seejuures toetus kohus res judicata (jõustunud kohtulahend) põhimõttele. Seega pääses kohtulahendi läbi just see põhimõte maksvusele ning õiguskindluse põhimõtet ei rikutud.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 6 lg 2 – süütuse presumptsioon

Kohus rikkus süütuse presumptsiooni, kui pikendas kohtueelset kinnipidamist viitega mõrva sooritamisele

Kornilov vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 50624/09

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni kahtlustatuna mõrvas 23.12.2008. Kohtueelset kinnipidamist pikendati korduvalt. 18.06.2009 kohtumääruses kirjutas kohtunik, et asjaolud ei ole muutunud ning kaebaja pani toime kuriteo alkoholi mõju all, asudes hiljem kuriteo sooritamist varjama. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 5 lg 3 (kohtueelse kinnipidamise kestus) ja 6 lg 2 (süütuse presumptsioon) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtueelse kinnipidamise kestus oli 11 kuud ja 4 päeva.

Valitsus võttis artikli 5 lg 3 rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 1 150 eurot. Kaebaja ei nõustunud summaga.

Valitsuse omaksvõtt oli selge ning summa võrreldav sellega, mida EIK ise analoogilistes asjades määraks. Seega oli kohane eemaldada avaldus kohtuasjade nimekirjast.

Kohtu formuleering 18.06.2009 määruses oli kategooriline ning käsitles kaebaja poolt kuriteo sooritamist väljaspool igasugust kahtlust. Seeläbi rikkus kohus kaebaja süütuse presumptsiooni.

Resolutsioon

1.      Eemaldada EIÕK artikli 5 lg 3 osas avaldus kohtuasjade nimekirjast;

2.      EIÕK artikli 6 lg 2 rikkumine;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 100 eurot.

----------

 

Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu austamisele

Kohtuniku ennetähtaegne vabastamine ametist kohtureformi tõttu ei ole legitiimne

Erményi vs Ungari, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 22254/14

Asjaolud

Kaebaja määrati Ungari ülemkohtu asepresidendiks 2009. aasta novembris kuueks aastaks. Ta vabastati ametist 2012. aasta jaanuaris, s.o ennetähtaegselt seoses Ungari kohtureformi avaliku kritiseerimisega. Asjaolud on sarnased EIK-i kaasuses Baka vs Ungari (Suurkoja otsus 23.06.2016) kirjeldatud asjaoludele. Ta jäi ametisse kui Kuria (Ungari ülemkohus alates 2012 pärast kohtureformi) tsiviilkolleegiumi president kuni 2012. aasta  juulini ning seejärel vabastati ametist pensioniea saabumise tõttu. Konstitutsioonikohus tunnistas hiljem põhiseadusvastaseks õigusnormi, millega kohtunikud vabastati automaatselt ametist pensioniea saabumisel. Kaebaja ei taotlenud kohtuniku ametisse ennistamist ning talle maksti seetõttu ühekordne hüvitis. Kaebaja enda konstitutsiooniline kaebus ülemkohtu asepresidendi ametist vabastamise vastu jäi rahuldamata põhjendusega, et vabastamine oli vajalik kohtureformi mastaapsuse tõttu. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus eraelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis muuhulgas, et tema ennetähtaegne vabastamine ülemkohtu asepresidenti ametist mõjus halvavalt nii tema karjäärile kui ka sotsiaalsetele ja professionaalsetele suhetele.

Kaebaja on EIK-i lahendi ajaks surnud, tema lesk ja lapsed soovisid menetlust jätkata.

EIK-i seisukohad

Osapooltel ei olnud vaidlust, et ametist vabastamine riivas kaebaja eraelu. EIK nõustus valitsusega, et riiveks oli õiguslik alus.

EIK ei nõustunud valitsusega riive legitiimse eesmärgi küsimuses. EIK on varasemalt leidnud Ungari kohtureformi osas, et kõrgeima kohtu pädevuse muutmine ei olnud sisult niivõrd põhimõtteline, et sellega pidanuks kaasnema kohtu presidendi mandaati ennetähtaegne lõpetamine. Sama järeldus kehtis ka käesolevas asjas. Riiveks ei olnud legitiimset eesmärki, mistõttu puudus vajadus uurida riive vajadust demokraatlikus ühiskonnas.

Resolutsioon (häältega 6:1)

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine  ;

2.      Määrata kaebaja pärijatele ühiselt mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 000 eurot ning 5 000 eurot kulude katteks.

Eriarvamus

Kuigi riiveks ei olnud legitiimset eesmärki – st kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks kõrgeima kohtu asepresidendi ametist, ei ole see iseenesest piisav artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja suhted kogukonnaga ei sõltunud olulisel määral tema ametikohast – vastupidiselt kohtukoja enamuse seisukohale.

----------

 

Artikkel 10 – sõnavabadus

LGBT ajakirja vaba leviku piiramine võib olla vajalik alaealiste moraali kaitseks

Kaos GL vs Türgi, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 4982/07

Asjaolud

Kaebaja on LGBT suundumusega isikute solidaarsust ning nendega seotud kultuurilisi küsimusi uuriv ning edendav assotsiatsioon. Ankara peaprokuröri määruse alusel konfiskeeriti 21.07.2006 kaebaja avaldatava ajakirja koopiad seoses vajadusega algatada kriminaalmenetlus avalikkuse moraali kaitseks. Kohus mõistis kaebaja presidendi 2007. aastal õigeks ning kohustas prokuratuuri ajakirja kõik koopiad tagastama. Kohus leidis, et kuriteo koosseis ei ole täidetud. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks seoses ajakirja konfiskeerimise ja kriminaalmenetluse läbiviimisega.

EIK-i seisukohad

Riiveks oli õiguslik alus ning legitiimne eesmärk – avalikkuse moraali kaitse. Seetõttu tuli uurida, kas riive oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

EIK osundas, et ajakirja konfiskeerimise määruses puudus igasugune arutluskäik selle kohta, kuidas ajakirja sisu on vastuolus avaliku moraaliga. Ka apellatsioonikohtu määruses puudus detailne analüüs, milles oleks näidatud ajakirja konkreetsete sisuelementide vastuolu avalikule moraalile. Seetõttu oli põhjendamatu ajakirja konfiskeerimine avaliku moraali kaitse argumendile toetudes.

EIK analüüsis seejärel ise ajakirja sisu ning leidis, et teatud materjalide ja piltide avaldamise keeld võis olla sotsiaalselt vajalik alaealiste huvide kaitseks. Samas puudus alus keelamaks kogu elanikkonna juurdepääsu ajakirjale. Ametivõimud ei kaalunud, milliste vähem intensiivsete meetmetega saaks kaitsta nõrgemaid – nt oleks võinud keelata ajakirja müügi noorematele kui 18-aastastele või isegi eemaldada ajakirja vabamüügilt, kuid edastades ajakirja siiski tellijatele.

Igal juhul oli ligikaudu 6-aastane viivitus ajakirja sobivuse küsimuse lahendamisel ja seejärel levitamise tagamisel ebaproportsionaalne.

Kaebaja ei esitanud hüvitise nõuet.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 10 rikkumine.

----------

Valimiste perioodil meesprokuröri kujutamine naisekehas riietatuna ühedollarilisesse rahatähte oli ajakirjandusvabaduse kaitsealas

Grebneva ja Alisimchik vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 8918/05

Asjaolud

Esimene kaebaja on nädalalehe Arsenyevskiyye Vesti toimetaja ning teine kolumnist. 2003. aastal avaldas nädalaleht Riigiduuma valimiste kontekstis artikli pealkirjaga “Kandidaate tuleb tunda seestpoolt” ning artikli juures oli fotomontaaź prokurör V.-st, keda kujutati naisena riietatuna ühedollarilisesse rahatähte. Artiklis tsiteeriti kedagi ‘Vasilinkat’, keda nimetati prostituudiks-libahundiks. V. esitas kriminaalkaebuse, pidades kirjutist äärmiselt laimavaks ja solvavaks. Kohus tunnistas kaebajad süüdi laimus ning määras kummalegi karistuseks rahatrahvi ligikaudu 860 eurot. Kohtu hinnangul kujunes lugejal seos V. ning kujutletava tegelasega, kes oli ebamoraalne ja korruptsiooniga seotud isik. Kohtulahend jäi kõrgemates kohtuastmetes muutmata. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Määravaks oli küsimus, kas riive oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. EIK on varasemalt leidnud, et solvavad väljendid on väljaspool artikli 10 kaitseala siis, kui väljendite ainus eesmärk oli kellegi solvamine. Samas ei ole väljendite solvav aspekt ainus kriteerium hindamaks, kas tegemist oli kellegi solvamisega, sest sellistel väljenditel võib olla taotluslik eesmärk anda edasi kirjutaja sõnumit. Ajakirjandusvabadus sisaldab ka õigust liialdada ja provotseerida. Seetõttu tuleb alati tasakaalustamisel lähtuda ka riive proportsionaalsusest soovitava eesmärgiga.

EIK nõustus Venemaa kohtutega, et artikkel tõi paralleeli V. ning kujutletava tegelase vahel. Samas kirjutasid kaebajad avalikkusele olulisest teemast – ametivõimude silma kinni pigistamisest selle suhtes, et osad kandidaadid said rahalist toetust enda valimiskampaaniaks ametiasutustelt. V. oli avaliku elu tegelane, kes sageli esines meedias. Tema kriitikataluvus pidanuks olema kõrgem kui eraisikutel. Kuivõrd tegemist oli valimiste perioodiga, siis oli ametivõimude hindamisruum väga kitsas sõnavabaduse piiramiseks. Kohtud ei hinnanud artiklit laiemas kontekstis. Kohtud lähtusid V. subjektiivsest arusaamisest artikli solvava iseloomu kohta. Kriminaalkaristus oli iseenesest raske sanktsioon.

Nendel kaalutlustel ei olnud riive vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;

2.      Kummalegi kaebajale määras EIK varalise kahju hüvitamiseks 920 eurot ning 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, ühiselt kulude katteks 2 760 eurot.

----------

 

Artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid

EIK-i eest oluliste asjaolude varjamine või valeinfo edastamine võib viia avalduse tunnistamiseni mitte-vastuvõetavaks

Arive Del Carmen Caballero Ramirez vs Hispaania, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 03.11.2016, avaldus nr 24902/11

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) seoses kaebaja kaasamata jätmisega haldusmenetlusse kolmanda isikuna, mille tulemus mõjutas kaebajat negatiivselt.

EIK-i seisukohad

EIK tunnistab mitte-vastuvõetavaks avalduse, milles esitatakse valeväiteid või varjatakse olulist informatsiooni. Sama argument kehtib ka EIK-i menetluse ajal toimuvate arengute osas. Sellistel juhtudel tuleb EIK-il alati kindlaks teha, kas isik on EIK-i eest asjaolusid varjanud tahtlikult.

Käesolevas asjas ei teatanud kaebaja EIK-ile, et vahepealsel ajal on tehtud uus kohtulahend, millega talle on mõistetud välja ka teatud hüvitis. Kaebaja ei teatanud ka seda, et avalduse esitamise ajal oli ta juba esitanud uus avalduse siseriikliku menetluse läbiviimiseks. Kuigi rahalise hüvitise maksmine iseenesest ei võta isikult põhiõiguste rikkumise ohvri seisundit, taotles kaebaja uues menetluses ka sisulist lahendit.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 41 – õiglane hüvitis

Mittevaraline kahju võimatuse eest osaleda apellatsioonikohtu istungil on 1 500 eurot

Artemenko vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 24948/05

Asjaolud

Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 5 lg-te 1 (kinnipidamise alused) ning 5 (õigus hüvitisele õigusvastase kinnipidamise korral) rikkumise tuvastamiseks. Õigusvastase kinnipidamise kestus oli 2.-26.04.2004. Valitsus võttis rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 6 500 eurot.

Artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumist kaebas kaebaja seetõttu, et apellatsioonikohus tsiviilasjas ei taganud tema isikliku kohalolekut.

EIK-i seisukohad

Valitsuse omaksvõtt artikli 5 osas oli selge. Pakutav hüvitis oli võrreldav sellega, mida EIK ise määraks analoogilistes kaasustes. EIK on korduvalt ka tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades Venemaa vastu. EIK arvas artikli 5 osas avalduse välja kohtuasjade nimekirjast.

Kaebaja ei saanud apellatsioonikohtu istungil osaleda seetõttu, et viibis kinnipidamisasutuses. Sellises olukorras tuleb apellatsioonikohtul välja selgitada, kas asja õiglaseks lahendamiseks on konkreetse isiku kohalolek vajalik või mitte. Kui kohalolek on vajalik, siis tuleb kohaldada erinevaid menetluslikke võimalusi selle isiku kohtuistungil osalemise tagamiseks.

Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.

----------

Kohane hüvitis ebamõistliku kestusega kinnipidamise eest 1,5 aastat on ligikaudu 2 000 eurot

Antsiferov ja Novikov vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldused nr 10387/07 ja 1372/10

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 5 lg 3 (kinnipidamise põhjendatus) rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Esimese kaebaja kinnipidamise kestus oli 1 aasta, 6 kuud ja 24 päeva ning teise kaebaja osas 1 aasta, 9 kuud ja 23 päeva. Artikli 5 lg 4 rikkumist kaebasid nad seetõttu, et mitmel korral vaatas kohus kinnipidamise peale esitatud kaebusi läbi ilma nende kohalolekuta ning menetlus oli aeglane.

EIK-i seisukohad

Valitsus võttis artikli 5 lg 3 rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks vastavalt 1 900 eurot ning 2 200 eurot, paludes eemaldada avaldused kohtuasjade nimekirjast. EIK on tuvastanud Venemaa vastu kohtueelse kinnipidamise ebamõistlikkuse enam kui 100 kaasuses. Valitsus võttis rikkumise selgelt omaks. Pakutud hüvitis vastab summale, mida EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste korral. Seetõttu puudus vajadus menetlust jätkata.

Teise astme kohtul kulus kinnipidamise määrustele esitatud apellatsioonide läbivaatamiseks 1 kuu ja 24 päeva ning 3 kuud ja 11 päeva. Tegemist ei olnud keeruliste kaasustega. Kuivõrd kinnipidamise asjades on kaalul isikuvabadus, tuleb selliseid asju alati menetleda kiiresti. Käesolevates asjades seda põhimõtet ei järgitud.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldused EIÕK artikli 5 lg 3 osas;

2.      EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK vastavalt 4 600 eurot ning 4 300 eurot.

----------

Kinnipidamisasutuses tuberkuloosi ravita jäänud ja hiljem surnud kaebaja emale määras EIK hüvitiseks 26 000 eurot

Vasilyadi vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 49106/09

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni 27.03.2007. Ta vabastati tervislikel põhjustel ennetähtaegselt 10.11.2010, sest tal oli raskekujuline tuberkuloos.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohase meditsiiniabiga kinnipidamisautuses. Samuti kaebas ta artikli 5 lg 3 (kohtueelse kinnipidamise kestus ja põhjendused) rikkumist.

Kaebaja suri EIK-i menetluse ajal ning ema soovis astuda tema asemel menetlusse. EIK leidis, et emal on legitiimne huvi menetluse jätkamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebajal oli kinnipidamise ajal tuberkuloos, mis kinnipidamise kestel süvenes ning lõpuks põhjustas tema surma. Kuivõrd kaebaja oli valitsuse kontrolli all, oli valitsusel tõendamiskoormus näidata, millist ravi kaebajale kohaldati. Valitsus ei esitanud dokumente kaebaja ravi kohta ajaperioodil 27.03.-08.08.2007. Samuti ei teostatud talle koheselt ravitaluvuse uuringut, mille vajalikkus tuleneb Maailma Terviseorganisatsiooni juhistest. Need asjaolud olid piisavad artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.

Kohtueelse kinnipidamise kestus oli 1 aasta, 10 kuud ja 25 päeva.

Kohtueelse kinnipidamise põhjendatuse kindlakstegemisel tuleb esiteks uurida, kas ametivõimude põhjendused olid mõjuvad ja piisavad ja seejärel teiseks, kas uurimist viidi läbi hoolsalt.

Kohtud põhjendasid kinnipidamise vajalikkust menetlusest kõrvalehoidmise riskiga. Kohtumäärustes ei ole sellekohaseid tõendeid. Seega ei olnud vastava riski olemasolu tõendatud. Kohtumäärused olid standardses sõnastuses, mis tähendas, et sisuliselt ei süvenenud kohtud kinnipidamise pikendamise vajadusse. Põhjendused ei olnud piisavad ja seetõttu ei olnud vajalik käsitleda uurimise hoolsuse küsimust.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite3 ja 5 lg 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebaja emale määras EIK 26 000 eurot.

----------

18 päeva kestnud õigusvastase kinnipidamise eest määras EIK hüvitiseks 7 500 eurot

Kiselev vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 11010/10

Asjaolud

Kaebaja oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal. 01.09.2009 vaatas Peterburi teise astme kohus läbi tema apellatsiooni kinnipidamise peale ning tühistas kinnipidamise määruse, saates asja tagasi esimesse astmesse uueks arutamiseks. Kohus jättis märkimata, kas kaebaja tuleb jätta vahi alla. 18.09.2009 vaatas esimese astme kohus asja uuesti läbi ning ei rahuldanud uurija taotlust kaebaja kinnipidamiseks, vabastades kaebaja kohtusaalis. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 1 (kinnipidamise alused) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd kaebaja kinnipidamiseks perioodil 01.-18.09.2009 puudus igasugune kohtumäärus, siis oli tema kinnipidamine õigusvastane.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot ning 225 eurot kulude katteks.

----------

Üle 8 aasta kestnud tsiviilkohtuasja kestuse hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot

Greśáková vs Slovakkia, kohtuotsus 22.11.2016, avaldus nr 77164/12

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. Artikli 13 alusel väitis ta tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist ebamõistliku menetlusaja vastu.

Menetluse liik: võlaõiguslik tsiviilkohtuvaidlus.

Menetluse kestus: menetlus algas 17.11.2008 ning oli avalduse valitsusele kommunikeerimise ajal 2015. aasta septembris veel pooleli.

EIK-i seisukohad

Kuigi EIK-i ei ole teavitatud viimastest arengutest, ei takista see ebamõistliku menetlusaja tuvastamist.

Valitsus ei vastanud artikli 13 rikkumise väitele. EIK on varem tuvastanud analoogilistes asjades Slovakkia vastu tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot ning kulude katteks 600 eurot.

----------

                                

EIK määrab jätkuvalt  60 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks õigusvälise tapmise korral

Ortsuyeva jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.11.2016, avaldused nr 3340/08 ja 24689/10

Asjaolud

Asjas on 49 kaebajat. Nad on 17 isiku lähisugulased, kes jäid kaduniks ajavahemikus 21.05.-11.06.2002 Mesker-Yurtis toimunud julgeolekuoperatsiooni käigus. Kaebajate versiooni kohaselt peeti lähisugulased kinni kontrollpunktides ning viidi sõjaväe ajutisse peatuskohta isikute kindlakstegemiseks. 04.06.2002 visati ühe lähisugulase surnukeha välja sõjaväe sõidukist, kõik ülejäänud lähisugulased on siiani teadmata kadunud. Kaebajad väitsid, et pärast sõjaväeosa lahkumist leidsid nad selle asukohast plahvatuse jälgi ja inimese kehaosi. Kriminaaluurimist on korduvalt alustatud ja lõpetatud, menetlus on siiani pooleli. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK paljude artiklite rikkumise tuvastamiseks: artikkel 2 (õigus elule, menetluslikust ja sisulisest aspektist), 3 (piinamise keelamine), 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) ning 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) koostoimes artiklitega 2 ja 3.

EIK-i seisukohad

Kaebajad esitasid enda versiooni kinnitamiseks kaalukaid tõendeid. Valitsus ei esitanud enda versiooni. Seetõttu tuleb eeldada, et kaebajate lähisugulased on surnud ja surma eest vastutab valitsus. Asja uurimisel ei ole viidud läbi vajalikke toiminguid.

Kuivõrd uurimine ei olnud tõhus, oli asjas ka artikli 13 rikkumine koosmõjus artikliga 2.

Viidetega paljudele varasematele lahenditele Venemaa vastu tuvastas EIK ka teised rikkumised.

Resolutsioon

1                    Kahe kaebaja osas eemaldada avaldus kohtuasjade nimekirjast;

2                    EIÕK artiklite 2 (sisuline ja menetluslik aspekt), 3, 5 ning 13 koosmõjus artiklitega 2 ja 3 rikkumine;

3                    Mittevaralise kahju arvestamisel lähtus EIK standardist 60 000 eurot ühe lähisugulase kohta.

----------

Kohtueelse kinnipidamise eest kestusega 5 aastat ja 8 kuud määras EIK hüvitiseks 5 800 eurot

Borisenko jt vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 18682/09 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks (kohtueelse kinnipidamise põhjendatus). Kinnipidamise kestus oli 5 kuust kuni 5 aasta ja 8 kuuni.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa vastu analoogilistes asjades. Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot kuni 5 800 eurot (kinnipidamine 5 aastat ja 8 kuud).

----------

Piisav mittevaralise kahju hüvitis ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega 1 aasta ja 3 kuud oli 5 875 eurot

Chernykh vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 32719/09

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamise kestus oli 1 aasta, 3 kuud ja 5 päeva kambris, kus isiklik ruum oli 2,6 ruutmeetrit. Valitsus võttis rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 5 875 eurot. Kaebaja palus samuti tuvastada artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise seoses võimatusega tõhusalt kaevata kinnipidamistingimuste peale.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei vastanud valitsuse ettepanekule. Valitsuse omaksvõtt oli selge ning hüvitis võrreldav sellega, mida EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste eest. Seega puudus vajadus jätkata selles aspektis avalduse menetlemist ning EIK eemaldas avalduse kohtuasjade nimekirjast.

EIK on varasemalt tuvastanud Venemaa vastu, et riigis puudub tõhus õiguskaitsevahend, millega katkestada isiku viibimine ebainimlikes kinnipidamistingimustes ning tagada sobiv hüvitis.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artikli 3 osas;

2.      EIÕK artikli 13 rikkumine;

3.      Rikkumise tuvastamine on piisav hüvitis mittevaralise kahju eest.

----------

Ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega 2 aastat ja 11 kuud määras EIK hüvitiseks 14 000 eurot

Kolevatov jt vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 47696/10 ja 8 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Kinnipidamise kestus väidetavalt ebainimlikes tingimustes oli alates 1 kuust kuni 2 aasta ja 11 kuuni. Isiklik ruum oli enamikel kaebajatel alla 2 ruutmeetrit.

EIK-i seisukohad

EIK-i väljakujunenud praktika kohaselt on äärmine ruumikitsikus iseenesest aluseks artikli 3 rikkumise tuvastamisele. Puudus alus rikkumist mitte tuvastada.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot kuni 14 000 eurot.

----------

Kohane hüvitis kohtueelse kinnipidamise eest kestusega 10 kuud on 1 000 eurot

Kravets vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 49961/10

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistlikult pika kohtueelse kinnipidamisega (10 kuud ja 1 päev). Valitsus võttis rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 1 000 eurot. Kaebaja ei vastanud. Samuti kaebas ta artikli 5 lg 4 rikkumist seoses tõhusa võimalus puudumisega vaidlustada kohtueelset kinnipidamist.

EIK-i seisukohad

Valitsus võttis artikli 5 lg 3 rikkumise selgelt omaks ning pakutav hüvitis oli võrreldav sellega, mida EIK ise analoogiliste rikkumiste eest määrab.

EIK piirdus artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamisel tähelepanekuga, et rikkumine tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, avamata selle järelduse detaile.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artikli 5 lg 3 osas;

2.      EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 500 eurot.

----------

Ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamise eest 5 aastat ja 4 kuud määras EIK hüvitiseks 7 000 eurot

Solovyev jt vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 68433/10 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistlikult pika kohtueelse kinnipidamisega. Kinnipidamiste kestus oli vastavalt ligikaudu 5 aastat ja 4 kuud, 1 aasta ja 3 kuud, 4 aastat ja 5 kuud.  Samuti kaebasid nad artikli 5 lg 4 rikkumist seoses tõhusa võimalus puudumisega vaidlustada kohtueelset kinnipidamist.

EIK-i seisukohad

Puudus alus mitte tuvastada artikli 5 lg 3 rikkumist tulenevalt varasemast kohtupraktikast.

EIK piirdus artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamisel tähelepanekuga, et rikkumine tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, avamata selle järelduse detaile.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artikli 5 lg 3 osas;

2.      EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK vastavalt 7 000, 1 300 ning 4 500 eurot.

----------

Varalise kahju hüvitamisel lähtub EIK võrdlevatest kinnisvarahindadest

Dimitrov vs Bulgaaria, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 78441/11

Asjaolud

Kaebaja isale kuulunud maja ja garaaž sundvõõrandati linnapea korraldusega 27.07.1978, mille kohaselt tuli hüvitiseks anda uus korter ja garaaž. Isale anti hüvitiseks uus korter üle, kuid ametivõimud ei andnud talle uut garaaži. Siseriiklik kohus leidis, et ametivõimud ei ole käitunud õigusvastaselt.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt lahendanud Bulgaaria suhtes praktiliselt sarnaseid kaasuseid. Riik ei ole täitnud enda kohustust anda kaebaja isale, kelle pärijaks on kaebaja, üle uus garaaž 38 aasta kestel, millest 24 aastat on pärast Bulgaaria liitumist EIÕK-ga. Kaebajal puudus ka tegevusetuse vastu tõhus õiguskaitsevahend.

Kaebaja palus hüvitada varalise kahju summas 20 000 eurot, lähtuvalt Sofia kesklinnas asuva 20 ruutmeetri suuruse garaaži turuväärtusest. Kaebaja esitas Internetis avaldatud müügikuulutusi.

Ta palus ka hüvitada 12 142 eurot seoses nn võimaluste kaotusega ajavahemikus 1978 – 2008.

Mittevaralise kahjuna palus kaebaja hüvitada 2 000 eurot.

EIK lähtus võrdlevatest andmetest Sofia kinnisvara kohta – neid detailsemalt avamata, ning määras varalise kahju hüvitamiseks 11 000 eurot. Saamata renditulu eest määras EIK hüvitiseks 4 500 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldas EIK täies mahus.

Kulude osas hüvitas EIK: 710 eurot seoses kaebaja isa ja tema enda kohtukuludega siseriiklikus menetluses, samuti postikulud - kokku 740 eurot.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 500 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 000 eurot ning 740 eurot kulude katteks.

-----------

Kaebaja tütre tapmise uurimise venimise eest 9 aastat määras EIK hüvitiseks 6 000 eurot

Svystoruk vs Ukraina, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 50067/13

Asjaolud

Kaebaja tütar leiti tapetuna 11.08.2007. Uurimine peatati 10.10.2007 seoses tõendite puudumisega. Seejärel algatati uurimine uuesti, kuid on käesoleva ajani pooleli. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 (õigus elule) rikkumise tuvastamiseks seoses ebatõhusa uurimisega.

EIK-i seisukohad

Materjalide põhjal on ilmne, et uurimine on kestnud ligikaudu 9 aastat, kuid puuduvad nähtavad tulemused. Uurijad eirasid järjekindlalt kõrgemate ülemuste suuniseid uurimise läbiviimiseks. Kaebajale ei tagatud juurdepääsu uurimismaterjalidele. Need asjaolud olid piisavad artikli 2 rikkumise tuvastamiseks.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 2 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 000 eurot ning 650 eurot kulude katteks.

----------

Opositsioonipartei liikme pahauskse vahistamise eest määras EIK hüvitiseks 12 000 eurot

Huseynov jt vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 34262/14 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad on opositsioonipartei liikmed, kes peeti 2014. aastal kinni poliitilisel meeleavaldusel osalemise eest. Kohtumenetluses ei antud neile vahistamisdokumente ning piirati juurdepääsu kaitsjatele, kuigi neid formaalselt esindasid riigi määratud kaitsjad. Nende avaldused EIK-ile olid EIÕK artiklite 11 (kogemiste vabadus), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele ja 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt tuvastanud, et kõnealusel ajal toimus Aserbaidžaanis massiliselt poliitiliselt aktiivsete opositsiooniparteide liikmete vahistamisi. Sellekohast halduspraktikat tõendavad arvukad aruanded siseriiklikelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Sisuliselt oli haldusaresti eesmärk kaebajate karistamine ning heidutamine osalemast poliitilistel üritustel. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele varasematest seisukohtadest.

Kaasuste asjaolud olid sarnased varasemalt lahendatud kaasustega kaitseõiguse piiramise osas, mistõttu tuvastas EIK artikli 6 lg-te 1 ja 3 ning artikli 5 lg 1 rikkumise. Kinnipidamine toimus formaalsel otsitud alusel ning sisuliselt oli kinnipidamise eesmärk takistada kaebajate poliitilist tegevust. Seetõttu tegutsesid ametivõimud pahauskselt.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 11, 6 lg-te 1 ja 3 ning 5 rikkumine;

2.      Igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 12 000 eurot ning ühiselt kulude katteks 6 000 eurot.

----------

Viibimise eest 1 aasta ja 9 kuud kinnipidamiskambris isikliku ruumiga 1,5 ruutmeetrit on mõistlik hüvitis 7 375 eurot

Afanasyev vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 61531/14

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamise kestus oli 1 aasta, 9 kuud ja 9 päeva kambris, kus isiklik ruum oli 1,5 ruutmeetrit. Valitsus võttis rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 7 375 eurot. Kaebaja palus samuti tuvastada artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumine seoses võimatusega tõhusalt kaevata kinnipidamistingimuste peale.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei vastanud valitsuse ettepanekule. Valitsuse omaksvõtt oli selge ning hüvitis võrreldav sellega, mida EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste eest. Seega puudus vajadus jätkata selles aspektis avalduse menetlemist ning EIK eemaldas avalduse selles aspektis kohtuasjade nimekirjast.

EIK on varasemalt tuvastanud Venemaa vastu, et riigis puudub tõhus õiguskaitsevahend, millega katkestada isiku viibimine ebainimlikes kinnipidamistingimustes ning tagada sobiv hüvitis.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artikli 3 osas;

2.      EIÕK artikli 13 rikkumine;

3.      Rikkumise tuvastamine on piisav hüvitis mittevaralise kahju eest.

----------

EIK luges õiglaseks hüvitiseks ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega ligikaudu 5 aastat 16 875 eurot

Mumzhiyev vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 752/15

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamise kestus oli 4 aastat, 11 kuud ja 3 päeva kambris, kus isiklik ruum oli 1,6 ruutmeetrit. Valitsus võttis rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 16 875 eurot. Kaebaja palus samuti tuvastada artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise tuvastamiseks seoses võimatusega tõhusalt kaevata kinnipidamistingimuste peale.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei vastanud valitsuse ettepanekule. Valitsuse omaksvõtt oli selge ning hüvitis võrreldav sellega, mida EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste eest. Seega puudus vajadus jätkata selles aspektis avalduse menetlemist ning eemaldas avalduse selles aspektis kohtuasjade nimekirjast.

EIK on varasemalt tuvastanud Venemaa vastu, et riigis puudub tõhus õiguskaitsevahend, millega katkestada isiku viibimine ebainimlikes kinnipidamistingimustes ning tagada sobiv hüvitis.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artikli 3 osas;

2.      EIÕK artikli 13 rikkumine;

3.      Rikkumise tuvastamine on piisav hüvitis mittevaralise kahju eest.

----------

Ebamõistliku kestusega tsiviilkohtumenetluse eest kestusega 5 aastat määras EIK hüvitiseks 500 eurot

Kulyk jt vs Ukraina, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 6747/04 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga tsiviilasjades. Samuti kaebasid nad tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist artikli 13 tähenduses. Osad kaebajad kaebasid ka muude rikkumiste üle artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) tähenduses.

Menetluste kestus: alates 5 aastast ja 10 kuust ning 11 aasta ja 1 kuuni.

Kohtuastmeid: 3.

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus rikkumist mitte tuvastada.

EIK tuvastas ka teisi rikkumisi, piirdudes väitega, et rikkumine tuleneb EIK-i kohtupraktika selgetest kriteeriumidest, neid täpsemalt avamata.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 500 (menetlusaeg ligikaudu 5 aastat) kuni 3 000 (menetlusaeg ligikaudu 11 aastat) eurot.

----------

Kohtusse mitteilmunud võtmetunnistaja küsitlemise võimatuse tasakaalustamata jätmise korral on kõige kohasem hüvitis asja uus arutamine

Manucharyan vs Armeenia, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 35688/11

Asjaolud

Kaebaja tunnistas 01.07.2009 üles naabri mõrva ning ta võeti vahi alla. Samal päeval tunnistas naabri tüdruksõber K.M., kuidas oli näinud kaebajat tulistamas hukkunu auto suunas, misjärel isik suri. Hilisemas menetluses ütles kaebaja ülestunnistusest lahti ning selgitas, et oli teinud ülestunnistuse soovist päästa enda venda, kes oli tegelikult mõrva sooritanud. Vend oli vahepeal tapetud. Kohtumenetluses lükati istungeid korduvalt edasi selleks, et tuua kohtusse võtmetunnistajana hukkunud isiku tüdruksõber. Politsei ei suutnud tunnistajat leida, sest väidetavalt oli ta riigist lahkunud. Kohus tunnistas siiski kaebaja süüdi ning tugines hukkunud isiku tüdruksõbra tunnistusele, samuti teistele tunnistustele ning asitõenditele. Apellatsioonikohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et hukkunud isiku tüdruksõbra tunnistus tuleb tõendite kogumist välja arvata. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 3 “d” (õigus tunnistajate küsitlemisele) rikkumise tuvastamiseks. Tema põhiargument oli selles, et tal ei olnud võimalik küsitleda sündmuse ainsat pealtnägijat, kelle tunnistus oli süüditunnistamisel määrava kaaluga.

EIK-i seisukohad

EIK-i kohtupraktika kohaselt tuleb olukorras, kus tunnistajat ei ole võimalik leida, teda aktiivselt otsida ning ametivõimudel tuleb teha kõik mõistlikud jõupingutused tunnistaja kohaloleku tagamiseks. Käesolevas asjas ei vastanud ametivõimude tegevus aktiivse otsimise kriteeriumile. Politsei piirdus üksnes kaebaja otsimisega tema kodunt ning saades teada, et ta on sõitnud välismaale, ei kontrollinud selle informatsiooni paikapidavust. Kohus ei kasutanud rahvusvahelist menetlust tunnistaja leidmiseks.

K.M.-i tunnistus oli kaebaja süüditunnistamiseks määrav. Ta oli ainus pealtnägija ning andis tunnistusi, et just kaebaja tulistas hukkunu suunas. Teine tunnistaja ei tõendanud, et tulistajaks oli just kaebaja ning mitte tema vend. Valitsus ei tõendanud, et ülejäänud tõendid olnuks piisavad kaebaja süü tuvastamiseks.

Kohtud ei kohaldanud tasakaalustavaid meetmeid. Nii ei analüüsinud kohus võtmetunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kaebaja väide, et võtmetunnistaja ütlused tuleb tõendite hulgas välja arvata, jäi apellatsioonikohtu vastuseta.

Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 400 eurot.

----------

Äriettevõttelt konfiskeeritud vara hüvitamisel ei ole põhjendatud hüvitada vara väärtuselt arvutatud intressi

Ünsped Paket Servisi SaN. Ve TiC. A.S. vs Bulgaaria, kohtuotsus (õiglane hüvitis) 24.11.2016, avaldus nr 3503/08

Asjaolud

EIK-i kohtukoda tuvastas 13.10.2015 kohtuotsuses EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise seetõttu, et ettevõttele kuulunud veoauto konfiskeeriti kriminaalmenetluse käigus sõidukijuhi vastu, kes oli vedanud veoautos uimasteid väärtusega ligikaudu 27 000 eurot. Kuigi siseriiklikus menetluses rahuldas kohus kaebaja nõude autojuhi vastu, ei õnnestunud väljamõistetud summat kätte saada autojuhi maksevõimetuse tõttu. Rikkumine seisnes EIK-i kohtulahendi kohaselt selles, et veoauto konfiskeeriti ilma hüvitiseta. Käesolevas lahendis otsustas EIK hüvitise küsimuse.

EIK-i seisukohad

Kaebaja hindas varalise kahju suuruseks 113 000 eurot, millest 83 000 eurot oli veoauto turuväärtus konfiskeerimise hetkel ning ülejäänud summa intress.

EIÕK rikkumise korras tuleb vastustaval valitsusel taastada võimalikult lähedaselt rikkumise eelne olukord. Vara konfiskeerimise korral ilma hüvitiseta, juhul kui vara tagastamine ei ole võimalik, tuleb endise olukorra taastamisena mõista vara väärtuse hüvitamist. Valitsus ei väitnud, et veoauto tagastamine oleks võimalik.

EIK pidas põhjendatuks vara väärtuse hüvitamist, kuid mitte intressi hüvitamist. EIK osundas, et äriettevõttena on kaebaja tegevus nii või teisiti seotud riskidega. Pealegi ei ole kindel, kas kaebaja oleks veoautot jätkuvalt kasutanud või selle võõrandanud.

Resolutsioon

1.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 80 000 eurot ning 1 500 eurot kulude katteks.

----------

Ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamise eest alla 1 aasta määras EIK hüvitiseks 1 000 eurot

Klepikov jt vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 3400/06 ja 12 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIK-ile EIÕK artikli 5 lg 3 (kohtueelse kinnipidamise põhjendatus) rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamisega. Kinnipidamise kestus oli alates 4 kuust kuni 3 aasta ja 10 kuuni. Kaks kaebajat esitasid avalduse ka EIÕK teiste artiklite rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus rikkumist mitte tuvastada.

Tulenevalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast tuvastas EIK ka teised rikkumised. Kohtulahendis ei avata nende rikkumiste sisu.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 ning teiste sätete rikkumine (osade kaebajate suhtes);

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK summad alates 1 000 eurost (kestus alla 1 aasta) kuni 4 100 eurot (kinnipidamine 3 aastat ja 10 kuud).

----------

Ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega 7 aastat ja 4 kuud on kohane hüvitis 20 000 eurot

Aleksandrov jt vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 26764/06 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamise kestus oli alates ligikaudu 1 aastast kuni 7 aasta ja 4 kuuni kambrites, kus isiklik ruum oli alla 2 ruutmeetri. Valitsus võttis rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 5 000 kuni 20 000 (kinnipidamine ebainimlikes tingimustes 7 aastat ja 4 kuud) eurot. Kaebajad esitasid ka teisi kaebusi EIÕK alusel, mille sisu kohtulahendis ei avata.

EIK-i seisukohad

Kaebajad olid pakutud hüvitistega nõus.  Valitsuse omaksvõtt oli selge ning hüvitis võrreldav sellega, mida EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste eest. Seega puudus vajadus jätkata selles aspektis avalduse menetlemist ning eemaldas avalduse selles aspektis kohtuasjade nimekirjast.

Tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast tuvastas EIK ka EIÕK teised rikkumised, mille sisu kohtulahendis ei avata.

Resolutsioon

1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artikli 3 osas;

2.      EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

3.      Muude rikkumiste eest määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 800 kuni 6 000 eurot.

----------

Ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamise eest 4,5 aastat määras EIK hüvitiseks 4 700 eurot

Mayevskiy jt vs Venemaa, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 5403/07 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIK-ile EIÕK artikli 5 lg 3 (kohtueelse kinnipidamise põhjendatus) rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamisega. Kinnipidamise kestus oli alates 1 aastast ja 4 kuust kuni 4 aasta ja 106kuuni. Kaks kaebajat esitasid avalduse ka EIÕK teiste artiklite rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus rikkumist mitte tuvastada.

Tulenevalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast tuvastas EIK ka teised rikkumised. Kohtulahendis ei avata nende rikkumiste sisu.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 ning teiste sätete rikkumine (osade kaebajate suhtes);

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK summad alates 1 000 eurost (kestus alla s aasta) kuni 4 700 eurot (kinnipidamine 4 aastat ja 6 kuud).

----------

Ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega 7 aastat määras EIK hüvitiseks 14 100 eurot

Galaida ja Coposciu vs Moldova, kohtuotsus 24.11.2016, avaldused nr 29732/07 ka 41421/07

Asjaolud

Kaebajad esitasid avaldused ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) alusel. Kinnipidamise kestus oli vastavalt 9 kuud ja 7 aastat. Esimese kaebaja isiklik ruum oli 4,48 ruutmeetrit, kuid puudus loomuliku valguse juurdepääs ning küte. Teise kaebaja isiklik ruum oli 1,5 ruutmeetrit. Samuti väitsid nad tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist ebainimlike kinnipidamistingimuste vastu EIÕK artikli 13 tähenduses.

EIK-i seisukohad

EIK piirdus selgitusega, et on korduvalt tuvastanud Moldova vastu rikkumisi analoogilistes asjades ning puudus alus rikkumist mitte tuvastada.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK esimesele kaebajale 3 000 eurot ning teisele 14 100 eurot ja teisele kulude katteks 800 eurot.

----------

 

1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Jätkuv ebaõige halduspraktika asetab isikule ebamõistliku koormuse

Polimerkonteyner, Tov vs Ukraina, kohtuotsus 24.11.2016, avaldus nr 23620/05

Asjaolud

Tolliamet eksis kaebaja imporditud osadele kaupadele sisseveo koodi määramisel, mille tulemusena tuli kaebajal maksta kõrgemat tollimaksu. Kaebaja saavutas 8 positiivset kohtulahendit, mis tühistasid tolliameti 14 ostust sisseveo koodi määramisel ning kohustasid tolliametit tagastama kaebajale enammakstud summad. Sellele vaatamata jätkas tolliamet valede koodid määramist. Kaebaja leidis, et eelnimetatud olukord oli EIÕK 1.protokolli artikli1 (vara kaitse) rikkumine.

EIK-i seisukohad

Sekkumiseks isiku varalistesse õigustesse peab olema õiguslik alus ning tuleb tagada mõistlik tasakaal erinevate huvide vahel.

Siseriiklikud kohtud leidsid, et tolliameti tegevus määrata jätkuvalt kaebaja imporditud kaupadele vale kood, seadis kahtluse alla kohtulahendi lõplikkuse. Tolliameti halduspraktikast tulenes kaebajale ebamõistlik koormus.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 150 eurot kulude katteks.

----------