Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 325: 05.-11. detsember 2016. aasta

 

Uudise kuupäev:
  04.02.2017
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 325: 05.-11. detsember 2016. aasta

 

Artikkel 2 – õigus elule

Riik ei saa vastutada inimkäitumise ettearvamatuse eest

Sarihan vs Türgi, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 55907/08

Asjaolud

Kaebaja sai 12-aastasena raskeid kehavigastusi seejärel, kui lambaid karjatades astus maamiinile. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 (õigus elule) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Ametivõimud olid hoiatanud kohalikku elanikkonda maamiinidest hoiatussiltidega. Kõnealune territoorium oli ümbritsetud okastraadiga. Seetõttu oli elanikkonnale antud piisavalt selgelt teada, et kõnealusele territooriumile sisenemine on eluohtlik. Ametivõimud olid seeläbi ka täinud elu kaitsekohustuse.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 2 rikkumist (häältega 5:2).

----------

 

Artikkel 3 – piinamise keelamine

Vahistades mõlemad vanemad tuleb ametivõimudel kaitsta alaealise lapse huve

Ioan Pop jt vs Rumeenia, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 52924/09

Asjaolud

Kaebajad on abikaasad ning nende poeg, kes oli sündmuste ajal 12-aastane. Kohtutäitur soovis koos politseiga täita kohtumäärust perekonna väljatõstmiseks. Kuivõrd abikaasad avaldasid vastupanu, peeti nad jõuga kinni ning toimetati politseijaoskonda. Nende 12-aastane poeg jäi üksinda koju ilma järelevalveta ning väidetavalt põhjustati talle sellega psüühilisi kannatusi. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks lapse suhtes ning artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja – puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks abikaasade suhtes seoses õigusvastase kinnipidamisega.

EIK-i seisukohad

Ametivõimudele oli menetlustoiming ette teada ja nad oleksid saanud võtta meetmeid lapse huvide kaitseks. Menetlustoimingu käigus ei selgitanud keegi lapsele, miks oli tema vanemate kinnipidamine vajalik. Seega ületati lapse suhtes väärkohtlemise minimaalne raskusaste.

Teise kaebaja kinnipidamiseks puudus õiguslik alus. Ta ei käitunud vägivaldselt ja tema isik oli ametivõimudele teada. Puudus alus kahtlustada teda õiguserikkumises.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine lapse suhtes;

2.      EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine naise suhtes;

3.      Kummalegi kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 4 500 eurot.

----------

Ruumikitsikus kinnipidamiskambris on iseenesest ebainimlik kohtlemine

Vasilicá Mocanu vs Rumeenia, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 43545/13

Asjaolud

Kaebaja viibis vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal 7 päeva kestel kambris suurusega 20 ruutmeetris, kus lisaks talle oli veel 5 kinnipeetavat, tingimused ei olnud hügieenilised ning kambris toimuvat salvestas valvekaamera. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on iseenesest aluseks artikli 3 rikkumise tuvastamisele. Teisi tingimusi kinnitas osaliselt ka kaebaja siseriiklikku kaebust lahendanud kohtunik.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 3 900 eurot.

----------

EIK hindas tõendeid väärkohtlemise asjas

Mikhail Nikolayev vs Venemaa, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 40192/06

Asjaolud

Kaebajal oli kaklus lähisugulasega ning politsei pidas ta kinni. Tema väidete kohaselt peksti teda korduvalt nii politseisõidukis kui ka politseijaoskonnas. Kaebajal on rasked kehavigastused ning püsivad tervisekahjustused. Uurimise käigus ei tuvastatud politseinike rikkumisi. Pärast avalduse kommunikeerimist valitsusele viidi läbi uued uurimistoimingud, mille järelduste kohaselt võis saada kaebaja vigastusi kakluse käigus. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist.

EIK-i seisukohad

EIK lähtus sellest, et enne kinnipidamist ei olnud kaebajal kehavigastusi ning koheselt pärast vabastamist tuvastati mitmeid raskeid tervisekahjustusi. Valitsus ei selgitanud seda asjaolu piisavalt. EIK analüüsis tõendeid detailselt ja leidis, et kaebaja versioon on usutav. Seega oli alus tuvastada artikli 3 rikkumine.

Menetluslik rikkumine oli asjas seetõttu, et kohtud ei püüdnud välja selgitada vastuoluliste tõendite põhjuseid ja selgitada välja tegelikult toimunut.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine sisulisest ja menetluslikust aspektist;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 13 000 eurot.

----------

Ukrainas on struktuurne probleem õiguskaitsevahendi puudumises kinnipidamistingimuste vastu

Sosnovskiy vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 9450/06

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Samuti kaebas ta artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumist seoses võimatusega enda olukorda parandada. Kaebaja palus tuvastada ka artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise.

EIK-i seisukohad

Kaebaja isiklik ruum kinnipidamiskambris oli alla 3 ruutmeetri. Ta pidi viibima peaaegu kogu ööpäeva kambris. Valitsus ei vaidlustanud kaebaja versiooni. Toetudes varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK artikli 3 rikkumise.

Artikli 13 alusel tuleb lepinguosalisel riigil parandada kinnipidamise tingimusi ning tagada kohane hüvitis. EIK on varasemalt leidnud, et Ukrainas ei ole tõhusat õiguskaitsevahendit kinnipidamistingimuste vastu. Tegemist on struktuurse probleemiga.

Artikli 5 lg 1 rikkumine oli asjas seetõttu, et saades süüdistuse määras esimese astme kohus kaebaja jätkuva kinnipidamise, kuid ei seadnud tähtaega. EIK on korduvalt tuvastanud analoogilisi rikkumisi. Käesolevas asjas oli artikli 5 lg 1 rikkumine seoses kaebaja kinnipidamisega pärast asja saabumist kohtusse kuni esimese astme kohtulahendini (07.02.2006 – 23.05.2006).

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3, 13 ja 5 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 9 000 eurot ning 1 054 eurot kulude katteks.

----------

67-aastasele isikule kehavigastuste tekitamine ületab minimaalse raskusastme

Peleshok vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 10025/06

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist seoses tema peksmisega kolmandate isikute poolt. Uurimist on korduvalt alustatud ja lõpetatud.

EIK-i seisukohad

Kaebaja oli sündmuste ajal 67-aastane ning siseriiklik kohus kvalifitseeris kehavigastuse keskmise raskusastmega vigastuseks. Seega oli avaldus igal juhul artikli 3 kohaldamisalas minimaalse raskusastme ületamise tõttu.

Uurimist on korduvalt alustatud ja lõpetatud. Faktilisi asjaolusid ei ole välja selgitatud. Uurimise pidev lõpetamine oli aluseks artikli 3 rikkumise tuvastamisele.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.

----------

Vägivaldsel meeleavaldusel osaleja kinnipidamiseks võib jõu kasutamine olla möödapääsematu

Atdemir vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 15.11.2016, avaldus nr 12259/13

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses väärkohtlemisega kinnipidamise ajal ning nende sündmuste ebatõhusa uurimisega.

EIK-i seisukohad

Kaebajale tekitati kehavigastusi kinnipidamise ajal, kui ta osales vägivaldsel meeleavaldusel. Sellises olukorras on jõu kasutamine isiku kinnipidamiseks vajalik siis, kui isik avaldab vastupanu. Kohtud analüüsisid põhjalikult toimunu asjaolusid ning mõistsid politseinikud õigeks. Puudus alus selle järeldusega mittenõustumiseks.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele

Enne isiku sunniviisilist paigutamist psühhiaatriakliinikusse tuleb ta isiklikult üle kuulata

Trutko vs Venemaa, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 40979/04

Asjaolud

Kaebaja käitus agressiivselt kohtuistungil ning kohus määras tema sunniviisilise paigutamise psühhiaatriakliinikusse. Ta viibis kliinikus ligikaudu 15 kuud, misjärel ekspertide hinnangul ei kujutanud ta enam ohtu endale ega kolmandatele isikutele. Kaebaja ega tema esindaja ei osalenud kohtuistungil, kus määrati esimesel korral tema kinnipidamine. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Venemaa seaduste kohaselt tuleb isik isiklikult üle kuulata kohtus enne temalt vabaduse võtmist. Seda nõuet ei täidetud. Seega ei olnud kaebaja kinnipidamine õiguspärane.

Kaebaja ei esitanud hüvitise nõuet.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine.

----------

 

Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

EIK lahendab menetlusaja kaasuseid lakoonilises sõnastuses

Chukanov jt vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 16108/03 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses. Samuti viitasid kaebajad artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumisele.

Menetluste kestus oli ligikaudu 6 – 10 aastat.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Ukraina suhtes analoogilistes asjades. EIK märkis, et ei leidnud ühtegi asjaolu või argumenti, mis viinuks ta erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK summad alates 500 kuni 3 900 eurot.

----------

Jõustunud kohtulahendi täitmine on EIÕK kohaldamisalas

Molla vs Albaania, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 29680/07

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustus kohtulahend tema kinnistul toimuvate ehitustööde lõpetamiseks ning kõrgepinge elektriliini kõrvaldamiseks. Kohtulahendit ei õnnestunud kohtutäituril täita.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks seoses jõustunud kohtulahendi mittetäitmisega.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikli 6 lg 1 kohaldamisalas on jõustunud kohtulahendi täitmine. Alates 2008. aastast on täitmata jõustunud kohtulahend kõrgepingeliinide teisaldamiseks. Valitsus ei selgitanud viivituse põhjuseid.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine.

----------

Menetlusdokumenti pealkirjastamata jätmine ei ole aluseks seda mitte sisuliselt lahendada 

Frida, LLC vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 24003/07

Asjaolud

Kaebaja ettevõttel oli kohtuvaidlus. Apellatsioonikohus tagastas 2006 oktoobris esitatud apellatsiooni põhjendusega, et kaebaja ei olnud maksnud riigilõivu täies ulatuses. Kaebaja esitas 2006 novembris teatise riigilõivu tasumise kohta ning palus kaebetähtaega pikendada. Kohus leidis jätkuvalt, et apellatsioon esitati tähtaega ületades. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Apellatsioonikohtu lähenemine oli formalistlik. Kaebaja ettevõte taotles apellatsioonitähtaja pikendamist, kuid kohus ei vastanud sellele taotlusele. Kuigi kaebaja kaaskiri 2006 novembris ei kandud formaalselt pealkirja kui apellatsioonitähtaja pikendamise avaldus, tulenes sellekohane taotlus dokumendi sisust. Kohus oleks pidanud kohaselt reageerima.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 000 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

 

Artikkel 6 lg 3 – menetluslikud garantiid kriminaalasjades

Kohtukolleegiumis ühe kohtuniku vahetumine ei too kaasa vajadust kõigi tõendite uueks vahetuks uurimiseks

Skaro vs Horvaatia, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 6962/13

Asjaolud

Kaebaja üle toimus kohtupidamine mõrva süüdistuses. Kohtumenetlus toimus esimeses astmes kolmel korral ja igal korral oli kaebajal võimalik küsitleda A.B.-d, kes oli ainus sündmuse pealtnägija. Kolmandal kohtumenetluse korral algas menetlus uuesti seetõttu, et üks kohtunikest vahetus. Seejärel ei ilmunud A.B. kohtusse tunnistama, sest viibis psühhiaatriahaiglas. Tema tunnistus loeti kohtus ette, kaebaja tunnistati süüdi ning teda karistati vabaduskaotusliku karistusega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” (õigus õiglasele kohtumenetlusele ning õigus küsitleda tunnistajaid) rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et teda süüditunnistanud kohtunikel ei olnud võimalik vahetult üle kuulata võtmetunnistajat.

EIK-i seisukohad

Tõendi vahetu uurimise nõue kohtunike poolt ei tähenda seda, et kohtukoosseisu vahetudes tuleb kõiki tõendeid uuesti vahetult uurida. Uuele kohtunikule on võimalik varem uuritud tõendeid tutvustada nt protokolli kaudu. Kaebajal oli varasemalt võimalik võtmetunnistajat küsitleda. Ainult üks kolmest kohtunikust ei olnud võtmetunnistaja vahetul ülekuulamisel osalenud. Seega oli menetlus tervikuna õiglane.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumist.

----------

 

Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu austamisele

Kinnipeetud isiku taotlust osaleda lähisugulase matustel tuleb hinnata demokraatlikus ühiskonnas vajalikkuse aspektist

Kanalas vs Rumeenia, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 20323/14

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile  oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses kinnipidamistingimustega kahes kinnipidamisasutuses. Samuti kaebas ta artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) rikkumist seoses ametivõimude keeldumisega osaleda ema matustel.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi samade kinnipidamisasutuste suhtes, puudus alus asuda erinevale seisukohale.

Saades kinnipeetud isikult taotluse osaleda lähisugulase matustel, tuleb ametivõimude hinnata konkreetset olukorda. Riigil on kohustus tagada kinnipeetud isiku sotsialiseerumist. Ametivõimud ei kaalunud võimalust lubada kaebajal matustele eskordi saatel

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot.

----------

Bulgaarial tuleb abieluvälises suhtes sündinud lapse väidetavale bioloogilisele isale tagada võimalus enda isaduse kindlakstegemiseks

L.D. ja P.K. vs Bulgaaria, kohtuotsus 08.12.2016, avaldused nr 7949/11 ja 45522/13

Asjaolud

Kaebajad soovisid tuvastada enda isaduse laste suhtes, kes olid sündinud abieluvälisest suhtest. Esimese kaebaja osas keeldus prokurör menetlus algatamast. Teise kaebaja osas tuvastati DNA analüüsiga, et tema on 99,99% tõenäosusega lapse isa. Kohus keeldus asja menetlemast põhjendusega, et kaebajal puudus õigus isaduse tuvastamist kohtus nõuda. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuigi ametivõimudel oli pädevus algatada menetlus isaduse tuvastamiseks mehe avalduse alusel, kes arvas ennast olevat lapse isa, ei olnud ametivõimudel kohustust sellist menetlust algatada ning kaaluda seejuures erinevaid huve. Seega ei olnud kaebajal esimeses asjas tõhusat õiguskaitsevahendit enda isaduse tuvastamiseks.

Kohus lähenes kaasusele teise kaebaja asjas formaalselt ning lähtus üksnes sellest, et lapse isa isik oli juba eelnevalt teada. Kuigi riikidel on avar hindamisruum isaduse tuvastamise menetluse küsimustes, ei tagatud käesolevas asjas kaebaja legitiimset huvi saada teada, kas ta oli lapse isa.

Artikli 46 alusel kohustas EIK vastustavat riiki kohaldama meetmeid võtmaks vastu üldise regulatsiooni, mis tagab käesoleva otsuse täitmise.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Kummalegi kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 6 000 eurot ning erinevad summad kulude katteks.

----------

 

Artikkel 10 – sõnavabadus

Kohtul tuleb hinnata, kas probleemne sõnavõtt koosolekul võis tuua kaasa avaliku korra rikkumisi

Belge vs Türgi, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 50171/09

Asjaolud

Kaebaja on poliitiline aktivist, kes pidas 05.09.2005 kõne avalikul kogunemisel Kurdi rahvusliku tööpartei ja selle liidri Ocalani toetuseks. Ta tunnistati süüdi terrorismivastase võitluse seaduse alusel ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuigi kaebaja viitas Ocalanile kui kurdi rahva esindajale ning tööpartei liikmetele kui vabadusvõitlejatele, ei kutsunud ta üles vägivallale. Kohtud oleksid pidanud hindama, kas kaebaja sõnad võisid tuua kaasa avaliku korra rikkumisi. Kohtud seda ei teinud, mistõttu oli kaebaja kinnipidamine sõnavabaduse rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

Konstitutsioonikohtu liikme vabastamine pärast konstitutsioonikohtu avalikku süüdistamist korruptsioonis oli põhjendatud

Simić vs Bosnia ja Hertsegoviina, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 15.11.2016, avaldus nr 75255/10

Asjaolud

Kaebaja vabastati töölt konstitutsioonikohtu kohtuniku ametikohalt pärast seda, kui ta avalikult kritiseeris konstitutsioonikohtu tegevust. Ta väitis, et tema vabastamisega rikuti tema õigusi EIÕK artiklite 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 10 (sõnavabadus) tähenduses.

EIK-i seisukohad

Kaebajal oli võimalik esitada konstitutsioonikohtule enda seisukohad nii kirjalikult kui ka isiklikult. Samuti oli talle kättesaadav kogu toimik. Kaebaja ei olnud kunagi palunud asja avalikku arutelu, mistõttu ei olnud asjakohane tema väide selle kohta, et asja ei arutatud avalikul istungil. Kaebaja vabastati töölt seetõttu, et ta kritiseeris konstitutsioonikohtu tegevust. EIK leidis, et põhjendused tema vabastamiseks olid mõjuvad, sest ta oli kritiseerinud konstitutsioonikohtu tegevust kõrgelseisvale poliitikule saadetud kirjas ning avalikult intervjuudes, nimetades konstitutsioonikohut korrumpeerunuks.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 12 – õigus abielluda

EIÕK ei taga õigust lahutusele

Chernetskiy vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 44316/07

Asjaolud

Kaebajale määrati karistuseks 15-aastane vangistus. 2005. aastal lahutas ta enda abielu, kuid ei saanud kätte lahutustunnistust, sest seaduse kohaselt tuli isikul sellele tunnistusele ise järele minna. Kaebajal ei võimaldatud minna tunnistusele järele eskordi saatel. Seetõttu ei olnud tal võimalik abielluda uuesti. Kaebaja sai lahutustunnistuse kätte alles 2008. aastal pärast seadusemuudatust. Vahepealsel ajal pöördus kaebaja korduvalt ametivõimude poole, kusjuures ametivõimud möönsid probleemi olemasolu, kuid teavitasid teda võimalikust peatsest seadusemuudatusest. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 12 (õigus abielluda) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikkel 12 ei taga õigust lahutusele. Kui aga siseriiklik seadus võimaldab lahutada, siis tuleb lahutatud isikutele tagada võimalus uuesti abielluda ilma põhjendamatute piiranguteta. Kaebajal ei olnud võimalust uuesti abielluda üle kolme aasta, mis on pikk ajaperiood. Takistus abiellumiseks ei olnud millegagi põhjendatud.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 12 rikkumine ajaperioodil 2005 veebruar kuni 2008 oktoober;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot.

-----------

 

Artikkel 13 – õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

EIÕK artikkel 13 ei taga õiguskaitsevahendit siseriikliku seaduse vastu

Guk vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 16995/05

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses väärkohtlemisega kinnipidamisasutuses, meditsiiniabi mittevõimaldamisega ning ebainimlike kinnipidamistingimustega. Samuti väitis ta artikli 8 (õigus perekonnaelu austamisele) rikkumist seetõttu, et karistusjärgse kinnipidamise ajal piirati tema suhtlust pereliikmetega. Kaebaja kaebas ka mõlema eelnimetatud artikliga koosmõjus artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumist, sest tal puudus võimalus enda olukorda muuta.

EIK-i seisukohad

Osad avaldused tunnistas EIK mittevastuvõetavaks tõendite puudumise tõttu.

Kinnipidamiskambris oli kaebaja isiklik ruum selgelt alla 3 ruutmeetri, mis oli iseenesest piisav alus artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.

Artikli 8 rikkumise tuvastas EIK põhjendusega, et on varasemalt tuvastanud analoogilisi rikkumisi ning puudus alust enda seisukohti muuta.

Kinnipidamistingimuste osas tuvastas EIK ka artikli 13 rikkumise, viitega varasemale kohtupraktikale.

Artikli 8 osas märkis EIK, et piirang tulenes siseriiklikust seadusest. EIÕK artikkel 13 ei taga õiguskaitsevahendit siseriikliku seaduse vastu, sest vastasel juhul kohustaks EIK lepinguosalisi riike võtma EIÕK siseriiklikku õigusesse. Seetõttu ei olnud vastavas aspektis artikli 13 rikkumist.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3, 8 ja 13 (koosmõjus artikliga 3) rikkumine;

2.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 13 rikkumist koosmõjus artikliga 8;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot.

----------

 

Artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid

Poolelioleva menetluse peale ei saa EIK-ile kaevata

Albert Zirovnický vs Tšehhi Vabariik, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 15.11.2016, avaldused nr 60439/12 ja 73999/12

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks, sh ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) seoses ruumikitsikusega.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei kaevanud siseriiklikele ametiisikutele, mistõttu ei ammendanud ta siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.

Osade kaebuste sisu osas oli siseriiklik menetlus EIK-ile avalduse esitamise ajal veel pooleli, mistõttu oli avaldus enneaegne.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------          

 

Artikkel 37 – kaebuse kustutamine kohtuasjade nimekirjast

EIK eemaldab avalduse kohtuasjade nimekirjast sõbraliku kokkuleppe korral

Atashevid vs Venemaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 15.11.2016, avaldus nr 33727/14

Asjaolud

Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 2 (õigus elule) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise tuvastamiseks seoses kehavigastustega politseioperatsiooni käigus. Valitsus võttis rikkumised omaks ning pakkus kummalegi kaebajale hüvitiseks 20 000 eurot. Kaebajad nõustusid summadega.

EIK-i seisukohad

Osapooled on jõudnus sõbralikule kokkuleppele. Puudus vajadus jätkata EIK-i menetlust.

Resolutsioon

1.      Arvata avaldused välja kohtuasjade nimekirjast.

----------

 

Artikkel 41 – õiglane hüvitis

Ligikaudu 5-aastase viivituse eest kinnipeetud isikule hambaravi tagamisel määras EIK hüvitiseks 15 000 eurot

Dmitriyev vs Venemaa, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 66231/14

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli ebapiisava meditsiiniabi tõttu kinnipidamisasutuses EIÕK artiklite 3 (piinamise keelamine) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Venemaa suhtes, et riigis ei ole tõhusat õiguskaitsevahendit kinnipidamisasutuses ebapiisava meditsiiniabi vastu. Puudus alus seisukohta muuta.

EIK-ile esitatud andmete kohaselt oli selge, et kaebajale ei tagatud hambaarsti läbivaatust enam kui 14 kuu kestel. Alles 4 aastat ja 9 kuud pärast sellekohast soovitust alustas ravi spetsialiseeritud hambaarst. Valitsus ei selgitanud viivitust.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

14 aastase kriminaalmenetluse eest määras EIK hüvitiseks 7 800 eurot

Gavrashenko jt vs Ukraina, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 1272/06 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses. Samuti viitasid kaebajad artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumisele.

Menetluste kestus oli ligikaudu 5 – 14 aastat.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Ukraina suhtes analoogilistes asjades. EIK märkis, et ei leidnud ühtegi asjaolu või argumenti, mis viinuks ta erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK summad alates 900 kuni 7 800 eurot.

----------

Ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega 5 aastat ja 7 kuud määras EIK hüvitiseks 24 700 eurot

Kolbasov jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 37198/09 ja 7 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Ebainimlikes tingimustes viibimise kestus oli alates 5 kuust kuni 5 aasta ja 7 kuuni.

EIK-i seisukohad

Kõigil kaebajatel oli ruumikitsikus. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades, puudus alus seisukohti muuta.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 (kestus 5 kuud) kuni 24 700 (kestus 5 aastat ja 7 kuud) eurot.

----------

4-aastase viivituse eest kohtulahendi täitmisel määras EIK hüvitiseks 3 300 eurot

Gjermeni vs Albaania, kohtuotsus 08.12.2016, avaldus nr 57065/14

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks seoses apellatsioonikohtu otsuse täitmisega 4-aastase viivitusega, millega talle mõisteti riigiasutuselt välja saamata töötasu 5 kuu eest.

EIK-i seisukohad

Valitsus ei selgitanud viivituse põhjuseid. Jõustunud kohtulahendi täitmine on EIÕK artikli 6 lg 1 kaitsealas.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 300 eurot.

----------

Hüvitis 7 800 eurot lähisugulase hukkumise eest sõjaväeõppusel on kohane

Özevin jt vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 15.11.2016, avaldus nr 39214/12

Asjaolud

Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 2, 6 lg 1 ning 14 rikkumise tuvastamiseks seoses nende lähisugulase hukkumisega sõjaväeteenistuse ajal pommiplahvatuse tagajärjel. Kõrgem sõjaväelane tunnistati süüdi surma põhjustamises ning teda karistati vangistusega. Igale kaebajale määrati mittevaralise kahju hüvitamiseks 7 800 eurot.

EIK-i seisukohad

Isik on EIÕK-s tagatud põhiõiguste rikkumise ohver seni, kuni siseriiklikud ametivõimud on rikkumise omaks võtnud ning maksnud kohase hüvitise.

Käesolevas asjas võtsid kohtud rikkumise omaks.

Hüvitise suuruse kohasuse hindamisel tuleb lähtuda ennekõike rikkumise sisust. Türgi kohus mõistis kaebajate lähisugulaste tapmises süüdioleva ohvitseri pikaks ajaks vangistusse ning määras, et riigil tuleb maksta ka hüvitist. EIK-i hinnangul ei olnud väljamõistetud summad ebamõistlikud.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

1.prtokoll artikkel 1 – vara kaitse

Hüvitise väljamakse viivitus on iseenesest õiguse varale rikkumine

Dökmeci vs Türgi, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 74155/14

Asjaolud

Kaebajale kuuluvale kinnistule ehitati hüdroelektrijaam. Talle maksti hüvitiseks ligikaudu 380 000 türgi liiri, mida ta pidas ebapiisavaks. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK tuvastas rikkumise põhjusel, et varalise õiguse piiramise ning hüvitise maksmise vahel oli põhjendamatult pikk ajaperiood.

Kaebaja palus hüvitada varalise kahju summas 456 000 eurot. EIK ei võtnud seisukohta nõude suuruse osas ning piirdus väitega, et kohane on hüvitada kahju summas 11 700 seoses väljamakse viivitusega.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Rikkumise tuvastamine oli piisav hüvitis mittevaralise kahju eest, varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 11 700 eurot.

----------

 

4.protokoll artikkel 2 – liikumisvabadus

Õigusnormi väär tõlgendus tähendab, et piiranguks ei olnud õiguslikku alust

Cherepanov vs Venemaa, kohtuotsus 06.12.2016, avaldus nr 43614/14

Asjaolud

Kohtutäitur määras kaebajale riigist lahkumise keelu ilma teda sellest teavitamata. Kaebaja peatati piiril ning tal keelati riigist lahkuda. Ta oli soovinud külastada enda tütart Itaalias. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK 4.protokolli artikli 2 (liikumisvabadus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus võttis rikkumise omaks, toetudes konstitutsioonikohtu tõlgendusele asjakohasest seadusest. EIK märkis, et riigist lahkumise keelul peab olema õiguslik alus, legitiimne eesmärk ning see peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kuivõrd keeld tulenes õigusnormi väärast tõlgendusest, siis puudus piiranguks õiguslik alus.

Resolutsioon

1.      EIÕK 4.protokolli artikli 2 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot ning 500 eurot kulude katteks.

----------