Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 326: 12.-18. detsember 2016. aasta

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 326: 12.-18. detsember 2016. aasta
 
Artikkel 2 – õigus elule
Riik ei vastuta sõjaväelase surma eest une pealt
Peker jt vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 22.11.2016, avaldus nr 75404/10
Asjaolud
Kaebajate lähisugulane suri sõjaväeteenistuse ajal. Uurimise käigus ei tuvastatud vägivaldse surma tunnuseid. Kaebajad sellega ei nõustunud ning esitasid avalduse EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Enne sõjaväeteenistusse arvamist läbis kaebajate lähisugulane meditsiinilise läbivaatuse, kus ei tuvastatud terviseprobleeme. Ta ei olnud ka ise terviseprobleemidest teadlik. Lähisugulane suri une pealt. Puudus igasugune alus tuvastada ametivõimude vastutust.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
Elu kaitse asjades on õigusallikaks ka Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku memorandumid
Paksoy vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 3758/16
Asjaolud
Kaebajate lähisugulane sai vigastusi liikumiskeelu ajal liikudes. Nende avaldus EIK-ile oli erinevate sätete, sh õiguse elule rikkumise tuvastamiseks EIÕK artikli 2 tähenduses.
EIK-i seisukohad
Otsuses on viide Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku memorandumile seoses Türgi kaguosas terrorismivastase võitluse läbiviimisega. Lähtuvalt avalduse asjaoludest tuleb avaldus kommunikeerida valitsusele. Artikli 5 osas oli avaldus mitte vastuvõetav, lähtuvalt EIK-l olemasolevatest materjalidest.
Resolutsioon
1.      Tunnistada EIÕK artikli 5 osas avaldus mitte-vastuvõetavaks; 
2.      Ülejäänud osas jätkata avalduse menetlust.
----------
EIK lahendab sisuliselt kaasuseid seoses tsiviilisikute hukkumisega Türgi kaguosas
Tunc ja Yerbasan vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 4133/16 ja 31542/16
Asjaolud
Kaebajate lähisugulane hukkus Türgi kaguosas väidetavalt julgeolekujõudude tegevuse tulemusena. Kaebajad väitsid EIÕK artiklite 2, 3, 8 ja 34 rikkumist.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viide Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku memorandumile seoses Türgi kaguosas terrorismivastase võitluse läbiviimisega. Kaebajate väited olid argumenteeritud ning vajalik on kommunikeerida avaldus valitsusele.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduse menetlust.
----------
Türgi kaguosas tulistatakse liikumiskeelu ajal tsiviilelanikke
Karaman vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 5237/16
Asjaolud
Alates 2015. aasta augustist on mitmes linnas Türgi kaguosas kehtestatud liikumiskeelde. Kaebaja poeg oli üliõpilane, keda julgeolekujõud tulistasid 22.01.2016 hommikutundidel liikumiskeelu ajal ning kes saadud vigastustesse suri. Kaebaja leidis, et poeg suri muuhulgas ka seetõttu, et kiirabi ei saabunud piisavalt operatiivselt. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 ja paljude teiste artiklite rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Toimiku materjalide alusel on vajalik kommunikeerida avaldus valitsusele.
Resolutsioon
1.      Jätkata asjas menetlust.
----------
EIK viitab olukorra kirjeldamiseks Türgi kaguosas ÜRO inimõiguste voliniku raportile
Oran jt vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 1905 ja 3 teist avaldust
Asjaolud
Kaebajate lähisugulased tapeti Türgi kaguosa linnades liikumiskeelu ajal. Nende avaldused EIK-ile on EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtuotsuses on viited Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku memorandumile ning ÜRO inimõiguste voliniku raportite olukorra kohta Türgi kaguosas.
EIK-ile esitatud informatsiooni kohaselt tuleb jätkata avalduste menetlust.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlust.
----------
Türgi julgeolekujõud tulistasid liikumiskeelu ajal tsiviilisikuid
Balcal jt vs Türgi ning Karaduman ja Cicek vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldused nr 8699/16 ja 7658/16
Asjaolud
Kaebajad väitsid, et Türgi kaguosas kehtestatud liikumiskeelu ajal tulistasid julgeolekujõud nende lähisugulasi ning selle asemel, et aidata haavatuid, tapsid nad. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK erinevate artiklite rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
EIK tsiteerib pikalt ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinike raporteid. Asjaolud tingivad avalduste menetluse jätkamist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------
EIK-ile on esitatud avaldusi sadadelt isikutelt seoses põhiõiguste rikkumisega liikumiskeelu ajal
Elci jt vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 63129/15 ja 8 teist avaldust
Asjaolud
Kaebajad väitsid, et liikumiskeelu ajal Türgi kaguosa linnades viisid julgeolekujõud läbi operatsiooni tsiviilisikute vastu, sh tulistasid neid soomukitest ja helikopteritest. Kaebajad esitasid endi väidete tõendamiseks videosalvestisi. Nende avaldused EIK-ile olid EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Esitatud seisukohad on kaalukad. Paljud kaebajad olid sunnitud elama ilma minimaalsete teenuste kättesaadavusest. Vajalik on jätkata avalduste menetlemist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------
Türgi julgeolekujõud tulistasid liikumiskeelu ajal torutööde teostajat
Uysal vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 63133/15 ja 4 teist avaldust
Asjaolud
Esimene kaebaja teatas ametivõimudele, kus ta teostab torude parandust liikumiskeelu ajal Sellele vaatamata tulistasid teda julgeolekujõud. Teiste kaebajate avalduste kohaselt tulistati neid erinevates olukordades. Nende avaldused EIK-ile olid EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
EIK tsiteerib pikalt ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinike raporteid. Asjaolud tingivad avalduste menetluse jätkamist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------
Olukord Türgi kaguosas on inimõiguste aspektist keeruline
Yavuzel jt vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 5317/16 ja 2 teist avaldust
Asjaolud
Kaebajate lähisugulased said kas kehavigastusi või hukkusid liikumiskeelu ajal nende suunas kasutatud surmava jõu läbi. Sündmused toimusid Türgi kaguosas. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viited ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinike seisukohtadele.
Asjaolud viitavad vajadusele jätkata avalduste menetlemist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------
Olukord Türgi kaguosas on inimõiguste aspektist keeruline
Koc jt vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 8536/16
Asjaolud
Kaebajate lähisugulased said kas kehavigastusi või hukkusid liikumiskeelu ajal nende suunas kasutatud surmava jõu läbi. Sündmused toimusid Türgi kaguosas. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viited ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinike seisukohtadele.
Asjaolud viitavad vajadusele jätkata avalduste menetlemist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------
Olukord Türgi kaguosas on inimõiguste aspektist keeruline
Altun vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 4353/16
Asjaolud
Kaebajate lähisugulased said kas kehavigastusi või hukkusid liikumiskeelu ajal nende suunas kasutatud surmava jõu läbi. Sündmused toimusid Türgi kaguosas. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viited ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinike seisukohtadele.
Asjaolud viitavad vajadusele jätkata avalduste menetlemist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------
 
Artikkel 3 – piinamise keelamine
Kinnipidamisasutuse arstil tuleb kaaluda ka tavahaigla arsti soovitatud ravistrateegiat
Dumikyab vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 2961/09
Asjaolud
Kaebaja peeti kinni väljasaatmiseks Armeeniasse. Ta leidis, et väljasaatmiskeskuse tingimused olid ebainimlikud ning talle ei tagatud vajalikku arstiabi, mistõttu esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks. Artikli 5 lg 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) alusel väitis ta seda, et teatud ajal oli tema kinnipidamine õigusvastane.
EIK-i seisukohad
EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi vastava kinnipidamisasutuse kohta seoses tingimustega ning puudus alus seisukohti muuta. Kuigi kaebajat vaatasid läbi arstid, ei kaalunud nad vajadust teostada tsiviilhaigla arstide soovitatud meditsiinitoiminguid. 
Artikli 5 lg 1 rikkumise tuvastamisel piirdus EIK sõnastusega, et on korduvalt tuvastanud Venemaa vastu rikkumisi analoogilistes asjades.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 3 ja 5 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 19 500 eurot.
----------
Ametivõimudel tuleb väljasaatmise otsustamise menetluses hinnata isiku tervislikku seisundit
Paposhvili vs Belgia, Suurkoja otsus 13.12.2016, avaldus nr 41738/10
Asjaolud
Kaebaja on Gruusia kodanik, kes saabus Belgiasse 1998. a koos abikaasa ja viimase 6-aastase lapsega. Abikaasadel sündis Belgias kaks last. Kaebaja on korduvat süüdi mõistetud erinevates kuritegudes – röövimine ja organiseeritud kuritegevus, ning ta on kandnud reaalseid vanglakaristusi. Belgia ametivõimud andis 2007. a korralduse kaebaja väljasaatmiseks ohu tõttu Belgia avalikule korrale ning riiki sisenemise keelamiseks 10 aasta kestel. EIK sekkus 2010. a reegli nr 39 alusel. Kaebajal on erinevad rasked haigused: leukeemia ja tuberkuloos. Ta leiab, et Gruusias ei ole võimalik talle tagada sobivat ravi. Tema avaldus EIK-ile oli konventsiooni artiklite 2, 3 ja 8 rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja abikaasale ja lastele on antud tähtajatu elamisluba Belgias.
EIK-i kohtukoja 17.04.2014 lahend
Artikli 3 kaitsealas võivad olla isiku väljasaatmisega seotud ohud seoses tema tervisliku seisundiga. Samas tuleb riikidel hoiduda isiku väljasaatmisest humanitaarkaalutlustel tervislikel põhjustel ainult erandjuhtudel. Asjaolu, et sihtriigis võib meditsiiniabi olla madalamal tasemel, ei ole iseenesest väljasaatmisest hoidumise põhjuseks. Selliseks põhjuseks ei ole ka oodatava eluea vähenemine. 
EIK leidis, viitega läbiviidud uurimusele, et Gruusias on võimalik tagada ravi kaebaja haiguste vastu. Kaebaja ei ole eluohtlikus seisundis. Tal on Gruusias vend ja seetõttu ei puudu tal ka peresidemetest tulenev toetus. Asjaolu, et Belgia riik on taganud kaebajale arstiabi 3,5 aasta kestel, millal kaebaja on vaidlustanud väljasaatmise, ei ole asjakohane argument väljasaatmisest hoidumiseks. Asjas ei olnud vastavas aspektis artiklite 2 ja 3 rikkumist.
Keskseks küsimuseks seoses artikli 8 riivega oli see, kas Belgia ametivõimudel oli kohustus lubada kaebajal jääda Belgiasse oma perekonna juurde elama. Ametivõimudel tuleb sellises olukorras tasakaalustada erinevaid huve, EIK viitab kohtulahenditele asjakohase õiguskäsitlusega. Oluline on ka see, kas peresuhete loomise ajal pidid isikud teadma, et ühe osapoole väljavaade riigis jätkuvalt viibida on küsitav. Laste olemasolu korral tuleb selgitada, kas neil on võimalik kohaneda uus keskkonnas. 
Kaebaja lahkus Gruusiast neljakümnendates eluaastates ning osaliselt on ta veetnud aega Belgia kinnipidamisasutustes. Puudub teave selle kohta, et tal oleksid kujunenud sügavad sotsiaalsed suhted Belgias. EIK tõstab esile ametivõimude tolerantsust kaebaja perekonna suhtes, nt lükates edasi väljasaatmisotsuse täitmise seoses lapse peatse sünniga. Väljasaatmisotsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja pereliikmetel alalist elamisluba ja see asjaolu eristab käesolevat asja sellistest kaasustest, kus mõni pereliige oli väljasaatmise otsustanud riigi kodanik. Kaebaja pereliikmetel on võimalik teda Gruusias külastada. Puudub teave, et laste emal ei ole võimalik nende eest üksinda hoolt kanda. EIK möönab, et tagasisaatmise korral Gruusiasse võib kaebaja peatselt surra sealse meditsiinitaseme tõttu. See tähendaks, et kaebaja pereliikmetel võib osutuda vajalikuks ajutiselt asuda elama Gruusiasse. See asjaolu ei mõjutanud siiski EIK-i järeldust, et kaebaja väljasaatmine Gruusiasse ei oleks artikli 8 rikkumine. 
Kohtukoda ei tuvastanud artiklite 2 ja 3 rikkumist ning leidis, et väljasaatmine ei ole vastuolus artikliga 8 (viimane häältega 6:1).
Kaebaja taotlusel võeti asi Suurkoja menetlusse.
Suurkoja seisukohad
Kaebaja tervislik seisund oli keeruline, kuid Belgia kohtud ei analüüsinud seda, kas tema väljasaatmisel võiks olla raske tagajärg tervislikule seisundile. Samuti ei käsitlenud kohtud küsimust sellest, millises ulatuses sõltus kaebaja enda pereliikmetest. Seega ei olnud ametivõimudel piisavalt teavet selle kohta, et nad oleksid saanud järeldada seda, et tagasisaatmisel Gruusiasse ei rikuta kaebaja õigusi artikli 3 tähenduses.
Samuti oleksid ametivõimud pidanud hindama, arvestades kaebaja tervislikku seisundit, kas oli reaalne eeldada, et tema pereliikmed saaksid koos temaga asuda elama Gruusias.
Resolutsioon
1.      Kaebaja väljasaatmine oleks EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumine;
2.      Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 5 000 eurot.
----------
Ametivõimudel tuleb tagada puudega isiku kinnipidamisel tema seisundile vastavad tingimused
Pashkevich vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 8741/15
Asjaolud
Kaebaja sai kinnipidamisasutuses kehavigastusi ning pidi seejärel kasutama ratastooli. Ta leidis enda avalduses EIK-ile, et ametivõimud ei taganud talle sobivaid kinnipidamistingimusi. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (piinamise keelamine) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja suri EIK-i menetluse ajal ja tema õde astus menetlusse.
EIK-i seisukohad
Valitsus ei näidanud, millist õiguskaitsevahendit saanuks kaebaja kasutada enda olukorra parandamiseks.
Kui ametivõimud otsustavad pidada kinnipidamisasutuses puudega isikut, tuleb tagada talle puudele vastavad tingimused. Kuigi ametivõimudele oli kaebaja füüsiline puue teada, ei kaalutud mitte mingeid meetmeid talle põhjustatud kannatuste leevendamiseks.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;
2.      Määrata kaebaja õele mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 eurot.
----------
Isiku kinnipidamisel tuleb ta arstlikult läbi vaadata
Savatin vs Rumeenia, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 49588/13
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumise tuvastamiseks seoses väärkohtlemisega kinnipidamise ajal 16.10.2010 ning tema väite ebatõhusa uurimisega.
EIK-i seisukohad
Osapooltel olid erinevad versioonid toimunu kohta. Ametivõimud ei viinud läbi kaebaja läbivaatust saabumisel politseijaoskonda, mistõttu ei saanud välistada kaebaja versiooni paikapidavust. 
Menetluslik rikkumine oli asjas seetõttu, et uurimisel piirduti politseinike ja kaebaja ülekuulamisega. Uurijad ei üritanudki leida teisi tunnistajaid.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine sisulisest ja menetluslikust aspektist;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 11 700 eurot ning 1 500 eurot kulude katteks.
----------
Riik vastutab eraisikute tegevuse eest, kellele on delegeeritud avaliku võimu teostamise ülesanded
Kryat vs Ukraina, kohtuotsus 15.12.2016, avaldus nr 21533/07
Asjaolud
Kaebajat peksid vabatahtlikud linnavahid. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist.
EIK-i seisukohad
EIK lähtub subsidiaarsuse põhimõttest ning on ettevaatlik nn esimese astme kohtu funktsiooni teostamisel. Seetõttu tuli kõigepealt uurida, kas asja uuriti siseriiklikult piisavalt põhjalikult. EIK vastas sellele küsimusele eitavalt, sest enam kui nelja aasta kestel vaidlesid ametivõimud selle üle, kas kaebaja väidete uurimiseks tuleks algatada kriminaalmenetlus.
Riik vastutab artikli 3 rikkumise eest siis, kui riigivõimu esindajad kohtlevad isikut vastuolus artikliga 3. Riik võib vastutada ka siis, kui ametiisikute tegevus on vastuolus riigivõimu suunistega või ületab ametiisiku volitusi. Käesolevas asjas väärkohtlesid kaebajat tema väidete kohaselt isikud, kellele riik oli delegeerinud järelevalve avaliku korra üle avalikus ruumis. Seega oli avaldus EIÕK kohaldamisalas. Kuigi siseriiklik uurimine ei selgitanud välja asjaolusid, ei olnud EIK-i takistusi iseseisvalt rikkumine tuvastada. Seda EIK ka tegi ilma detailsema analüüsita.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine sisulisest ja menetluslikust aspektist;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 8 000 eurot.
----------
Uurimistoimiku kaotus on EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist
Chernaya vs Ukraina, kohtuotsus 15.12.2016, avaldus nr 1661/08
Asjaolud
69-aastast kaebajat tabas 09.06.2004 Kiievi kesklinnas õhupüssi kuul näkku, tekitades kehavigastuse. Politsei keeldus kriminaalmenetluse algatamisest. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks menetluslikust aspektist. Tema surma järel astus poeg EIK-i menetlusse.
EIK-i seisukohad
Tegemist ei olnud eluohtliku vigastusega, mistõttu oli avaldus artikli 3 ning mitte artikli 2 kohaldamisalas. Ametivõimudel oli kohustus selgitada välja toimunu asjaolud, kuid tõhusat uurimist läbi ei viidud. Liiati kaotasid ametivõimud uurimistoimiku.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.
----------
Keha läbiotsimine ei ole iseenesest artikli 3 rikkumine
Rakuzovs vs Läti, kohtuotsus 15.12.2016, avaldus nr 47183/13
Asjaolud
Kaebaja oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal. Viiel korral sundisid valvurid teda lahti riietuma teiste kambrikaaslaste nähes ning teostasid keha läbiotsimise, sundides teda võtma ebaharilikke kehahoiakuid. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Keha läbiotsimine on iseenesest lubatav kinnipidamisasutuse korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil. Rikkumist ei ole siis, kui läbiotsimisega ei kaasne isiku alandamist.
Käesolevas asjas tuvastasid Läti kohtud, et mitmel korral toimus keha läbiotsimine ühe kambrikaaslase ja lisavalvuri juuresolekul. Samas ei teostatud keha läbiotsimist alandaval viisil. Kahe läbiotsimisega mitteseotud isiku juuresolek ei olnud piisav artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.
Resolutsioon
1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist.
----------
 
Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele
Sund on vabaduse võtmisel määrav kriteerium
Tiba vs Rumeenia, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 36188/09
Asjaolud 
Kaebaja toimetati politseijaoskonda ülekuulamiseks seoses mõjuvõimuga kauplemise kahtlusega. Ta viibis politseijaoskonnas, kus teda muuhulgas küsitleti, ligikaudu 9 tundi enne, kui ta peeti formaalselt kinni. Kaebaja leidis, et sellega rikuti tema õigust isikuvabadusele ja –puutumatusele EIÕK artikli 5 lg 1 tähenduses.
EIK-i seisukohad
Isikuvabaduse piiramise ning liikumisvabaduse piiramise vahe seisneb meetme raskuses ning mitte eesmärgis. Sunni olemasolu on otsustav kriteerium hindamaks, kas kelleltki on võetud vabadus. Kaebajal ei olnud võimalik politseijaoskonnast lahkuda, mistõttu talt oli võetud vabadus.  9 tunni kestel puudus selleks aga formaalne alus.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot.
----------
Kinnipidamise määruses tähtaja ja põhjuste mittemärkimisel on kinnipidamine iseenesest vastuolus EIÕK-ga
Boychuk vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 11214/07
Asjaolud
Kaebaja kriminaalasi saadeti kohtusse. Kohus määras asja arutamisele ning kaebaja jätkuva kinnipidamise, märkimata seejuures tähtaega ja kinnipidamise põhjuseid. Kaebaja leidis, et seetõttu oli tema kinnipidamine pärast asja saatmist kohtusse vastuolus EIÕK artikli 5 lg-ga 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele).
EIK-i seisukohad
EIK on korduvalt leidnud, et kui isiku kinnipidamise määruses ei anta tähtaega ega kinnipidamise põhjuseid, siis on kinnipidamine iseenesest vastuolus artikli 5 lg-ga 1.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.
----------
Kinnipidamise otsustamisel tuleb kohtul kaaluda ka alternatiivseid tõkendeid
Nazarov vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 17614/08
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 (kinnipidamise põhjused) seoses ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamisega.
EIK-i seisukohad
Kohtueelse kinnipidamise kestus oli 3 aastat ja 21 päeva.
EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa suhtes asjades, kus kohtud pikendavad kinnipidamist standardses sõnastuses, toetudes peaasjalikult süüdistuse raskusele. Sellistes kaasustes ei kaalu kohtud alternatiivseid tõkendeid ning ei süvene kaasuse asjaoludesse.
Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.
Kaebaja ei esitanud hüvitise nõuet.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine.
----------
Kohtutel tuleb alati kaaluda kinnipidamise pikendamisel ka alternatiivseid tõkendeid
Snyatovskiy vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 10341/07
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 4 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistlikult pika kohtueelse kinnipidamise ja kinnipidamise pikendamise määrustele esitatud kaebuste aeglase läbivaatamisega. Artikli 6 lg 1 alusel väitis ta kriminaalmenetluse ebamõistlikku kestust.
EIK-i seisukohad
Kohtud pikendasid kinnipidamist standardses sõnastuses, toetudes peaasjalikult süüdistuse raskusele ja kaalumata alternatiivseid meetmeid. EIK on korduvalt tuvastanud Venemaa vastu rikkumisi analoogilistes asjades. Kaebuste läbivaatamiseks kulus 17 päevast kuni 63 päevani, mida EIK pidas ebamõistlikult pikaks.
Kohtumenetluse kestus oli ligikaudu 7 aastat, mis EIK-i kohtupraktika kohaselt on ebamõistlik.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 4 ning 6 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 100 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.
----------
Kvalifikatsiooni muutmine kohtueelses menetluses peab toetuma tõenditele
Vaśćenkovs vs Läti, kohtuotsus 15.12.2016, avaldus nr 30795/12
Asjaolud
Kaebaja oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal kahtlustatuna röövis. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kinnipidamise ebapiisavate põhjustega. Kaebaja suri EIK-i menetluse ajal ja menetlust jätkas tema vanaema.
EIK-i seisukohad
Kohtueelse menetluse käigus muudeti süüdistuse kvalifikatsioon vargusest röövimiseks. Esimesel juhul oli kinnipidamise maksimaalne tähtaeg 12 kuud ning teisel 24 kuud. Samas ei esitanud kohtud mingeid kaalutlusi selle kohta, miks oli alust kahtlustada kaebajat röövimises ning mitte varguses.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot.
----------
Ukrainal tuleb muuta kriminaalmenetluse seadust
Ignatov vs Ukraina, kohtuotsus 15.12.2016, avaldus nr 40583/15
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg-te 1, 3 ja 4 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebapiisavate põhjuste ja EIK-i standarditele mittevastava pikendamise menetlusega.
EIK-i seisukohad
Kohtute põhjendused kaebaja kinnipidamiseks olid standardses sõnastuses ja seetõttu ebapiisavad. Ühel korral ei esitanud kohus üldse mingeid põhjendusi. Korduvalt esines viivitusi tema kaebuste kohtulikul läbivaatamisel.
Kuigi Ukrainas on vastu võetud uus seadus kohtueelse kinnipidamise reguleerimiseks, on selle sätted ebapiisavad EIÕK kontekstis. Seetõttu andis EIK artikli 46 alusel suunise seadusemuudatuste läbiviimiseks ja õiguspraktika muutmiseks, tagamaks kriminaalmenetluse vastavus artikli 5 nõuetele.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg-te 1, 3 ja 4 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot.
----------
 
Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele
Õiguskindluse põhimõtte rikkumine võib seisneda õigusnormi ebatavalises tõlgenduses
Jensen vs Taani, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 8693/11
Asjaolud
Kaebaja tunnistati 04.12.2009 kohtus süüdi ning kohtuotsuse kuulutamisel teatati, et tal tuleb tasuda õigusabi kulud, kusjuures õigusabi kulude summa määratakse kindlaks hiljem. 2010. aasta jaanuaris teatati kaebajale, et tal tuleb tasuda 77 000 eurot. Kaebaja esitas apellatsiooni, kuid see jäi läbi vaatamata tähtaja ületamise tõttu. Nimelt oli apellatsiooni esitamise tähtajaks kohtukulude nõudele 14 päeva, kuid kaebaja esitas apellatsiooni alles 17.01.2010. Kaebaja leidis avalduses EIK-ile EIÕK artikli 6 lg-ga 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumise tuvastamiseks, et õiglane ei ole olukord, kus isikule pannakse kohustus tasuda kohtukulud ilma nende suurust määramata. 
EIK-i seisukohad
Siseriiklike kohtute pädevuses on siseriikliku seaduse tõlgendamine ja kohaldamine. Õiguskindluse põhimõtte rikkumine võib seisneda õigusnormi ebatavalisel viisil tõlgendamises. EIK analüüsis menetlusnorme ning leidis, et siseriikliku kohtu tõlgendus ei olnud ebamõistlik. Kui kaebajale tundus väljamõistetud summa ebamõistlik, oleks ta saanud omakorda esitada summale apellatsiooni 14 päeva jooksul arvates summast teadasaamisest.
Resolutsioon
1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist.
----------
Kohtuistungil ebakohaselt käituv kohtualune loobub enda käitumisega õigusest edaspidi kohtuistungitel osaleda
Idalov vs Venemaa (nr 2), kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 41858/08
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (piinamise keelamine), 5 lg-te 1 “c” ja 3, 6 ja 13 rikkumise tuvastamiseks. Peamiselt kaebas ta selle üle, et teda väärkoheldi kinnipidamisasutuses ning tema kaebust ei uuritud tõhusalt. Samuti leidis ta, et tema kinnipidamiseks teatud perioodil puudus õiguslik alus ning selleks puudusid mõjuvad põhjused. Artikli 6 rikkumist kaebas ta seetõttu, et ta eemaldati kohtuistungilt, mistõttu osasid tõendeid uuriti ilma tema juuresolekuta.
EIK-i seisukohad
Väärkohtlemise väidet tuleb tõendada, kuid teatud juhtudel ei ole isikul võimalik esitada piisavalt tõendeid seetõttu, et need on ametivõimude kontrolli all. Väärkohtlemist saab seetõttu lugeda tõendatuks ka piisavalt selgete ja järjekindlate, vastastikuselt seotud väidete alusel.
Kaebajale tekitati kehavigastusi kinnipidamisasutuses ning valitsus ei esitanud selgitust, mis oli piisav alus artikli 3 rikkumise tuvastamiseks. Ühe intsidendi puhul aga ei esitanud kaebaja mitte mingeid tõendeid, mistõttu vastavas aspektis ei tuvastanud EIK artikli 3 rikkumist.
Tulenevalt varasematest lahenditest Venemaa vastu tuvastas EIK ka teised rikkumised.
EIK ei tuvastanud artikli 6 rikkumist seoses kaebaja eemaldamisega kohtusaalist. Tema käitumine oli selline, mis põhjendas kohtusaalist eemaldamist ning ka edaspidi tema kohtuistungil osalemise keelamist. EIK leidis, et oma käitumisega loobus kaebaja ise õigusest kohtuistungil osaleda.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 3 (sisuline ja menetluslik aspekt), 5 lg-te 1 ja 3 ning 13 rikkumine;
2.      Asjas ei olnud artiklite 3 (üks episood), 5 lg 3 ja 6 rikkumist;
3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 26 000 eurot ning 4 000 eurot kulude katteks.
----------
Jõustunud kohtulahendi tühistamine ei tohi rikkuda õiguskindluse põhimõtet
Rusu Lintax SRL vs Moldova, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 17992/09
Asjaolud
Kaebaja kasuks jõustus kohtulahend 11.06.2008, millega ülemkohus tunnustas kaebaja omandiõigust kinnistule. Samal aastal rahuldas ülemkohus teise osapoole taotluse ning tühistas kohtulahendi uute asjaolude ilmnemise motiivil, viidates riigiasutuse 02.11.2007 kirjale. Uues menetluses kaebaja omandiõigust ei tunnustatud. Kaebaja leidis, et rikutud on tema õigust õiglasele kohtumenetlusele EIÕK artikli 6 lg 2 tähenduses.
EIK-i seisukohad
Kõnealune kiri pidi olema kohtuasja osapooltele teada juba enne kohtumenetluse lõppu. Tegemist on olukorraga, kus üks osapool saavutas asja uue läbivaatamise ilma mõjuvate põhjusteta. Tegemist oli nn varjatud uue apellatsioonimenetlusega ja seeläbi rikuti õiguskindluse põhimõtet.
Varalise kahju hüvitamise otsustamise lükkas EIK edasi.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;
2.      Lükata hüvitise otsustamine edasi.
----------
 
Artikkel 6 lg 2 – süütuse presumptsioon
Pärast süüdimõistva kohtulahendi tühistamist ei tohi kohus viidata isikule kui süüdimõistetule
Kolomenskiy vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 27297/07
Asjaolud
Kaebaja peeti kinni seoses pettuse kahtlusega ettevõtte reorganiseerimise kontekstis. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete (EIÕK artiklid 3, 13, 5 lg-d 3 ja 4) rikkumise tuvastamiseks, millest enamiku osas on EIK-i väljakujunenud kohtupraktika. Esile võib tõsta kaebust EIÕK artikli 6 lg 2 (süütuse presumptsioon) rikkumise väite osas seoses sellega, et süüdimõistva kohtulahendi tühistamise järel 
EIK-i seisukohad
Kaebajat hoiti tingimustes, mis vastavalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikale on vastuolus EIÕK artikli 3 standarditega. Tema kinnipidamise kestus kohtueelsel uurimisel oli üle 9 kuu, mis ületas seaduses sätestatud maksimaalset tähtaega. Kinnipidamise pikendamisel kasutati standardset sõnastust. Kinnipidamise määrustele esitatud kaebuste läbivaatamisel ei olnud kaebajal võimalik isiklikult osaleda.
Kuigi süüdimõistev kohtulahend tühistati, viitasid järgnenud menetluses kohtud kaebajale korduvalt kui süüdimõistetud või süüdiolevale isikule. Siit tuli järeldada, et kohtunikud käsitlesid kaebajat süüdiolevana, rikkudes seeläbi tema süütuse presumptsiooni.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 3, 5 lg-te 3 ja 4, 6 lg 2 ja 13 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 19 500 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.
----------
 
Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu austamisele
Türgis on süsteemne probleem ebaseaduslikku organisatsiooni kuulumises kahtlustatavate isikute ja kaitsjate suhtluse jälgimisel 
Eylem Kaya vs Türgi, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 26623/07
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) rikkumise tuvastamiseks seoses kinnipidamise ajal tema ja kaitsja kirjavahetuse avamisega.
EIK-i seisukohad
Tegemist on Türgi õigussüsteemis süsteemse rikkumisega. Kuigi seadus keelas kinnipeetud isiku ja tema kaitsja suhtluse jälgimise, oli seaduses kaks erandit, mis võimaldasid suhtluse jälgimist nende isikute suhtes, kes olid kinni peetud kahtlustatuna kuulumises ebaseaduslikku organisatsiooni. Seda tehes oli ametivõimudel piiramatu diskretsioon ning puudus sõltumatu kohtuniku järelevalve. Seega ei olnud meede proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 300 eurot.
----------
 
Artikkel 10 – sõnavabadus
Kohus peab tegema vahet faktiväidetel ja hinnangutel
Kunitsyna vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 9406/05
Asjaolud
Kaebaja on vabakutseline ajakirjanik, kes avaldas 1999. aastal artikli vanadekodu keerulisest olukorrast. Ta nimetas artikli pealkirjas kohaliku seadusandja saadikut nimepidi, viidates tema rahalistele probleemidele ja empaatia puudusele ema suhtes, kes oli vanadekodu elanik. Saadik esitas kaebaja vastu kahjunõude eraeluliste andmete avaldamise tõttu. Tsiviilkohus mõistis kaebajalt saadiku kasuks välja kahjutasu ligikaudu 285 eurot. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Määravaks kujunes küsimus, kas sekkumine kaebaja sõnavabadusse oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kohus ei teinud vahet faktiväidetel ja hinnangutel. Kohtud leidsid, et kaebaja ei saanud tõendada empaatia puudust, kuid selline väide on enda sisult hinnang. Kohus ei hinnanud ka seda, kas kaebaja lähtus artikli kirjutamisel ajakirjaniku eetikanõuetest.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 330 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.
----------
Eravestluses konfidentsiaalsusenõudega seotud ametnikuga ei saa kolmandat isikut laimata
M.P. vs Soome, kohtuotsus 15.12.2015, avaldus nr 36487/12
Asjaolud
Kaebaja palus politseil uurida enda kahtlusi, et lahuselav lapse isa on nende ühist last seksuaalselt väärkohelnud. Politsei ei tuvastanud süütegu. Sellele vaatamata andis kaebaja teada sotsiaaltöötajale kahtlustest isa käitumise osas. Isa esitas erasüüdistuse ning kohus tunnistas kaebaja süüdi laimus, kohustades tema maksma isale kahjutasu 1 000 eurot. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kui kohaldada kriminaalsanktsiooni isikutele, kes heauskselt annavad ametivõimudele teada kahtlustest lapse seksuaalses ahistamises, siis tuleneb siit heidutav mõju kogu ühiskonnale. Kaebaja väljendas enda seisukohta telefonivestluses sotsiaaltöötajale, kes oli seotud konfidentsiaalsuse nõudega. Seetõttu puudus kaebaja süüditunnistamiseks rõhuv sotsiaalne vajadus.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 8 001 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot ning 6 000 eurot kulude katteks.
----------
 
Artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus
Poliitilisel meeleavaldusel osalejate kinnipidamine ei olnud Venemaal vajalik
Kasparov jt vs Venemaa (nr 2), kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 51988/07
Asjaolud
Kaebajad peeti kinni poliitilise meeleavalduse käigus ning neile määrati karistuseks 5-päevane haldusarest. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 11 (kogunemiste vabadus) 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ning 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise tuvastamiseks. Samuti väitsid nad ametivõimude poolset õiguste kuritarvitamist EIÕK artikli 18 tähenduses.
EIK-i seisukohad
Isegi kui kaebajate kinnipidamiseks oli õiguslik alus ning legitiimne eesmärk, ei näidanud valitsus, miks see oli vajalik. Poliitilisel meeleavaldusel osalejate kinnipidamisel on heidutav mõju teistele isikutele, kes võiksid soovida väljendada avalikkuses enda poliitilisi veendumusi.
Osade kaebajate kinnipidamine politseijaoskonnas ületas seaduses sätestatud tähtaega, mistõttu oli tegemist artikli 5 lg 1 rikkumisega.
EIK on korduvalt tuvastanud analoogilistes asjades, et kohtuistungil puudus isikutel võimalus ennast tõhusalt kaitsta, sest kohus lähtus politseinike versioonist ning ei andnud võimalust esitada omapoolseid tõendeid.
Kuivõrd artikli 11 analüüsi käigus tuvastas EIK meetme heidutava mõju, ei olnud eraldi vaja käsitleda artikli 18 riive küsimusi.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 11 ja 6 lg 1 rikkumine;
2.      Osade kaebajate suhtes EIÕK artikli 5 rikkumine, kuid mitte Garri Kasparovi suhtes;
3.      Eraldi ei ole vaja käsitleda EIÕK artikli 18 rikkumise väidet (häältega 6:1);
4.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK igale kaebajale 5 000 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.
----------
 
Artikkel 12 – õigus abielluda
EIÕK ei taga õigust lahutusele
Andrzej Piotrowski vs Poola, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 22.11.2016, avaldus nr 8923/12
Asjaolud
Kaebaja avaldus oli EIÕK artiklite 8 ja 12 rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis, et tal ei olnud võimalik lahutada.
Asjaolud
Kuigi EIÕK ei taga õigust lahutusele, võib artikli 8 rikkumine seisneda liiga pikas lahutuse menetluses. Kaebaja ei näidanud, et lahutuse venimine takistas tal uuesti abiellumist, sest tal puudus selleks soov. Seega eo tulenenud lahutuse venimisest kaebaja eraelu puutumatuse rikkumine.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
 
Artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine
Diskrimineerimine on sarnases olukorras isikute erinev kohtlemine
Brkic jt vs Horvaatia, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 53794/12
Asjaolud
Kaebaja väitis, et tema ema tapeti 1992. aastal etnilise päritolu (horvaat) tõttu Serbia paramilitaarsete grupeeringute poolt ning järgnenud kohtumenetluses diskrimineeriti kaebajat samuti etnilise päritolu tõttu. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 14 ning 12.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Diskrimineerimine on sarnases olukorras isikute erinev kohtlemine ilma mõjuva põhjuseta. Käesolevas asjas sai surma asjaolude uurimine detailsed vastused ülemkohtu lahendis, kus välistati diskrimineerimine etnilise päritolu tõttu.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
 
Artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid
Jättes EIK-i teavitamata asja siseriiklikust lahendamisest kuritarvitab isik kaebeõigust
Gajewski vs Poola, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 22.11.2016, avaldus nr 8951/11
Asjaolud
Kaebaja avaldus oli EIÕK artiklite 8 ja 12 rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis, et tal ei olnud võimalik lahutada.
EIK-i seisukohad
Kui isik jätab EIK-ile teatamata olulised asjaolud, siis on tegemist kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kaebaja esitas avalduse 02.02.2011. Tema abielu lahutati 12.10.2011. Avaldus kommunikeeriti valitsusele 03.06.2014. Kaebaja ei teavitanud EIK-i sellest, et ta on lahutatud ja seega on asi siseriiklikult lahendatud. Tegemist oli kaebeõiguse kuritarvitamisega.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
Kahtlus õiguskaitsevahendi tõhususes ei ole aluseks seda mitte kasutada
Bidik vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 22.11.2016, avaldus nr 45222/15
Asjaolud
Kaebaja avaldus oli EIÕK artiklite 6 ja 13 rikkumise tuvastamiseks seoses vallandamisega kooli juhataja ametikohalt. Ta väitis ka diskrimineerimist artikli 14 alusel viitega inimõiguste ülddeklaratsioonile ja Euroopa sotsiaalhartale.
EIK-i seisukohad
Kaebaja ei pöördunud siseriikliku kohtu poole ja väitis, et tal puudub eduväljavaade. EIK selle seisukohaga ei nõustunud ning märkis, et kui siseriiklik õigus võimaldab põhiõiguste kaitset, siis tuleb isikul seda võimalust ka kasutada. Kahtlus õigussüsteemi tõhususes ei ole aluseks seda mitte kasutada.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
Enne rahvusvahelisse kohtusse pöördumist tuleb ammendada siseriiklikud õiguskaitsevahendid
Desira ja Eltarhuni vs Malta, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 30623/13
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 12 (õigus abielluda) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Isikul on õigus kaevata rahvusvahelisse kohtusse alles siis, kui ta on andnud võimaluse siseriiklikule õigussüsteemile rikkumine heastada. Isikul tuleb siiski kasutada üksnes tavalisi õiguskaitsevahendeid. Valitsus esitas näiteid, kus isikud on analoogilises olukorras esitanud edukalt kaebusi kohtusüsteemile.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
Konstitutsiooniline kaebus ei ole Lätis ammendamist vajav õiguskaitsevahend
Svárpstons jt vs Läti, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 14976/05
Asjaolud
Kaebajad vaidlustasid siseriiklikult läbiotsimise ning pöördusid lõpuks ka konstitutsioonikohtusse. Pärast edutud menetlust konstitutsioonikohtus esitasid nad avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Valitsus esitas kaebetähtaja ületamise vastuväite.
EIK-i seisukohad
Kaebus konstitutsioonikohtule ei oleks ka edu korral saanud viia läbiotsimise määruse õigusvastasuse tuvastamiseni. Seega tuli kaebetähtaega arvestada apellatsioonikohtu lahendi jõustumisest, mistõttu on kaebaja 6-kuulise tähtaja ületanud.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
Riskidest seoses väärkohtlemisega tuleks ametivõimudele teatada koheselt
S.N. ja T.D. vs Läti, otsus avaldus vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 5794/13
Asjaolud
Kaebajad leidsid, et nende väljasaatmine Venemaale rikuks EIÕK-s tagatud erinevaid õigusi.
EIK-i seisukohad
Kaebajatel ei olnud argumenteeritavat väidet väärkohtlemise riski kohta. Nad olid korduvalt reisinud Venemaale ning ei olnud enne väljasaatmise reaalset ohtu teatanud Läti ametivõimudel väärkohtlemise väidetavast ohust.
Osade väidete osas ei ammendanud kaebajad siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.
Resolutsioon
1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.
----------
 
Artikkel 37 – avalduse eemaldamine kohtuasjade nimekirjast
Kaebaja mittenõustumine valitsuse deklaratsiooniga ei ole EIK-ile siduv
Shagabutdinov vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 51389/07
Asjaolud
Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (piinamise keelamine) seoses kinnipidamistingimustega ning 5 lg 4 (õigus kinnipidamise põhjenduste kohtulikule kontrollile) rikkumise tuvastamiseks. Samuti palus ta tuvastada artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise seoses õiguskaitsevahendi puudumisega ebainimlike kinnipidamistingimuste vastu ning artikli 5 lg 3 rikkumise seoses kinnipidamise ebapiisavate põhjustega. Valitsus võttis artiklite 3 ja 5 lg 4 rikkumise omaks ning pakkus hüvitiseks 7 000 eurot. Kaebaja ei nõustunud ettepanekuga.
EIK-i seisukohad
Valitsuse omaksvõtt oli selge ning pakutav hüvitis võrreldav sellega, mida EIK ise määraks analoogiliste rikkumiste eest. Seetõttu oli menetluse jätkamine mittevajalik ja EIK eemaldas avalduse kohtuasjade nimekirjast.
EIK on korduvalt tuvastanud, et Venemaal ei ole tõhusat õiguskaitsevahendit ebainimlike kinnipidamistingimuste vastu.
Kaebaja kohtueelne kinnipidamine kestis 2 aastat ja 11 kuud. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa suhtes asjades, kus kohtud pikendavad kinnipidamist peaasjalikult süüdistuse raskuse tõttu. Samasugune muster oli ka käesolevas asjas.
Resolutsioon
1.      Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus EIÕK artiklite 3 ja 5 lg 1 osas;
2.      EIÕK artiklite 13 ja 5 lg 3 rikkumine;
3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot.
----------
 
Artikkel 41 – õiglane hüvitis
Siseriiklik hüvitis võib olla väiksem kui EIK-i määratud hüvitis
Iurii vs Moldova, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 24446/09
Asjaolud
Kaebaja kasuks jõustus kohtulahend, millega tunnustati tema õigust töövõimetuse pensionile. Kaitseministeeriumi taotlusel esitas peaprokurör avalduse kohtulahendi tühistamiseks, mille ülemkohus rahuldas ja tegi uue, kaebajale ebasoodsa lahendi. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Valitsus võttis rikkumise omaks ning osundas, et ka ülemkohus oli eraldi lahendis tunnistanud kaebaja õiguste rikkumist. Ülemkohus taastas pensionimaksed ning määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 890 eurot, kuid ei määranud varalise kahju hüvitist.
EIK kordab põhimõtet, et siseriiklikult määratav hüvitis võib olla väiksem kui EIK-i määratud hüvitis. Samas on hüvitise mittemääramine iseenesest vastuolus EIK-i kohtupraktikaga.
Seega oli kaebaja jätkuvalt EIÕK-s tagatud põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis. 
EIK tuvastas artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise.
Artikli 13 osas ei võtnud EIK seisukohta, sest artikkel 13 on lex specialis artikli 6 lg 1 suhtes.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;
2.      Eraldi ei ole vaja käsitleda EIÕK artikli 13 rikkumist;
3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.
----------
Menetluse eest kestusega 21 aastat määras EIK hüvitiseks 6 500 eurot
Marques de Almeida ja Gomes Abrunhosa Marques de Almeida vs Portugal, kohtuotsus 13.12.2016, avaldused nr 63595/13 ja 34996/14
Asjaolud
Kaebajate avaldus oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. Samuti palusid kaebajad tuvastada EIÕK artikli 13 rikkumise seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega ebamõistliku menetlusaja vastu.
Menetluse liik: kahjunõude kohtumenetlus.
Menetluse kestus: üle 21 aasta.
EIK-i seisukohad
Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades, puudus alus rikkumist mitte tuvastada.
EIK on korduvalt tuvastanud Portugali vastu artikli 13 rikkumisi analoogilistes asjades.
Resolutsioon
1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;
2.      Kaebajatele ühiselt määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 6 500 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.
----------
Enam kui aastapikkuse viivituse hüvitamiseks hambaravi tagamisel määras EIK 5 250 eurot
Yunzel vs Venemaa, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 60627/09
Asjaolud
Kaebajal tekkisid kinnipidamise ajal hambavalud ning lõpuks ei saanud ta enam toitu närida. Kuigi teda vaatasid mitmel korral läbi hambaarstid, ei toimetatud teda vajalikku raviasutusse. Hambaravi teostamisel oli ligikaudu 1 aasta ja 3 kuu pikkune viivitus. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Valitsus ei selgitanud viivitust hambaravi tagamisel. Kaebaja olukorda ei kergendatud pehme toidu andmisega. Nende asjaolude kogumis oli asjas artikli 3 rikkumine.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 250 eurot ning 697 eurot kulude katteks.
----------
Määrates varalise kahju hüvitise andis EIK suunise kinnistu üleandmiseks riigile
Kutlu jt vs Türgi, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 51861/11
Asjaolud
Kaebajad olid kinnistu kaasomanikud, millele ehitati hüdroelektrijaam. Kuigi kinnistut ei sundvõõrandatud, oli kinnistu kasutamine oluliselt kitsendatud. Kaebajad palusid kohtud määrata hüvitis, kohus määras ekspertiisi. Eksperdid leidsid, et kinnistu väärtus on oluliselt kahanenud ning kohus lähtus sellest hinnangust hüvitise määramisel. Kaebajad leidsid, et neile ei määratud piisavat hüvitist ja esitasid avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Avaldus oli omandiõiguse kaitsealas. Kaebajatele põhjustati ebamõistlikku koormust seeläbi, et nende kinnistut ei sundvõõrandatud ning neile ei tagatud kinnistu turuväärtusele vastavat hüvitist, lähtuvalt sellest, milline olnuks turuväärtus enne ehitustegevuse algust.
EIK lähtus hüvitise määramisel kinnistu turuväärtusest, millest arvas maha siseriiklikult saadud hüvitise. EIK märkis, et selgelt tuleb kaebajatel anda kinnistu omandiõigus üle riigile.
Resolutsioon
1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 455 000 eurot ning 1 500 eurot kulude katteks.
----------
Omandivaidluses ei vii menetlusliku rikkumise tuvastamine varalise kahju hüvitamiseni põhjusliku seose puudumise tõttu
Colloredo Mannsfeld vs Tšehhi Vabariik, kohtuotsus 15.12.2016, avaldus nr 15275/11
Asjaolud
Kaebaja isalt konfiskeeriti sotsialismiperioodil suures koguses esemeid, sh ulatuslik kunstikollektsioon. 1991. aasta seaduse kohaselt kuulusid tagastamisele esemed, mis konfiskeeriti ajavahemikus 25.02.1948 – 01.01.1990. Kuigi esimese astme kohus rahuldas kaebaja taotluse esemete tagastamiseks, lähtus apellatsioonikohus 1947. aasta otsusest, mistõttu oli välistatud tagastusnõude rahuldamine. Kaebaja väitis, et seda otsust ei olnud kohtumenetluses talle näidatud ning seetõttu ei arutatud seda ka kohtumenetluses. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Poolte võrdsuse põhimõte eeldab, et menetlusosalised saavad kohtus arutada oluliste tõendite üle. 1947. aasta otsus oli kohtuasja lahendamisel määrava tähtsusega ning selle mitteavaldamine oli poolte võrdsuse põhimõtte rikkumine.
Kaebaja palus hüvitada kahjuna 15 miljonit eurot. Hüvitise määramisel ei tuvastanud EIK põhjuslikku seost menetlusliku rikkumise ning väidetava kahju vahel.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;
2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 400 eurot ning 1 242 eurot kulude katteks.
----------
 
1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse
Konfiskeerimisega seotud küsimused on vara kaitse kohaldamisalas
S.C. Fiercolet Implex S.R.L vs Rumeenia, kohtuotsus 13.12.2016, avaldus nr 26429/07
Asjaolud
Kaebaja on ettevõte, mis tegeleb vanametalli käitlemisega. 2005. aastal tegutses ta ilma tegevusloata ligikaudu 1,5 kuud, sest pidi taotlema uut tegevusluba tulenevalt seaduse muudatusest. Kaebajale määrati trahv summas 694 eurot ning konfiskeeriti sellel ajavahemikul kogutud metall väärtuses 21 347 eurot. Kaebaja leidis, et ametivõimud vastutasid selle eest, et tal tuli tegutseda ajutiselt ilma tegevusloata, ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Konfiskeerimisega seotud küsimused on 1.protokolli artikli 1 kohaldamisalas. Kõnealune seadus täitis legitiimset eesmärki tagada ettevõtete tegevus kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega. Kaebajale kohaldatud sanktsioon ei olnud raske. Ettevõte jätkas tegevust ilma tegevusloata ja pidi ette nägema, et talle võidakse kohaldada sanktsioone.
Resolutsioon
1.      Asjas ei olnud EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumist.
----------
Haavatavas seisundis isikut ei tohi ilma jätta ainsast sissetulekust
Béláné Nagy vs Ungari, Suurkoja otsus 13.12.2016, avaldus nr 53080/13
Asjaolud
Kaebajale määrati 2001. a invaliidsuspension seoses töövõime kaotusega 67%. 2010. a kaotas ta õiguse pensioni saamiseks seoses kriteeriumide muutusega. Jaanuaris 2012. a jõustus uus sotsiaalkindlustuse seadus ning kaebaja esitas uue avalduse invaliidsuspensioni saamiseks. Kuigi tema töövõime kaotuse määr vastas uues seaduses määratletud kriteeriumile, ei määratud talle siiski invaliidsuspensioni seoses sellega, et kaebaja varasemalt tasutud sotsiaalmaksed ei vastanud uues seaduses sätestatud tingimustele. Kaebaja leidis, et invaliidsuspensioni kaotus mõjutas negatiivselt tema elukvaliteeti ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.
Vastuvõetavuse küsimus
Kaebaja ei esitanud kassatsiooni Ülemkohtule ning valitsus väitis siseriiklike õiguskaitsevahendite mitteammendamist. EIK selgitas, et õiguskaitsevahendite mitteammendamise doktriini ei tohi käsitleda formalistlikult. Ungari kohtud kohaldasid formaalselt õigusnorme kaebaja olukorrale ning ei süvenenud asja sisusse. Ülemkohtu pädevus oli üksnes seotud õiguse kohaldamise küsimustega ning seetõttu ei olnud kaebajal kassatsiooni esitamiseks reaalset edulootust. Seetõttu ei olnud nõutav kassatsiooni esitamine.
EIK-i kohtukoja 10.02.2015 lahend
EIÕK ei taga õigust sotsiaaltoetustele, sh vanaduspensionile. Kui lepinguosaline riik on kehtestanud õiguses sotsiaaltoetuste maksmise, siis tekib isikutel omandiõigus EIÕK 1.protokolli artikli 1 tähenduses ning toetusi tuleb määrata kooskõlas EIÕK põhimõtetega. Moodsas ühiskonnas on paljud isikud sõltuvuses sotsiaaltoetustest ning neile tuleb tagada õiguskindlus selles, et kriteeriumide täitmisel makstakse neile toetust. Sellistes ühiskondades saab kõnelda õigusest sotsiaaltoetustele. Kuigi sotsiaaltoetuse mõnetine vähendamine ei ole iseenesest vastuolus EIÕK-ga, on seda siiski toetusest ilmajätmine või selle oluline vähendamine. Igasugune riive peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga, isikule ei tohi asetada ebamõistlikku koormust.
Kuigi Ungari nagu enamik lepinguosalisi riike ei ole ühinenud rahvusvahelise sotsiaalkindlustuse konventsiooniga, peab EIK siiski vajalikuks rõhutada, et selle konventsiooni kohaselt tuleb tagada toetus isikutele, kelle eest on sotsiaalmakseid makstud kolme aasta kestel. 
EIK analüüsis detailselt Ungari seadusandlust ning sotsiaalkindlustuse põhimõtteid. Kuigi kaebaja tervislik seisund ei muutunud, kohaldati seadusemuudatust tema suhtes negatiivselt. Kaebaja kaotas täielikult sotsiaaltoetuse. Kaebaja pidi kandma ebamõistlikku koormust. 
Häältega 4:3 tuvastas EIK EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise.
Eriarvamusel kohtunikud märkisid, et kohtukoja enamus laiendab esmakordselt EIÕK 1.protokolli artiklit 1 invaliidsuspensionile. 
Ungari valitsuse taotlusel võeti asi Suurkoja menetlusse.
Suurkoja seisukojad
Kaebajale maksti invaliidsuspensioni ligikaudu 10 aastat ja ta kaotas selle õiguse seadusemuudatuse tõttu. Kaebajal oli põhjendatud ootus varalisele hüvele – st endises seaduses sätestatud kriteeriumide täitmisel jätkub pensioni maksmine kuni surmani. Pensioni maksmise lõpetamiseks oli õiguslik alus ja legitiimne eesmärk – avalike vahendite kokkuhoid. Kuid selline olukord ei olnud vajalik demokraatlikus ühiskonnas, sest jättis haavatavas seisundis isiku ilma ainsast sissetulekust.
Resolutsioon (häältega 9:8)
1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;
2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot ning 12 795 eurot kulude katteks.
Eriarvamus
Eriarvamusel kohtunikud esitavad põhjaliku ülevaate EIK-i kohtupraktikast vastavas aspektis. Kohtukoja enamus on ’leiutanud’ uue põhiõiguse: kui isikule on kord juba invaliidsuspension määratud, siis säilitab ta selle õiguse alatiseks.
----------
 
4.protokoll artikkel 4 – välismaalaste kollektiivse väljasaatmise keeld
EIK-i 4.protokolli artikkel 4 ei taga absoluutset õigust isiklikult intervjuule
Khlaifia jt vs Itaalia, Suurkoja otsus 15.12.2016, avaldus nr 16483/12
Asjaolud
Asjas on kolm kaebajat, kes saabusid Tuneesiast Itaaliasse laevaga 2011. a septembris. Nad peeti kinni ning paigutati Lampedusa saare väljasaatmiskeskusesse. Kaebajatel õnnestus osaleda varjupaiga taotlejate meeleavaldusel, mille järel nad peeti uuesti kinni. Nelja päeva kestel hoiti kaebajaid sunniviisiliselt laeval. Kaebajate selgituste kohaselt olid kinnipidamise tingimused ebainimlikud. Samal kuul saadeti kaebajad laevaga sunniviisiliselt tagasi Tuneesiasse. Enne väljasaatmist registreeris Tuneesia konsul kaebajate isikuandmed tulenevalt Itaalia ja Tuneesia vahel 2011. a aprillis sõlmitud lepingust.
Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg-te 1, 2 ja 4 rikkumise tuvastamiseks seoses õigusvastase kinnipidamisega. Samuti kaebasid nad tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist artikli 13 tähenduses ning välismaalaste kollektiivse väljasaatmise keelu rikkumist 4.protokolli artikli 4 tähenduses.
EIK-i kohtukoja lahend 01.09.2015
Kaebajad olid Itaalias viibimise ajal politseijõudude poolt valvatud ning ei saanud vabalt lahkuda. Itaalia seaduses puudus konkreetne alus välismaalaste kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses. Isegi kui selline alus tulenes riikidevahelisest lepingust, siis ei olnud see avalikult kättesaadav ja seetõttu selle mõju ei olnud kaebajatele ettenähtav. Seetõttu oli asjas artikli 5 lg 1 rikkumine.
Artikli 5 lg 2 rikkumine oli asjas seetõttu, et kaebajatele anti määrused nende kinnipidamiseks vahetult enne väljasaatmist Tuneesiasse. Seetõttu ei olnud täidetud kinnipidamise põhjustest teavitamise nõue. Kuivõrd kaebajatele ei olnud kinnipidamise põhjused teada, ei saanud nad ka artikli 5 lg 4 tähenduses ennast kinnipidamise vastu kaitsta.
EIK luges tõendatuks ebainimlikud kinnipidamistingimused artikli 3 tähenduses – tulenevalt Itaalia Parlamendi erikomisjoni ja Amnesty International raportitest. Kaebajad olid eriti haavatavas olukorras hiljutise ohtliku merereisi tõttu. Kuigi 2011. a tabas Itaaliat humanitaarkriis, sest Araabia kevade tulemusena saabus Lampedusa saarele ligikaudu 55 000 varjupaiga taotlejat, ei olnud see vabandav asjaolu. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise Lampedusa saare väljasaatmiskeskuse suhtes, kuid ei tuvastanud rikkumist tingimuste osas laeval – seetõttu, et puudusid asjakohased tõendid. Stress ja ärevus iseenesest ei ületa artikli 3 minimaalset raskusastet.
Kaebajatele anti väljasaatmisotsused, mis olid identses sõnastuses ning ei käsitlenud ühegi individuaalset olukorda. Kuigi kaebajate isikud tuvastati, ei olnud see piisav kaitse kollektiivse väljasaatmise vastu. Väljasaatmise aluseks oli riikidevaheline leping, mis nägi ette nn lihtsustatud menetluse ja võimaluse piirduda üksnes isiku tuvastamisega. Seetõttu oli asjas 4.protokolli artikli 4 rikkumine.
Asjas oli ka artikli 13 rikkumine koosmõjus 4.protokolli artikli 4 rikkumisega, sest kaebus politseiülemale ei peatanud väljasaatmisotsuse täideviimist.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg-te 1, 2 ja 4 rikkumine;
2.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist seoses kinnipidamistingimustega laeval;
3.      EIÕK artikli 3 rikkumine seoses kinnipidamistingimustega väljasaatmiskeskuses (häältega 5:2);
4.      EIÕK 4.protokolli artikli 4 ning artikli 13 koosmõjus artikliga 3 ja 4.protokolli artikliga 4 rikkumine (häältega 5:2);
5.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK igale kaebajale 10 000 eurot ning ühiselt kulude katteks 9 344 eurot (häältega 4:3).
Eriarvamused
Kinnipidamistingimused ei ületanud minimaalset raskusastet lühikese kestuse tõttu – kohtunikud viitavad EIK-i asjakohasele kohtupraktikale. EIK-i praktika varasemalt välismaalaste kollektiivse väljasaatmise keelu kaitseala osas on vähene. Kõnealuse protokolli eesmärk oli keelata inimgruppide väljasaatmine teatud tunnuse alusel ning mitte kehtestada ametivõimudele piiranguid immigratsiooniküsimuste lahendamisel. Rikkumise tuvastamine seoses Itaalia ametivõimude tegevusega ootamatult üleskerkinud kriisi lahendamisel on vastuolus rahvusvahelise õiguse kohaldamispõhimõttega erandlikes olukordades.
Suurkoja seisukohad
Kaebajate kinnipidamiseks ei olnud selget õiguslikku alust, selline olukord rikub õigusselguse põhimõtet. Seeläbi ei kaitstud kaebajaid ametivõimude omavoli vastu. Kaebajatele ei teatatud põhjuseid sisenemise keelu kohta. Itaalia õigussüsteem ei taganud kaebajatele õiguskaitsevahendit saavutamaks kinnipidamise põhjendatuse üle kohtulik järelevalve.
Kinnipidamistingimused ei olnud iseenesest vastuolus artikli 3 nõuetega.
EIÕK 4.protokolli artikkel 4 ei taga absoluutset õigust isiklikule intervjuule. Lisaprotokolli nõuded on täidetud siis, kui isikul on võimalik esitada vastuväited enda väljasaatmisele ja neid vastuväiteid vaatab läbi pädev ametiisik. Kuivõrd kaebajate isikud olid kindlaks tehtud, siis oli neil ka võimalik enda huve väljasaatmise vastu tõhusalt kaitsta.
Kuigi kaebus väljasaatmise otsusele ei peatanud automaatselt selle täitmist, ei olnud ka siinkohal artikli 13 rikkumist – eeldusel, et sihtriigis ei ole kaebajate kohtlemise ohtu vastuolus artiklitega 2 ja 3.
Resolutsioon
1.      EIÕK artikli 5 lg-te 1, 2 ja 4 ning 13 rikkumine;
2.      Asjas ei olnud EIÕK artiklite 3 ja 13 ning 4.protokolli artikli 4 rikkumist;
3.      Igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 500 eurot ning ühiselt kulude katteks 15 000 eurot.
----------
 
Kohtu reegel nr 39 – ajutine meede
EIK ei sekkunud julgeoleku operatsiooni Türgi kaguosas reegli nr 39 alusel
Dolan vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.12.2016, avaldus nr 9414/16 ja 4 teist avaldust
Asjaolud
Kaebajate väidete kohaselt on nad Türgi armee terrorismivastase võitluse ohvrid. Alates 2015. aasta augustist on liikumiskeelud Türgi erinevates linnades kaguosas. Kaebajad väitsid erinevaid rikkumisi, sh võimatust lahkuda endi kodunt ning vajadust varjata ennast päevade kaupa keldrites. EIK ei rahuldanud osade kaebajate taotlusi sekkumaks reegli nr 39 alusel, milles kaebajad palusid nõuda Türgi valitsuselt julgeolekuoperatsiooni lõpetamist. EIK keeldus, kuid samas andis avaldustele prioriteetsuse kohtu reegli nr 41 alusel. Kaebajad esitasid avaldused EIÕK erinevate artiklite rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viited ÜRO, Euroopa Nõukogu ja valitsusvälise organisatsiooni seisukohtadele seoses olukorraga Türgi kaguosas. Arvestades asjaolusid on vajalik jätkata avalduste menetlemist.
Resolutsioon
1.      Jätkata avalduste menetlemist.
----------