Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 327: 19.-25. detsember 2016. aasta

 

Uudise kuupäev:
  04.02.2017
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 327: 19.-25. detsember 2016. aasta

 

Artikkel 2 – õigus elule

Riigil tuleb kaitsta väljasaadetava isiku elu ja tervist

Dzidzava vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 16363/07

Asjaolud

Kaebaja on Gruusia kodanik. Teda ja tema abikaasat asusid ametivõimud kollektiivselt Venemaalt välja saatma 2006. aastal. Ventileerimata bussis halvenes kaebaja abikaasa tervis ning bussist väljudes Domodedovo lennujaama juures kukkus ta kokku ja suri. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 2 (sisuline ja menetluslik aspekt), 3 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riik peab astuma mõistlikke samme, et isiku väljasaatmise käigus kaitstakse tema tervist ja elu. Surmajuhtumi uurimist ei viidud läbi tõhusalt, mistõttu jäid asjaolud ebaselgeks. Siit tulenes artikli 2 rikkumine sisulisest ja menetluslikust aspektist. Artikli 3 rikkumine seisnes kannatustes, mis põhjustati kaebajale seeläbi, et ta pidi nägema enda abikaasa kannatusi ja hoolimatust tema elu vastu.

EIK on varasemalt leidnud, et Venemaal ei olnud tõhusat õiguskaitsevahendit ebatõhusa uurimise vastu.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 2 (sisuline ja menetluslik aspekt, 3 ja 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 40 000 eurot ning kulude katteks 1 944 inglise naela.

----------

 

Artikkel 3 – piinamise keelamine

Kui siseriiklik kohus tuvastab väärkohtlemise, ei asu EIK erinevale seisukohale

Pirgurban vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 39254/10

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 (sisuline ja menetluslik aspekt) rikkumise tuvastamiseks seoses kinnipidamisasutuses väärkohtlemisega ning tema kaebuse ebatõhusa uurimisega. Kaebaja esitas ka teisi kaebusi, mille lahendamisel EIK kohaldas väljakujunenud kohtupraktikat.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd siseriiklikud kohtud tuvastasid selgelt väärkohtlemise, puudus EIK-il aluse jõuda erinevale seisukohale. Valitsus ei selgitanud, miks uurimist ei viidud läbi, mistõttu tuvastas EIK artikli 3 rikkumise menetluslikust aspektist.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3 (sisuline ja menetluslik aspekt), 5 lg-te 1 ja 3 ning 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot ning 4 000 eurot kulude katteks.

-----------

Kinnipeetud isiku transportimisel tuleb tagada inimlikud tingimused

Radzhab vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 20933/08

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimuste ning transporditingimustega vangla ja kohtumaja vahel. Ta kaebas ka artikli 8 rikkumist seoses salajase jälitustegevusega saadud andmete kasutamisega tema vastu, kuigi teda ei olnud kunagi salajasest jälitustegevusest teavitatud.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd valitsus esitas originaaldokumendid kinnipidamistingimuste kohta, siis pidas EIK neid usutavaks. Dokumentidest ei ilmnenud ebainimlikke tingimusi.

Transpordi ajal oli rikkumine ilmne, sest kaebaja oli koos üheksa isikuga ruumis suurusega 2,52 ruutmeetrit, mis teeb 0,252 ruutmeetris isiku kohta. Teda transporditi sellistes tingimustes 58 korda.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist seoses kinnipidamistingimustega;

2.      EIÕK artiklite 3 (transporditingimused) ja 8 rikkumine;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 500 eurot ning 500 eurot kulude katteks.

----------

Tervislikel põhjustel tuleb isiku väljasaatmisest hoiduda üksnes erandjuhtudel

Kazić jt vs Rootsi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 29.11.2016, avaldus nr 41252/16

Asjaolud

Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et Bosnias ja Hertsegoviinas ei suudeta neile tagada vajalikku arstiabi.

EIK-i seisukohad

Riikidel tuleb hoiduda isiku väljasaatmisest tervislikel kaalutlustel ainult äärmistel erandjuhtudel, kui väljasaatmisega kaasneks akuutne oht isiku elule ja tervisele. Kaebajatele ei olnud soovitatud selliseid ravimeetodeid, mida ei oleks võimalik sihtriigis tagada.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele

EIK lahendab korduvaid kaasuseid lakooniliselt

Devyatov jt vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 24967/06 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused ebamõistliku kestusega kohtueelse kinnipidamise tuvastamiseks EIÕK artikli 5 lg 3 tähenduses. Kinnipidamise kestus oli 1 aastast 4 aastani.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus vajadus asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 6 500 eurot.

----------

 

Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Naabreid korduvalt terroriseerinud isiku korteri sundmüük oli põhjendatud

Sagvolden vs Norra, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 21682/11

Asjaolud

Kaebajal oli korteriosak elamuühistus, kus ta käitus korduvalt agressiivselt naabrite vastu, mille eest ta mõisteti ka korduvalt süüdi. Elamuühistu otsusega algatati kaebajale kuuluva korteri sundmüük. Kohus otsustas asja kirjalikus menetluses, lähtudes sellest, et tema vastuväited olid ilmselgelt alusetud. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Elamuühistu algatatud kohtuasja sisu ei nõudnud suulist menetlust. Kaebaja ei esitanud seisukohti, mis toonuks kaasa vajaduse arutada asja suulises menetluses. Siseriiklike kohtute põhjendused ei olnud ebamõistlikud. Kaebajale pidi olema ette nähtav, et tema tegevus naabrite suhtes võib tuua kaasa korteri sundmüügi.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 8 rikkumist.

----------

 

Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu kaitsele

Ametivõimudel tuleb koheselt asuda aktiivselt tegutsema lapse elukoha määranud kohtulahendi täitmiseks

Yusupova vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 66157/14

Asjaolud

Kaebajale sündis kooselust laps 2007. aastal. Kolm kuud hiljem tema kooselu lapse isaga katkes, laps jäi elama kaebaja juurde. 2011. aastal viis lapse isa sugulane ta külla isale, kes oli ajutiselt Groznõisse tulnud Moskvast. Last ei ole seejärel kaebaja mitte kunagi enam näinud. Kuigi kohus andis hooldusõiguse kaebajale ning väljastas ka täitemääruse, ei ole lapse asukoht teada. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses ametivõimude suutmatusega täita kohtulahendit kaebaja poja elukoha osas.

EIÕK seisukohad

Veenev ei olnud valitsuse vastuväide, et kohtulahendit ei olnud võimalik täita seetõttu, et last ja lapse isa ei olnud võimalik leida. Ametivõimud hakkasid aktiivselt last otsima alles 3 aastat pärast kohtulahendi jõustumist.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 12 500 eurot ning 2 250 eurot kulude katteks.

----------

Advokaadibüroo läbiotsimine kliendi maksukuriteo uurimise käigus ei ole iseenesest õigusvastane

Lindstrand Partners Advokatbyrá AB vs Rootsi, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 18700/09

Asjaolud

Kaebaja on advokaadibüroo, kelle ruumid otsis läbi maksuamet seoses kahe ettevõtte revisjoniga. Kaebajal ei õnnestunud astuda haldusmenetlusse, sest kohtu arvates ei olnud kaebaja seotud maksuasjaga. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuigi tegemist oli kaebaja õigustesse sekkumisega artikli 8 tähenduses, tagati läbiotsimisel täielikult klientide privaatsete andmete kaitsmine. Seega ei olnud asjas artikli 8 rikkumist. Läbiotsimine oli iseenesest vajalik demokraatlikus ühiskonnas maksumenetluse läbiviimiseks.

Kuivõrd kaebajatel ei olnud võimalik liituda maksumenetlusega kolmanda isikuna, siis ei olnud neil ka tõhusat õiguskaitsevahendit artikli 13 tähenduses.

Kaebaja ei esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist;

2.      EIÕK artikli 13 rikkumine koosmõjus artikliga 8;

3.      Kulude katteks määras EIK 5 000 eurot.

----------

 

Artikkel 41 – õiglane hüvitis

Tsiviilkohtumenetluse eest kestusega 9 aastat määras EIK hüvitiseks 2 400 eurot

Zhuravel jt vs Ukraina, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 53967/07 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga tsiviilasjades.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 6 kuni 9 aastat.

Kohtuastmeid: 3.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, poolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogiistes asjades ja puudus alus seisukohti muuta.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 500 kuni 2 400 eurot.

----------

Tsiviilkohtumenetluse eest kestusega 15 aastat määras EIK hüvitiseks 16 000 eurot

Comunidad de Proprietarios Pando Número 20 vs Hispaania, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 64204/10

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

Kohtumenetluse liik: ehitusega seotud vaidlus.

Kohtumenetluse kestus: 14 aastat ja 7 kuud.

Kohtuastmeid: 2.

EIK-i seisukohad

Kuigi asi oli teatud keerukusastmega, ei põhjustanud kaebaja ise kohtuasja venimist. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 16 000 eurot.

----------

Omandivaidluse eest kestusega 19 aastat määras EIK hüvitiseks 10 000 eurot

Ruiz-Villar Ruiz vs Hispaania, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 16476/11

Asjaolud

menetlusajaga.

Kohtumenetluse liik: omandivaidlus.

Kohtumenetluse kestus: üle 19 aasta.

Kohtuastmeid: 4 (sh konstitutsioonikohtu menetlus).

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, poolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot ja 2 904 eurot kulude katteks.

----------              

Ebamõistliku kohtueelse kinnipidamise eest 5 aastat ja 8 kuud määras EIK hüvitiseks 5 800 eurot

Kalacheva jt vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 16058/12 ja 4 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kinnipidamise kestus oli 2 kuust kuni 5 aasta ja 8 kuuni.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ning märkis, et ei leidnud argumente asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 5 800 eurot.

----------

Omandivaidluse eest kestusega ligikaudu 9 aastat määras EIK hüvitiseks 2 700 eurot

Maxian ja Maxianová vs Slovakkia, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 65579/14

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

Kohtumenetluse liik: omandivaidlus.

Kohtumenetluse kestus: 8 aastat ja 9 kuud.

Kohtuastmeid: 2.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, poolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Kuigi tegemist oli keerulise asjaga, ei olnud siiski vastuvõetav menetluse aeg. Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 700 eurot ja 1 600 eurot kulude katteks.

----------

Varaline kahju tuleb hüvitada omandi kaotuse hetke turuväärtuse alusel

Sociedad Anónima del Ucieza vs Hispaania, kohtuotsus (õiglane hüvitis) 20.12.2016, avaldus nr 38963/08

Asjaolud

04.11.2014 kohtulahendis tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise põhjusel, et kaebajalt sundvõõrandati kinnistu ilma avaliku huvi kaalutluseta ning talle ei makstud hüvitist. Käesolevas lahendis otsustas EIK hüvitise küsimuse.

EIK-i seisukohad

Endise olukorra taastamine ei olnud võimalik, mistõttu tuli hüvitada rikkumine rahas. Varaline kahju tuleb hüvitada omandiõiguse kaotuse seisu turuhinnaga, millele kohaldatakse intressi ja inflatsiooni.

Resolutsioon

1.      Määrata varalise kahju hüvitamiseks 600 000 eurot ning 15 600 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

----------

 

1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Riiki toodav sularaha ei ole eelduslikult saadud kuritegelikul teel

Lyubimov jt vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldused nr 26374/04 ja 46993/06

Asjaolud

Kaebajatelt konfiskeeris toll piiriületuse ajal suured summad sularaha. Kohtud tühistasid konfiskeerimise otsused põhjusel, et ei olnud tõendatud sularaha kuritegelik päritolu. Kaebajatelt konfiskeeritud sularaha oli välisvaluutas, kuid tagastati rublades. Kohtud ei rahuldanud kaebajate taotlusi hüvitada vahetuskursi erinevus ning maksta intressi. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus võttis rikkumise selgelt omaks ning kaebajatele tagastati konfiskeeritud summad. Kuid vahetuskursi erinevuse tõttu said kaebajad tagasi vähem raha, kui neilt konfiskeeriti. Kohtud ei kaalunud intressi nõuet ega määranud mittevaralise kahju hüvitist. Seega olid kaebajad jätkuvalt põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis.

Kuivõrd kriminaalseadus ei sätestanud võimalust konfiskeerida mittekuritegelikul teel saadud vara, siis oli sularaha konfiskeerimine õigusvastane ja vastuolus 1.protokolli artikliga 1.

EIK määras varalise kahju hüvitiseks summad, mille tulemusena kaebajad said tagasi konfiskeeritud rahaga samad summad.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK summad 3 605, 2 010 ja 2 060 eurot ning igale kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot.

----------

Kinnistu sundmüük oluliselt alla turuväärtuse on omandiõiguse rikkumine

Ljaskaj vs Horvaatia, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 58630/11

Asjaolud

Kaebajale kuulunud maja müüdi täitemenetluses vähem kui 1/5 hinnaga selle turuväärtusest. Kaebaja leidis, et selline olukord oli vastuolus siseriikliku täiteseadusega ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK määratles enda ülesandena otsustada, kas kohtute otsus müüa kaebaja maja oli ilmselgelt meelevaldne. Horvaatia konstitutsioonikohus on korduvalt leidnud, et isiku maja sundmüük oluliselt alla turuväärtuse on vastuolus EIÕK-ga. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale, kuigi Horvaatia kohtud käesolevas asjas seda põhimõtet ei kohaldanud.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 870 eurot.

----------

Vara arest on normaalne instrument õigusemõistmise tagamiseks

UBS AG vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 29.11.2016, avaldus nr 29778/15

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks, millest EIK käsitles sisulisemalt väidet artikli 6 lg 2 (süütuse presumptsioon) ja 1.protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise kohta. Esimeses aspektis leidis kaebaja, et kohus rikkus vara aresti määruses süütuse presumptsiooni, sest viitas kuriteo kahtlusele, ning teises aspektis, et vara arest oli ebaproportsionaalne.

EIK-i seisukohad

Vahet tuleb teha olukordadel, kus kohus väljendab enne süüdimõistva otsuse jõustumist mingi teise määruse andmisel veendumust isiku süüs, ning pelgalt kahtluse väljendamisel. Antud juhul piirdus kohus viitega kahtlusele kuriteo toimepanemises. Vara arest on normaalne instrument õigusemõistmise tagamiseks.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

1.protokoll artikkel 3 – õigus vabadele valimistele

Poliitiku koduarest ei takistanud tal kandideerimast parlamendi valimistel

Uspaskich vs Leedu, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 14737/08

Asjaolud

Kaebaja oli koduarestis 2007. aastal Leedu Parlamendi valimiste ajal seoses kahtlusega partei finantside õigusvastases korraldamises. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 3 (õigus vabadele valimistele) rikkumise tuvastamiseks, sest leidis, et ta ei saanud kandideerida võrdselt teiste kandidaatidega.

EIK-i seisukohad

Kaebajale pidi partei rahaasjade korraldamisel olema selge, et talle võidakse esitada kahtlustus kriminaalasjas ja see võib mõjutada tema kandideerimist. Samas sai ta koduarestis viibimise ajal korraldada valimiskampaaniat. EIK hinnangul ei mõjutanud koduarest tema perspektiive saada valitud.

Tal oli ka võimalus enda koduaresti vaidlustada ning ta ka kasutas seda võimalust. EIK osundas, et kaebaja on korduvalt kandideerinud erinevatele valitavatele ametikohtadele ning seejuures toetunud ka parlamendi liikme immuniteedile.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK 1.protokolli artikli 3 rikkumist.

----------

 

4.protokoll artikkel 4 – välismaalaste kollektiivse väljasaatmise keeld

EIK tuvastas Gruusia perekonna kollektiivse väljasaatmise Venemaal 2006. aastal

Shioshvili jt vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 19356/07

Asjaolud

Kaebajad on Gruusia kodanikud, kes saadeti Venemaalt 2006. aastal kollektiivselt välja. Nende avaldused EIK-ile olid EIÕK artiklite 3, 13 koosmõjus artikliga 3, 4.protokolli artikli 2 ja 4 protokolli artikli 4 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebajad saadeti kollektiivselt välja ilma, et ametivõimud ja kohtud oleksid hinnanud väljasaatmise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse aspekte. EIK on varasemalt tuvastanud mitmes kohtulahendis analoogilisi rikkumisi ja käesolev kaasus oli analoogiline.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3, 13 koosmõjus artikliga 3, 4.protokolli artikli 2 ja 4 protokolli artikli 4 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajatele ühiselt 30 000 eurot.

----------

EIK tuvastab rikkumisi Gruusia kodanike kollektiive väljasaatmise tõttu 2006 aastal

Berdzenishvili jt vs Venemaa, kohtuotsus 20.12.2016, avaldus nr 14594/07 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajad on Gruusia kodanikud, kes saadeti Venemaalt 2006. aastal kollektiivselt välja. Nende avaldused EIK-ile olid EIÕK artiklite 3, 13 koosmõjus artikliga 3, 4.protokolli artikli 2 ja 4 protokolli artikli 4 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebajad saadeti kollektiivselt välja ilma, et ametivõimud ja kohtud oleksid hinnanud väljasaatmise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse aspekte. EIK on varasemalt tuvastanud mitmes kohtulahendis analoogilisi rikkumisi ja käesolev kaasus oli analoogiline.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3, 13 koosmõjus artikliga 3, 4.protokolli artikli 2 ja 4 protokolli artikli 4 rikkumine;

2.      Küsimus kahju hüvitamisest tuleb lükata lahendamiseks edasi.

----------