Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 328: 09.-15. jaanuar 2017. aasta

 

Uudise kuupäev:
  04.02.2017
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ülevaade nr 328: 09.-15. jaanuar 2017. aasta

 

Artikkel 2 – õigus elule

Lapse surma asjaolude uurimine 6,5 aastat on EIÕK rikkumine

Ionitá vs Rumeenia, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 81270/12

Asjaolud

Kaebajate 4-aastane poeg suri operatsiooni tagajärjel. Kaebajad väitsid, et surma asjaolusid ei uuritud tõhusalt, sest nende arvates võis surma põhjustada meedikute hooletus. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK nõustus, et lapse surma ei uuritud tõhusalt. Kuigi meedikutel tulnuks vastamata küsimuste osas koostada veel üks raport, jäi see tegemata. Vastuseta jäi küsimus, kas lapse üle järelevalvet teostanud haiglaõde täitis enda kohustusi piisavalt – kuigi tegemist oli võtmetähtsusega küsimusega. Siseriiklikud kohtud ei tuvastanud arstide vastutust, kuigi distsiplinaarmenetluses leiti, et arstid jätsid võtmata kaebajate nõusoleku operatsiooni teostamiseks, mis oli seadusest tulenev nõue. Menetlus oli iseenesest ebamõistlikult pikk  ja lõppes alles 6,5 aastat pärast lapse surma.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 2 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 12 000 eurot.

----------

Mõrvas süüdimõistmisega lõppenud 15-aastane kriminaalmenetlus ei rikkunud mõrvatu lähisugulaste õigusi EIÕK artikli  2 tähenduses

Sarbyanova ja Pashaliyska vs Bulgaaria, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 3524/14

Asjaolud

Kaebajate lähisugulane (vastavalt abikaasa ja isa) tapeti 2000. aastal. Kriminaalmenetlus süüdlase vastu, kes peeti kinni vahetult pärast tapmist, lõppes 2015. aastal süüdimõistva kohtulahendi jõustumisega. Talle määrati karistuseks pikaajaline vangistus. Kaebajad leidsid, et niivõrd pika menetlusega rikuti nende õigusi EIÕK artiklite 2 (menetluslik aspekt) ning 13 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Kuigi artikli 6 lg 1 tähenduses on 15-aastane menetlus liiga pikk, võib olukord artikli 2 tähenduses olla erinev. Kriminaalmenetlus lõppes süüdlase karistamisega. Menetluse venimine tulenes vajadusest heastada uurimisel toimunud rikkumisi. Kaebajad olid kogu aeg menetlusse kaasatud. Kuigi menetlus oli kahetsusväärselt pikk, ei rikutud seeläbi siiski kaebajate õigusi artiklite 2 ja 13 tähenduses.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artiklite 2 ja 13 koosmõjus artikliga 2 rikkumist.

----------

 

Artikkel 3 – piinamise keelamine

Kehavigastuste uurimiseks tuleb alati algatada kriminaaluurimine

Laveykin vs Venemaa, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 10727/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses väärkohtlemisega vahetult pärast kinnipidamist ning selle väite ebatõhusa uurimisega.

EIK-i seisukohad

Isiku usutavat väidet väärkohtlemise kohta tuleb alati uurida. Kaebaja kehavigastustes ei olnud kahtlust. Valitsus ei selgitanud kehavigastuste põhjuseid. Nn uurimiseelsed toimingud ei ole piisavad uurimiskohustuse täitmiseks.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 250 eurot.

----------

Inimõiguste olukord Usbekistanis ei ole paranenud

I.U. vs Venemaa, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 48917/15

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks väljasaatmise korral Usbekistani.

EIK-i seisukohad

Kaebaja väitis, et teda ähvardab kodumaal väärkohtlemine usulise äärmusluse tõttu. Venemaa ametivõimude laual oli seetõttu selge väide ja tõendid. EIK-ile kättesaadavate materjalide alusel saab asuda seisukohale, et inimõiguste olukord Usbekistanis ei ole paranenud.

Resolutsioon

1.      Kaebaja väljasaatmine Usbekistani oleks EIÕK artikli 3 rikkumine;

2.      Kulude katteks määras EIK 6 300 eurot maksmiseks esindajatele.

----------

Isikute kuudepikkune kinnipidamine politseijaoskonnas on ebainimlik

Arvanitis jt vs Kreeka, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 73011/13

Asjaolud

Kaebajate avaldus EIK-ile oli ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks EIÕK artikli 3 tähenduses. Samuti palusid nad tuvastada artikli 13 rikkumise seoses õiguskaitsevahendi puudumisega eelnimetatud rikkumise vastu.

EIK-i seisukohad

Kui osapooltel on vaidlus kinnipidamistingimuste üle, siis võib tuvastada tingimusi kaebaja esitatud faktide alusel olukorras, kus valitsus ei lükka neid veenvalt ümber. Kaebajaid hoiti ühest kuni kuue kuuni politseijaoskonnas, mis ei olnud ette nähtud isikute pikaajaliseks kinnipidamiseks. Valitsus ei näidanud vastupidist.

EIK on korduvalt tuvastanud Kreeka suhtes artikli 13 rikkumisi analoogilistes asjades.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 000 kuni 4 500 eurot.

----------

EIK-i sekkumise tõttu lubati varjupaiga taotlejatel kaubalaevalt lahkuda

Kebe jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 12552/12

Asjaolud

Kaebajad on Etioopia ja Eritrea kodanikud, kes saabusid kaubalaeval Ukrainasse. Ametivõimud ei võtnud vastu nende taotlusi varjupaiga saamiseks, mistõttu seisid kaebajad silmitsi väljavaatega, et neil tuleb lahkuda sama laevaga, mis suundus Saudi Araabiasse. Kaebajad esitasid avaldused EIK-ile EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Asjas ei olnud artikli 3 rikkumist, sest kaebajad said siiski laevalt lahkuda ning esitada taotlused varjupaiga saamiseks. Seega ei olnud nad väärkohtlemise ohugrupis. Kaebajatel oli seda siiski võimalik teha alles pärast EIK-i sekkumist. Seetõttu ei olnud kaebajatel tõhusat õiguskaitsevahendit varjupaiga taotluste mittevastuvõtmise vastu.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist;

2.      EIÕK artikli 13 rikkumine koosmõjus artikliga 3;

3.      Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis.

----------

 

Artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele

Kohtueelset kinnipidamist ei tohi pikendada standardses sõnastuses

Rodkin vs Venemaa, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 63038/10

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestuse ja ebapiisavate põhjendustega.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa suhtes asjades, kus isiku kohtueelset kinnipidamist pikendatakse standardses sõnastuses ilma süvenemata tema isiklikku olukorda.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.

----------

Venemaal ei ole selgelt reguleeritud isiku kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil

Novoselov vs Venemaa, kohtuotsus 10.01.2016, avaldus nr 44882/07

Asjaolud

Kaebaja leidis, et tema kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil oli vastuolus EIÕK artikli 5 lg-ga 1. Samuti leidis ta, et tal puudus õiguskaitsevahend kinnipidamise vastu artikli 5 lg 4 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Isiku kinnipidamine peab tuginema selgele õiguslikule alusele. EIK on varasemalt leidnud, et Venemaa seadused ei ole piisavalt selged isikute kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil. Nii on kinnipidamine võimalik ilma kohtu määruseta või kui kohus annab määruse, siis ei sätesta kinnipidamise tähtaega. Sama muster oli ka käesolevas asjas.

EIK on korduvalt Venemaa vastu tuvastanud analoogilistes asjades artikli 5 lg 4 rikkumisi.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 5 lg-te 1 ja 4 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.

----------

 

Artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Üks kohtunik ei tohi arutada sama asja erinevates kohtuastmetes

Korezeniak vs Poola, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 56134/08

Asjaolud

Kaebajal oli pikaajaline vaidlus tööandajaga töötasu suuruse üle. Kohtuasi lõppes kaebaja nõude osalise rahuldamisega. Ta esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et ülemkohtu üks liige oli varem tema asja läbi vaadanud apellatsioonikohtu koosseisus. Seetõttu leidis ta, et kohus ei olnud sõltumatu.

EIK-i seisukohad

Põhiküsimus oli selles, kas kaebaja kahtlusi kohtuniku erapoolikuses võis objektiivselt põhjendada. Kohtunik vaatas mõlemas kohtuastmes läbi sama asja samade poolte vahel. Seega oli kaebaja kahtlus objektiivselt arusaadav ning asjas oli kohtu sõltumatuse nõude rikkumine. Sama kohtunik ei saa otsustada selle üle, kas ta varasemas kohtuastmes eksis.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 300 eurot.

----------

Korteri omandajalt ei saa eeldada eriteadmisi ehitusloa küsimuses

Aparicio Navarro Reverter ja Garcia San Miguel y Orueta vs Hispaania, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 39433/11

Asjaolud

Kaebajatele kuulusid korterid, kohalik omavalitsus algatas menetluse hoone ehitusloa tühistamiseks. Kaebajatele ei teatatud toimuvast menetlusest ning nad said jõustunud kohtulahendist – millega ehitusluba tühistati ning anti määrus kinnistu lammutamiseks – teada tagantjärele. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Haldusorganile oli kaebajate omandiõigus korteritele teada. Puudus alus eeldada, et neil on eriteadmisi ehitusloa küsimuses ja nad pidanuks korteri omandamisel ise sellesse küsimusse süvenema. Kuivõrd ehitusloa tühistamine mõjutas otseselt kaebajate õigusi, tulnuks neid eelnevalt menetlusest teavitada ja anda võimalus kohtumenetluses osalemiseks.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks kummalegi kaebajale määras EIK 1 000 eurot ning kulude katteks ühiselt 33 446,66 eurot.

----------

Kui kahju hüvitamise menetlus jätkub pärast kriminaalkohtu menetlust tsiviilkohtus, siis on menetlusaeg mõlema menetluse kestus kokku

Kirins vs Läti, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 34140/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

Menetluse liik: kahjunõude menetlus.

Menetluse kestus: 8 aastat, 6 kuud ja 19 päeva. EIK arvestas kogumis nii menetlust kriminaalasjas, kus kaebaja oli tsiviilhageja, kui ka sellele järgnenud tsiviilkohtus nõude läbivaatamist.

Kohtuastmeid: 3.

Kaebaja palus ka tuvastada artikli 13 rikkumise koosmõjus artikliga 3, sest kahju hüvitamise menetlus talle osakssaanud ebainimliku kohtlemise eest võttis liiga kaua aega.

EIK-i seisukohad

Menetlus oli keeruline. Kaebajast tulenevalt venis menetlus ligikaudu 6 kuud seoses tema taotlustega kutsuda välja täiendavaid tunnistused. See ajakulu ei ole menetluse kogukestuse kontekstis märkimisväärne. Kuivõrd kaebaja eesmärk oli kahju hüvitamine tulenevalt politseiniku tegevusest, siis ei olnud niivõrd pikk menetlus põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt tuvastas EIK ka artikli 13 rikkumise koosmõjus artikliga 3.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 (koosmõjus artikliga 3) rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 9 200 eurot.

----------

Vaidlus 300 000 inglise naela üle on isikule oluline

McNamara vs Ühendkuningriik, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 22510/13

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

Menetluse liik: äriõiguslikud vaidlused.

Menetluse kestus: 18 aastat ning 5,5 kuud.

Kohtuastmeid: kokku vaadati asju läbi 11-s kohtuastmes.

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul.

Tegemist ei olnud väga keerukate vaidlustega. Kaebajal oli kaalul ligikaudu 300 000 inglise naela, mistõttu oli asi talle oluline.

Kaebaja ei põhjustanud menetluse venimist.

EIK-i seisukohad

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2.      Kulude katteks määras EIK 500 eurot.

----------

EIK lahendas menetlusaja kaasuse enam kui 10 aastat pärast esitamist

Yudina jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 8416/06 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise tuvastamiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 8 – 13 aastat.

Kohtuastmeid: 3 – 4.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikul kaalul.

EIK piirdus selgitusega, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast oli asjades artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 500 kuni 2 900 eurot.

----------

EIK piirdus menetlusaja asjas viitega väljakujunenud kohtupraktikale

Sokolov jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 7192/04 ja 8 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise tuvastamiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 4 – 14 aastat.

Kohtuastmeid: 2 – 3.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja selles, mis on isikul kaalul.

EIK piirdus selgitusega, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast oli asjades artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 500 kuni 3 000 eurot.

----------

EIK-il on selge kohtupraktika menetlusaja asjades

Arkhipov jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 39020/05 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise tuvastamiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 4 – 9 aastat.

Kohtuastmeid: 2 – 3.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja selles, mis on isikul kaalul.

EIK piirdus selgitusega, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast oli asjades artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kuni 1 800 eurot.

----------

Kohtul tuleb põhjendada kohtusse mitteilmunud tunnistajate ütluste arvestamise põhjuseid

Báték jt vs Tšehhi Vabariik, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 54146/09

Asjaolud

Kaebajad on endised tolliametnikud, kes tunnistati kohtus süüdi altkäemaksu võtmises. Süüditunnistamisel toetus kohus politseiagendi anonüümsele tunnistusele ning autojuhtide tunnistustele, mis agendi sõnu kinnitasid. Ükski eelnimetatud tunnistajatest ei ilmunud kohtusse ning kaebajatel ei olnud võimalik neid seetõttu kohtus küsitleda – politseiagent tulenevalt vajadusest varjata enda isikut ning autojuhid seetõttu, et nad elasid välisriigis. Tunnistajate küsitlemise võimatuse tõttu esitasid kaebajad avaldused EIK-ile EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks koosmõjus artikli 6 lg-ga 3 “d”.

EIK-i seisukohad

Tunnistajate puudumiseks olid mõjuvad põhjused. Kuigi nende ütlused ei olnud ainsad ja otsustavad tõendid kaebajate süüditunnistamiseks, olid need siiski kaalukad. Seetõttu tuli uurida, kas ja kuidas tasakaalustas kriminaalkohus kaitseõiguse piiranguid – kohtu lähenemine kohtus mitteuuritud tõenditele, teiste tõendite olemasolu ning menetluslikud meetmed tasakaalustamaks võtmetunnistajate küsitlemise võimatust.

Kuigi kohus ei lähenenud tunnistustele erilise ettevaatusega, oli kaebajatel siiski võimalus esitada vastuväiteid ning ka endi versioon toimunust. Kohus selgitas, et puudus igasugune alus kahelda tunnistajate usaldusväärsuses. Osadele tunnistajatele said kaebajad esitada küsimusi kohtu kaudu, sest tunnistaja viibis teises ruumis. Seetõttu ei saanud nad jälgida kehakeelt.

Samas oli tegemist keerulise asjaga, kus oli palju kohtualuseid ning tunnistajaid. EIK märkis, et kohtuotsuse põhjendused ei olnud meelevaldsed.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist koosmõjus artikli 6 lg-ga 3 “d”.

----------

Kohtul tuleb kontrollida, kas võtmetunnistaja kartus kättemaksu ees on põhjendatud

Stulir vs Tšehhi Vabariik, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 36705/12

Asjaolud

Kaebaja tunnistati süüdi väljapressimises. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks koosmõjus artikli 6 lg-ga 3 “d” põhjusel, et ei temal ega tema kaitsjal ei olnud võimalust esitada küsimusi võtmetunnistajale, kelle ütlused olid määravad tema süüditunnistamiseks.

EIK-i seisukohad

Võtmetunnistaja ei ilmunud kohtusse kättemaksu kartuse tõttu. Sellises olukorras tuleb kriminaalkohtul kontrollida, kas tunnistaja kartus on põhjendatud. Kohus seda ei kontrollinud ning ei teinud ka pingutusi võtmetunnistaja ilmumise tagamiseks, vaatamata sellele, et ta elas ja töötas välisriigis. EIK leidis, et võtmetunnistaja mitteilmumiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid.

Kuigi tunnistus ei olnud ainus ja otsustav tõend, oli see siiski kaalukas.

Siseriiklik kohus analüüsis väga põhjalikult võtmetunnistaja usaldusväärsust. Ka kaebajal oli võimalik esitada enda vastuväiteid, sest tundis võtmetunnistajat pikka aega.

Kohtud põhjendasid detailselt, miks nende arvates puudus võtmetunnistajal põhjus valetada.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist koosmõjus artikli 6 lg-ga 3 “d”.

----------

 

Artikkel 6 lg 2 – süütuse presumptsioon

Kohtulahendis ei tohi viidata isiku süüle ilma eelneva jõustunud süüdmõistva kohtulahendi olemasoluta

Trufanov jt vs Venemaa, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 18130/04

Asjaolud

Kõik kaebajad tunnistati kohtus süüdi, kuid seejärel lõpetasid kohtud kriminaalmenetluse aegumise tõttu. Kõrgem kohus tühistas kohtulahendid ning märkis, et aegumise tõttu ei tohtinud kohtud otsustada süüküsimust. Kaebajate taotlused rahandusministeeriumile hüvitise saamiseks õigusvastase süüdistuse tõttu jäid rahuldamata viitega sellele, et kohtud olid varasemalt kaebajate süü tuvastanud. Kaebajad vaidlustasid rahandusministeeriumi otsusest, kuid kohtud nõustusid ministeeriumi seisukohaga. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 2 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtulahend rikub süütuse presumptsiooni siis, kui ilma jõustunud süüdimõistva kohtulahendita viidatakse isiku süüle. Kohtulahendite sõnastus oli piisav artikli 6 lg 2 rikkumise tuvastamiseks.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 2 rikkumine;

2.      Igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot.

----------

Tsiviilkohus lapse hooldusõiguse asjas ei ole seotud vanema õigeksmõistmisega lapse seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses

Kaiser vs Austria, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 13.12.2016, avaldus nr 15706/08

Asjaolud

Kaebaja mõisteti kohtus õigeks seksuaalse ahistamise süüdistuses enda alaealise lapse suhtes. Tsiviilkohus lähtus lapsega suhtlemise piiramisel sellest, et kaebaja on last seksuaalselt väärkohelnud. Kaebaja leidis, et seeläbi rikuti tema süütuse presumptsiooni EIÕK artikli 6 lg 2 tähenduses ning perekonnaelu puutumatust EIÕK artikli 8 tähenduses.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt lahendanud kaasuseid, kus kriminaalkohtus õigeksmõistetud isikult on tsiviilkohus mõistnud välja kahju hüvitise ohvri kasuks. Kui tsiviilkohtu otsuse sõnastuses viidatakse isiku kriminaalsüüle, siis on tegemist aertikli 6 lg 2 rikkumisega.

Pärast õigeksmõistmist kriminaalasjas pöördus kaebaja tsiviilkohtusse ning palus ümber vaadata lapse külastusõiguse. Tsiviilkohus hindas omalt poolt tõendeid ning ei märkinud, et kaebaja külastusõigust tuleb piirata kriminaalsüü tõttu. Seega ei olnud piisavalt tugev seos tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluste vahel, mistõttu oli avaldus mitte-vastuvõetav esemelise kaitseala tõttu (ratione materiae).

Artikli 8 osas ei ammendanud kaebaja siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.

Resolutsioon

1.      Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

Artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu austamisele

Rasked kuriteod sooritanud 2 lapse isa väljasaatmine Šveitsist ei olnud ebaproportsionaalne

Salija vs Šveits, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 55470/10

Asjaolud

Kaebaja saabus riiki Makedooniast 1989. aastal 9-aastasena perega taasühinemise eesmärgil ning talle anti alaline elamisluba. Ta on abielus Makedoonia kodanikuga. Kaebaja on tunnistatud süüdi kahes kriminaalasjas – pettuses ja tapmises, mille tulemusena tühistati tema alaline elamisluba ja ta saadeti riigist välja. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis, et on riigis elanud 20 aastat, ta on abielus ning peres on 2 last.

EIK-i seisukohad

Riikidel on õigus kontrollida välismaalaste sisenemist ja resideerumist riigist. Kuigi kaebajal olid püsivad peresuhted ja sotsiaalne võrgustik Šveitsis, oli ta toime pannud rasked õigusrikkumised. Miski ei takistas siiski kaebajal koos perekonnaga kolimast Makedooniasse, kui ta soovib peresidemeid jätkata. Keeld Šveitsi siseneda ei ole alaline, vaid 7 aasta möödudes saab kaebaja taotleda uuesti riiki sisenemise õigust.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

Puudega lapsevanema ja lapse suhtluse viisi otsustamisel tuleb kohtul kaasata ekspert

Kacper Nowakowsi vs Poola, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 32407/13

Asjaolud

Kaebaja on kurttumm, kelle suhtlemisõigust kuulmispuudega pojaga piirati pärast vanemate asumist lahus elama. Kaebaja leidis, et seeläbi rikuti tema õigust perekonnaelule EIÕK artikli 8 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Kuigi vanemate suhted olid keerulised ja kohtul oli seetõttu raske leida mõistlikku tasakaalu erinevate huvide vahel, tulnuks lähtuda lapse huvide ülimuslikkusest. Kohus ei kaalunud, milliseid võimalusi andis seadus kaebaja ja tema lapse suhtluse suurendamiseks. Kohus oleks pidanud kaasama eksperdi, saamaks teavet, kuidas oleks kõige parem kaebaja puuet arvestades korraldada tema suhtlemist pojaga.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 16 250 eurot ning 698 eurot kulude katteks.

----------

 

Artikkel 9 – mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus

Muslimi tüdrukuid ei vabastatud põhjendatult kohustusest osaleda ühises ujumistunnis

Osmanoglu ja Kocabas vs Šveits, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 29086/12

Asjaolud

Kaebajad on kaks muslimi perekonda, kes keeldusid endi alaealisi tütreid lubamast osaleda kohustuslikus ujumistunnis kogu klassi lastega koos. Kooli juhtkond ja ametivõimud ei vabastanud lapsi ühistunnis osalemise kohustusest. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 9 (mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Avaldus oli usuvabaduse kohaldamisalas. Ametivõimude keeldumine vabastada lapsi ujumistunnist tulenes seadusest ja selle eesmärk oli välistada laste sotsiaalset eraldatust. Koolil on oluline roll tagamaks välismaa laste integreerumist ühiskonda. Lapse huvi saada mitmekülgne haridus on kõrgem lapsevanema huvist vabastada lapsed ujumistunnist usulistel kaalutlustel. Ametivõimud olid isegi vastutulelikus, lubades tütardel kanda burkinit.

Ametivõimud ei ületanud hindamisruumi.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 9 rikkumist.

----------

 

Artikkel 10 – sõnavabadus

Poliitiku kritiseerimisel tuleb teha vahet avalikkusele huvipakkuvatel teemadel ja isiklikul rünnakul

Lykin vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 19382/08

Asjaolud

Kaebaja luges partei koosolekul ette avalduse, milles kritiseeris partei liiget G.SH.-d. Viimane esitas tsiviilkohtule nõude enda reputatsiooni kaitseks. Kohus rahuldas nõude ning mõistis kaebajalt välja väikeses suuruses rahalise hüvitise. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riiveks oli õiguslik alus ning sellel oli legitiimne eesmärk, mistõttu tuli hinnata, kas sõnavabaduse riive oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Poliitikutel peab olema kõrgem kriitikataluvus. Oluline on see, kas poliitiku kritiseerimisel piirdutakse avalikkusele huvipakkuvate teemadega või rünnatakse poliitikut isiklikult. Kaebaja piirdus G.Sh. kritiseerimisel etteheidetega avalike vahendite väärkasutamises ja mõjuvõimu kuritarvitamises. Kohtud ei lähtunud kriitika kontekstist ning eesmärgist ja ei kohaldanud EIK-i kohtupraktikast tulenevaid standardeid.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 10 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot ning kulude katteks 1 300 eurot.

----------

 

Artikkel 12 – õigus abielluda

Abiellumise õigust ei riku see, kui isik ei saa lahutada abielu

Babiarz vs Poola, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 1955/10

Asjaolud

Kaebaja soovis lahutada abikaasast selleks, et abielluda teise naisega, kellel tal oli ühine laps. Abikaasa ei nõustunud kohtuistungitel lahutusega vaatamata sellele, et kaebaja möönis abieluvälist suhet. Kohtud ei lahutanud abielu viitega õigusnormile, mille kohaselt abielu ei lahutata siis, kui üks abikaasadest on truudusetu, kuid teine ei ole sellele vaatamata lahutusega nõus. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 12 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikkel 12 ei taga õigust lahutusele. EIÕK ettevalmistavatest dokumentidest tuleneb, et EIÕK autorid soovisid teadlikult välistada sellise õiguse lisamise EIÕK-sse. Siiski on EIÕK elav instrument ning seda tuleb tõlgendada muutunud sotsiaalse reaalsuse kontekstis. Kui siseriiklik seadus tagab õiguse lahutusele, siis tuleneb artiklist 12 õigus abiellumisele. Kuivõrd aga Poola seadus ei taganud kaebajale õigust lahutusele konkreetses olukorras, siis ei rikutud ka tema õigusi EIÕK artiklite 8 ja 12 tähenduses.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artiklite 8 ja 12 rikkumist.

----------

 

Artikkel 13 – õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

Võimalus riigis jätkuvalt elada näitab tõhusa õiguskaitsevahendi olemasolu väljasaatmise vastu

Abuhmaid vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 31183/13

Asjaolud

Kaeabaja on rahvuselt palestiinlane, kes on elanud pikaajaliselt Ukrainas, kuid kelle väljasaatmiseks anti korraldus seoses elamisloa aegumisega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja oli Ukrainas elanud 17 aastat ning oli järjekindlalt üritanud enda riigis viibimise õiguslikku alust kindlustada. Ta ei olnud toime pannud tegusid, mis õigustanuks riigist väljasaatmist. Ametivõimude soovimatus kaebaja kaasusega tegelda hoidis teda pikka aega õigusselgusetus olukorras. Samas ei olnud ohtu kaebaja koheseks väljasaatmiseks ning kaebajal oli võimalik jätkuvalt Ukrainas elada, kasutades samal ajal erinevaid menetlusi enda olukorra kindlustamiseks. Seega ei olnud asjas artikli 13 rikkumist. Eelneval põhjusel tunnistas EIK mitte-vastuvõetavaks avalduse artikli 8 osas.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 13 rikkumist.

----------

 

Artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

Diskrimineerimist ei olnud tööandja vastutuse diferentseerimisel lähtuvalt tervisekahjustuse tekkepõhjustest

Saumier vs Prantsusmaa, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 74734/14

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 14 (diskrimineerimise keelamine) rikkumise tuvastamiseks koosmõjus 1.protokolli artikliga 1. Kaebaja puutus töökohal kokku mürgiste ainetega, mille tulemusena tal arenes Parkinsoni sündroom. Kaebajal on raske puue ning ta vajab alalist abi toimetulekuks igapäevaste toimingutega. Kaebaja viitas diskrimineerimisele selles, et Prantsusmaa seaduste kohaselt on tööandja vastutuse määr erinev lähtuvalt sellest, kas kahju põhjustati tahtlikult või mitte. Viimasel juhul ei ole tööandjal kohustust maksta lisahüvitisi lähtuvalt kahju iseloomust.

EIK-i seisukohad

Diskrimineerimist ei ole siis, kui erinevas olukorras isikuid koheldakse erinevalt. Prantsusmaa tööõnnetuste hüvitamise regulatsioon on eriline, kuid põhjendab siiski selgelt vahetegemist tööandja vastutusel lähtuvalt tööandja rikkumise iseloomust. Seega oli põhjendatud kohelda erinevalt isikuid, kellele põhjustati tervisekahjustus tahtliku rikkumisega, nendest isikutest, kelle tervisekahjustus tulenes pikaajalisest kokkupuutest ebatervislike tingimustega.

Resolutsioon

1.      Asjas ei olnud EIÕK artikli 14 rikkumist koosmõjus 1.protokolli artikliga 1.

----------

 

Artikkel 41 – õiglane hüvitis

Enam kui 14 aastat kestnud tsiviilkohtumenetluse eest määras EIK hüvitiseks 6 200 eurot

Dudyk jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 10288/07 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise tuvastamiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 5 – 14 aastat.

Kohtuastmeid: 2 – 3.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja selles, mis on isikul kaalul. Valitsus ei esitanud argumente, miks ei peaks rikkumist tuvastama.

EIK piirdus selgitusega, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast oli asjades artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kuni 6 200 eurot.

----------

Ligikaudu 13 aastat kestnud tsiviilkohtumenetluse hüvitamiseks määras EIK 4 800 eurot

Ivan jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 24500/07 ja 13 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise tuvastamiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 6 – 13 aastat.

Kohtuastmeid: 3.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja selles, mis on isikul kaalul. Valitsus ei esitanud argumente, miks ei peaks rikkumist tuvastama. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kuni 4 800 eurot.

----------

Ligikaudu 16 aastat kestnud kriminaalmenetluse hüvitamiseks määras EIK 8 600 eurot

Shvets jt vs Ukraina, kohtuotsus 12.01.2017, avaldus nr 40506/07 ja 8 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise tuvastamiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Kohtumenetluste kestus: ligikaudu 3 – 16 aastat.

Kohtuastmeid: 1 – 3.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja selles, mis on isikul kaalul. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades.

EIK piirdus selgitusega, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast oli asjades artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine.

Resolutsioon

1.      EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kuni 8 600 eurot.

----------

 

Artikkel 46 – EIK-i lahendite siduvus

EIK kohustab valitsust välja maksma jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summad

Mives Doo vs Serbia, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 48966/09

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses jõustunud kohtulahendite mittetäitmisega.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Valitsus ei esitanud seisukohti, mis viinuks EIK-i erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Valitsusel tuleb kolme kuu jooksul maksta välja kaebajal saamata summad tulenevalt kohtulahenditest;

3.      Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 000 eurot.

----------

 

1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Üüripiirang Slovakkias rikkus omanike varalisi õigusi

Mećiar jt vs Slovakkia, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 62864/09

Asjaolud

Kaebajatele kuuluvad elamispinnad, mis on välja üüritud ning millele üüriseaduse kohaselt ei saa kohaldada turuhinda. EIK-is varasemalt lahendatud kaasuste kohaselt on seadusest tulenev võimalik üürisumma ligikaudu 5 – 13 % turuhinnast. Kaebajad leidsid, et nn üüripiirang on nende varaliste õiguste rikkumine EIÕK 1.protokolli artikli 1 tähenduses.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Valitsus jäi varasemates asjades esitatud vastuväidete juurde. EIK kordas, et üüripiirang ei saavutanud mõistlikku tasakaalu erinevate huvide vahel.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      Kokku määras EIK kaebajatele varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 645 300 eurot ning ligikaudu 61 500 eurot kulude katteks.

----------

Üüripiirangu kehtestamisel tuleb tasakaalustada erinevaid huve

Riedel jt vs Slovakkia, kohtuotsus 10.01.2017, avaldus nr 44218/07 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajatele kuuluvad elamispinnad, mis on välja üüritud ning millele üüriseaduse kohaselt ei saa kohaldada turuhinda. EIK-is varasemalt lahendatud kaasuste kohaselt on seadusest tulenev võimalik üürisumma ligikaudu 5 – 13 % turuhinnast. Kaebajad leidsid, et nn üüripiirang on nende varaliste õiguste rikkumine EIÕK 1.protokolli artikli 1 tähenduses.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Valitsus jäi varasemates asjades esitatud vastuväidete juurde. EIK kordas, et üüripiirang ei saavutanud mõistlikku tasakaalu erinevate huvide vahel.

Resolutsioon

1.      EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2.      EIK määras kaebajatele erinevad summad hüvitiseks ja kulude katteks.

----------