Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid - 27. november - 03. detsember 2017

 

Uudise kuupäev:
  08.12.2017
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 


EIÕK ARTIKKEL 3 – PIINAMISE KEELAMINE

Kaebajate kinnipidamistingimused, mida raskendasid nende kehalised puuded, tõid kaasa EIÕK mõttes „ebainimliku ja alandava kohtlemise“.

Kasheshov jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 6671/14; 38840/14; 52289/14

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat, kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumise tuvastamiseks seoses halbade kinnipidamistingimustega, mida raskendasid nende meditsiiniliste probleemide tõsidus, ning selles osas tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega. Kaebajate, kellel olid erinevad füüsilised puuded, kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 1 kuu kuni enam kui 7 aastat ja 8 kuud.

EIK seisukohad

EIK märkis, et erinevate puuetega kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes, mis ei olnud kooskõlas nende erivajadustega. EIK on asjades Topekhin vs Venemaa (nr 78774/13, 10.05.2016), Butrin vs Venemaa (nr 16179/14, 22.03.2016) ja Semikhvostov vs Venemaa (nr 2689/12, 06.02.2014) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK asjakohase kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas tõid kaebajate kinnipidamistingimused, mida raskendasid nende kehalised puuded, kaasa EIÕK mõttes „ebainimliku ja alandava kohtlemise“. Lisaks leidis EIK, et kaebajatel puudus nimetatud kaebustega seoses tõhus õiguskaitsevahend. Seega tuvastas EIK EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumised seoses kaebajate kinnipidamisega halbades tingimustes ning selles osas tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega;

2. EIK määras igale kaebajale 15 000 eurot.

-----

EIK tuvastas Venemaa kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Resin jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 30428/14; 33972/16; 65613/16; 76412/16; 2605/17; 3496/17; 3534/17; 5168/17; 5171/17

Asjaolud

Üheksa kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 9 kuud kuni enam kui 6 aastat ja 10 kuud. Neli kaebajat taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK seisukohad

Seoses väidetava EIÕK artikli 3 rikkumisega leidis EIK, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes (seejuures oli kaebajate kasutuses oleva isikliku ruumi suurus vahemikus 1,2 – 2,8 ruutmeetrit). EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK nelja kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega – nelja kaebaja osas;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 5 000 – 15 000 eurot.

-----

EIK tuvastas, et Venemaa karistuskoloonias peeti kaebajaid kinni EIÕK artikliga 3 vastuolus olevates tingimustes.

Merzlyak jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 58812/16; 65619/16; 78152/16; 78506/16; 18999/17; 19013/17; 20467/17

Asjaolud

Seitse kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega karistuskoloonias (IK-1 Kostroma piirkonnas). Kinnipidamiste kestused jäid vahemikku 9 kuud kuni 5 aastat ja 7 kuud. Viis kaebajat taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK seisukohad

Seoses väidetava EIÕK artikli 3 rikkumisega leidis EIK, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes (seejuures oli kaebajate kasutuses oleva isikliku ruumi suurus vahemikus 0,6 - 2 ruutmeetrit). EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK viie kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega – viie kaebaja osas;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 3 900 – 6 500 eurot.

-----

EIK tuvastas ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Pulyayev jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 48316/08; 58969/12; 58582/13; 69047/13; 26564/14; 52775/16; 53578/16

Asjaolud

Seitse kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega erinevates Venemaa kinnipidamisasutustes (muuhulgas oli valdavalt kaebajate kasutuses oleva isikliku ruumi suurus alla kolme ruutmeetri).

Kolm kaebajat taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist ning viis kaebajat EIÕK artikli 5 lõike 3 tuvastamist.

EIK seisukohad

EIK märkis, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes. EIK on juhtivates asjades Ananyev jt vs Venemaa (nr 42525/07; 60800/08, 10.01.2012) ja Butko vs Venemaa (nr 32036/10, 12.11.2015) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK viie kaebaja osas ka EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise seoses kohtueelsete kinnipidamiste ebamõistlike kestustega ning kolme kaebaja osas EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. Muud EIÕK rikkumised (vt ülal);

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 300 – 21 500 eurot.

-----

EIK leidis, et käesolevas asjas ei saanud kaebajad kinnipidamise ajal kõikehõlmavat ja kohast arstiabi.

Kovalev jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 38777/04; 68855/12; 73964/12; 20988/13; 47875/13; 53937/13

Asjaolud

Asjas on kuus kaebajat, kellel esinesid erinevad tervisehäired (tuberkuloos, HIV, veenilaiendid, vähk). Kaebajad esitasid EIK-le avaldused, milles taotlesid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamist väites, et neile ei osutatud kinnipidamise ajal kohast arstiabi. Kaebajad taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist väites, et neil puudusid kinnipidamise ajal saadud arstiabi kvaliteedi peale kaebamiseks tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid. Üks kaebaja taotles ka EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamist väites, et talle ei võimaldatud isiklikult ilmuda kohtu ette tsiviilkohtumenetluses, mille pooleks ta oli.

EIK seisukohad

EIK tuvastas antud asjas kaebajate ravis mitmeid puudujääke. EIK on varem tuvastanud käesolevate asjadega sarnastes asjades rikkumisi. Võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et käesolevas asjas ei saanud kaebajad kinnipidamise ajal kõikehõlmavat ja kohast arstiabi. Seega tuvastas EIK EIÕK artikli 3 rikkumise.

EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud, et kinnipidamise ajal saadud arstiabi kvaliteedi peale kaebamiseks puudusid tõhusad siseriiklikud õiguskaitsevahendid. Seega tuvastas EIK EIÕK artikli 13 rikkumise, kuna kaebajate käsutuses puudus nende kaebustega seoses tõhus siseriiklik õiguskaitsevahend.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK ühe kaebaja osas ka EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses kinnipeetava puudumisega tsiviilkohtumenetlusest, mis puudutas kinnipidamistingimusi.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses kinnipidamise ajal osutatud ebakohase arstiabiga;

2. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses kinnipidamise ajal osutatud arstiabi kvaliteedi peale esitatud kaebuste osas tõhusa siseriikliku õiguskaitsevahendi puudumisega;

3. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses kinnipeetava puudumisega tsiviilkohtumenetlusest, mis puudutas kinnipidamistingimusi – ühe kaebaja osas;

4. EIK määras viiele kaebajale 15 000 eurot. EIK määras kulude katteks ühele kaebajale 2 900 eurot ja teisele kaebajale 1 970 eurot.

-----

EIK tuvastas Venemaa karistuskolooniates ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Sashkov jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 31606/13; 53568/16; 60287/16; 62184/16; 62978/16; 63742/16; 65010/16; 79179/16; 14964/17; 15672/17

Asjaolud

Kümme kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega karistuskolooniates. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 1 aasta ja 4 kuud kuni enam kui 10 aastat ja 6 kuud.

Kaks kaebajat taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste peale kaebuse esitamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK seisukohad

EIK leidis, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes. EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK kahe kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega karistuskolooniates;

2. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega – kahe kaebaja osas;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 5 000 – 19 500 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 5 – ÕIGUS ISIKUVABADUSELE JA –PUUTUMATUSELE

EIK tuvastas, et kohtueelsed kinnipidamised kestustega 1 aasta ja 5 kuud kuni 3 aastat ja 8 kuud olid ebamõistlikult pikad.

Poltoratskiy jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 4622/09; 9361/10; 55219/12; 328/17; 2803/17; 3031/17; 3132/17; 17911/17; 22861/17; 23928/17

Asjaolud

Kümme kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistlikult pikkade kohtueelsete kinnipidamistega. Kohtueelsete kinnipidamiste kestused jäid vahemikku 1 aasta ja 5 kuud kuni 3 aastat ja 8 kuud. Osad kaebajad taotlesid ka muude EIÕK rikkumiste tuvastamist.

EIK seisukohad

Seoses EIÕK artikli 5 lõike 3 väidetava rikkumisega selgitas EIK, et on juhtivas asjas Dirdizov vs Venemaa (nr 41461/10, 27.11.2012) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kohtueelsete kinnipidamiste kestused ülemäärased, millest tulenevalt oli rikutud EIÕK artikli 5 lõiget 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK kahe kaebaja osas ka EIÕK artikli 5 lõike 1 rikkumise (seoses ebaseadusliku vabaduse võtmisega, sealhulgas registreerimata kinnipidamisega ning ilma kohtuotsuseta või muu õigusliku aluseta toimunud kinnipidamisega), kolme kaebaja osas EIÕK artikli 5 lõike 4 rikkumise (seoses kinnipidamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli ebamõistliku kestusega) ning ühe kaebaja osas EIÕK artikli 5 lõike 5 rikkumise (seoses ebaseadusliku vahistamise või kinnipidamise eest kohase hüvitise puudumisega).

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumine seoses kohtueelsete kinnipidamiste ebamõistlike kestustega;

2. Muud EIÕK rikkumised (vt ülal);

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 600 – 4 000 eurot.

-----

EIK tuvastas, et kohtueelsed kinnipidamised kestustega 8 kuud kuni 3 aastat ja 11 kuud olid ülemäära pikad.

Prigarin jt vs Ukraina, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 8660/09; 76687/11; 74522/12; 27173/13; 42811/13; 51238/13; 8390/14

Asjaolud

Asjas on seitse kaebajat, kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise tuvastamiseks väites, et nende kohtueelsed kinnipidamised olid olnud ebamõistlikult pikad. Kohtueelsete kinnipidamise kestused jäid vahemikku 8 kuud kuni 3 aastat ja 11 kuud. Osad kaebajad väitsid ka muude EIÕK rikkumiste olemasolu.

EIK seisukohad

EIK on juhtivates asjades Kharchenko vs Ukraina (nr 40107/02, 10.02.2011) ja Ignatov vs Ukraina (nr 40583/15, 15.12.2016) tuvastanud rikkumised käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kohtueelsete kinnipidamiste kestused ülemäärased, millest tulenevalt oli rikutud EIÕK artikli 5 lõiget 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale sarnastes asjades tuvastas EIK kahe kaebaja osas EIÕK artikli 5 lõike 1 rikkumise (seoses ebaseadusliku vabaduse võtmisega, sealhulgas registreerimata kinnipidamisega ning ilma kohtuotsuseta või muu õigusliku aluseta toimunud kinnipidamisega), ühe kaebaja osas EIÕK artikli 5 lõike 1 (c) rikkumise (seoses ebaseadusliku kohtueelse kinnipidamisega), ühe kaebaja osas EIÕK artikli 5 lõike 4 rikkumise (seoses kinnipidamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli ebamõistliku kestusega), ühe kaebaja osas EIÕK artikli 5 lõike 5 rikkumise (seoses ebaseadusliku vahistamise või kinnipidamise eest kohase hüvitise puudumisega) ning ühe kaebaja osas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise (seoses kriminaalmenetluse ebamõistliku kestusega).

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumine seoses kohtueelsete kinnipidamiste ülemääraste kestustega;

2. Muud EIÕK rikkumised (vt ülal);

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 600 – 5 900 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 6 – ÕIGUS ÕIGLASELE KOHTUMENETLUSELE

Türgi õigusabisüsteem ei suuda pakkuda isikutele olulisi tagatisi kaitseks omavoli eest.

Gürakın vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldus nr 1313/08

Asjaolud

Asjas on kaks kaebajat. Kaebajad esitasid kohtule nõude haigla vastu väites, et nende sugulane oli olnud tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse ohver. Kaebajad taotlesid kahel korral kohtulõivudega seoses õigusabi, mille kinnituseks esitasid nad dokumendid, mis tõendasid nende rasket majanduslikku olukorda. Halduskohus jättis 2006. ja 2007. aastal õigusabi taotlused rahuldamata ning kohustas kaebajaid ühe kuu jooksul tasuma kohtulõivudena 1 683 Türgi liiri (umbes 870 eurot). Juulis 2007 otsustas kohus menetluse lõpetada, kuna kaebajad ei olnud vajalikke kohtulõive tasunud.

Kaebajad esitasid EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et neil puudus juurdepääs kohtule, kuna halduskohus keeldus neile andmast õigusabi kohtulõivude tasumiseks.

EIK seisukohad

EIK märkis, et kohtulõivud, mida kaebajad pidi tasuma, oli umbes 870 eurot sellal, kui faktiliste asjaolude esinemise ajal oli kuine miinimumpalk umbes 185 eurot. EIK on varasemalt sarnaseid kaebuseid uurinud ning on tuvastanud EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise muuhulgas sellel alusel, et Türgi õigusabisüsteem ei suuda pakkuda isikutele olulisi tagatisi kaitseks omavoli eest. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. EIK osundas sellega seoses, et kaebajate õigusabi taotluse rahuldamata jätmine jättis nad ilma võimalusest, et kohus oleks nende asja läbi vaadanud. Eeltoodust tulenevalt järeldas EIK, et antud asjas oli kaebajate juurdepääsuõigust kohtule ebaproportsionaalselt piiratud. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega Türgi ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu.

Bilgiç vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldus nr 54135/07

Asjaolud

Kaebaja vabastati aprillis 2009 õhujõudude allohvitseride kutsekeskkoolist vastuvõtu eeltingimuste mittetäitmise tõttu. Kaebaja esitas kaebuse ülemsõjaväehalduskohtule ning taotles vabastamise otsuse tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis mais 2007 kaebaja kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et talle ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

Resolutsioon

EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega sõjaväekohtu koosseisu.

Özsoy ja Yıldırım vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldused nr 30953/09; 53174/10

Asjaolud

Asjas on kaks kaebajat, kes olid sõjakoolide kadetid. Kaebajad visati salastatud uurimisaruannete alusel koolidest välja. Kaebajad esitasid kaitseministeeriumi vastu kaebused ülemsõjaväehalduskohtule ning taotlesid vaidlusaluste otsuste tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis kaebajate kaebused rahuldamata.

Kaebajad esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et neile ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks kummalegi kaebajale 1 500 eurot ning kulude katteks ühele kaebajale 474 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega Türgi ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu.

Üçel vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldus nr 58661/09

Asjaolud

Kaebaja vabastati juunis 2009 koolist, kus õpetati välja ekspertsandarmeid, distsiplinaarreeglite eiramise tõttu. Kaebaja esitas kaebuse ülemsõjaväehalduskohtule ning taotles vabastamise otsuse tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis aprillis 2009 kaebaja kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et talle ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

Resolutsioon

EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega sõjaväelase teenistusest vabastamise kohtuasja arutanud kohtu koosseisu.

İnan vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldus nr 40757/10

Asjaolud

Kaebaja oli sõjaväeohvitser, kes vabastati teenistusest salajaste uurimisaruannete alusel, millele tal puudus juurdepääs. Kaebaja esitas kaitseministeeriumi vastu kaebuse ülemsõjaväehalduskohtule ning taotles vaidlusaluse otsuse tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis septembris 2009 kaebaja kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et talle ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot ning kulude katteks 1 230 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses Türgi ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega tulenevalt selle koosseisust.

Kök vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldus nr 42289/11

Asjaolud

Kaebaja, kes oli sõjakooli õppur, visati salajaste uurimisaruannete alusel koolist välja. Kaebaja esitas kaitseministeeriumi vastu kaebuse ülemsõjaväehalduskohtule ning taotles vaidlusaluse otsuse tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis jaanuaris 2008 kaebaja kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et talle ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK osundas, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot ning kulude katteks 95 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega sõjaväekohtu koosseisu.

Çalar vs Türgi, kohtuotsus 28.11.2017, avaldus nr 9626/12

Asjaolud

Kaebaja oli sõjaväeohvitser, kelle tööleping lõpetati salajaste uurimisaruannete alusel. Kaebaja esitas kaitseministeeriumi vastu kaebuse ülemsõjaväehalduskohtule ning taotles vaidlusaluse otsuse tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis mais 2011 kaebaja kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et talle ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot.

-----

Siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud tsiviilkohtumenetlustes toimunud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti. Sellega rikkusid siseriiklikud kohtud ka oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Ladyuk jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 636/10; 32116/12; 17581/13; 28826/13; 32029/13; 37126/13; 45064/13; 54123/13

Asjaolud

Asjas on kaheksa kaebajat, kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad väitsid, et nende õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud seoses siseriiklike kohtute suumatusega teavitada neid kohaselt ja õigeaegselt kohtuistungitest tsiviilkohtumenetlustes, milles poolteks nad olid.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gankin jt vs Venemaa (nr 2430/06 jt, 31.05.2016) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti. Sellega rikkusid siseriiklikud kohtud ka oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluste ebaõiglusega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks igale kaebajale 1 500 eurot.

-----

Siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti ning rikkusid oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Gorbunovy jt vs Venemaa , kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 6511/08; 5048/09; 9571/09; 16662/09; 21338/09; 34119/09; 1121/10; 11481/10

Asjaolud

Asjas on üheksa kaebajat (sh üks kaheliikmeline majapidamine), kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad väitsid, et nende õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud seoses siseriiklike kohtute suumatusega teavitada neid kohaselt ja õigeaegselt kohtuistungitest tsiviilkohtumenetlustes, milles poolteks nad olid.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gankin jt vs Venemaa (nr 2430/06 jt, 31.05.2016) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti. Sellega rikkusid siseriiklikud kohtud ka oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluste ebaõiglusega;

2. EIK määras iga kaebaja/majapidamise kohta mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks 1 500 eurot.

-----

EIK tuvastas, et tsiviilkohtumenetlused kestustega 1 aasta ja 6 kuud kuni enam kui 11 aastat ja 10 kuud ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Yerokhin jt vs Ukraina, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 4043/08; 65291/14; 62164/16; 2635/17

Asjaolud

Neli kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 ja artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tsiviilkohtumenetluste ebamõistlike kestustega ning selles osas tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Kohtumenetluste kestused: 1 aasta ja 6 kuud kuni enam kui 11 aastat ja 10 kuud. Kohtuastmeid: 3.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Krasnoshapka vs Ukraina (nr 23786/02, 30.11.2006) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kohtumenetluste kestused ülemäärased ega täitnud „mõistliku aja“ nõuet. Samuti puudus kaebajatel nimetatud kaebuste osas tõhus õiguskaitsevahend.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 ja artikli 13 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluste ebamõistlike kestustega;

2. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 600 – 3 600 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses tsiviilkohtumenetluse poolte kohtuistungitest osavõtmise tagamata jätmisega.

Mikryukov jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 11930/11; 21081/11; 43178/11; 73971/11; 9159/12; 21641/12; 23796/12; 24614/12

Asjaolud

Asjas on kümme kaebajat (sh üks kolmeliikmeline majapidamine), kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad väitsid, et nende õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud seoses siseriiklike kohtute suumatusega teavitada neid kohaselt ja õigeaegselt kohtuistungitest tsiviilkohtumenetlustes, milles poolteks nad olid.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gankin jt vs Venemaa (nr 2430/06 jt, 31.05.2016) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti. Sellega rikkusid siseriiklikud kohtud ka oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluste ebaõiglusega;

2. EIK määras iga kaebaja/majapidamise kohta mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks 1 500 eurot.

-----

Tsiviilkohtumenetlus kestusega 7 aastat ja 9 kuud ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Aștileanu ja Axente vs Rumeenia, kohtuotsus 30.11.2017, avaldus nr 43258/07

Asjaolud

Asjas on viis kaebajat, kes esitasid EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks seoses tsiviilkohtumenetluste ebamõistlike kestustega.

Neljas ja viies kaebaja moodustasid ühise majapidamise. Tsiviilkohtumenetlus, mille poolteks nad olid, kestis kokku 7 aastat ja 9 kuud kolmes kohtuastmes.

EIK seisukohad

EIK osundas, et esimese, teise ja kolmanda kaebaja ning valitsuse vahel oli saavutatud sõbralik kokkulepe. Seega otsustas EIK kustutada kohtuasjade nimistust avalduse osas, milles see puudutas esimese, teise ja kolmanda kaebaja kaebuseid.

Seoses väidetava EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumisega seoses neljanda ja viienda kaebaja poolt tõstatatud kaebustega selgitas EIK, et on juhtivas asjas Vlad jt vs Rumeenia (nr 40756/06, 41508/07 and 50806/07, 26.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas oli kohtumenetluse kestus ülemäärane ega olnud kooskõlas „mõistliku aja“ nõudega. Seega oli rikutud EIÕK artikli 6 lõiget 1.

Resolutsioon

1. Kustutada kohtuasjade nimistust avaldus esimese, teise ja kolmanda kaebaja poolt tõstatatud kaebuste osas kooskõlas EIÕK artikliga 39;

2. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemäärase tsiviilkohtumenetluse kestusega neljanda ja viienda kaebaja osas;

3. EIK määras neljandale ja viiendale kaebajale ühiselt 1 200 eurot.

-----

Siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti ning rikkusid oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Litvinova jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 1850/10; 7300/12; 18261/13; 50086/13; 16778/14; 58166/14; 39327/16; 62111/16; 5751/17

Asjaolud

Asjas on kümme kaebajat (sh üks kaheliikmeline majapidamine), kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad väitsid, et nende õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud seoses siseriiklike kohtute suumatusega teavitada neid kohaselt ja õigeaegselt kohtuistungitest tsiviilkohtumenetlustes, milles poolteks nad olid.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gankin jt vs Venemaa (nr 2430/06 jt, 31.05.2016) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või pidanuksid olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti. Sellega rikkusid siseriiklikud kohtud ka oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluste ebaõiglusega;

2. EIK määras iga kaebaja/majapidamise kohta mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks 1 500 eurot.

-----

Uimastikuriteo provotseerimine on Venemaal struktuurne probleem.

Klimov jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 22625/07; 14218/08; 12509/09; 3154/11; 21968/12; 16340/13; 30203/13; 69862/13; 28992/14

Asjaolud

Asjas on üheksa kaebajat. Kaebajad esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et nad mõisteti ebaõiglaselt süüdi uimastitega seotud süütegudes, mida riigiametnikud olid õhutanud neid toime panema, ning siseriiklikes menetlustes ei olnud nende lõksu püüdmise väiteid korralikult uuritud.

EIK seisukohad

EIK on pidevalt tuvastanud EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumisi seoses Venemaal uimastite testostude jaoks lubade andmise ja nende haldamise osas olemasoleva puuduliku menetlusega, s.o käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes aluseks EIK kohtupraktika, leidis EIK, et käesolevas asjas ei olnud kaebajate suhtes läbi viidud kriminaalmenetlused kooskõlas õiglase kohtumenetluse põhimõttega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses lõksu püüdmisega riigiametnike poolt;

2. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 3 000 – 3 230 eurot.

-----

Võimud ei teinud kõiki vajalikke püüdlusi kaebajate kasuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste täies ulatuses ning õigeaegseks täitmiseks, rikkudes seeläbi EIÕK artikli 6 lõiget 1.

Kurushina jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 19388/07; 46656/09; 47394/10; 59298/11; 64943/11; 44953/12; 72964/12; 40790/14

Asjaolud

EIK-le esitati kaheksa avaldust EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses kaebajate kasuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste mittetäitmisega või täitmisega viivitamisega.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gerasimov jt vs Venemaa (nr 29920/05 jt, 01.07.2014) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Võttes arvesse kaebajate kasuks kohtute poolt määratud hüvitised, leidis EIK, et kaebajatel oli nimetatud otsustest tulenevalt „legitiimne ootus“ varalise hüve saamiseks, mis oli käsitletav „omandina“ EIÕK 1. protokolli artikli 1 mõttes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele võrreldes asjaga Gerasimov jt vs Venemaa. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas ei teinud võimud kõiki vajalikke püüdlusi kaebajate kasuks langetatud kohtuotsuste täies ulatuses ning õigeaegseks täitmiseks. Sellest tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Venemaa peab kolme kuu jooksul kohaste vahenditega tagama täitmise ootel olevate siseriiklike kohtuotsuste täitmise.

-----

Riik vastutab riigile kuuluva äriühingu võlgade eest, mis on kindlaks määratud siseriikliku kohtuotsusega, kui võlgnik ei olnud piisavas ulatuses võimudest institutsionaalselt ja töökorralduslikult sõltumatu.

Legler ja Maryin vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 724/06; 38416/09

Asjaolud

Asjas on kaks kaebajat, kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1, artikli 13 ja 1. protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses nende kasuks ning riigile kuuluvate äriühingute kahjuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste mittetäitmisega või täitmisega viivitamisega ning selles osas siseriiklikus õiguses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK seisukohad

EIK leidis, et võlgnikeks olevatel äriühingutel puudus piisav institutsionaalne ning töökorralduslik sõltumatus võimudest, millest tulenevalt vastutab riik EIÕK alusel kohtuotsustes võlgnikest äriühingutelt kaebajate kasuks välja mõistetud võlgade eest. Võttes aluseks varasema kohtupraktika leidis EIK, et võimud ei võtnud käesolevas asjas kasutusele kõiki vajalikke samme kaebajate kasuks tehtud otsuste täitmiseks täies ulatuses ja õigeaegselt. EIK lisas, et kaebajate käsutuses ei olnud seoses nende kaebustega ka tõhusat õiguskaitsevahendit.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1, 1. protokolli artikli 1 ja artikli 13 rikkumine seoses riigi omandis olevate äriühingute kahjuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste mittetäitmisega või täitmisega viivitamisega;

2. EIK määras varalise kahju hüvitamiseks esimesele kaebajale 14 315 eurot ja teisele kaebajale 22 654 eurot. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks kummalegi kaebajale 2 000 eurot.

-----

EIK tuvastas, et kriminaalmenetlused kestustega 1 kuu ja 11 päeva kuni 14 aastat ja 5 kuud ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Kondrakhin jt vs Ukraina, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 2887/05; 48927/11; 5722/12; 68256/12; 57300/16; 61243/16; 64904/16; 66389/16; 70406/16

Asjaolud

Üheksa kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 ja artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistlike kestustega kriminaalmenetlustega ning selles osas tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega. Kriminaalmenetluste kestus: 1 kuu ja 11 päeva kuni 14 aastat ja 5 kuud. Kohtuastmeid: 1-4.

Üks kaebaja taotles ka EIÕK 4. protokolli artikli 2 lõike 1 rikkumise tuvastamist seoses elukohast lahkumise keelu ebamõistliku kestusega.

EIK seisukohad

Seoses väidetava EIÕK artikli 6 lõike 1 ja artikli 13 rikkumisega selgitas EIK, et on juhtivas asjas Merit vs Ukraina (nr 66561/01, 30.03.2004) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid menetluste kestused ülemäärased ega täitnud „mõistliku aja“ nõuet. Samuti puudus kaebajatel ebamõistlike kestustega menetluste peale kaebamiseks tõhus õiguskaitsevahend. Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 ja artikli 13 rikkumise.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK ühe kaebaja osas ka EIÕK 4. protokolli artikli 2 lõike 1 rikkumise seoses elukohast lahkumise keelu ebamõistliku kestusega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK artikli 13 rikkumine seoses kriminaalmenetluste ebamõistlike kestustega;

2. EIÕK 4. protokolli artikli 2 lõike 1 rikkumine seoses elukohast lahkumise keelu ebamõistliku kestusega – ühe kaebaja osas;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 900 – 4 800 eurot.

-----

Võimud ei teinud kõiki vajalikke püüdlusi kaebajate kasuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste täies ulatuses ning õigeaegseks täitmiseks, rikkudes seeläbi EIÕK artikli 6 lõiget 1.

Kazachkova jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 33064/07; 13600/10; 40437/10; 78491/12; 20600/13; 49569/13; 63406/13; 68839/13; 76570/13

Asjaolud

EIK-le esitati üheksa avaldust EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses kaebajate kasuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste mittetäitmisega või täitmisega viivitamisega.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gerasimov jt vs Venemaa (nr 29920/05 jt, 01.07.2014) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Võttes arvesse kaebajate kasuks kohtute poolt määratud hüvitised, leidis EIK, et kaebajatel oli nimetatud otsustest tulenevalt „legitiimne ootus“ varalise hüve saamiseks, mis oli käsitletav „omandina“ EIÕK 1. protokolli artikli 1 mõttes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele võrreldes asjaga Gerasimov jt vs Venemaa. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas ei teinud võimud kõiki vajalikke püüdlusi kaebajate kasuks langetatud kohtuotsuste täies ulatuses ning õigeaegseks täitmiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Venemaa peab kolme kuu jooksul kohaste vahenditega tagama täitmise ootel olevate siseriiklike kohtuotsuste täitmise (avalduste nr 49569/13 ja 68839/13 osas);

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 000 – 6 500 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses tsiviilkohtumenetluse poolte kohtuistungitest osavõtmise tagamata jätmisega.

Atakishiyeva jt vs Venemaa, kohtuotsus 30.11.2017, avaldused nr 37923/12; 12478/14; 14144/14; 28396/14; 36493/14; 46777/14; 55238/14; 67033/14

Asjaolud

Asjas on üheksa kaebajat (sh üks kaheliikmeline majapidamine), kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad väitsid, et nende õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud seoses siseriiklike kohtute suumatusega teavitada neid kohaselt ja õigeaegselt kohtuistungitest tsiviilkohtumenetlustes, milles poolteks nad olid.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gankin jt vs Venemaa (nr 2430/06 jt, 31.05.2016) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et siseriiklikud kohtud jätsid seeläbi, et nad jätkasid kaebajate asjade sisulise läbivaatamisega ilma, et nad oleksid üritanud tuvastada, kas kaebajad olid teadlikud või oleksid pidanud olema teadlikud kohtuistungite kuupäevadest ja kellaaegadest või kas esines vajadus kohtuistungite edasi lükkamiseks, kaebajad ilma võimalusest esitada tõhusalt oma seisukohti. Sellega rikkusid siseriiklikud kohtud ka oma kohustust austada EIÕK artiklist 6 tulenevat õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluste ebaõiglusega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks igale kaebajale/majapidamisele 1 500 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 8 – ÕIGUS ERA- JA PEREKONNAELU AUSTAMISELE

Siseriiklike võimude otsus, millega lubati psühholoogiliselt haavatava lapse lapsendamine hoolduspere poolt, ei rikkunud EIÕK artiklit 8.

Strand Lobben jt vs Norra, kohtuotsus 30.11.2017, avaldus nr 37283/13

Asjaolud

Esimene kaebaja, kes vajas lastekaitsevõimude hinnangul emaduse osas nõustamist, sünnitas 2008. aastal poisslapse (teine kaebaja). Kuivõrd lastekaitsevõimud olid mures esimese kaebaja lapsekasvatusoskuste osas, väljastati erakorraline lapse hoole alla võtmise otsus ning laps paigutati hooldusperesse. Hiljem väljastati täielik hoole alla võtmise otsus. 2011. aastal tegi maakonna sotsiaalhoolekandeamet otsuse, millega võeti esimeselt kaebajalt ära täielik hooldusõigus ning millega lubati lapse hooldusperel laps lapsendada. Linnakohus pidas nimetatud otsust õiguspäraseks ning leidis, et ette pandud lapsendamisele nõusoleku andmiseks esinesid eriti kaalukad põhjused. Mitmed eksperdid kirjeldasid esimese kaebaja poega kui haavatavat last, kellel tekkis kergesti stress ning kes vajas palju vaikust, turvalisust ja tuge. Linnakohtu hinnangul ei oleks esimene kaebaja suutnud piisavalt näha ja mõista lapse erivajadusi, mille arvestamata jätmine võis tuua kaasa olulise ebanormaalse arengu riski. Laps oli kiindunud hoolduspere vanematesse, kellega ta oli elanud koos peaaegu sünnist alates, ning lapsendamine võis anda lapsele kuulumise ja turvalisuse tunde kauemaks kui hoolduspere suhte kestus.

EIK seisukohad

Linnakohus seisis silmitsi keerulise ja tundliku ülesandega – õiglase tasakaalu leidmisega asjakohaste võistlevate huvide vahel keerulises kaasuses. Linnakohus juhindus selgelt lapse huvidest, eelkõige tema erilisest vajadusest turvalisuse järele hoolduspere keskkonnas, lähtudes tema psühholoogilisest haavatavusest. Võttes arvesse ka linnakohtu järelduse, mille kohaselt ei olnud kolme aasta jooksul, mil emal oli lapsele juurdepääsuõigus, kontaktisituatsioonides toimunud ema pädevuses mingit positiivset arengut; asjaolu, et otsustusprotsess oli olnud õiglane; ning asjaolu, et siseriiklikud võimud olid olnud asjassepuutuvatega isikutega otseses kontaktis, leidis EIK, et antud asjas esinesid sellised erandlikud asjaolud, mis õigustasid kõnealuseid abinõusid. EIK osundas ka, et vaidlusalused abinõud tulenesid ülimuslikust lapse parimate huvide nõudest.

Resolutsioon (häältega 4:3)

EIÕK artiklit 8 ei ole rikutud.

Eriarvamused

Kolm kohtunikku esitasid ühise eriarvamuse, milles leidsid, et otsus, millega anti luba teise kaebaja lapsendamiseks hoolduspere poolt, rikkus teise kaebaja ja tema bioloogilise ema EIÕK artiklist 8 tulenevat õigust perekonnaelule.



EIÕK ARTIKKEL 35 – VASTUVÕETAVUSE KRITEERIUMID

15.04.2017 toimunud Türgi põhiseaduse referendum ei kuulunud EIÕK 1. protokolli artikli 3 kaitsealasse.

Cumhuriyet Halk Partisi (Vabariiklik Rahvapartei) vs Türgi, kohtuotsus 21.11.2017, avaldus nr 48818/17


30.11.2017 avaldatud otsus avalduse vastuvõetavuse kohta

Asjaolud

15.04.2017 toimus Türgis siduv põhiseaduse referendum. Kaebajaks oli Ankaras tegutsev poliitiline erakond, mis esitas EIK-le avalduse EIÕK 1. protokolli artikli 3 (õigus vabadele valimistele) rikkumise tuvastamiseks väites, et valitsus ei suutnud muuhulgas tagada rahva vaba tahteavaldust seadusandja valimisel, võimude lahusust, kohtusüsteemi sõltumatust ning õigusriigi põhimõtet.

EIK seisukohad

EIÕK 1. protokolli artikli 3 kohaldatavuse küsimust puudutav EIK väljakujunenud kohtupraktika ja nimetatud normi sõnastus – võttes arvesse selle tavapärase tähenduse konteksti kui ka selle objekti ja eesmärgi – välistasid võimaluse, et EIK kasutaks nimetatud normi laia tõlgendust, mis hõlmaks referendumeid. Türgi põhiseaduse referendumi eesmärk oli sisuliselt selle otsustamine, kas Türgi presidendile tuleks anda valitsuse uue põhiseadusliku süsteemi raames ulatuslikumad volitused. Sellest tulenevalt ei olnud referendum käsitletav „valimistena“ EIÕK 1. protokolli artikli 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leidis EIK, et EIÕK 1. protokolli artikli 3 alusel esitatud kaebus oli ratione materiae vastuvõetamatu.

EIK leidis ka, et kaebaja kaebus oli osas, milles taotleti EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist koosmõjus EIÕK 1. protokolli artikliga 3, ratione materiae vastuvõetamatu, kuna põhiline kaebus jäi EIÕK materiaalsest ulatusest väljapoole.

Resolutsioon

Avaldus on vastuvõetamatu.

-----

EIK tunnistas vastuvõetamatuks kaasuse, mis puudutas mehe, keda kahtlustati terroristlikes rünnakutes osalemise soovimises, väljasaatmist Saksamaalt Venemaale.

X. vs Saksamaa, kohtuotsus 07.11.2017, avaldus nr 54646/17

30.11.2017 avaldatud otsus avalduse vastuvõetavuse kohta

Asjaolud

Kaebaja oli Põhja-Kaukaasias Dagestanis sündinud Venemaa kodanik, kes oli üles kasvanud Saksamaal. Saksamaa võimud otsustasid märtsis 2017 kaebaja väljasaatmise Venemaale, kuna kaebajat kahtlustati selles, et ta soovis osaleda või viia läbi Saksamaal terroristlikke rünnakuid, ning teda peeti seetõttu ohuks riigi julgeolekule. Siseriiklikud kohtud jätsid ajutiste meetmete kohaldamise menetluses juulis 2017 rahuldamata kaebaja taotlused tema väljasaatmise peatamiseks. Põhikohtuasi föderaalses halduskohtus on endiselt pooleli.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks väites eelkõige, et tema väljasaatmine Venemaale tooks kaasa tema piinamise, jälgimise alla panemise, kinnipidamise ohu või tooks kaasa tema vägivaldse kadumise.

EIK seisukohad

Nagu ka siseriiklikud kohtud, järeldas ka EIK, et puudus põhjendatud alus arvata, et kaebajat ohustaks tema väljasaatmisel Moskvasse EIÕK artikliga 3 vastuolus oleva reaalne piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise oht, kuna kaebajal polnud mingit seost Põhja-Kaukaasia konfliktidega. EIK ei näinud alust jõuda võrreldes siseriiklike kohtutega, mis olid hoolikalt kaalunud kõiki tõendeid ning asja igakülgselt hinnanud.

Resolutsioon

Avaldus on vastuvõetamatu.