Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid - 11. - 17. detsember 2017

 

Uudise kuupäev:
  28.12.2017
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 


EIÕK ARTIKKEL 3 – PIINAMISE KEELAMINE

EIK tuvastas ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Urzhanov vs Ukraina, kohtuotsus 14.12.2017, avaldus nr 24392/06

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kaebaja kinnipidamise kestus Odessa kohtueelse kinnipidamise keskuses oli 6 aastat ja 1 kuu. Kaebajat hoiti kinni tingimustes, kus tema kasutuses oli 2,5 ruutmeetri suurune isiklik ruum. Lisaks kurtis kaebaja muude kinnipidamise aspektide üle.

EIK seisukohad

EIK hinnangul hoiti kaebajat kinni halbades tingimustes. EIK on juhtivas asjas Melnik vs Ukraina (nr 72286/01, 28.03.2006) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebaja kinnipidamistingimused ebakohased.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIK määras kaebajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kulude katteks kokku 11 450 eurot.

-----

EIK tuvastas Venemaa kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Novinskiy jt vs Venemaa, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 28262/07; 23591/16; 36825/16; 57399/16; 58980/16; 60797/16; 61695/16; 64181/16

Asjaolud

Kaheksa kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 1 kuu ja 25 päeva kuni enam kui 6 aastat ja 8 kuud. Kolm kaebajat taotlesid ka muude EIÕK rikkumiste tuvastamist.

EIK seisukohad

EIK leidis, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes (seejuures oli kaebajate kasutuses oleva isikliku ruumi suurus valdavalt väiksem kui kolm ruutmeetrit). EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK kahe kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega ja ühe kaebaja osas EIÕK artikli 34 rikkumise seoses individuaalkaebeõiguse teostamise takistamisega (kaebaja korrespondentsi sekkumisega).

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. Muud EIÕK rikkumised (vt ülal);

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 2 500 – 12 000 eurot.

-----

EIK tuvastas Rumeenia kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Anca jt vs Rumeenia, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 45653/13; 56513/13; 75874/13; 76774/13; 16979/14; 18518/14; 18621/14; 30310/14

Asjaolud

Kaheksa kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 2 päeva kuni 4 aastat ja 7 kuud.

EIK seisukohad

EIK hinnangul hoiti kaebajaid kinni halbades tingimustes (seejuures oli valdavalt isikliku ruumi suurus kinnipeetava kohta alla kolme ruutmeetri). EIK on pilootasjas Rezmiveș jt vs Rumeenia (nr 61467/12 jt, 25.04.2017) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIK määras kaebajatele mittevaralise kahju hüvitamiseks summad vahemikus 0 – 5 000 eurot ning kulude katteks ühele kaebajale 11 eurot.

-----

EIK leidis, et käesolevas asjas ei saanud kaebajad kinnipidamise ajal kõikehõlmavat ja kohast arstiabi.

Koroteyev ja Sitarskiy vs Venemaa, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 70371/13; 19972/14

Asjaolud

Asjas on kaks kaebajat, kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks väites, et neile ei tagatud kinnipidamise ajal kohast arstiabi. Kaebajad taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist väites, et neil puudusid kinnipidamise ajal saadud arstiabi kvaliteedi peale kaebamiseks tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid. Esimene kaebaja taotles lisaks EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamist seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega ja EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist seoses tõhusate siseriiklike õiguskaitsevahendite puudumisega tema materiaalsete kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks. Teine kaebaja taotles lisaks EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise tuvastamist seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega.

EIK seisukohad

I. Valitsuse taotlus avalduste kohtuasjade nimistust kustutamiseks EIÕK artikli 37 lõike 1 alusel

Valitsus esitas ühepoolsed deklaratsioonid, milles soovis lahendada esimese kaebaja poolt EIÕK artikli 3 alusel esitatud kaebuse seoses materiaalsete kinnipidamistingimustega ning teise kaebaja poolt EIÕK artikli 5 lõike 3 alusel esitatud kaebuse. Võttes arvesse, et valitsus oli tunnistanud rikkumiste olemasolu ning valitsuse poolt välja pakutud kahjuhüvitiste summad (esimesele kaebajale 15 000 eurot ja teisele kaebajale 1 550 eurot) oli kooskõlas sarnastes asjades määratud summadega, leidis EIK, et avalduste läbivaatamise jätkamine ei olnud asjakohastes osades õigustatud ega EIÕK-s ja selle protokollides sätestatud inimõiguste järgimiseks vaja. Eeltoodust tulenevalt otsustas EIK kustutada kohtuasjade nimistust esimese kaebaja poolt esitatud avalduse seoses kinnipidamistingimustega ning teise kaebaja avalduse seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega.

II. Väidetav EIÕK artikli 3 rikkumine

EIK märkis, et kaebajad kannatasid erinevate tõsiste tervisehäirete käes, mis mõjutasid nende igapäevategevusi. Seega võisid kaebajad tunda märkimisväärset ärevust seoses neile osutatud arstiabi kohasusega. EIK tuvastas antud asjas kaebajate ravis mitmeid puudujääke. EIK on varem tuvastanud käesolevate asjadega sarnastes asjades rikkumisi. Võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et käesolevas asjas ei saanud kaebajad kinnipidamise ajal kõikehõlmavat ja kohast arstiabi. Seega tuvastas EIK EIÕK artikli 3 rikkumise.

III. Väidetav EIÕK artikli 13 rikkumine seoses õiguskaitsevahendite puudumisega ravi kvaliteedi peale kaebamiseks

EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud, et kinnipidamise ajal saadud arstiabi kvaliteedi peale kaebamiseks puudusid tõhusad siseriiklikud õiguskaitsevahendid. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega tuvastas EIK EIÕK artikli 13 rikkumise, kuna kaebajate käsutuses puudus nende kaebustega seoses tõhus siseriiklik õiguskaitsevahend.

IV. Väidetav EIÕK artikli 13 rikkumine seoses õiguskaitsevahendite puudumisega kinnipidamistingimuste peale kaebamiseks

Võttes arvesse EIK-le esitatud materjali, leidis EIK asjas Ananyev jt vs Venemaa (42525/07; 60800/08, 10.01.2012) tehtud järelduste valguses, et asjas esines EIÕK artikli 13 rikkumine.

Resolutsioon

1. Kustutada kooskõlas EIÕK artikli 37 lõikega 1 (c) kohtuasjade nimistust esimese kaebaja avaldus osas, milles ta taotles EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamist seoses kinnipidamistingimustega, ning teise kaebaja avaldus osas, milles ta taotles EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise tuvastamist seoses tema kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega;

2. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses kinnipidamise ajal osutatud ebakohase arstiabiga;

3. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses kinnipidamise ajal osutatud arstiabi kvaliteedi peale esitatud kaebuste osas tõhusa siseriikliku õiguskaitsevahendi puudumisega;

4. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses õiguskaitsevahendite puudumisega kinnipidamistingimuste peale kaebamiseks – esimese kaebaja osas;

5. EIK määras esimesele kaebajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku 4 500 eurot ning kulude katteks 850 eurot. EIK määras teisele kaebajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku 17 950 eurot ning kulude katteks 1 500 eurot.

-----

EIK tuvastas Venemaa kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Kolchanov jt vs Venemaa, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 47563/16; 50004/16; 51355/16; 63004/16; 63747/16; 64433/16; 75870/16

Asjaolud

Seitse kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 11 kuud kuni 7 aastat ja 2 kuud. Kaks kaebajat taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist.

EIK seisukohad

EIK leidis, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes. EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK kahe kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega – kahe kaebaja osas;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 5 000 – 8 300 eurot.

-----

EIK tuvastas Venemaa kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Kotov jt vs Venemaa, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 40122/16; 40508/16; 41113/16; 41822/16; 61993/16; 72722/16; 8320/17; 8325/17; 9999/17; 10191/17

Asjaolud

Kümme kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 1 aasta ja 11 kuud kuni 14 aastat ja 6 kuud. Kuus kaebajat taotlesid ka EIÕK artikli 13 rikkumise tuvastamist.

EIK seisukohad

EIK leidis, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes (seejuures oli kaebajate kasutuses oleva isikliku ruumi suurus valdavalt väiksem kui kolm ruutmeetrit). EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK kuue kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIÕK artikli 13 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega – kuue kaebaja osas;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 5 000 – 13 000 eurot.

-----

EIK tuvastas Venemaa kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Nochevka jt vs Venemaa, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 31681/16; 36260/16; 39451/16; 61780/16; 68809/16; 73268/16; 75335/16

Asjaolud

Seitse kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 8 päeva kuni enam kui 11 aastat ja 4 kuud. Kolm kaebajat taotlesid ka muude EIÕK rikkumiste tuvastamist.

EIK seisukohad

EIK leidis, et kaebajaid hoiti kinni halbades tingimustes (seejuures oli kaebajate kasutuses oleva isikliku ruumi suurus valdavalt väiksem kui kolm ruutmeetrit). EIK on juhtivas asjas Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08, 28.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased, mistõttu on rikutud EIÕK artiklit 3.

Tuginedes oma varasemale kohtupraktikale tuvastas EIK kolme kaebaja osas ka EIÕK artikli 13 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega ja ühe kaebaja osas EIÕK artikli 3 rikkumise seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega transpordi ajal.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. Muud EIÕK rikkumised (vt ülal);

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 000 – 9 300 eurot.

-----

EIK tuvastas Rumeenia kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Mihali jt vs Rumeenia, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 625/15; 2340/15; 5789/15; 7523/15; 8615/15; 23679/15; 29127/15; 34015/15; 42700/15

Asjaolud

Üheksa kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 3 päeva kuni enam kui 9 aastat ja 2 kuud.

EIK seisukohad

EIK hinnangul hoiti kaebajaid kinni halbades tingimustes (seejuures oli valdavalt isikliku ruumi suurus kinnipeetava kohta alla kolme ruutmeetri). EIK on pilootasjas Rezmiveș jt vs Rumeenia (nr 61467/12 jt, 25.04.2017) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 000 – 5 000 eurot.

-----

EIK tuvastas Rumeenia kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Poca jt vs Rumeenia, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 71601/14 jt

Asjaolud

18 kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 5 päeva kuni enam kui 18 aastat.

EIK seisukohad

EIK hinnangul hoiti kaebajaid kinni halbades tingimustes. EIK on pilootasjas Rezmiveș jt vs Rumeenia (nr 61467/12 jt, 25.04.2017) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 000 – 5 000 eurot.

-----

EIK tuvastas Rumeenia kinnipidamisasutustes ebakohased kinnipidamistingimused, mis rikkusid EIÕK artiklit 3.

Varga jt vs Rumeenia, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 66094/14 jt

Asjaolud

16 kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Kinnipidamiste kestused erinevates kinnipidamisasutustes jäid vahemikku 18 päeva kuni enam kui 14 aastat ja 1 kuu.

EIK seisukohad

EIK hinnangul hoiti kaebajaid kinni halbades tingimustes. EIK on pilootasjas Rezmiveș jt vs Rumeenia (nr 61467/12 jt, 25.04.2017) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnases küsimuses. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kaebajate kinnipidamistingimused ebakohased.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega;

2. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 1 000 – 5 000 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 5 – ÕIGUS ISIKUVABADUSELE JA –PUUTUMATUSELE

EIK tuvastas EIÕK artikli 5 lõike 4 rikkumise kaebajate osas, kellel oli võimalik kinnipidamise õiguspärasuse hindamise kontrollimiseks kohtuistungist osa võtta alles kuus kuud pärast kinnipidamise algust.

Özçayır ja Çiçek vs Türgi, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr

Asjaolud

Asjas on kaks kaebajat, keda peeti alates 22.04.2006 kohtueelselt kinni. Siseriiklik kohus otsustas kaebajate kohtueelse kinnipidamise, kinnipidamise jätkuva pikendamise ja kaebajate kinnipidamiste peale esitatud vastuväidete rahuldamata jätmise asja toimiku pinnalt ilma kohtuistungeid korraldamata. Pärast süüdistusakti esitamist toimus asjas esimene istung 30.11.2006, millest võtsid osa ka kaebajad. Kaebajad vabastati kohtumenetluse ajaks samal päeval. Esimese astme kohus mõistis kaebajad 04.11.2008 õigeks.

Kaebajad taotlesid EIK-le esitatud avalduses EIÕK artikli 5 lõike 4 rikkumise tuvastamist väites, et neil puudus tõhus õiguskaitsevahend, mille abil vaidlustada jätkuva kinnipidamise õiguspärasust.

EIK seisukohad

EIK märkis, et kaebajad toodi kohtuniku ette nende kinnipidamise õiguspärasuse hindamiseks alles kuus kuud pärast kinnipidamist. EIK osundas, et on uurinud sarnast kaebust asjades Erişen jt vs Türgi (nr 7067/06, 03.04.2012) ja Altınok vs Türgi (nr 31610/08, 29.11.2011), milles tuvastas EIÕK artikli 5 lõike 4 rikkumise. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele.

Resolutsioon

EIÕK artikli 5 lõike 4 rikkumine seoses võimaluse puudumisega ilmuda kohtusse vaidlustamaks kinnipidamise õiguspärasust.

-----

EIK leidis, et prokuröri taotluse rahuldamine, milles taotleti kaebaja kinnipidamise pikendamist, oli vastuolus siseriikliku õigusega ning selle tulemusena otsustatud kinnipidamine ei olnud siseriikliku õiguse alusel seaduslik.

Ialamov vs Moldova Vabariik, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 65324/09

Asjaolud

Kaasus puudutas kohtueelselt kinnipeetud kaebaja ühte kinnipidamise pikendamise otsust. Prokurör oli kaks päeva enne ühte kinnipidamise perioodi lõppu taotlenud kinnipidamise pikendamist, ehkki kriminaalmenetluse koodeksi § 186 lõike 6 kohaselt tuli taoline avaldus esitada vähemalt viis päeva enne kinnipidamise perioodi lõppu. Sellegipoolest rahuldas kohus prokuröri taotluse ning kaebaja kohtueelset kinnipidamist pikendati 25 päeva võrra.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse, milles taotles EIÕK artikli 5 lõike 1 rikkumise tuvastamist leides, et tema õigust vabadusele oli rikutud.

EIK seisukohad

EIK leidis, et prokuröri taotluse rahuldamine, milles taotleti kaebaja kinnipidamise pikendamist, oli vastuolus siseriikliku õigusega ning selle tulemusena otsustatud kinnipidamine ei olnud siseriikliku õiguse alusel seaduslik.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lõike 1 rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 4 500 eurot ning kulude katteks 1 305 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 6 – ÕIGUS ÕIGLASELE KOHTUMENETLUSELE

Valitsus vastutab munitsipaaläriühingu võlgade eest, kui munitsipaaläriühing on võimudega institutsionaalselt ja töökorralduslikult seotud.

Inderkiny vs Venemaa, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 10535/09

Asjaolud

Asjas on neli kaebajat, kes moodustavad perekonna. Siseriiklik kohus tegi 26.04.2004 otsuse, milles kohustas muuhulgas riigile kuuluva äriühingu juhatust eraldama kaebajatele sobivat eluruumi ning hoidma neid samal ajal majutust ootavate isikute nimekirjas. Nimetatud otsus jõustus 11.05.2004, kuid on endiselt täitmata.

Kaebajad esitasid EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1, artikli 13 ning 1. protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses nende kasuks langetatud siseriikliku kohtuotsuse mittetäitmisega ning siseriiklikus õiguses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK seisukohad

EIK tuvastas, et riik vastutas EIÕK alusel võlgnikuks oleva äriühingu võlgade eest. Et siseriiklikud võimud ei olnud suutnud kohtuotsust enam kui viie aasta jooksul täita, takistasid nad kaebajatel saamast seda, mille saamist võisid nad mõistlikult eeldada. EIK on käesoleva asjaga sarnastes küsimustes tuvastanud EIÕK artikli 6 ja 1. protokolli artikli 1 rikkumisi.

Mis puudutas kättesaadavaid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, siis on EIK asjas Liseytseva ja Maslov vs Venemaa (nr 39483/05 and 40527/10, 09.10.2014) tuvastanud sarnastes olukordades, et kaebajatel puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid kohtuotsuste täitmiseks või väidetavate rikkumiste eest hüvitise saamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1, EIÕK artikli 13 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumine seoses siseriikliku kohtu lõpliku ja siduva kaebajate kasuks langetatud otsuse mittetäitmisega ning tõhusate õiguskaitsevahendite puudumisega;

2. EIK määras, et Venemaa peab kolme kuu jooksul asjakohaste vahenditega tagama 26.04.2004 otsuse täitmise. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 000 eurot ning kulude katteks 424 eurot.

-----

Tsiviilkohtumenetlus kestusega 7 aastat ja 1 kuu ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Dimitrijević vs Montenegro, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 17016/16

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks seoses tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestusega. Tsiviilkohtumenetlus puudutas erinevaid lepingulisi küsimusi. Menetlus kestis 7 aastat ja 1 kuu kolmes kohtuastmes.

EIK seisukohad

EIK hinnangul ei selgitanud menetluse kestust asja keerukus ega kaebaja käitumine. Valitsus ei olnud esitanud viivituse selgitamiseks mingeid põhjendusi ega esitanud selles küsimuses omapoolseid seisukohti. Seega, võttes arvesse EIK-le esitatud materjali ning EIK asjakohase kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas oli õigustuse puudumisel kohtumenetluse kestus ülemäärane ega olnud kooskõlas „mõistliku aja“ nõudega.

Resolutsioon

EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses Türgi ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega tulenevalt selle koosseisust.

Kaya vs Türgi, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 332/13

Asjaolud

Kaebaja, kes oli sõjaväeohvitser, vabastati augustis 1989 teenistusest. Pärast 2011. aastal uue seaduse vastuvõtmist taotles kaebaja kaitseministeeriumilt aprillis 2011 enda teenistusse ennistamist. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja esitas augustis 2011 kaebuse ülemsõjaväehalduskohtule ning taotles kaitseministeeriumi otsuse tühistamist. Ülemsõjaväehalduskohus jättis aprillis 2012 kaebaja kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et talle ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega sõjaväekohtu koosseisu.

Çulhaoğlu vs Türgi, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 38958/12

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat, kes alustasid pärast nende sugulase kohustusliku ajateenistuse kestel aset leidnud surma ülemsõjaväehalduskohtus menetlust hüvitise saamiseks. Ülemsõjaväehalduskohus, mille koosseisu kuulus viis liiget (sh kolm sõjaväekohtunikku ja kaks sõjaväeohvitseri), jättis kaebuse rahuldamata.

Kaebajad esitasid EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et neile ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot ning kulude katteks 1 000 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega Türgi ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu.

Yumuşak jt vs Türgi, kohtuotsus 12.12.2017, avaldused nr 54957/09; 14242/10; 22161/10; 53804/11

Asjaolud

Asjas on neli kaebajat, kes olid sõjakoolide kadetid või ohvitserid kaitseväes. Kaebajad visati koolidest välja või nende töölepingud lõpetati. Kõik kaebajad esitasid nimetatud otsuste tühistamiseks kaebused ülemsõjaväehalduskohtule, mis jättis kaebajate kaebused rahuldamata.

Kaebajad esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et neile ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

EIK märkis, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks kõikidele kaebajatele 1 500 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses sõjaväeohvitseride kuulumisega Türgi ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu.

Kılıç vs Türgi, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 46227/11

Asjaolud

Asjas on kaks kaebajat, kes alustasid pärast nende poja ajateenistuses aset leidnud surma ülemsõjaväehalduskohtus menetlust hüvitise saamiseks. Ülemsõjaväehalduskohus, mille koosseisu kuulus viis liiget, jättis kaebuse rahuldamata.

Kaebajad esitasid EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et neile ei tagatud õiglast kohtumenetlust sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kuna ülemsõjaväehalduskohtu koosseisu kuulusid ka kaks sõjaväeohvitseri, kes kuulusid sõjaväelisesse hierarhiasse ning kellel puudusid samasugused tagatised nagu teistel sõjaväekohtunikel.

EIK seisukohad

Seoses sisuliste küsimustega märkis EIK, et on uurinud sarnast kaebust asjas Tanışma vs Türgi (nr 32219/05, 17.11.2015), milles EIK tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise. Puudus põhjus jõuda erinevale järeldusele.

Kaebajad ei olnud õiglase hüvituse nõuet esitanud.

Resolutsioon

EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemsõjaväehalduskohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumisega.

-----

Türgi õigusabisüsteem ei suuda pakkuda isikutele olulisi tagatisi kaitseks omavoli eest.

Dik vs Türgi, kohtuotsus 12.12.2017, avaldus nr 24536/09

Asjaolud

Kaebaja esitas hüvitiste komisjonile taotluse, milles taotles kahju hüvitamist seoses oma külast sunnitud evakueerimisega. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja alustas menetlust halduskohtus, milles taotles nimetatud otsuse tühistamist. Kaebaja esitas dokumendid, mis kinnitasid tema halba majanduslikku olukorda, ning taotles kohtulõivude tasumiseks õigusabi. Halduskohus jättis kaebaja õigusabi taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja ei tasunud kohtulõive, otsustas kohus menetluse lõpetada.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks väites, et ta puudus juurdepääs kohtule, kuna halduskohus oli keeldunud andma talle kohtulõivude tasumiseks õigusabi.

EIK seisukohad

EIK märkis, et kaebaja pidi tasuma umbes 330 euro suurused kohtulõivud sellal, kui faktiliste asjaolude esinemise ajal oli kuine miinimumpalk umbes 185 eurot. EIK on varasemalt sarnaseid kaebuseid uurinud ning on tuvastanud EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise muuhulgas sellel alusel, et Türgi õigusabisüsteem ei suuda pakkuda isikutele olulisi tagatisi kaitseks omavoli eest. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. EIK osundas sellega seoses, et kaebaja õigusabi taotluse rahuldamata jätmine jättis ta ilma võimalusest, et kohus oleks tema asja läbi vaadanud. Eeltoodust tulenevalt järeldas EIK, et antud asjas oli kaebaja juurdepääsuõigust kohtule ebaproportsionaalselt piiratud.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning kulude katteks 500 eurot.

-----

EIK tuvastas, et tsiviilkohtumenetlused kestustega 7 aastat ja 2 kuud kuni 9 aastat ja 4 kuud ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Gavrilă jt vs Rumeenia, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 27514/04; 34573/09; 28090/10

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat, kes esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks seoses tsiviilkohtumenetluste ebamõistlike kestustega. Kohtumenetluste kestused: 7 aastat ja 2 kuud – 9 aastat ja 4 kuud. Kohtuastmeid: 2 – 3.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Vlad jt vs Rumeenia (nr 40756/06; 41508/07; 50806/07, 26.11.2013) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas olid kohtumenetluste kestused ülemäärased ega olnud kooskõlas „mõistliku aja“ nõudega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses ülemääraste tsiviilkohtumenetluste kestustega;

2. EIK määras ühele kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 900 eurot ning kulude katteks 245 eurot.

-----

Tsiviilkohtumenetlus kestusega 10 aastat ja 8 kuud ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Balogh vs Ungari, kohtuotsus 14.12.2017, avaldus nr 80104/12

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks seoses tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestusega. Kaebaja algatatud tsiviilkohtumenetlus puudutas abieluvara jagamist ja sellega seonduvaid küsimusi. Menetlus kestis 10 aastat ja 8 kuud kolmes kohtuastmes.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gazsó vs Ungari (nr 48322/12, 06.07.2015) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas oli kohtumenetluse kestus ülemäärane ega olnud kooskõlas „mõistliku aja“ nõudega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine seoses tsiviilkohtumenetluse ülemäärase kestusega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot.

-----

Võimud ei teinud kõiki vajalikke püüdlusi kaebajate kasuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste täies ulatuses ning õigeaegseks täitmiseks, rikkudes seeläbi EIÕK artikli 6 lõiget 1.

Artyushkova jt vs Venemaa, kohtuotsus 14.12.2017, avaldused nr 20435/09; 8854/10; 11703/10; 16381/10; 16410/10; 62865/10; 7016/12; 28538/13

Asjaolud

Kaheksa kaebajat esitasid EIK-le avaldused EIÕK artikli 6 lõike 1, EIÕK artikli 13 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses kaebajate kasuks langetatud siseriiklike kohtuotsuste mittetäitmisega või täitmisega viivitamisega. Kohtuvaidlused puudutasid kaebajate vaidlusi erinevate kohalike omavalitsuste võimudega või riigivõimudega.

EIK seisukohad

EIK on juhtivas asjas Gerasimov jt vs Venemaa (nr 29920/05 jt, 01.07.2014) tuvastanud rikkumise käesoleva asjaga sarnastes küsimustes. Võttes arvesse kaebajate kasuks kohtute poolt määratud hüvitised, leidis EIK, et kaebajatel oli nimetatud otsustest tulenevalt „legitiimne ootus“ varalise hüve saamiseks, mis oli käsitletav „omandina“ EIÕK 1. protokolli artikli 1 mõttes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele võrreldes asjaga Gerasimov jt vs Venemaa. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et antud asjas ei teinud võimud kõiki vajalikke püüdlusi kaebajate kasuks langetatud kohtuotsuste täies ulatuses ning õigeaegseks täitmiseks. Sellest tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumine seoses siseriiklike kohtuotsuste mittetäitmisega või täitmisega viivitamisega;

2. Venemaa peab kolme kuu jooksul kohaste vahenditega tagama täitmise ootel olevate siseriiklike kohtuotsuste täitmise;

3. EIK määras kaebajatele summad vahemikus 600 – 6 000 eurot.