Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid - 18. - 24. detsember 2017

 

Uudise kuupäev:
  19.01.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

EIÕK ARTIKKEL 2 – ÕIGUS ELULE 

Suurkoda tuvastas, et väidetava tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse tõttu saabunud patsiendi surma kaasuses ei olnud EIÕK artiklit 2 sisulisest aspektist rikutud, kuid võimude suutmatus viia nimetatud surma osas läbi piisav ja õigeaegne uurimine tõi kaasa EIÕK artikli 2 rikkumise menetluslikust aspektist.

Lopes de Sousa Fernandes vs Portugal, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 56080/13

Suurkoja otsus

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le kaebuse, milles väitis EIÕK artiklile 2 tuginedes, et tema abikaasa oli surnud haiglast saadud nakkuse, hoolimatuse ning tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse tõttu. Kaebaja väitis ka, et distsiplinaar-, tsiviil- ja kriminaalvõimud, mille poole oli ta pöördunud, ei olnud suutnud selgitada välja tema abikaasa tervisliku olukorra äkilise halvenemise täpset põhjust. Samuti kurtis kaebaja siseriikliku menetluse kestuse ja tulemuse üle.

15.12.2015 Kohtukoja otsus

Kohtukoda tuvastas oma 15.12.2015 otsuses häältega 5:2 EIÕK artikli 2 (õigus elule) rikkumise sisulisest aspektist ning ühehäälselt EIÕK artikli 2 rikkumise menetluslikust aspektist.

Suurkoja seisukohad

(a) Sisuline aspekt:

EIK leidis faktide põhjal, et kaasus puudutas tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse väiteid, mis tähendas, et Portugali sisulised positiivsed kohustused piirdusid kohase regulatiivse raamistiku sisse seadmisega, millega kohustataks nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke haiglaid võtma patsientide elude kaitseks kasutusele kohased meetmed. Võttes arvesse Portugali siseriiklikus õiguses ja praktikas sisalduvad üksikasjalikud reeglid ja standardid, leidis Suurkoda, et asjakohane regulatiivne raamistik ei sisaldanud puudujääke, mis oleksid puudutanud riigi kohustust kaitsta kaebaja abikaasa õigust elule.

(b) Menetluslik aspekt:

Suurkoda leidis, et antud asjas oli kõigi kolme siseriikliku menetluse (nii distsiplinaar-, kriminaal- kui ka tsiviilmenetluse) kestused ebamõistlikud. Lisaks ei viinud siseriiklikud kohtud Suurkoja hinnangul läbi asja põhjalikku uurimist. Siseriiklikud kohtud teostasid selle asemel üldise uurimise ning lähenesid sündmuste ahelale kui meditsiiniliste sündmuste järgnevusele ilma, et nad oleksid pööranud tähelepanu sellele, kuidas need sündmused võisid üksteist mõjutada.

Kokkuvõttes leidis EIK, et ehkki siseriiklikele võimudele oli esitatud vaieldav väide tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse kohta, mis tõi kaasa kaebaja abikaasa surma, ei olnud siseriikliku süsteemi vastus tervikuna kohane ega õigeaegne nagu nõuab riigi EIÕK artiklist 2 tulenev kohustus.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklit 2 ei ole sisulisest aspektist rikutud (häältega 15:2);

2. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist;

3. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 23 000 eurot (häältega 15:2).

Eriarvamused

Asjas esitati kaks eriarvamust. Eriarvamused esitanud kohtunike hinnangul esines asjas ka EIÕK artikli 2 rikkumine sisulisest aspektist.

-----

Kristlaseks hakanud isiku väljasaatmine Iraani ei tooks kaasa EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumist.

A. vs Šveits, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 60342/16

Asjaolud

Kaebaja saabus 2009. aastal Šveitsi ning taotles varjupaika. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Seejärel esitas kaebaja taotluse, et tema varjupaigataotlus vaadataks uuesti läbi, ning taotluse ajutiseks varjupaigaks väites muuhulgas, et ta oli Šveitsis viibides hakanud kristlaseks ning seetõttu satuks ta tagasipöördumisel Iraani ohtu, kuna Iraan kohaldas usust taganemise kuriteo eest surmanuhtlust. Kaebaja nõuded jäeti rahuldamata põhjendusel, et isik seisaks silmitsi reaalse väärkohtlemise ohuga tema naasmisel Iraani siis, kui ta on Šveitsis ristiusku praktiseerinud viisil, et see on väljastpoolt nähtav.

EIK seisukohad

EIÕK artiklid 2 ja 3

Antud asjas olid siseriiklikud võimud kaebajat isiklikult küsitlenud seoses tema kristalseks hakkamisega. Kaebaja nõuet oli lahendatud kahes kohtuastmes kahes kohtumenetluses. Puudusid viited sellele, et nimetatud menetlustes oleks tehtud vigu. Võttes arvesse siseriiklike võimude poolt esitatud põhjendused ning aruanded, mis puudutasid kristlasteks hakanud isikute olukorda Iraanis, samuti uute tõendite või väidete puudumise, puudusid EIK hinnangul alusel leidmaks, et siseriiklike võimude antud hinnang ei olnud õige.

Resolutsioon

1. Kaebaja väljasaatmine Iraani ei tooks kaasa EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumist;

2. EIK osundas Kohtureeglite reegli nr 39 alusel valitsusele, et menetluse kohase läbiviimise huvides oleks see, kui kaebajat ei saadetaks välja enne, kui käesolev otsus muutub lõplikuks või kuni edasise korralduseni.

-----

Kreekas toimunud Albaania kodaniku tapmise uurimisel eirati EIÕK artiklist 2 tulenevaid menetlusnõudeid.

Gjikondi jt vs Kreeka, kohtuotsus 21.12.2017, avaldus nr 17249/10

Asjaolud

Asjas on kolm Albaania kodanikust kaebajat, kes on Luan Berdellima vanemad ja õde. Kaebajate sugulane, kes oli samuti albaanlane, tapeti 2004. aastal Ateena kesklinnas tundmatuks jäänud isiku poolt.

EIK seisukohad

EIK leidis, et kaebajad ei olnud nende sugulase surma uurimisse EIÕK artikli 2 menetluslikust aspektist tulenevas määras kaasatud. EIK hinnangul ei olnud võimud asja piisava hoolsusega uurinud ning rassistliku motiivi küsimus oli jäänud lahendamata. Seetõttu tuvastas EIK EIÕK artikli 2 rikkumise.

EIK hinnangul puudusid tõendid, mille alusel oleks EIK saanud järeldada, et riik ei oleks täitnud oma EIÕK artiklist 34 tulenevaid kohustusi.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist;

2. Riik ei olnud jätnud täitmata oma EIÕK artiklist 34 tulenevaid kohustusi;

3. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks igale kaebajale 13 000 eurot ning kulude katteks kaebajatele ühiselt 2 000 eurot.

-----

EIK leidis, et kaasuses, kus isik oli surnud politseijaoskonnas saadud vigastuste tagajärjel, oli rikutud EIÕK artiklit 2 nii sisulisest kui ka menetluslikust aspektist.

Khayrullina vs Venemaa, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 29729/09

Asjaolud

Käesolev kaasus puudutas kaebaja väidet, mille kohaselt oli politsei tema abikaasat väärkohelnud ajal, kui teda küsitleti tunnistajana mõrva uurimises. Kaebaja sõnul suri tema abikaasa selle tõttu kolm kuud hiljem.

EIK seisukohad

EIK hinnangul tõid käesoleva asja kontekst ja kaebaja väited kaasa „usutava“ kaebuse, mistõttu tuli EIÕK artiklist 2 tuleneva menetlusliku kohustuse täitmiseks viia asjas läbi uurimine. EIK tuvastas viivitusi nii kriminaaluurimise alustamisel kui ka selle läbiviimisel. Lisaks osundas EIK paljudele uurimises esinenud puudustele ja tegemata jätmistele. EIK-le ei olnud esitatud veenvaid tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et Venemaa võimud võtsid tarvitusele piisavad meetmed sündmusega seotud tõendite kogumiseks ning tõendite kadumise (ohvri jakk) uurimiseks. Lisaks ei viidanud midagi sellele, et võimud oleksid püüdnud koguda ja uurida muid asitõendeid. Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 2 rikkumise menetluslikust aspektist.

EIK märkis, et asjas oli vähe otseseid tõendeid, mis oleksid kinnitanud kaebaja abikaasa väärkohtlemist politseinike poolt. Sõltumatuna nimetatud puudujääkidest oli siiski ilmne, et kaebaja abikaasat peeti politseijaoskonnas ebaseaduslikult kinni ning et ta suri vigastuste tõttu, mille ta oli saanud politseijaoskonnas viibides ning mille osas ei ole esitatud mingeid veenvaid selgitusi. Seetõttu järeldas EIK, et esinesid piisavad asjaolud tuvastamaks riigi vastutus EIÕK artikli 2 sisulise aspekti alusel.

EIK leidis, et kaebaja abikaasalt oli võetud vabadus kogu õhtu vältel. Asja toimikus, sh siseriiklike kohtute otsustes ja valitsuse EIK-le esitatud seisukohtades, ei selgitatud Venemaa õigusest tulenevat õiguslikku alust, mis oli kannatanu politseijaoskonda viimise aluseks. EIK järeldas, et kaebaja abikaasalt oli võetud vabadus EIÕK artikli 5 lõiget 1 rikkudes.

EIK leidis, et kaebajal, kes ei olnud väidetava EIÕK artikli 5 rikkumise otsene ohver, oli õigus esitada EIÕK artikli 5 lõike 5 alusel kaebus seoses surnud ohvrilt vabaduse võtmisega, s.o kaebus oli ratione personae vastuvõetav. Kuna EIK oli tuvastanud asjas EIÕK artikli 5 lõike 1 rikkumise ning tsiviilkohus oli sõnaselgelt keeldunud kaebaja hüvitise nõuet lahendamast osas, mis puudutas tema surnud abikaasa politseijaoskonda viimise ja seal kinnipidamise õigusvastasust, tuvastas EIK EIÕK artikli 5 lõike 5 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 2 rikkumine sisulisest aspektist;

2. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist;

3. EIÕK artikli 5 lõike 1 rikkumine;

4. EIÕK artikli 5 lõike 5 rikkumine;

5. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 43 000 eurot, varalise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning kulude katteks 2 000 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 3 – PIINAMISE KEELAMINE

Asjas ei viidud politseipoolse väärkohtlemise usutavate väidete osas läbi tõhusat uurimist.

Krsmanović vs Serbia, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 19796/14

Asjaolud

Käesolev kaasus puudutas kaebaja väärkohtlemise väite uurimist. Kaebaja väitis, et teda väärkoheldi tema vahistamise ja vahi all pidamise ajal, mis toimus laiaulatusliku politseioperatsiooni kontekstis pärast 2003. aastal aset leidnud Serbia peaministri, Zoran Đinđić’i, tapmist ning Serbia valitsuse poolt riigis erakorralise seisukorra välja kuulutamist.

EIK menetluses tugines kaebaja peaasjalikult EIÕK artiklile 3 (ebainimliku või alandava kohtlemise keeld) väites, et võimud ei viinud tema väärkohtlemise väidete osas läbi tõhusat uurimist.

EIK seisukohad

EIK hinnangul õigustasid kaebaja ja tema ema poolt esitatud kaebused, meditsiinilised tõendid ning video, millelt nähtusid kaebaja näol olevad silmnähtavad muljumishaavad, EIÕK artikli 3 mõttes „usutava väite“ olemasolu selles osas, et kaebajat oli vahistamise ja kinnipidamise ajal väärkoheldud. Seega lasus Serbia võimudel kohustus viia läbi tõhus uurimine.

EIK leidis, et antud asjas ei viidud läbi tõhusat uurimist. EIK märkis esmalt, et asjas kolme erineva organi poolt läbi viidud uurimised piirdusid sündmuses osalenud mitme politseiniku küsitlemisega. Kaebajal ega tema emal ei võimaldatud nimetatud uurimistest tõhusalt osa võtta ega politseinikke küsitleda ja nende väiteid kinnitada. Kaebaja väidetele omistati vähe tähelepanu, ehkki neid väiteid kinnitas arstitõend. Võimud ei suutnud tuvastada sündmusest osa võtnud isikuid. Asjaolu, et kaebaja väärkohtlemise osas ei tehtud kindlaks ühtki võimalikku pealtnägijat, oli iseenesest märkimisväärne puudujääk. EIK leidis, et uurimisasutused pidanuksid küsitlema teisi isikuid, kes viibisid kaebaja vahistamise juures või kinnipidamisasutuses ning kinnitama kaebaja väiteid küsitletud isikute väidetega. EIK lisas, et kõik kolm uurimist viidi läbi politseinike poolt, kes olid uurimise all olevate politseinikega samas käsuliinis. Viimaks osundas EIK, et asjaolu, et riigi poolt läbi viidud uurimised ei suutnud isegi tuvastada politseinikke, kes olid kaebajat väärkohelnud – ehkki kaebaja väärkohtlemine politsei kontrolli all viibides oli tõendatud – kinnitas EIK kahtlusi seoses uurimise tõhususega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 4 000 eurot ning kulude katteks 4 200 eurot.

-----

EIK ei olnud veendunud, et kinnipidamise üldised tingimused ning kaebajatele osutatud arstiabi põhjustasid neile raskuseid või kannatusi, mille intensiivsus oleks ületanud kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste taseme, või et kaebajate tervist ja heaolu ei kaitstud kohaselt, võttes arvesse vangistuse praktilised piirangud.

Yanez Pinon jt vs Malta, kohtuotsus 19.12.2017, avaldused nr 71645/13; 7143/14; 20342/15

Asjaolud

Käesolev kaasus kolme kaebaja kaebust seoses Maltal asuvas Corradino karistusasutuses esinenud kinnipidamistingimustega ning kaebajate juurdepääsuga arstiabile.

EIK seisukohad

EIK hindas kurdetavaid faktoreid tervikuna ning võttis arvesse asjaolu, et kinnipeetavad võisid vabalt ringi liikuda ning neil oli juurdepääs võimlemisaiale ja muudele puhkamisvõimalustele enam kui kümnel tunnil päevas. Selline soodne olukord tuli kaebajate kinnipidamistingimusi hinnates arvesse võtta. EIK lisas, et ka kambrites ei esinenud äärmuslikke tingimusi, kuna kõik kaebajad viibisid umbes üheksa ruutmeetri suurustes kambrites, neil olid individuaalsed magamisasemed ja asjakohased lisad.

EIK märkis lisaks, et valitsuse esitatud andmetest nähtus, et kaebajatel ei olnud selliseid terviseprobleeme, mis oleks teinud nende kinnipidamise koormavamaks. Ka ei nähtunud, et kaebajate kehaline või vaimne tervis oleks kinnipidamise vältel tegelikult halvenenud. Kaebajad käisid seoses enamlevinud terviseprobleemidega regulaarselt arstide juures ning neile osutati asjakohast arstiabi.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud EIK veendunud, et kinnipidamise üldised tingimused ning kaebajatele osutatud arstiabi põhjustasid neile raskuseid või kannatusi, mille intensiivsus oleks ületanud kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste taseme, või et kaebajate tervist ja heaolu ei kaitstud kohaselt, võttes arvesse vangistuse praktilised piirangud.

Resolutsioon (häältega 4:3)

EIÕK artiklit 3 ei ole rikutud.

Eriarvamus

Kolm kohtunikku esitasid ühise eriarvamuse, milles leidsid, et kaebajate kinnipidamistingimused, võttes arvesse nende kumulatiivse toime, tõid EIÕK artikli 3 mõttes kaasa alandava kohtlemise.



EIÕK ARTIKKEL 6 – ÕIGUS ÕIGLASELE KOHTUMENETLUSELE

EIK tuvastas, et tsiviilkohtumenetlus tööõiguse vaidluses kestusega 9 aastat ja 3 kuud ei vastanud mõistliku menetlusaja nõudele.

Milovanović vs Serbia, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 19222/16

Asjaolud

Kaebaja esitas augustis 2002 koos ühe oma kolleegiga hagi tööandja vastu, milles nad nõudsid saamata jäänud palga ja muude tööhõivega seotud hüvede väljamõistmist. Aprillis 2013 tegi apellatsioonikohus asjas lõpliku otsuse ning hagejad said apellatsioonikohtu otsuse kätte juunis 2013.

Konstitutsioonikohtu detsembri 2015 otsuses leiti, et hagejate õigust menetlusele mõistliku aja kestel oli rikutud. Konstitutsioonikohus määras kummalegi hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 800 eurot.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku kestusega tsiviilkohtumenetlusega.

EIK seisukohad

EIK märkis, et menetlus kestis enam kui 9 aastat ja 3 kuud kahes kohtuastmes.

Valitsus väitis, et kaebaja ei saanud end enam väidetava rikkumise ohvriks olevat, kuna konstitutsioonikohus oli kaebaja õiguse rikkumise tuvastanud ning määranud selle eest mittevaralise kahju hüvitise. Asja materjalide ja kõnealuse menetluse konkreetseid asjaolusid arvestades leidis EIK, et kaebajale konstitutsioonikohtu poolt määratud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei olnud piisav ega ole seega käsitletav kohase hüvitisena. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja kaotanud EIÕK artikli 34 mõttes ohvri staatust.

Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes eelkõige leiust, mille kohaselt esines kaebajal ohvri staatus, järeldas EIK, et antud asjas oli kõnealuse menetluse kestus ülemäärane ega olnud kooskõlas „mõistliku aja“ nõudega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 100 eurot.

-----

EIK tuvastas EIÕK artikli 6 ning EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumise seoses lõplike siseriiklike kohtuotsuste täitmisel esinenud viivitustega.

Mandić ja Popović vs Bosnia ja Hertsegoviina, kohtuotsus 19.12.2017, avaldused nr 73944/13; 78987/13

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat. Siseriiklik kohus tegi oktoobris 2008 ja mais 2009 otsused, mis jõustusid vastavat veebruaris 2009 ja oktoobris 2009, millega kohustas Serblaste Vabariiki (Bosnia ja Hertsegoviina üksus) maksma kaebajatele konkreetsed summad. Ühe avalduse esitanud kaebaja osas täideti kohtuotsus juulis 2014 ning teise avalduse esitanud kaebajate osas detsembris 2015.

Kaebajad esitasid novembris 2013 EIK-le avaldused, milles väitsid, et lõplike ja täidetavate siseriiklike kohtuotsuste täitmisega viivitamine rikkus nende EIÕK artiklist 6 ja EIÕK 1. protokolli artiklist 1 tulenevaid õiguseid.

EIK seisukohad

EIK on oma varasemas praktikas tuvastanud EIÕK artikli 6 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumisi käesoleva asjaga sarnastes kaasustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes aluseks EIK teemakohase kohtupraktika ning asjaolu, et käesolevas asjas ei olnud lõplikke kohtuotsuseid täidetud enam kui viie aasta ja ühe kuu ning enam kui viie aasta ja kaheksa kuu pikkustel perioodidel, leidis EIK, et käesolevas asjas oli rikutud EIÕK artikli 6 lõiget 1 ja EIÕK 1. protokolli artiklit 1.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 ning EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumine seoses lõplike siseriiklike kohtuotsuste täitmisel esinenud viivitustega;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks avalduse kohta 1 000 eurot.

-----

Seeläbi, et siseriiklikud võimud ei suutnud üle kümne aasta täita kaebaja kasuks langetatud täidetavat kohtuotsust, halvasid siseriiklikud võimud kaebaja kohtule juurdepääsuõiguse olemust ning takistasid tal saada raha, mille saamist võis ta mõistlikult eeldada.

Sashchenko vs Venemaa, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 50877/06

Asjaolud

Sõjaväekohus tegi 26.10.2002 otsuse, milles kohustas muuhulgas vastutajaks olevat sõjaväeinstituuti arvutama ümber kaebaja teenistuse kestuse. Sõjaväekohus mõistis kaebaja kasuks välja ka lisatoetused ja maksed teatud perioodide eest. Otsus jõustus 05.11.2002.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse, milles kurtis 25.10.2002 kohtuotsuse mittetäitmise üle. EIK hinnangul tuli kaebust uurida EIÕK artikli 6 lõike 1 ja 1. protokolli artikli 1 alusel.

EIK seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud EIÕK artikli 6 lõike 1 ja 1. protokolli artikli 1 rikkumisi käesoleva asjaga sarnastes kaasustes. Puudus alus jõuda erinevale järeldusele. Seega, võttes arvesse EIK kohtupraktika, leidis EIK, et seeläbi, et siseriiklikud võimud ei suutnud üle kümne aasta täita kaebaja kasuks langetatud täidetavat kohtuotsust, halvasid siseriiklikud võimud kaebaja kohtule juurdepääsuõiguse olemust ning takistasid tal saada raha, mille saamist võis ta mõistlikult eeldada.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõike 1 ja EIÕK 1. protokolli artikli 1 rikkumine;

2. EIK määras varalise kahju hüvitamiseks 11 576 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 6 000 eurot ning kulude katteks 120 eurot.

-----

EIK leidis, et siseriiklikud võimud ei olnud tõendanud, et nad olid teinud mõistliku katse kaebaja kohaselt istungile kutsumiseks.

Pleshchinskiy vs Venemaa, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 37/06

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le avalduse, milles taotles muuhulgas EIÕK artikli 6 rikkumise tuvastamist, kuna siseriiklikud võimud ei olnud teada korrakohaselt teavitanud tema kinnipidamistingimusi puudutavas tsiviilkohtumenetluses toimunud apellatsioonikohtu istungi kuupäevast ja kohast.

EIK seisukohad

Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kohtukutsed ei olnud kaebajani jõudnud ning siseriiklikud kohtud ei olnud uurinud, kas kaebaja oli teavituse kohaselt kätte saanud. Selline uurimine oleks võimaldanud kohtutel otsustada asja arutamise edasi lükkamine, kuni pooli oli kohtuistungist kohaselt teavitatud. Selle asemel asus apellatsioonikohus kaebaja apellatsioonkaebust sisuliselt uurima ning jättis selle kaebaja osavõtuta rahuldamata.

EIK järeldas, et siseriiklikud võimud ei olnud tõendanud, et nad olid teinud mõistliku katse kaebaja kohaselt istungile kutsumiseks. Seetõttu leidis EIK, et kaebaja puudumine apellatsioonikohtus toimunud istungist tulenes kohtu suutmatusest kaebajat nimetatud istungi ajast ja kohast korrakohaselt teavitada. Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise seoses võimude suutmatusega tagada kaebajale kohane võimalus oma seisukohtade tõhusaks esitamiseks apellatsioonikohtus.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot.br />
-----

EIK leidis, et kaasuse asjaolud nõudsid, et siseriiklikud kohtud oleksid andnud kaebajale võimaluse küsitleda ise või lasta küsitleda ühte või rohkemat tunnistajat, kelle kohale kutsumist oli kaebaja taotlenud.

Kuveydar vs Türgi, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 12047/05

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 6 lõigete 1 ja 3 (d) rikkumise tuvastamiseks väites muuhulgas, et tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetlus oli olnud ebaõiglane, kuna tema tunnistajate väljakutsumise taotlus oli jäetud rahuldamata.

EIK seisukohad

Ehkki asja toimikust ei ilmnenud, kas kaebaja oli tunnistajate ülekuulamise taotlust kohaselt põhjendanud, siis märkis EIK, et kaebajal puudus advokaat, mistõttu ei olnud tal võimalik kasutada õigusabi, kui ta taotles kahe tunnistaja väljakutsumist kriminaalmenetluses, kus tema vastu oli esitatud tõsised süüdistused ning kus teda ähvardas range karistus. EIK osundas, et prokurör oli pidanud ühe isiku, kelle väljakutsumist oli kaebaja taotlenud, osalust sündmustes piisavalt oluliseks (viidates talle nii süüdistusaktis kui ka kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades), mistõttu pidanuks siseriiklik kohus hindama kaebaja taotlust nimetatud isiku ülekuulamiseks, käsitledes tema tunnistuse potentsiaalseid mõjusid, ning pidanuks esitama põhjendused tema tunnistajana ülekuulamata jätmiseks. Siseriiklik kohus jättis aga kaebaja taotluse rahuldamata nentides vaid, et kaebaja taotluses toodud tunnistajate ülekuulamine ei omaks menetluse tulemusele mingit mõju. Ka kassatsioonikohus ei võtnud selles osas kaebaja väiteid arvesse.

Ehkki EIK ei saanud spekuleerida seda, millises ulatuses oleks nimetatud kahe tunnistaja ülekuulamine kaitse positsioone tugevdanud, selgitas EIK, et kogu kohtumenetluse ajal peab süüdistuse ja kaitse vahel valitsema võrdsus. Seega nõudsid asja asjaolud, et kaebajale antaks võimalus küsitleda ise või lasta küsitleda ühte või rohkemat tunnistajat, kelle kohale kutsumist oli kaebaja taotlenud. EIK järeldas, et antud asjas olid kaitseõigust mõjutavad piirangud sellised, mis muutsid kriminaalmenetluse ebaõiglaseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lõigete 1 ja 3 (d) rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 11 – KOGUNEMISTE JA ÜHINGUTE MOODUSTAMISE VABADUS

Meeleavaldajate trahvimine ilma kohase kohtuliku kontrolli toimumiseta rikkus nende meelevaldamise õigust.

Öğrü jt vs Türgi, kohtuotsus 19.12.2017, avaldused nr 60087/10; 12461/11; 48219/11

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat, kes võtsid detsembrist 2009 kuni aprillini 2010 osa Adana linnas toimununud rahumeelsetest meeleavaldustest. Seoses sellega, et novembri 2009 kubernerliku määrusega oli piiratud meeleavalduste toimumise kohti, aegu ja läbiviimist, trahviti kaebajaid seoses nimetatud määruse nõuete rikkumisega.

EIK seisukohad

EIk leidis, et siseriiklike kohtute poolt kaebajate trahvide peale esitatud kaebuste menetlus ei olnud EIÕK artikli 11 põhimõtetega kooskõlas. Kohtud ei olnud püüdnud leida tasakaalu võistlevate huvide vahel ning olid piirdunud vaid kaebajate vastu esitatud süüdistuste õigsuse kontrollimisega. Samas oleksid siseriiklikud kohtud pidanud langetama otsuse vaidlusaluse kaebajate meeleavaldamise õigusesse sekkumise proportsionaalsuse osas. EIK leidis ka, et ehkki trahvid olid võrdlemisi leebed, ei saanud järeldada, et kaebajad ei olnud kandnud märkimisväärset kahju, võttes eelkõige arvesse, et kaebajad olid inimõiguste aktivistid, ning demokraatlikus ühiskonnas rahumeelse meeleavaldamise õiguse olulise tähtsuse.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 11 rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine on iseenesest piisav mittevaralise kahju hüvitis – esimese kaebaja (hr Öğrü) ja kolmanda kaebaja (prl Günyeli) osas;

3. EIK määras varalise kahju hüvitamiseks esimesele kaebajale (hr Öğrü) 240 euro ning kolmandale kaebajale (prl Günyeli) 80 eurot.



EIÕK ARTIKKEL 34 – INDIVIDUAALKAEBUSED

Individuaalkaebuste esitamise õiguse tõhusa teostamise seisukohalt on suure tähtsusega, et vangide ja EIK vahelise korrespondentsi suhtes ei kohaldata mingilgi viisil kontrolli, mis võiks takistada vangidel oma asjade EIK-le esitamist.

Peňaranda Soto vs Malta, kohtuotsus 19.12.2017, avaldus nr 16680/14

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 3 (ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld) rikkumise tuvastamiseks seoses Maltal asuvas Corradino karistusasutus esinenud kinnipidamistingimustega ning kinnipidamise ajal esinenud juurdepääsuga arstiabile. Kaebaja väitis ka EIÕK artikli 34 (individuaalkaebused) rikkumist.

EIK seisukohad

EIK ei olnud veendunud, et kinnipidamise üldised tingimused ning kaebajale osutatud arstiabi põhjustasid talle raskuseid või kannatusi, mille intensiivsus oleks ületanud kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste taseme, või et kaebaja tervist ja heaolu ei kaitstud kohaselt, võttes arvesse vangistuse praktilised piirangud. Seetõttu ei olnud EIÕK artiklit 3 rikutud.

EIK märkis et ehkki Malta õigus (vanglaregulatsioon) sätestas, et kaebused rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste organitele tuli esitada konfidentsiaalselt, näis asja toimikust, et vanglavõimud olid lugenud mitmeid kaebaja poolt EIK-le adresseeritud kirju, mida kinnitas vanglatemplite olemasolu. Valitsus ei olnud kommenteerinud nimetatud jälgimismeetmete õiguspärasust. Seega leidis EIK, et Malta ei olnud täitnud EIÕK artiklist 34 tulenevaid kohustusi.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklit 3 ei ole rikutud (häältega 4:3);

2. Malta oli jätnud täitmata EIÕK artiklist 34 tulenevad kohustused;

3. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot.

Eriarvamus

Kolm kohtunikku esitasid ühise eriarvamuse, milles leidsid, et nii kaebaja kumulatiivsed kinnipidamistingimused kui ka kaebajale osutatud arstiabi rikkusid EIK EIÕK artikli 3 kohases pikaajalises kohtupraktikas väljendatud standardeid.