Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 15.- 21. jaanuar 2018

 

Uudise kuupäev :
  22.02.2018
Kohtu tasand :
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik :
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 15.- 21. jaanuar 2018

 

 

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine

 

Kinnipeetud isikul tuleb ruumikitsikuse kaebuses näidata konkreetselt teda puudutav informatsioon

Koureas jt vs Kreeka, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 30030/15

Asjaolud

28 isikut esitasid EIK-ile avalduse seoses kinnipidamistingimustega Greneva Vanglas. Kõik kaebasid artikli 3 alusel ruumikitsikust ning artikli 13 alusel tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist. Üks kaebaja viitas artiklile 3 seoses tema psühholoogilistele probleemidele meditsiinilise abi puudumisega. Üks kaebaja viitas artikli 3 rikkumisele seoses paigutamisega distsiplinaarkambrisse 6-ks kuus. Sama kaebaja viitas ka õiguse haridusele rikkumisele 1.protokolli artikli 2 tähenduses, sest distsiplinaarkambris viibimise ajal ei saanud ta osaleda vanglas pakutaval koolitusel.

EIK-i seisukohad

EIK ei tuvastanud ruumikitsikust, sest kaebajate esitatud informatsiooni alusel ei olnud selge, kuidas igaühte individuaalselt üldine ruumikitsikus mõjutas. Üldist ruumikitsikust tasakaalustasid nõuetekohane toit, hügieenivõimalused jms. Distsiplinaarkambrisse paigutatud kaebajale tagati asjakohane ravi psühholoogiliste probleemide vastu, mistõttu ei olnud vastavas aspektis artikli 3 rikkumist. Kuivõrd aga valitsus ei esitanud informatsiooni konkreetsete tingimuste kohta, siis tuvastas EIK selles osas artikli 3 rikkumise.

Kreeka seadused ei taganud tõhusat õiguskaitsevahendit kinnipidamistingimuste peale kaebamiseks. EIK-il on sellekohane väljakujunenud kohtupraktika Kreeka suhtes. Seetõttu tuvastas EIK artikli 13 rikkumise vaatamata sellele, et sisulist rikkumist kinnipidamistingimuste kohta ei olnud.

Õiguse haridusele rikkumist ei olnud asjas seetõttu, et kaebaja loobus koolitustel osalemisest enda algatusel.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 (üldised kinnipidamistingimused ning kahe kaebaja suhtes meditsiiniküsimused) ning 1.protokolli artikli 2 (ühe kaebaja suhtes) rikkumist;

  2. EIÕK artikli 3 rikkumine ühe kaebaja suhtes seoses paigutamisega distsiplinaarkambrisse ning artikli 13 rikkumine 25 kaebaja suhtes;

  3. Ühele kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot ning igale teisele 2 000 eurot.

----------

Samasooliste isikute seksuaalsuhteid keelava seaduse mittekohaldamise praktika võib välistada isiku väärkohtlemise riski tagasisaatmise korral

I.K. vs Šveits, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta  19.12.2017 , avaldus nr 21417/17

Asjaolud

Kaebaja on Sierra Leone kodanik, kes esitas varjupaiga taotluse põhistamiseks enda homoseksuaalse suunitluse väite. Ta selgitas, et kodumaale tagasisaatmise korral oleks ta väärkohtlemise riskigrupis EIÕK artikli 3 tähenduses. Siseriiklikud ametivõimud viitasid kaebaja väidete ebausaldusväärsusele, sest ta ei suutnud tõendada seotust kodumaa LGBT kogukonnaga. Isegi kui kaebaja on seksuaalsuhetes samasooliste isikutega, ei too see automaatselt kaasa tagakiusamist, sest kuigi Sierra Leones on seksuaalsuhted meeste vahel seadusevastased, ei ole vastavat õigusnormi kohaldatud.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei esitanud siseriiklikele võimuorganitele dokumente, mis kinnitanuks tema väiteid võimaliku tagakiusamise kohta tagasisaatmise korral. Kuigi homoseksuaalsuse väite tõendamine on keeruline, ei tõendanud kaebaja samas ka enda väidetavat kinnipidamist pärast samasooliste isikute meeleavaldust.

Resolutsioon

  1. Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

 

Kinnipeetud isikut ei tule alati kutsuda kohtusse kinnipidamise jätkamise põhjendatuse üle otsustamiseks

Adem Serkan Gündogdu vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 67696/11

Asjaolud

Kaebaja oli ebaseadusliku organisatsiooni juhtliige, kes peeti kinni 2006. aasta septembris. Kohus pikendas korduvalt kohtueelset kinnipidamist, kusjuures kohus ei korraldanud kohtuistungit ning kaebajat välja ei kutsutud. Samuti ei antud talle tutvumiseks prokuröri kirjalikke seisukohti kinnipidamise pikendamise vajalikkuse küsimuses. Mõlemas aspektis esitas kaebaja avalduse EIK-ile EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtul ei ole kohustust viia läbi kohtuistungit ning kutsuda kinnipeetav välja iga kord, kui ta vaatab läbi kinnipidamise põhjendatuse küsimust. Vajadus viia läbi kohtuistung ning isik välja kutsuda sõltub läbivaadatavate küsimuste iseloomust, otsuse tähtsusest kinnipeetud isikule, kas isik oli kohtus kohal vaidlustatud otsuse tegemise ajal, või kas see oleks oluline võistleva menetluse tagamise aspektist.

Kuivõrd kohus ei kutsunud otsuse tegemiseks välja kumbagi osapoolt, st ka mitte prokuratuuri esindajat, ning kuivõrd kaebaja oli kohtus mõned päevad varem, siis ei olnud tema väljakutsumata jätmine EIÕK rikkumine.

Kuivõrd prokuröri seisukohti ei antud tutvumiseks ei kaebajale ega tema kaitsjale, siis oli asjas artikli 5 lg 4 rikkumine.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumist seoses kohtuistungi mittekorraldamise ja kaebaja välja kutsumata jätmisega;

  2. EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine seoses prokuröri seisukohtade tutvumiseks mitte-esitamisega;

  3. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 1 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

 

Võlausaldajal tuleb tegutseda hoolsalt võlanõude täitemenetluses ettevõtte vastu

Ciocodeicá vs Rumeenia, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 27413/09

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustus 2004. aastal kohtulahend, millega talle mõisteti endiselt tööandjalt välja hüvitis. Kaebajal ei õnnestunud kohtulahendit täitemenetluses maksma panna ning 2005. aastal kustutati võlgnik äriregistrist, mistõttu nõuet ei olnud enam võimalik täita. Kohtutäiturid viitasid sellele, et kaebaja ise viivitas täitedokumendi esitamisega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 13, 6 ja 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Lepinguosalisel riigil on kohustus EIÕK artikli 6 alusel korraldada enda õigussüsteem viisil, kus on tagatud jõustunud kohtulahendite täitmine ilma ebamõistlike viivitusteta. Riik vastutab siis, kui ametivõimudel on kohustus tegutseda, kuid nad on jäänud tegevusetuks. Eraõiguslikes suhetes tuleb riigil tegutseda hoolsalt ning aidata võlausaldajat kohtulahendi täitmise menetluses. Artikli 13 alusel tuleb lepinguosalistel riikidel tagada tõhus menetlus argumenteeritavate väidete lahendamiseks ning vajadusel hüvitise määramiseks. Artikli 13 nõudeid võib täita ka erinevate õiguskaitsevahendite koostoime.

EIK on varasemalt lahendanud Rumeenia suhtes analoogilisi kaebuseid. Paljudes lahendites on EIK leidnud, et võlausaldaja ei käitunud ise täitemenetluses vajaliku hoolsusega. Isegi kui sissenõudjal tuleb kanda esialgu täitemenetluse kulud, siis tagab seadus piisavalt võimalusi isiku varalise seisundi arvesse võtmiseks. Käesolevas asjas annab EIK ülevaate erinevatest õiguskaitsevahenditest, mida kaebaja oleks saanud kasutada enda huvide kaitseks.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artiklite 13, 6 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumist.

----------

Täitemenetlus on õiglase õigusemõistmise osa

Gedikli vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 42413/09

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustus kohtulahend 2009. aasta märtsis eraõigusliku isiku vastu. Kohtulahendit ei pööratud täitmisele seetõttu, et kaebaja ei tasunud seadusest tulenevat riigilõivu summas ligikadu 7 400 eurot kohtulahendi koopia saamiseks. Võlasumma koos intressiga on EIK-i kohtulahendi seisuga ligikaudu 193 500 eurot. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses jõustunud kohtulahendi mittetäitmisega.

Valitsus esitas kaebeõiguse kuritarvitamise vastuväite. 2010. aasta juulis tunnistas konstitutsioonikohus põhiseadusvastaseks õigusnormi riigilõivuseaduses, mille tulemusena muutus õiguslik olukord ning kaebajal avanes uus võimalus nõuda kohtulahendi täitmist ilma riigilõivu maksmata.

EIK-i seisukohad

Kaebeõiguse kuritarvitamisega on muuhulgas tegemist siis, kui isik ei edasta EIK-ile uusi asjaolusid. Käesolevas asjas oli kohtulahend täitmata ligikaudu 16 kuu kestel enne konstitutsioonikohtu lahendit, mistõttu on kaebaja jätkuvalt põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis.

Juurdepääsuõigus kohtule oleks illusoorne, kui isikul ei oleks võimalust pöörata tõhusalt täitmisele tema kasuks jõustunud kohtulahend. Täitemenetlus on õiglase õigusemõistmise osa.

Konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusvastaseks kaebajalt riigilõivu tasumist nõudnud õigusnormi põhjendusega, et kohustus maksta riigilõivu täitemenetluse algatamise eeldusena piirab isiku juurdepääsuõigust kohtule. EIK nõustus selle õiguskäsitlusega ning märkis, et kaebajale asetati ebamõistlik koormus. Asjas oli seega artikli 6 lg 1 rikkumine.

Vara 1.protkolli artikli 1 tähenduses on ka täidetav rahaline nõue. Kuivõrd kaebajal ei olnud võimalik pöörata täitmisele varalist nõuet, oli asjas ka 1.protokolli artikli 1 rikkumine,

Kaebaja palus hüvitada 750 000 eurot varalise kahju eest. EIK ei näinud põhjuslikku seost tuvastatud rikkumise ja varalise kahju vahel.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot.

----------

Menetluse poolele tuleb teha kättesaadavaks kõik teise poole esitatud dokumendid

Akbal vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 43190/05

Asjaolud

Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses talle teise menetluseosalise esitatud dokumendi kättesaadavaks tegemata jätmisega.

EIK-i seisukohad

Kõnealune dokument oli kohtumenetluses oluline, sest jättes rahuldamata kaebaja nõude toetus kohus peamiselt just sellele dokumendile. Kuivõrd kaebajale ei teatatud selle dokumendi esitamisest kohtule, siis ei saa ka kaebajale ette heita seda, et ta ei esitanud eraldi taotlust dokumendiga tutvumiseks. Need asjaolud oli piisavad EIÕK rikkumise tuvastamiseks.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine.

----------

Riigile kuuluva ettevõtte likvideerimine ei vabasta riiki vastutusest selle võlgade eest

Gavrilov vs Bulgaaria, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 44452/10

Asjaolud

Kaebaja kasuks mõisteti riigile kuuluvalt haridusasutuselt 2004. aastal välja kahjutasu summas ligikaudu 1 100 eurot. Haridusasutus likvideeriti ning selle asemel moodustati riigile kuuluv aktsiaselts. Kaebajal ei õnnestunud kohtulahendit maksma panna ei ministeeriumi ega aktsiaseltsi vastu. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riigil on kohustus korraldada õigussüsteem viisil, et oleks välistatud ebamõistlikud viivitused jõustunud kohtulahendi täitmisel. Riigile kuuluva ettevõtte likvideerimine ei vabasta riiki vastutusest selle ettevõtte vastu jõustunud kohtulahendi täitmisel. Valitsus ei selgitanud kohtulahendi mittetäitmise põhjuseid.

Varalise kahju hüvitiseks määras EIK kaebajale siseriiklikus kohtumenetluses väljamõistetud summa, millele lisandub intress.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 100 eurot, millele lisandub intress alates 11.02.2003; mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning 500 eurot kulude katteks.

----------

Jõustunud kohtulahend tuleb täita viivitusteta

Delina vs Bulgaaria, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 66742/11

Asjaolud

Sofia linnavalitsus nõustus 2005. aasta detsembris vahetama munitsipaalkorteri kaebajale kuulunud korteriga. Linnapea keeldus lepingut allkirjastamast. Pärast kohtulahendi jõustumist 2010. aasta aprillis, milles kohustati linnapead vahetuslepingut sõlmima, allkirjastati leping 2013. aasta juunis. Kaebaja avaldus EIK-le oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ligikaudu kolmeaastase viivitusega halduskohtu otsuse täitmisel.

EIK-i seisukohad

Valitsus ei esitanud enda seisukohti. EIK on korduvalt leidnud, et jõustunud kohtulahend tuleb täita viivitusteta. Täitemenetluses on lubatud viivitused ainult erandjuhtudel ning ka siis tuleb ametivõimudel leida sobiv lahend.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 800 eurot.

----------

Jõustunud kohtulahendi täitmine on osa õiglasest kohtumenetlusest

Shehova vs Bulgaaria, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 68185/11

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustusid 2005 ja 2006 kohtuotsused, millega talle mõisteti välja varaline kahju seoses ehitustööde teostamisega haridusministeeriumi haldusalas olevale asutusele. Täitedokumente ei olnud võimalik pöörata täitmisele ministeeriumi seisukoha tõttu, et pärast asutuse likvideerimist puudub sellel õigusjärglane. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riigil on kohustus tagada jõustunud kohtulahendite täitmine ilma viivitusteta. Riigiasutuse likvideerimine ei vabasta riiki kohustusest täita selle asutuse vastu jõustunud kohtulahend. EIK-il on vastavas küsimuses ulatuslik kohtupraktika.

Varalise kahju hüvitiseks määras EIK summa, mis kaebajale oli välja mõistetud siseriikliku kohtulahendiga.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 38 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 600 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

Hüvitise nõue seoses ebaõige raviga ei eelda kiirendatud menetlust

Healy vs Iirimaa, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 27291/16

Asjaolud

Kaebajal oli ajukasvaja, mille raviks arst B. soovitas süste. Kaebaja nõustus raviga. Tema seisund halvenes ning ta esitas kahjunõude arst B. ning haigla vastu väites, et andes nõusoleku uueks raviks ei olnud tal piisavalt teavet enda seisundi ja võimalike tüsistuste kohta. Samuti väitis ta arsti hooletust.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK-i seisukohad

Kohtumenetlus kestis 11 aastat ja 9 kuud. Kohtute ülekoormatus kaasustega ei vabanda menetluse venimist. Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Tegemist oli keerulise asjaga, mis iseenesest ei ole piisav menetluse venimise põhjendamiseks. Kaebaja põhjustas ligikaudu 4,5 aastase venimise seoses kohtunõudele mittevastamisega. Selle ajakulu eest riik ei vastuta. Ametivõimude tegevuses ei olnud viivitusi. Hüvitise nõue seoses meditsiinisfääris toimepandud väidetava rikkumisega ei aseta kohtutele kiirendatud menetluse kohustust. Sellele vaatamata tuvastas EIK mõistliku menetlusaja nõude rikkumise artikli 6 lg 1 tähenduses.

EIK on varasemalt leidnud, et kõnealusel ajal ei olnud Iirimaa õigussüsteemis tõhusat õiguskaitsevahendit ebamõistliku menetlusaja vastu.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning 4 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 2 – süütuse presumptsioon

 

Eratelekanalis jõuametkonnalt saadud isiku kinnipidamise salvestise näitamine rikub tema süütuse presumptsiooni

Huseynov vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 3899/08

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtute poolt kohtueelse kinnipidamise ebapiisava põhjendamisega. Kaebaja peeti kinni 24.07.2007 ning tema kohtueelne kinnipidamine lõppes 21.01.2008 seoses süüditunnistamisega esimese astme kohtus. Eratelevisiooni kanalis näidati paar päeva pärast tema kinnipidamist salvestist, mida kaebaja pidas süütuse presumptsiooni rikkumiseks artikli 6 lg 2 tähenduses. Muuhulgas näidati telekanalis, kuidas kaebaja võttis vastu altkäemaksu ning kuidas ta vahistati.

EIK-i seisukohad

Kohtud tsiteerisid kinnipidamise pikendamise määrustes seaduses toodud kinnipidamise aluseid abstraktselt ning ei näidanud nende aluste seost kaebaja olukorraga. See asjaolu oli piisav artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks.

Artikli 6 lg 2 ei välista ametivõimude poolt avalikkuse teavitamist kriminaalmenetlusest, kuid seda tuleb teostada diskreetselt ning austades süütuse presumptsiooni põhimõtet. Valitsus ei selgitanud, kuidas sai eratelekanal videosalvestise. EIK eeldas, et salvestise sai meediakanal jõuametkonnalt. EIK ei spekuleerinud jõuametkonna ja meedia vahelise koostöö osas, kuid märkis, et jõuametkonna suhtumine ei austanud kaebaja süütuse presumptsiooni ning võimaldas kujundada avalikkuses temast kuvandit kui kurjategijast.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 5 lg 3 ja 6 lg 2 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

 

Läbiotsimise kohtumääruses tuleb näidata, milliseid tõendeid loodetakse seeläbi koguda

Lisovaja vs Moldova, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 16908/09

Asjaolud

Kaebaja korter otsiti läbi seoses kriminaalmenetlusega kolmanda isiku vastu. Korterist ei leitud mingeid kriminaalasjas olulisi tõendeid. Kaebajal ei õnnestunud saada juurdepääsu kohtunikule esitatud materjalidele läbiotsimise vajalikkuse üle otsustamiseks.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses õigusvastase läbiotsimisega ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK-i seisukohad

Sekkumisel kaebaja eraellu näis olevat legitiimne eesmärk kuritegevuse vastu võitlemiseks. Seetõttu tuli uurida, kas sekkumine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kohtuniku määrus ei sisaldanud mingeid põhjendusi selle kohta, milliseid tõendeid oleks kaebaja korteri läbiotsimisel võimalik leida. Seetõttu ei olnud sekkumine kaebaja eraellu põhjendatud ei mõjuvalt ega piisavalt. Asjas oli artikli 8 rikkumine.

Kuigi valitsus osundas seoses artikliga 13 uuele õiguskaitsevahendile kriminaalmenetluse koodeksis, ei olnud vastav õigusnorm veel jõustunud läbiotsimise ajal. Seega oli asjas ka artikli 13 rikkumine.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 8 ja 13 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning kulude katteks 500 eurot.

----------

Soov saada lapsevanemaks on EIÕK artikli 8 kaitsealas

Nedescu vs Rumeenia, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 70035/10

Asjaolud

Kaebajad on abielupaar, kes olid külmutanud embrüod veel ühe endi bioloogilise lapse saamiseks. Prokuratuur seadis embrüotele aresti, kuid kohtumäärustega kohustati prokuratuuri kaebajatele embrüod tagastama. Sellele vaatamata takistas prokuratuur kuue aasta kestel kohtumääruse täitmist. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses ebaproportsionaalse sekkumisega nende pereellu. Neil ei olnud sellel ajal võimalik kasutada kunstlikku viljastamist ning nad kaotasid igaveseks võimaluse saada veel üks laps.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendis toetutakse Euroopa Nõukogu soovitusele 1046 (1986) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonile (Oviedo konventsioon), samuti Euroopa Liidu direktiivile 2004/23 ning UNESCO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioonile.

EIÕK artikli 8 kaitsealas on isikute soov saada lapsevanemaks ning realiseerida enda eraelu armastuse ning lapse kasvatamise kaudu. Euroopas ei ole konsensust embrüo õigusliku seisundi osas. Siiski võib asuda seisukohale, et vastav olend on suuteline arenema inimeseks ning ta väärib kaitset inimväärikuse põhimõtte alusel, kuid mitte elu kaitse alusel EIÕK artikli 2 tähenduses.

Embrüote tagastamise keeld on kooskõlas EIÕK artikli 8 lg-ga 2 siis, kui see tuleneb seadusest, sellel on legitiimne eesmärk ning see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Valitsus ei osundanud ühelegi õigusnormile, mis taganuks võimaluse embrüoid kaebajatele mitte välja anda. Seega oli asjas artikli 8 rikkumine.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 000 eurot ning 4 700 eurot kulude katteks.

----------

Formalistlik oleks nõuda kõrgest müratasemest tuleneva kahju tõendamist

Cuenca Zarzoso vs Hispaania, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 23383/12

Asjaolud

Kaebaja esitas kaebuse Valencia linna omavalitsusele seoses sellega, et tema kodu läheduses asuvatest baaridest, pubidest ja diskoteekidest öösiti kostvad hääled segasid tema eraelu. Kohalikud ametivõimud ei astunud samme mürataseme vastu, kohtute arvates oli asjas saavutatud mõistlik tasakaal. Seetõttu esitas kaebaja avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Formalistlik oleks nõuda isikult, et ta tõendab öisest kõrgest müratasemest tulenevat kahju tema eraelu puutumatusele. Kaevatud müratase kestis aastaid ning seetõttu oli avaldus artikli 8 kaitsealas.

Vaidlust ei olnud selles, et müratase ületas piirnormid ning linnavalitsus oli sellest teadlik. Kaebaja esitas mitmeid kaebusi ning tegutses seejuures heauskselt. Kuigi linnavõim võttis vastu erinevaid määrusi suunatuna meelelahutusasutusele mürataseme vähendamiseks, ei pandud neid määruseid maksma. Seega ei täitnud riik enda positiivseid kohustusi kaebaja eraelu kaitseks.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

  2. Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 000 eurot ning 6 671 eurot kulude katteks.

----------

Lapse tagastamiseks teises riigis elavale vanemale tuleb näha ette kiirendatud täitemenetlus

Oller Kamińska vs Poola, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 28481/12

Asjaolud

Kaebaja elas Iirimaal. Tema 2000. aastal sündinud lapse isa, kaebaja endine abikaasa, viis lapse 2009. aastal omavoliliselt Poolasse elama ning kaebaja saavutas Poola kohtutelt kaks kohtulahendit, mis kohustasid Poola riiki tagastama laps enda elukohta Iirimaal. Laps tagastati alles 2012. aastal. Kaebaja leidis, et Poola ei kaitsnud tema perekonnaelu tõhusate meetmetega ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Avaldus oli vastuvõetav, sest kaebaja tegi enda huvide kaitseks Poola õigussüsteemis kõik, mida temalt olnuks mõistlik oodata.

EIÕK artikli 8 alusel on isikul õigus eeldada, et riik astub vajalikke samme tema taasühendamiseks lapsega. Artiklit tuleb tõlgendada koosmõjus Haagi lapseröövi konventsiooniga. Tõhusad on ainult sellised meetmed, mida kohaldatakse kiiresti. Lapse huvid on alati ülimuslikud.

Kuigi lapse tagastamine ei ole lihtne ülesanne, tuleks täitemenetluses näha ette kiirendatud menetlus. Vastasel korral võidakse rikkuda mitteresidendist vanema huve pöördumatult. EIK ei pidanud asjakohaseks valitsuse viidet asja keerukusele.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 15 000 eurot ning 10 000 eurot kulude katteks.

----------

Sportlaste kohustus teavitada antidopingu agentuuri enda asukohast 24/7 ei ole ebaproportsionaalne sekkumine eraellu

Fédération Nationale des Syndicats Sportify (FNASS) jt vs Prantsusmaa, kohtuotsus 18.01.2018, avaldused nr 48151/11 ja 77769/13

Asjaolud

Kaebajad on pallimängijaid ühendavad assotsiatsioonid ning 99 sportlast. Prantsusmaa Antidopingu Agentuuri määrusega kohustati sportlasi teatama agentuurile endi asukohad 24/7 selleks, et tagada võimalus ette teatamata dopingukontrolli läbiviimiseks. Kaebajad leidsid, et selline nõue rikub nende eraelu puutumatust ning esitasid avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaevatud määrus vähendas kaebajate personaalset autonoomiat ning oli seetõttu sekkumine nende eraellu. Meede tulenes seadusest ning selle legitiimne eesmärk oli kolmandate isikute õiguste kaitse – ennekõike lähtuvalt vajadusest tagada dopingut mittekasutavate sportlaste võrdsuse põhimõte võistlustel.

EIK viitas laialdasele globaalsele konsensusele seoses dopinguvastase võitlusega. Meetmest puudutatud sportlastel oli eraellu sekkumise talumiskohustus lähtuvalt üldisest eesmärgist tagada aus sport. Kaebajad ei näidanud, et dopinguproovide võtmine ainult spordivõistluste ajal olnuks piisav tagamaks dopinguvastase võitluse eesmärkide saavutamise.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

Ukrainas ei olnud 2001. aastal nõutav kohtu luba läbiotsimiseks

Nedilenko jt vs Ukraina, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 43104/04

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat. Esimene oli erapanga kohaliku haru juhataja, kelle vastu viidi läbi kriminaalmenetlus ametialase süüteo uurimiseks. Kõigi kaebajate elukohtades toimus 2001. aastal läbiotsimine, mida kaebajad pidasid omavoliliseks ning esitasid avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Esimene kaebaja kaebas 1.protokolli artikli 1 alusel, et politsei võttis õigusvastaselt kaasa temale kuulunud dokumente, ülikondi ja parfüüme. Kõik kaebajad viitasid ka artikli 13 rikkumisele.

EIK-i seisukohad

Läbiotsimine on seaduslik siis, kui selleks on mingi alus siseriiklikus seaduses. Kõnealusel ajal ei olnud Ukraina menetlusseaduses kohtuliku loa nõuet läbiotsimiseks. Seega oli läbiotsimise otsustamine täitevvõimu diskretsioon. Puudus ka tagantjärele (ex post factum) kohtulik kontroll. Seega ei olnud läbiotsimised kooskõlas õiguse ülimuslikkuse põhimõttega ning EIK tuvastas artikli 8 rikkumise.

EIK tuvastas ka 1.protkolli artikli 1 rikkumise, sest seadus ei taganud omandi kaitset õigusvastase läbiotsimise kontekstis.

Artikli 13 rikkumine oli asjas seetõttu, et menetlusseadustes puudusid garantiid läbiotsimise vastu.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 8 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebajatele ühiselt määras EIK 4 500 eurot, esimesele kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks täiendavalt 900 eurot, kulude katteks ühiselt kõigile kaebajatele 1 650 eurot ning esimesele täiendavalt 500 eurot.

----------

Kohustuslik seksuaalne koolitus algkoolis ei riku õpilase eraelu puutumatust

A.R. ja L.R. vs Šveits, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 19.12.2017, avaldus nr 22338/15

Asjaolud

Kaeajad on Šveitsi kodanikud, ema (A.R.) ja tema tütar (L.R.). Esimene kaebaja esitas algkoolile taotluse vabastada tema 7-aastane tütar (teine kaebaja) seksuaalhariduse klassides osalemisest. Kool taotlust ei rahuldanud. Kohtud toetasid kooli seisukohta ning selgitasid, et seksuaalhariduse koolitus ei olnud süstemaatiline ning seisnes peamiselt laste esitatud küsimuste aruteludes. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus eraelu kaitsele) rikkumise tuvastamiseks, samuti viitas ta usuvabaduse rikkumisele artikli 9 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Teine kaebaja ei olnud põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis, sest ta ei olnud tegelikult seksuaalhariduse klassides osalenud.

Riigi koolisüsteemi üks ülesanne on valmistada lapsi ette mõistmaks sotsiaalset reaalsust. Seega oli seksuaalharidusel legitiimne eesmärk. Õpetajate tegevus toetas kodust seksuaalkasvatust, sest õpetajad selgitasid lastele üksnes nende tõstatatud teemasid. Seega ei ületanud riigi tegevus hindamisruumi.

Muudes aspektides ei olnud kaebaja kas ammendanud siseriiklikke õiguskaitsevahendeid või ei olnud esitanud argumente enda väidete toetamiseks.

Resolutsioon

  1. Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

 

Vangistatud terroristi nimetamine lugupeetud isikuks on sõnavabaduse kaitsealas

Müslüm Yalcinkaya jt vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 51497/09

Asjaolud

Kõik kaebajad allkirjastasid kirja prokurörile, milles viitasid Abdullah Öcalanile kui lugupeetud isikule. Nende suhtes viidi läbi kriminaalmenetlus Türgi Rahvusliku Tööpartei vangistatud juhi ülistamise süüdistuses. Nad tunnistati süüdi ning igale määrati karistuseks 2,5 kuu pikkune vangistus, mis asendati rahatrahviga. Kassatsioonikohus ei võtnud nende kassatsiooni menetlusse põhjendusega, et rahatrahvi summa ei ületanud kassatsiooni esitamiseks nõutud miinimumsummat. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 10 ning 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus ei esitanud seisukohti ning märkis, et on teadlik EIK-i kohtupraktikast analoogilistes asjades. EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ning puudus alus asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 10 ja 6 lg 1 rikkumine.

----------

Kohtu määratud eksperdi kriitikataluvus peab olema kõrgem

Ceferin vs Sloveenia, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 40975/08

Asjaolud

Kaebaja on advokaat, kellele kohus määras kahel korral rahatrahvi seoses kriminaalkohtu istungitel eksperdi suhtes solvavate väljendite kasutamisega. Kaebaja ütles kohtus, et eksperdi jutt oli seosetu ning vastuoluline ning et ekspert toetus vananenud psühholoogilistele meetoditele. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK kaitsealas on ka solvavad, šokeerivad ning häirivad ideed ning informatsioon. Sõnavabaduse kaitsealas on ka ideede ja informatsiooni edastamise viis.

Kaebajale rahatrahvi määramine tulenes seadusest ning selle eesmärk oli legitiimne – kohtumenetluse autoriteedi kaitse. Seetõttu tuli selgitada, kas kaebaja sõnavabaduse piiramine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

EIK-i pädevuses on otsustada, kas siseriiklikud võimuorganid kohaldasid EIK-i kohtupraktikast tulenevaid standardeid ning kas põhjendused sõnavabadusse sekkumiseks olid olulised ja piisavad.

EIK lähtus avalduse lahendamisel järgmisest. Kaebaja esitas enda seisukohad kohtus advokaadina ning tema eesmärk oli kliendi huvide võimalikult parim kaitse. Ta suunas enda mõtted kohtumenetluses osalejatele ning mitte meediale. Siseriiklikud kohtud ei arvestanud kaebaja sõnade konteksti. Kohtu määratud eksperdi kriitikataluvus peab olema kõrgem, sest ta tegutseb kohtumääruse alusel ning tema seisukohtadel on kohtumenetluses oluline kaal. Kohtud lähtusid kaebaja sõnavabaduse piiramisel nende semantilisest tähendusest ning ei hinnanud neid kohtuasja prismas. Kuigi kaebaja sõnakasutus ei olnud õnnestunud, toetus ta siiski enda seisukohtades faktidele, mis andsid alust kahelda eksperdi usaldusväärsuses. Nende asjaolude kogumis tuvastas EIK artikli 10 rikkumise.

Resolutsioon (häältega 6:1)

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

  2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 800 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 400 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.

Eriarvamus

Eriarvamusel kohtunik märkis, et kaebaja sõnade tõlge inglise keelde ei olnud täpne. Tegelikkuses oli tema sõnade tähendus äärmiselt solvav. Konstitutsioonikohus tasakaalustas asjakohaselt erinevaid huve. Õigusemõistmisele on kahjulik see, kui advokaat ei piirdu asjaolude kaine ja teinekord ka kuiva analüüsiga, vaid kasutab isiklikke ja emotsionaalseid rünnakuid.

----------

Terroristliku rühmituse juhi nimetamine lugupeetud isikuks on sõnavabaduse kaitsealas

Aydin jt vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 43641/05 jpt avaldused

Asjaolud

Kõik kaebajad olid kinnipeetavad ning allkirjastasid kirja justiitsministrile, milles nimetasid Türgi Rahvusliku Tööpartei liidrit Abdullah Öcalani lugupeetud isikuks. Kõik tunnistati süüdi vangla sisekorra rikkumises ning kõigile kohaldati karistuseks 12 päeva kestnud üksikvangistust. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Türgi suhtes rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine.

----------

Sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel tuleb järgida EIK-i kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid

Saygili ja Karatas vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 6875/05

Asjaolud

Kaebajad on ajalehe omanik ning peatoimetaja. Nende juhitav ajaleht suleti ajutiselt 2001. aastal pärast kohtulahendi jõustumist, millega kaebajatele määrati rahatrahv terrorismivastase seaduse rikkumise eest. Nimelt avaldas ajaleht kahe politseiniku nimed, kes olid seotud ajakirjaniku surnukspeksmisega. Prokuratuur leidis, et nimede avalikustamine muutis politseinikud terroristlike organisatsioonide sihtmärgiks. Kaebajate kaitsja väitis, et need nimed olid ka varem avalikkusele teada. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Hinnates sõnavabaduse piirangu põhjendamiseks esitatud argumentide olulisust ja piisavust lähtub EIK subsidiaarsuse põhimõttest ning uurib, kas siseriiklikus kohtumenetluses tasakaalustati vastandlikke õigusi kooskõlas EIK-i kohtupraktikaga.

Piirang tulenes seadusest. EIK-i arvates ei olnud legitiimseks eesmärgiks riigi territoriaalse terviklikkuse ega rahvusliku julgeoleku kaitse, küll aga kolmandate isikute õiguste kaitse. Seetõttu kujunes määravaks, kas sõnavabadusse sekkumine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. EIK ei saa võtta esimese astme kohtu rolli ning tuvastada fakte, mistõttu vajalikkuse kriteeriumi üle otsustas EIK lähtuvalt kohtute argumentatsioonist. Siseriiklik kohus toetus sellele, et kaebajate juhitud ajalehe artikkel sisaldas väljendit politseinike “elimineerimise” vajalikkusest. Siseriiklikud kohtud ei arvestanud artikli konteksti ning ei kohaldanud tasakaalustamise põhimõtet. Kuigi valitsuse vastuväite kohaselt kutsus artikkel üles vägivallale, puudus sellekohane väide kohtulahendites. Samuti ei selgitanud kohtud, kuidas politseinikud muutusid terroristlike organisatsioonide sihtmärgiks kõnealuse artikli tõttu. Kokkuvõtlikult, siseriiklikud kohtud ei kohaldanud artikli 10 standardeid.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

  2. Kaebajatele ühiselt määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot.

----------

Distsiplinaarkaristus kinnipeetud isikule terroristi ülistamise eest oli sõnavabaduse rikkumine

Cabuk vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 7886/08

Asjaolud

Kaebaja oli kinnipeetav ning allkirjastas kirja justiitsministrile, milles nimetas Türgi Rahvusliku Tööpartei liidrit Abdullah Öcalani lugupeetud isikuks. Ta tunnistati süüdi vangla sisekorra rikkumises ning talle kohaldati karistuseks distsiplinaarkaristust. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Türgi suhtes rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine.

----------

 

EIÕK artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus

 

Sanktsioonil ametiühingu seaduslikus tegevuses osalemise eest on heidutav mõju

Bektasoglu vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 27810/09

Asjaolud

Kaebaja on tsiviilteenistuja, kes osales 2004. aastal kahel korral ametiühingu korraldatud meeleavaldustel ning allkirjastas pressiteate. Talle kohaldati distsiplinaarkaristusena töötasu vähendamist osalemise eest ametiühingu tegevuses. Kohtud leidsid, et sanktsioon oli seaduslik. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 11 (kogunemiste vabadus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt leidnud analoogilises asjas, et kuigi distsiplinaarkaristus ei olnud raske, heidutas see siiski ametiühingute liikmeid osalemast ametiühingu seaduslikes tegevustes liikmete huvide kaitse eesmärgil. Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i teistsugusele lõppjäreldusele.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 11 rikkumine.

----------

Kogunemisvabadust piirab üldine korraldus lubada meeleavaldusi ainult teatud kohtades

Dincer vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 17843/11

Asjaolud

Kaebaja oli tsiviilteenistuja, kes osales 2010. aastal ametiühingu korraldatud üritusel selleks autoriseerimata kohas. Talle määrati selle eest rahatrahv ning ta esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 11 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Piirang meeleavalduste korraldamiseks ainult kindlates kohtades piirab iseenesest kogunemisvabaduse olemust. Valitsus ei näidanud, miks selline üldine piirang oli vajalik. Kaebajale ei tagatud võistlevat menetlust rahatrahvi vaidlustamiseks. Üritus kestis 15 minutit ning selle käigus ei segatud liiklust ning ei toimunud mingeid vaenulikke aktsioone. Valitsus ei näidanud, miks oli rahatrahvi määramine vajalik.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 11 rikkumine;

  2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis mittevaralise kahju eest, varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 60 eurot ning 800 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

 

Vastsündinud lapse ema samasoolisele partnerile isapuhkuse mitte-võimaldamine ei ole diskrimineerimine

Hallier jt vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta  12.12.2017, avaldus nr 46386/10

Asjaolud

Kaebajad on perekonnasuhtes elavad naised, kes on sündinud 1975 ja 1976. Esimene kaebaja sünnitas lapse ning tema partner (teine kaebaja) esitas avalduse 11-päevase isaduspuhkuse saamiseks. Tervisekindlustuse amet keeldus põhjendusega, et seadus ei näinud naisele ette võimalust isaduspuhkuse saamiseks. Kohtud osundasid seaduse selgele sõnastusele – kasutati terminit “isa” ning mitte “partner”. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 14 (diskrimineerimise keeld) rikkumise tuvastamiseks sootunnuse ja seksuaalse orientatsiooni alusel.

EIK-i seisukohad

Teine kaebaja oli esimese kaebaja elukaaslane ning seetõttu sarnases olukorras bioloogilise isaga heteroseksuaalses perekonnas. Siiski oli tema erineval kohtlemisel legitiimne eesmärk. Isaduspuhkuse eesmärk on anda isale võimalus osaleda rohkem lapse kasvatamises vahetult pärast sündi ning jaotada koduseid ülesandeid võrdsemalt naise ja mehe vahel. Diskrimineerimist ei olnud sootunnuse ega seksuaalse orientatsiooni alusel, sest heteroseksuaalses suhtes ei ole ema partneril võimalik samuti saada isaduspuhkust siis, kui ta ei ole lapse bioloogiline isa. Pärast 17.12.2012 seadusemuudatust on ema partneril võimalik taotleda hooldaja puhkust samadel tingimustel kui lapse bioloogilisel isal.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 14 rikkumist.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

 

Äriühingule põhjustab mittevaralist kahju pikaajaline teadmatus äritegevuse jätkamise väljavaadete osas

Hunguest Zrt. vs Ungari, kohtuotsus 16.01.2018 (õiglane hüvitis), nr 66209/10

Asjaolud

30.08.2016 kohtuotsuses tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise asjas, kus kaebajal oli kohustus maksta kohtu deposiiti enam kui 1 miljon eurot omandivaidluse tagatiseks. Kohtumenetlus kestis ligikaudu 10 aastat. Käesolevas lahendis otsustas EIK õiglase hüvitise küsimuse.

EIK-i seisukohad

EIÕK rikkumise tuvastamisest EIK-i kohtulahendiga tuleneb vastustavale riigile kohustus rikkumine lõpetada ning kahjulikud tagajärjed hüvitada. Kui siseriiklik seadus ei võimalda maksta hüvitist või võimaldab seda teha ainult osaliselt, siis tuleneb EIÕK artiklist 41 EIK-ile pädevus määrata kohane hüvitis.

EIK nõustus valitsuse seisukohaga hüvitise arvestamise metoodika osas. Analoogilise raskusastmega tsiviilasjade tavaline kestus võiks olla ligikaudu 5 aastat – sellisel juhul ei tuvasta EIK menetlusaja rikkumisi. Seega tuleb varalise kahju hüvitis määrata ligikaudu 5-aastase kohtumenetluse eest, mis ületas mõistlikku menetlusaega ning millal kaebaja rahalised vahendid olid deponeeritud ning tal ei olnud võimalik neid kasutada. Varalise kahju summa määratlemisel võttis EIK aluseks võimaliku intressi, mida kaebaja oleks saanud siis, kui tal olnuks võimalik deponeeritud summad paigutada finantsasutusse. EIK nõustus valitsuse väljapakutud summaga 450 000 eurot.

Välistada ei saa seda, et äriühingule on võimalik põhjustada mittevaralist kahju. Antud asjas seisnes mittevaraline kahju pikaajalises ebakindluses äritegevuse jätkamise väljavaadete osas.

Resolutsioon

  1. Määrata varalise kahju hüvitiseks EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise eest 465 000 eurot, 6 500 eurot hüvitiseks mittevaralise kahju eest ning 6 750 eurot kulude katteks.

----------

EIK lähtus varalise kahju hüvitamisel siseriikliku kohtu hinnangust

Andrey Medvedev vs Venemaa, kohtuotsus 16.01.2018 (õiglane hüvitis), avaldus nr 75737/13

Asjaolud

13.09.2016 kohtuotsuses tuvastas EIK EIÕK artikli 8 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise seoses kaebajale kuulunud korteri omandiõiguse võõrandamisega Moskva linnavalitsuse kasuks ning tema väljatõstmisega. Kohtulahendis määras EIK kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 9 000 eurot ning kulude katteks 3 200 eurot. Käesolevas lahendis otsustas EIK varalise kahju hüvitamise.

EIK-i seisukohad

Kaebaja kasuks mõistis siseriiklik kohus 22.01.2014 lahendiga välja eraisikult S. varalise kahju hüvitise. Kohtulahendit ei ole täidetud, sest kohtutäituritel ei ole läinud korda seda isikut leida. Seetõttu ei ole tõenäoline, et kõnealune kohtulahend täidetakse. EIK on varasemalt analoogilistes asjades määranud varalise kahju hüvitise. EIK lähtus summast, mille kaebaja kasuks oli välja mõistnud siseriiklik kohus.

Resolutsioon

  1. Määrata kaebajale varalise kahju hüvitamiseks 89 660 eurot.

----------

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 15.- 21. jaanuar 2018

 

 

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine

 

Kinnipeetud isikul tuleb ruumikitsikuse kaebuses näidata konkreetselt teda puudutav informatsioon

Koureas jt vs Kreeka, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 30030/15

Asjaolud

28 isikut esitasid EIK-ile avalduse seoses kinnipidamistingimustega Greneva Vanglas. Kõik kaebasid artikli 3 alusel ruumikitsikust ning artikli 13 alusel tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist. Üks kaebaja viitas artiklile 3 seoses tema psühholoogilistele probleemidele meditsiinilise abi puudumisega. Üks kaebaja viitas artikli 3 rikkumisele seoses paigutamisega distsiplinaarkambrisse 6-ks kuus. Sama kaebaja viitas ka õiguse haridusele rikkumisele 1.protokolli artikli 2 tähenduses, sest distsiplinaarkambris viibimise ajal ei saanud ta osaleda vanglas pakutaval koolitusel.

EIK-i seisukohad

EIK ei tuvastanud ruumikitsikust, sest kaebajate esitatud informatsiooni alusel ei olnud selge, kuidas igaühte individuaalselt üldine ruumikitsikus mõjutas. Üldist ruumikitsikust tasakaalustasid nõuetekohane toit, hügieenivõimalused jms. Distsiplinaarkambrisse paigutatud kaebajale tagati asjakohane ravi psühholoogiliste probleemide vastu, mistõttu ei olnud vastavas aspektis artikli 3 rikkumist. Kuivõrd aga valitsus ei esitanud informatsiooni konkreetsete tingimuste kohta, siis tuvastas EIK selles osas artikli 3 rikkumise.

Kreeka seadused ei taganud tõhusat õiguskaitsevahendit kinnipidamistingimuste peale kaebamiseks. EIK-il on sellekohane väljakujunenud kohtupraktika Kreeka suhtes. Seetõttu tuvastas EIK artikli 13 rikkumise vaatamata sellele, et sisulist rikkumist kinnipidamistingimuste kohta ei olnud.

Õiguse haridusele rikkumist ei olnud asjas seetõttu, et kaebaja loobus koolitustel osalemisest enda algatusel.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 (üldised kinnipidamistingimused ning kahe kaebaja suhtes meditsiiniküsimused) ning 1.protokolli artikli 2 (ühe kaebaja suhtes) rikkumist;

  2. EIÕK artikli 3 rikkumine ühe kaebaja suhtes seoses paigutamisega distsiplinaarkambrisse ning artikli 13 rikkumine 25 kaebaja suhtes;

  3. Ühele kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot ning igale teisele 2 000 eurot.

----------

Samasooliste isikute seksuaalsuhteid keelava seaduse mittekohaldamise praktika võib välistada isiku väärkohtlemise riski tagasisaatmise korral

I.K. vs Šveits, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta  19.12.2017 , avaldus nr 21417/17

Asjaolud

Kaebaja on Sierra Leone kodanik, kes esitas varjupaiga taotluse põhistamiseks enda homoseksuaalse suunitluse väite. Ta selgitas, et kodumaale tagasisaatmise korral oleks ta väärkohtlemise riskigrupis EIÕK artikli 3 tähenduses. Siseriiklikud ametivõimud viitasid kaebaja väidete ebausaldusväärsusele, sest ta ei suutnud tõendada seotust kodumaa LGBT kogukonnaga. Isegi kui kaebaja on seksuaalsuhetes samasooliste isikutega, ei too see automaatselt kaasa tagakiusamist, sest kuigi Sierra Leones on seksuaalsuhted meeste vahel seadusevastased, ei ole vastavat õigusnormi kohaldatud.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei esitanud siseriiklikele võimuorganitele dokumente, mis kinnitanuks tema väiteid võimaliku tagakiusamise kohta tagasisaatmise korral. Kuigi homoseksuaalsuse väite tõendamine on keeruline, ei tõendanud kaebaja samas ka enda väidetavat kinnipidamist pärast samasooliste isikute meeleavaldust.

Resolutsioon

  1. Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

 

Kinnipeetud isikut ei tule alati kutsuda kohtusse kinnipidamise jätkamise põhjendatuse üle otsustamiseks

Adem Serkan Gündogdu vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 67696/11

Asjaolud

Kaebaja oli ebaseadusliku organisatsiooni juhtliige, kes peeti kinni 2006. aasta septembris. Kohus pikendas korduvalt kohtueelset kinnipidamist, kusjuures kohus ei korraldanud kohtuistungit ning kaebajat välja ei kutsutud. Samuti ei antud talle tutvumiseks prokuröri kirjalikke seisukohti kinnipidamise pikendamise vajalikkuse küsimuses. Mõlemas aspektis esitas kaebaja avalduse EIK-ile EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtul ei ole kohustust viia läbi kohtuistungit ning kutsuda kinnipeetav välja iga kord, kui ta vaatab läbi kinnipidamise põhjendatuse küsimust. Vajadus viia läbi kohtuistung ning isik välja kutsuda sõltub läbivaadatavate küsimuste iseloomust, otsuse tähtsusest kinnipeetud isikule, kas isik oli kohtus kohal vaidlustatud otsuse tegemise ajal, või kas see oleks oluline võistleva menetluse tagamise aspektist.

Kuivõrd kohus ei kutsunud otsuse tegemiseks välja kumbagi osapoolt, st ka mitte prokuratuuri esindajat, ning kuivõrd kaebaja oli kohtus mõned päevad varem, siis ei olnud tema väljakutsumata jätmine EIÕK rikkumine.

Kuivõrd prokuröri seisukohti ei antud tutvumiseks ei kaebajale ega tema kaitsjale, siis oli asjas artikli 5 lg 4 rikkumine.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumist seoses kohtuistungi mittekorraldamise ja kaebaja välja kutsumata jätmisega;

  2. EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine seoses prokuröri seisukohtade tutvumiseks mitte-esitamisega;

  3. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 1 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

 

Võlausaldajal tuleb tegutseda hoolsalt võlanõude täitemenetluses ettevõtte vastu

Ciocodeicá vs Rumeenia, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 27413/09

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustus 2004. aastal kohtulahend, millega talle mõisteti endiselt tööandjalt välja hüvitis. Kaebajal ei õnnestunud kohtulahendit täitemenetluses maksma panna ning 2005. aastal kustutati võlgnik äriregistrist, mistõttu nõuet ei olnud enam võimalik täita. Kohtutäiturid viitasid sellele, et kaebaja ise viivitas täitedokumendi esitamisega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 13, 6 ja 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Lepinguosalisel riigil on kohustus EIÕK artikli 6 alusel korraldada enda õigussüsteem viisil, kus on tagatud jõustunud kohtulahendite täitmine ilma ebamõistlike viivitusteta. Riik vastutab siis, kui ametivõimudel on kohustus tegutseda, kuid nad on jäänud tegevusetuks. Eraõiguslikes suhetes tuleb riigil tegutseda hoolsalt ning aidata võlausaldajat kohtulahendi täitmise menetluses. Artikli 13 alusel tuleb lepinguosalistel riikidel tagada tõhus menetlus argumenteeritavate väidete lahendamiseks ning vajadusel hüvitise määramiseks. Artikli 13 nõudeid võib täita ka erinevate õiguskaitsevahendite koostoime.

EIK on varasemalt lahendanud Rumeenia suhtes analoogilisi kaebuseid. Paljudes lahendites on EIK leidnud, et võlausaldaja ei käitunud ise täitemenetluses vajaliku hoolsusega. Isegi kui sissenõudjal tuleb kanda esialgu täitemenetluse kulud, siis tagab seadus piisavalt võimalusi isiku varalise seisundi arvesse võtmiseks. Käesolevas asjas annab EIK ülevaate erinevatest õiguskaitsevahenditest, mida kaebaja oleks saanud kasutada enda huvide kaitseks.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artiklite 13, 6 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumist.

----------

Täitemenetlus on õiglase õigusemõistmise osa

Gedikli vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 42413/09

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustus kohtulahend 2009. aasta märtsis eraõigusliku isiku vastu. Kohtulahendit ei pööratud täitmisele seetõttu, et kaebaja ei tasunud seadusest tulenevat riigilõivu summas ligikadu 7 400 eurot kohtulahendi koopia saamiseks. Võlasumma koos intressiga on EIK-i kohtulahendi seisuga ligikaudu 193 500 eurot. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses jõustunud kohtulahendi mittetäitmisega.

Valitsus esitas kaebeõiguse kuritarvitamise vastuväite. 2010. aasta juulis tunnistas konstitutsioonikohus põhiseadusvastaseks õigusnormi riigilõivuseaduses, mille tulemusena muutus õiguslik olukord ning kaebajal avanes uus võimalus nõuda kohtulahendi täitmist ilma riigilõivu maksmata.

EIK-i seisukohad

Kaebeõiguse kuritarvitamisega on muuhulgas tegemist siis, kui isik ei edasta EIK-ile uusi asjaolusid. Käesolevas asjas oli kohtulahend täitmata ligikaudu 16 kuu kestel enne konstitutsioonikohtu lahendit, mistõttu on kaebaja jätkuvalt põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis.

Juurdepääsuõigus kohtule oleks illusoorne, kui isikul ei oleks võimalust pöörata tõhusalt täitmisele tema kasuks jõustunud kohtulahend. Täitemenetlus on õiglase õigusemõistmise osa.

Konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusvastaseks kaebajalt riigilõivu tasumist nõudnud õigusnormi põhjendusega, et kohustus maksta riigilõivu täitemenetluse algatamise eeldusena piirab isiku juurdepääsuõigust kohtule. EIK nõustus selle õiguskäsitlusega ning märkis, et kaebajale asetati ebamõistlik koormus. Asjas oli seega artikli 6 lg 1 rikkumine.

Vara 1.protkolli artikli 1 tähenduses on ka täidetav rahaline nõue. Kuivõrd kaebajal ei olnud võimalik pöörata täitmisele varalist nõuet, oli asjas ka 1.protokolli artikli 1 rikkumine,

Kaebaja palus hüvitada 750 000 eurot varalise kahju eest. EIK ei näinud põhjuslikku seost tuvastatud rikkumise ja varalise kahju vahel.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot.

----------

Menetluse poolele tuleb teha kättesaadavaks kõik teise poole esitatud dokumendid

Akbal vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 43190/05

Asjaolud

Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses talle teise menetluseosalise esitatud dokumendi kättesaadavaks tegemata jätmisega.

EIK-i seisukohad

Kõnealune dokument oli kohtumenetluses oluline, sest jättes rahuldamata kaebaja nõude toetus kohus peamiselt just sellele dokumendile. Kuivõrd kaebajale ei teatatud selle dokumendi esitamisest kohtule, siis ei saa ka kaebajale ette heita seda, et ta ei esitanud eraldi taotlust dokumendiga tutvumiseks. Need asjaolud oli piisavad EIÕK rikkumise tuvastamiseks.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine.

----------

Riigile kuuluva ettevõtte likvideerimine ei vabasta riiki vastutusest selle võlgade eest

Gavrilov vs Bulgaaria, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 44452/10

Asjaolud

Kaebaja kasuks mõisteti riigile kuuluvalt haridusasutuselt 2004. aastal välja kahjutasu summas ligikaudu 1 100 eurot. Haridusasutus likvideeriti ning selle asemel moodustati riigile kuuluv aktsiaselts. Kaebajal ei õnnestunud kohtulahendit maksma panna ei ministeeriumi ega aktsiaseltsi vastu. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riigil on kohustus korraldada õigussüsteem viisil, et oleks välistatud ebamõistlikud viivitused jõustunud kohtulahendi täitmisel. Riigile kuuluva ettevõtte likvideerimine ei vabasta riiki vastutusest selle ettevõtte vastu jõustunud kohtulahendi täitmisel. Valitsus ei selgitanud kohtulahendi mittetäitmise põhjuseid.

Varalise kahju hüvitiseks määras EIK kaebajale siseriiklikus kohtumenetluses väljamõistetud summa, millele lisandub intress.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 100 eurot, millele lisandub intress alates 11.02.2003; mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning 500 eurot kulude katteks.

----------

Jõustunud kohtulahend tuleb täita viivitusteta

Delina vs Bulgaaria, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 66742/11

Asjaolud

Sofia linnavalitsus nõustus 2005. aasta detsembris vahetama munitsipaalkorteri kaebajale kuulunud korteriga. Linnapea keeldus lepingut allkirjastamast. Pärast kohtulahendi jõustumist 2010. aasta aprillis, milles kohustati linnapead vahetuslepingut sõlmima, allkirjastati leping 2013. aasta juunis. Kaebaja avaldus EIK-le oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ligikaudu kolmeaastase viivitusega halduskohtu otsuse täitmisel.

EIK-i seisukohad

Valitsus ei esitanud enda seisukohti. EIK on korduvalt leidnud, et jõustunud kohtulahend tuleb täita viivitusteta. Täitemenetluses on lubatud viivitused ainult erandjuhtudel ning ka siis tuleb ametivõimudel leida sobiv lahend.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 800 eurot.

----------

Jõustunud kohtulahendi täitmine on osa õiglasest kohtumenetlusest

Shehova vs Bulgaaria, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 68185/11

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustusid 2005 ja 2006 kohtuotsused, millega talle mõisteti välja varaline kahju seoses ehitustööde teostamisega haridusministeeriumi haldusalas olevale asutusele. Täitedokumente ei olnud võimalik pöörata täitmisele ministeeriumi seisukoha tõttu, et pärast asutuse likvideerimist puudub sellel õigusjärglane. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Riigil on kohustus tagada jõustunud kohtulahendite täitmine ilma viivitusteta. Riigiasutuse likvideerimine ei vabasta riiki kohustusest täita selle asutuse vastu jõustunud kohtulahend. EIK-il on vastavas küsimuses ulatuslik kohtupraktika.

Varalise kahju hüvitiseks määras EIK summa, mis kaebajale oli välja mõistetud siseriikliku kohtulahendiga.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 38 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 600 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

Hüvitise nõue seoses ebaõige raviga ei eelda kiirendatud menetlust

Healy vs Iirimaa, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 27291/16

Asjaolud

Kaebajal oli ajukasvaja, mille raviks arst B. soovitas süste. Kaebaja nõustus raviga. Tema seisund halvenes ning ta esitas kahjunõude arst B. ning haigla vastu väites, et andes nõusoleku uueks raviks ei olnud tal piisavalt teavet enda seisundi ja võimalike tüsistuste kohta. Samuti väitis ta arsti hooletust.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK-i seisukohad

Kohtumenetlus kestis 11 aastat ja 9 kuud. Kohtute ülekoormatus kaasustega ei vabanda menetluse venimist. Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Tegemist oli keerulise asjaga, mis iseenesest ei ole piisav menetluse venimise põhjendamiseks. Kaebaja põhjustas ligikaudu 4,5 aastase venimise seoses kohtunõudele mittevastamisega. Selle ajakulu eest riik ei vastuta. Ametivõimude tegevuses ei olnud viivitusi. Hüvitise nõue seoses meditsiinisfääris toimepandud väidetava rikkumisega ei aseta kohtutele kiirendatud menetluse kohustust. Sellele vaatamata tuvastas EIK mõistliku menetlusaja nõude rikkumise artikli 6 lg 1 tähenduses.

EIK on varasemalt leidnud, et kõnealusel ajal ei olnud Iirimaa õigussüsteemis tõhusat õiguskaitsevahendit ebamõistliku menetlusaja vastu.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning 4 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 2 – süütuse presumptsioon

 

Eratelekanalis jõuametkonnalt saadud isiku kinnipidamise salvestise näitamine rikub tema süütuse presumptsiooni

Huseynov vs Aserbaidžaan, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 3899/08

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtute poolt kohtueelse kinnipidamise ebapiisava põhjendamisega. Kaebaja peeti kinni 24.07.2007 ning tema kohtueelne kinnipidamine lõppes 21.01.2008 seoses süüditunnistamisega esimese astme kohtus. Eratelevisiooni kanalis näidati paar päeva pärast tema kinnipidamist salvestist, mida kaebaja pidas süütuse presumptsiooni rikkumiseks artikli 6 lg 2 tähenduses. Muuhulgas näidati telekanalis, kuidas kaebaja võttis vastu altkäemaksu ning kuidas ta vahistati.

EIK-i seisukohad

Kohtud tsiteerisid kinnipidamise pikendamise määrustes seaduses toodud kinnipidamise aluseid abstraktselt ning ei näidanud nende aluste seost kaebaja olukorraga. See asjaolu oli piisav artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks.

Artikli 6 lg 2 ei välista ametivõimude poolt avalikkuse teavitamist kriminaalmenetlusest, kuid seda tuleb teostada diskreetselt ning austades süütuse presumptsiooni põhimõtet. Valitsus ei selgitanud, kuidas sai eratelekanal videosalvestise. EIK eeldas, et salvestise sai meediakanal jõuametkonnalt. EIK ei spekuleerinud jõuametkonna ja meedia vahelise koostöö osas, kuid märkis, et jõuametkonna suhtumine ei austanud kaebaja süütuse presumptsiooni ning võimaldas kujundada avalikkuses temast kuvandit kui kurjategijast.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 5 lg 3 ja 6 lg 2 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

 

Läbiotsimise kohtumääruses tuleb näidata, milliseid tõendeid loodetakse seeläbi koguda

Lisovaja vs Moldova, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 16908/09

Asjaolud

Kaebaja korter otsiti läbi seoses kriminaalmenetlusega kolmanda isiku vastu. Korterist ei leitud mingeid kriminaalasjas olulisi tõendeid. Kaebajal ei õnnestunud saada juurdepääsu kohtunikule esitatud materjalidele läbiotsimise vajalikkuse üle otsustamiseks.

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses õigusvastase läbiotsimisega ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK-i seisukohad

Sekkumisel kaebaja eraellu näis olevat legitiimne eesmärk kuritegevuse vastu võitlemiseks. Seetõttu tuli uurida, kas sekkumine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kohtuniku määrus ei sisaldanud mingeid põhjendusi selle kohta, milliseid tõendeid oleks kaebaja korteri läbiotsimisel võimalik leida. Seetõttu ei olnud sekkumine kaebaja eraellu põhjendatud ei mõjuvalt ega piisavalt. Asjas oli artikli 8 rikkumine.

Kuigi valitsus osundas seoses artikliga 13 uuele õiguskaitsevahendile kriminaalmenetluse koodeksis, ei olnud vastav õigusnorm veel jõustunud läbiotsimise ajal. Seega oli asjas ka artikli 13 rikkumine.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 8 ja 13 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning kulude katteks 500 eurot.

----------

Soov saada lapsevanemaks on EIÕK artikli 8 kaitsealas

Nedescu vs Rumeenia, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 70035/10

Asjaolud

Kaebajad on abielupaar, kes olid külmutanud embrüod veel ühe endi bioloogilise lapse saamiseks. Prokuratuur seadis embrüotele aresti, kuid kohtumäärustega kohustati prokuratuuri kaebajatele embrüod tagastama. Sellele vaatamata takistas prokuratuur kuue aasta kestel kohtumääruse täitmist. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses ebaproportsionaalse sekkumisega nende pereellu. Neil ei olnud sellel ajal võimalik kasutada kunstlikku viljastamist ning nad kaotasid igaveseks võimaluse saada veel üks laps.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendis toetutakse Euroopa Nõukogu soovitusele 1046 (1986) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonile (Oviedo konventsioon), samuti Euroopa Liidu direktiivile 2004/23 ning UNESCO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioonile.

EIÕK artikli 8 kaitsealas on isikute soov saada lapsevanemaks ning realiseerida enda eraelu armastuse ning lapse kasvatamise kaudu. Euroopas ei ole konsensust embrüo õigusliku seisundi osas. Siiski võib asuda seisukohale, et vastav olend on suuteline arenema inimeseks ning ta väärib kaitset inimväärikuse põhimõtte alusel, kuid mitte elu kaitse alusel EIÕK artikli 2 tähenduses.

Embrüote tagastamise keeld on kooskõlas EIÕK artikli 8 lg-ga 2 siis, kui see tuleneb seadusest, sellel on legitiimne eesmärk ning see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Valitsus ei osundanud ühelegi õigusnormile, mis taganuks võimaluse embrüoid kaebajatele mitte välja anda. Seega oli asjas artikli 8 rikkumine.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 000 eurot ning 4 700 eurot kulude katteks.

----------

Formalistlik oleks nõuda kõrgest müratasemest tuleneva kahju tõendamist

Cuenca Zarzoso vs Hispaania, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 23383/12

Asjaolud

Kaebaja esitas kaebuse Valencia linna omavalitsusele seoses sellega, et tema kodu läheduses asuvatest baaridest, pubidest ja diskoteekidest öösiti kostvad hääled segasid tema eraelu. Kohalikud ametivõimud ei astunud samme mürataseme vastu, kohtute arvates oli asjas saavutatud mõistlik tasakaal. Seetõttu esitas kaebaja avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Formalistlik oleks nõuda isikult, et ta tõendab öisest kõrgest müratasemest tulenevat kahju tema eraelu puutumatusele. Kaevatud müratase kestis aastaid ning seetõttu oli avaldus artikli 8 kaitsealas.

Vaidlust ei olnud selles, et müratase ületas piirnormid ning linnavalitsus oli sellest teadlik. Kaebaja esitas mitmeid kaebusi ning tegutses seejuures heauskselt. Kuigi linnavõim võttis vastu erinevaid määrusi suunatuna meelelahutusasutusele mürataseme vähendamiseks, ei pandud neid määruseid maksma. Seega ei täitnud riik enda positiivseid kohustusi kaebaja eraelu kaitseks.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

  2. Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 000 eurot ning 6 671 eurot kulude katteks.

----------

Lapse tagastamiseks teises riigis elavale vanemale tuleb näha ette kiirendatud täitemenetlus

Oller Kamińska vs Poola, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 28481/12

Asjaolud

Kaebaja elas Iirimaal. Tema 2000. aastal sündinud lapse isa, kaebaja endine abikaasa, viis lapse 2009. aastal omavoliliselt Poolasse elama ning kaebaja saavutas Poola kohtutelt kaks kohtulahendit, mis kohustasid Poola riiki tagastama laps enda elukohta Iirimaal. Laps tagastati alles 2012. aastal. Kaebaja leidis, et Poola ei kaitsnud tema perekonnaelu tõhusate meetmetega ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Avaldus oli vastuvõetav, sest kaebaja tegi enda huvide kaitseks Poola õigussüsteemis kõik, mida temalt olnuks mõistlik oodata.

EIÕK artikli 8 alusel on isikul õigus eeldada, et riik astub vajalikke samme tema taasühendamiseks lapsega. Artiklit tuleb tõlgendada koosmõjus Haagi lapseröövi konventsiooniga. Tõhusad on ainult sellised meetmed, mida kohaldatakse kiiresti. Lapse huvid on alati ülimuslikud.

Kuigi lapse tagastamine ei ole lihtne ülesanne, tuleks täitemenetluses näha ette kiirendatud menetlus. Vastasel korral võidakse rikkuda mitteresidendist vanema huve pöördumatult. EIK ei pidanud asjakohaseks valitsuse viidet asja keerukusele.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 15 000 eurot ning 10 000 eurot kulude katteks.

----------

Sportlaste kohustus teavitada antidopingu agentuuri enda asukohast 24/7 ei ole ebaproportsionaalne sekkumine eraellu

Fédération Nationale des Syndicats Sportify (FNASS) jt vs Prantsusmaa, kohtuotsus 18.01.2018, avaldused nr 48151/11 ja 77769/13

Asjaolud

Kaebajad on pallimängijaid ühendavad assotsiatsioonid ning 99 sportlast. Prantsusmaa Antidopingu Agentuuri määrusega kohustati sportlasi teatama agentuurile endi asukohad 24/7 selleks, et tagada võimalus ette teatamata dopingukontrolli läbiviimiseks. Kaebajad leidsid, et selline nõue rikub nende eraelu puutumatust ning esitasid avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaevatud määrus vähendas kaebajate personaalset autonoomiat ning oli seetõttu sekkumine nende eraellu. Meede tulenes seadusest ning selle legitiimne eesmärk oli kolmandate isikute õiguste kaitse – ennekõike lähtuvalt vajadusest tagada dopingut mittekasutavate sportlaste võrdsuse põhimõte võistlustel.

EIK viitas laialdasele globaalsele konsensusele seoses dopinguvastase võitlusega. Meetmest puudutatud sportlastel oli eraellu sekkumise talumiskohustus lähtuvalt üldisest eesmärgist tagada aus sport. Kaebajad ei näidanud, et dopinguproovide võtmine ainult spordivõistluste ajal olnuks piisav tagamaks dopinguvastase võitluse eesmärkide saavutamise.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

Ukrainas ei olnud 2001. aastal nõutav kohtu luba läbiotsimiseks

Nedilenko jt vs Ukraina, kohtuotsus 18.01.2018, avaldus nr 43104/04

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat. Esimene oli erapanga kohaliku haru juhataja, kelle vastu viidi läbi kriminaalmenetlus ametialase süüteo uurimiseks. Kõigi kaebajate elukohtades toimus 2001. aastal läbiotsimine, mida kaebajad pidasid omavoliliseks ning esitasid avalduse EIK-ile EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Esimene kaebaja kaebas 1.protokolli artikli 1 alusel, et politsei võttis õigusvastaselt kaasa temale kuulunud dokumente, ülikondi ja parfüüme. Kõik kaebajad viitasid ka artikli 13 rikkumisele.

EIK-i seisukohad

Läbiotsimine on seaduslik siis, kui selleks on mingi alus siseriiklikus seaduses. Kõnealusel ajal ei olnud Ukraina menetlusseaduses kohtuliku loa nõuet läbiotsimiseks. Seega oli läbiotsimise otsustamine täitevvõimu diskretsioon. Puudus ka tagantjärele (ex post factum) kohtulik kontroll. Seega ei olnud läbiotsimised kooskõlas õiguse ülimuslikkuse põhimõttega ning EIK tuvastas artikli 8 rikkumise.

EIK tuvastas ka 1.protkolli artikli 1 rikkumise, sest seadus ei taganud omandi kaitset õigusvastase läbiotsimise kontekstis.

Artikli 13 rikkumine oli asjas seetõttu, et menetlusseadustes puudusid garantiid läbiotsimise vastu.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 8 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

  2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebajatele ühiselt määras EIK 4 500 eurot, esimesele kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks täiendavalt 900 eurot, kulude katteks ühiselt kõigile kaebajatele 1 650 eurot ning esimesele täiendavalt 500 eurot.

----------

Kohustuslik seksuaalne koolitus algkoolis ei riku õpilase eraelu puutumatust

A.R. ja L.R. vs Šveits, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 19.12.2017, avaldus nr 22338/15

Asjaolud

Kaeajad on Šveitsi kodanikud, ema (A.R.) ja tema tütar (L.R.). Esimene kaebaja esitas algkoolile taotluse vabastada tema 7-aastane tütar (teine kaebaja) seksuaalhariduse klassides osalemisest. Kool taotlust ei rahuldanud. Kohtud toetasid kooli seisukohta ning selgitasid, et seksuaalhariduse koolitus ei olnud süstemaatiline ning seisnes peamiselt laste esitatud küsimuste aruteludes. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 (õigus eraelu kaitsele) rikkumise tuvastamiseks, samuti viitas ta usuvabaduse rikkumisele artikli 9 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Teine kaebaja ei olnud põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis, sest ta ei olnud tegelikult seksuaalhariduse klassides osalenud.

Riigi koolisüsteemi üks ülesanne on valmistada lapsi ette mõistmaks sotsiaalset reaalsust. Seega oli seksuaalharidusel legitiimne eesmärk. Õpetajate tegevus toetas kodust seksuaalkasvatust, sest õpetajad selgitasid lastele üksnes nende tõstatatud teemasid. Seega ei ületanud riigi tegevus hindamisruumi.

Muudes aspektides ei olnud kaebaja kas ammendanud siseriiklikke õiguskaitsevahendeid või ei olnud esitanud argumente enda väidete toetamiseks.

Resolutsioon

  1. Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

 

Vangistatud terroristi nimetamine lugupeetud isikuks on sõnavabaduse kaitsealas

Müslüm Yalcinkaya jt vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 51497/09

Asjaolud

Kõik kaebajad allkirjastasid kirja prokurörile, milles viitasid Abdullah Öcalanile kui lugupeetud isikule. Nende suhtes viidi läbi kriminaalmenetlus Türgi Rahvusliku Tööpartei vangistatud juhi ülistamise süüdistuses. Nad tunnistati süüdi ning igale määrati karistuseks 2,5 kuu pikkune vangistus, mis asendati rahatrahviga. Kassatsioonikohus ei võtnud nende kassatsiooni menetlusse põhjendusega, et rahatrahvi summa ei ületanud kassatsiooni esitamiseks nõutud miinimumsummat. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 10 ning 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus ei esitanud seisukohti ning märkis, et on teadlik EIK-i kohtupraktikast analoogilistes asjades. EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ning puudus alus asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

  1. EIÕK artiklite 10 ja 6 lg 1 rikkumine.

----------

Kohtu määratud eksperdi kriitikataluvus peab olema kõrgem

Ceferin vs Sloveenia, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 40975/08

Asjaolud

Kaebaja on advokaat, kellele kohus määras kahel korral rahatrahvi seoses kriminaalkohtu istungitel eksperdi suhtes solvavate väljendite kasutamisega. Kaebaja ütles kohtus, et eksperdi jutt oli seosetu ning vastuoluline ning et ekspert toetus vananenud psühholoogilistele meetoditele. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK kaitsealas on ka solvavad, šokeerivad ning häirivad ideed ning informatsioon. Sõnavabaduse kaitsealas on ka ideede ja informatsiooni edastamise viis.

Kaebajale rahatrahvi määramine tulenes seadusest ning selle eesmärk oli legitiimne – kohtumenetluse autoriteedi kaitse. Seetõttu tuli selgitada, kas kaebaja sõnavabaduse piiramine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

EIK-i pädevuses on otsustada, kas siseriiklikud võimuorganid kohaldasid EIK-i kohtupraktikast tulenevaid standardeid ning kas põhjendused sõnavabadusse sekkumiseks olid olulised ja piisavad.

EIK lähtus avalduse lahendamisel järgmisest. Kaebaja esitas enda seisukohad kohtus advokaadina ning tema eesmärk oli kliendi huvide võimalikult parim kaitse. Ta suunas enda mõtted kohtumenetluses osalejatele ning mitte meediale. Siseriiklikud kohtud ei arvestanud kaebaja sõnade konteksti. Kohtu määratud eksperdi kriitikataluvus peab olema kõrgem, sest ta tegutseb kohtumääruse alusel ning tema seisukohtadel on kohtumenetluses oluline kaal. Kohtud lähtusid kaebaja sõnavabaduse piiramisel nende semantilisest tähendusest ning ei hinnanud neid kohtuasja prismas. Kuigi kaebaja sõnakasutus ei olnud õnnestunud, toetus ta siiski enda seisukohtades faktidele, mis andsid alust kahelda eksperdi usaldusväärsuses. Nende asjaolude kogumis tuvastas EIK artikli 10 rikkumise.

Resolutsioon (häältega 6:1)

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

  2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 800 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 400 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.

Eriarvamus

Eriarvamusel kohtunik märkis, et kaebaja sõnade tõlge inglise keelde ei olnud täpne. Tegelikkuses oli tema sõnade tähendus äärmiselt solvav. Konstitutsioonikohus tasakaalustas asjakohaselt erinevaid huve. Õigusemõistmisele on kahjulik see, kui advokaat ei piirdu asjaolude kaine ja teinekord ka kuiva analüüsiga, vaid kasutab isiklikke ja emotsionaalseid rünnakuid.

----------

Terroristliku rühmituse juhi nimetamine lugupeetud isikuks on sõnavabaduse kaitsealas

Aydin jt vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 43641/05 jpt avaldused

Asjaolud

Kõik kaebajad olid kinnipeetavad ning allkirjastasid kirja justiitsministrile, milles nimetasid Türgi Rahvusliku Tööpartei liidrit Abdullah Öcalani lugupeetud isikuks. Kõik tunnistati süüdi vangla sisekorra rikkumises ning kõigile kohaldati karistuseks 12 päeva kestnud üksikvangistust. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Türgi suhtes rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine.

----------

Sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel tuleb järgida EIK-i kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid

Saygili ja Karatas vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 6875/05

Asjaolud

Kaebajad on ajalehe omanik ning peatoimetaja. Nende juhitav ajaleht suleti ajutiselt 2001. aastal pärast kohtulahendi jõustumist, millega kaebajatele määrati rahatrahv terrorismivastase seaduse rikkumise eest. Nimelt avaldas ajaleht kahe politseiniku nimed, kes olid seotud ajakirjaniku surnukspeksmisega. Prokuratuur leidis, et nimede avalikustamine muutis politseinikud terroristlike organisatsioonide sihtmärgiks. Kaebajate kaitsja väitis, et need nimed olid ka varem avalikkusele teada. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Hinnates sõnavabaduse piirangu põhjendamiseks esitatud argumentide olulisust ja piisavust lähtub EIK subsidiaarsuse põhimõttest ning uurib, kas siseriiklikus kohtumenetluses tasakaalustati vastandlikke õigusi kooskõlas EIK-i kohtupraktikaga.

Piirang tulenes seadusest. EIK-i arvates ei olnud legitiimseks eesmärgiks riigi territoriaalse terviklikkuse ega rahvusliku julgeoleku kaitse, küll aga kolmandate isikute õiguste kaitse. Seetõttu kujunes määravaks, kas sõnavabadusse sekkumine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. EIK ei saa võtta esimese astme kohtu rolli ning tuvastada fakte, mistõttu vajalikkuse kriteeriumi üle otsustas EIK lähtuvalt kohtute argumentatsioonist. Siseriiklik kohus toetus sellele, et kaebajate juhitud ajalehe artikkel sisaldas väljendit politseinike “elimineerimise” vajalikkusest. Siseriiklikud kohtud ei arvestanud artikli konteksti ning ei kohaldanud tasakaalustamise põhimõtet. Kuigi valitsuse vastuväite kohaselt kutsus artikkel üles vägivallale, puudus sellekohane väide kohtulahendites. Samuti ei selgitanud kohtud, kuidas politseinikud muutusid terroristlike organisatsioonide sihtmärgiks kõnealuse artikli tõttu. Kokkuvõtlikult, siseriiklikud kohtud ei kohaldanud artikli 10 standardeid.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

  2. Kaebajatele ühiselt määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot.

----------

Distsiplinaarkaristus kinnipeetud isikule terroristi ülistamise eest oli sõnavabaduse rikkumine

Cabuk vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 7886/08

Asjaolud

Kaebaja oli kinnipeetav ning allkirjastas kirja justiitsministrile, milles nimetas Türgi Rahvusliku Tööpartei liidrit Abdullah Öcalani lugupeetud isikuks. Ta tunnistati süüdi vangla sisekorra rikkumises ning talle kohaldati karistuseks distsiplinaarkaristust. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Türgi suhtes rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 10 rikkumine.

----------

 

EIÕK artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus

 

Sanktsioonil ametiühingu seaduslikus tegevuses osalemise eest on heidutav mõju

Bektasoglu vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 27810/09

Asjaolud

Kaebaja on tsiviilteenistuja, kes osales 2004. aastal kahel korral ametiühingu korraldatud meeleavaldustel ning allkirjastas pressiteate. Talle kohaldati distsiplinaarkaristusena töötasu vähendamist osalemise eest ametiühingu tegevuses. Kohtud leidsid, et sanktsioon oli seaduslik. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 11 (kogunemiste vabadus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt leidnud analoogilises asjas, et kuigi distsiplinaarkaristus ei olnud raske, heidutas see siiski ametiühingute liikmeid osalemast ametiühingu seaduslikes tegevustes liikmete huvide kaitse eesmärgil. Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i teistsugusele lõppjäreldusele.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 11 rikkumine.

----------

Kogunemisvabadust piirab üldine korraldus lubada meeleavaldusi ainult teatud kohtades

Dincer vs Türgi, kohtuotsus 16.01.2018, avaldus nr 17843/11

Asjaolud

Kaebaja oli tsiviilteenistuja, kes osales 2010. aastal ametiühingu korraldatud üritusel selleks autoriseerimata kohas. Talle määrati selle eest rahatrahv ning ta esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 11 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Piirang meeleavalduste korraldamiseks ainult kindlates kohtades piirab iseenesest kogunemisvabaduse olemust. Valitsus ei näidanud, miks selline üldine piirang oli vajalik. Kaebajale ei tagatud võistlevat menetlust rahatrahvi vaidlustamiseks. Üritus kestis 15 minutit ning selle käigus ei segatud liiklust ning ei toimunud mingeid vaenulikke aktsioone. Valitsus ei näidanud, miks oli rahatrahvi määramine vajalik.

Resolutsioon

  1. EIÕK artikli 11 rikkumine;

  2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis mittevaralise kahju eest, varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 60 eurot ning 800 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

 

Vastsündinud lapse ema samasoolisele partnerile isapuhkuse mitte-võimaldamine ei ole diskrimineerimine

Hallier jt vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta  12.12.2017, avaldus nr 46386/10

Asjaolud

Kaebajad on perekonnasuhtes elavad naised, kes on sündinud 1975 ja 1976. Esimene kaebaja sünnitas lapse ning tema partner (teine kaebaja) esitas avalduse 11-päevase isaduspuhkuse saamiseks. Tervisekindlustuse amet keeldus põhjendusega, et seadus ei näinud naisele ette võimalust isaduspuhkuse saamiseks. Kohtud osundasid seaduse selgele sõnastusele – kasutati terminit “isa” ning mitte “partner”. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 14 (diskrimineerimise keeld) rikkumise tuvastamiseks sootunnuse ja seksuaalse orientatsiooni alusel.

EIK-i seisukohad

Teine kaebaja oli esimese kaebaja elukaaslane ning seetõttu sarnases olukorras bioloogilise isaga heteroseksuaalses perekonnas. Siiski oli tema erineval kohtlemisel legitiimne eesmärk. Isaduspuhkuse eesmärk on anda isale võimalus osaleda rohkem lapse kasvatamises vahetult pärast sündi ning jaotada koduseid ülesandeid võrdsemalt naise ja mehe vahel. Diskrimineerimist ei olnud sootunnuse ega seksuaalse orientatsiooni alusel, sest heteroseksuaalses suhtes ei ole ema partneril võimalik samuti saada isaduspuhkust siis, kui ta ei ole lapse bioloogiline isa. Pärast 17.12.2012 seadusemuudatust on ema partneril võimalik taotleda hooldaja puhkust samadel tingimustel kui lapse bioloogilisel isal.

Resolutsioon

  1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 14 rikkumist.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

 

Äriühingule põhjustab mittevaralist kahju pikaajaline teadmatus äritegevuse jätkamise väljavaadete osas

Hunguest Zrt. vs Ungari, kohtuotsus 16.01.2018 (õiglane hüvitis), nr 66209/10

Asjaolud

30.08.2016 kohtuotsuses tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise asjas, kus kaebajal oli kohustus maksta kohtu deposiiti enam kui 1 miljon eurot omandivaidluse tagatiseks. Kohtumenetlus kestis ligikaudu 10 aastat. Käesolevas lahendis otsustas EIK õiglase hüvitise küsimuse.

EIK-i seisukohad

EIÕK rikkumise tuvastamisest EIK-i kohtulahendiga tuleneb vastustavale riigile kohustus rikkumine lõpetada ning kahjulikud tagajärjed hüvitada. Kui siseriiklik seadus ei võimalda maksta hüvitist või võimaldab seda teha ainult osaliselt, siis tuleneb EIÕK artiklist 41 EIK-ile pädevus määrata kohane hüvitis.

EIK nõustus valitsuse seisukohaga hüvitise arvestamise metoodika osas. Analoogilise raskusastmega tsiviilasjade tavaline kestus võiks olla ligikaudu 5 aastat – sellisel juhul ei tuvasta EIK menetlusaja rikkumisi. Seega tuleb varalise kahju hüvitis määrata ligikaudu 5-aastase kohtumenetluse eest, mis ületas mõistlikku menetlusaega ning millal kaebaja rahalised vahendid olid deponeeritud ning tal ei olnud võimalik neid kasutada. Varalise kahju summa määratlemisel võttis EIK aluseks võimaliku intressi, mida kaebaja oleks saanud siis, kui tal olnuks võimalik deponeeritud summad paigutada finantsasutusse. EIK nõustus valitsuse väljapakutud summaga 450 000 eurot.

Välistada ei saa seda, et äriühingule on võimalik põhjustada mittevaralist kahju. Antud asjas seisnes mittevaraline kahju pikaajalises ebakindluses äritegevuse jätkamise väljavaadete osas.

Resolutsioon

  1. Määrata varalise kahju hüvitiseks EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise eest 465 000 eurot, 6 500 eurot hüvitiseks mittevaralise kahju eest ning 6 750 eurot kulude katteks.

----------

EIK lähtus varalise kahju hüvitamisel siseriikliku kohtu hinnangust

Andrey Medvedev vs Venemaa, kohtuotsus 16.01.2018 (õiglane hüvitis), avaldus nr 75737/13

Asjaolud

13.09.2016 kohtuotsuses tuvastas EIK EIÕK artikli 8 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise seoses kaebajale kuulunud korteri omandiõiguse võõrandamisega Moskva linnavalitsuse kasuks ning tema väljatõstmisega. Kohtulahendis määras EIK kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 9 000 eurot ning kulude katteks 3 200 eurot. Käesolevas lahendis otsustas EIK varalise kahju hüvitamise.

EIK-i seisukohad

Kaebaja kasuks mõistis siseriiklik kohus 22.01.2014 lahendiga välja eraisikult S. varalise kahju hüvitise. Kohtulahendit ei ole täidetud, sest kohtutäituritel ei ole läinud korda seda isikut leida. Seetõttu ei ole tõenäoline, et kõnealune kohtulahend täidetakse. EIK on varasemalt analoogilistes asjades määranud varalise kahju hüvitise. EIK lähtus summast, mille kaebaja kasuks oli välja mõistnud siseriiklik kohus.

Resolutsioon

  1. Määrata kaebajale varalise kahju hüvitamiseks 89 660 eurot.

----------

 


https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json