Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 29. jaanuar – 04.veebruar 2018

 

Uudise kuupäev:
  22.02.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 29. jaanuar – 04.veebruar 2018

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

Prokuröri otsust tühistada tingimuslik vabastamine kinnipidamisasutusest peab olema võimalik vaidlustada kohtus

Etute vs Luksemburg, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 18233/16

Asjaolud

Kaebaja on Nigeeria kodanik, kellele määrati 2010. aasta novembris karistuseks uimastikaubanduse eest 30-kuuline vangistus Kaebaja vabastati tingimuslikult vanglast 04.03.2013. 29.10.2015 andis eeluurimiskohtunik määruse kaebaja kinnipidamiseks seoses uue uimastikuriteoga. 04.11.2015 tühistas peaprokuratuur kaebaja tingimusliku vabastamise eelmise karistuse täitmisest seetõttu, et kaebaja ei täitnud tingimusliku vabastamise tingimusi. Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et tal puudus võimalus vaidlustada peaprokuratuuri otsust.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikli 5 lg 4 kohaselt on kinnipeetud isikul õigus menetlusele, milles hinnatakse tema kinnipidamise õiguspärasust nii siseriikliku seaduse kui EIÕK tähenduses. Kui pärast isiku süüditunnistamist ilmnevad uued asjaolud seoses tema kinnipidamise õiguspärasusega, siis tuleb tagada menetlus kinnipidamise põhjendatuse kohtulikuks kontrolliks. Kuivõrd tingimusliku vabastamise otsuse tühistas prokurör, siis tuli kaebajale tagada kohtulik menetlus kinnipidamise põhjendatuse kontrollimiseks. Seda vastustava riigi õigussüsteem ei võimaldanud.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis.

----------

Kinnipidamise otsustamine standardses sõnastuses on vastuolus EIÕK-ga

Stepan Zimin vs Venemaa, kohtuotsus 30.01.2018, avaldused nr 63686/13 ja 60894/14

Asjaolud

06.05.2012 toimus Moskvas meeleavaldus väidetavate rikkumiste vastu presidendivalimistel. Kogunemise ajal Bolotnaja väljakul toimus kokkupõrge meeleavaldajate ja politseinike vahel. Kaebaja peeti kinni 28.05.2012 kahtlustatuna osalemises massilistes korratustes ja vägivallas võimuesindajate vastu. Ta oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal kuni süüdimõistmiseni 2014. aasta veebruaris. Talle määrati vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses paigutamisega klaas- ja metallpuuri esimese ja teise astme kohtus. Kaebaja viitas ka artiklite 5 lg-te 3 ja 4 ning artikli 11 rikkumisele.

EIK-i seisukohad EIK on juba tuvastanud transporditingimuste osas EIÕK artikli 3 rikkumise avalduses, mis esitati kaebaja kaaskohtualuse poolt. Puudus alus seisukohta muuta. Korduvuse argumendist tulenevalt tuvastas EIK seoses klaaspuuri paigutamisega ühe kohtusaali osas rikkumise, kuid teise osas mitte. EIK ei korda sisulisi argumente. Kaebaja kinnipidamine otsustati kollektiivse meetodi alusel – kõigi meeleavaldusel osalenute osas kasutas kohus standardset sõnastust. Kuivõrd kaebaja isiklikku olukord ei süvenetud, oli asjas artikli 5 lg 3 rikkumine. Kuigi kaebaja käitumine oli kohati agressiivne ja vägivaldne, ei kaasnenud siiski sellise astmega agressiivsust, mis põhjendanuks pikaajalise vangistuse määramist. Niisugune karistus heidutab tulevikus teisi isikuid osalemast meeleavaldustel. EIK taunis kaebaja vägivaldset käitumist, kuid märkis, et toimikus puudusid tõendid tema ettekavatsetud vägivaldse käitumise kohta.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 (seoses transporditingimustega kohtusse ja klaaspuuri paigutamisega ühes kohtusaalis), 5 lg 3 ning 11 rikkumine;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist seoses klaaspuuri paigutamisega ühes kohtusaalis;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 12 500 eurot.

----------

Kohtueelse kinnipidamise pikendamisel isiku ära kuulamata jätmise eest määras EIK hüvitiseks 750 eurot

Kochan vs Türgi, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 3512/11

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamiseks seoses võimatusega osaleda viie kuu kestel kohtuistungitel, kus vaadati läbi tema kinnipidamise pikendamise põhjendatust.

EIK-i seisukohad

EIK-i kohtupraktika kohaselt on 5-kuuline ajaperiood liiga pikk selleks, et otsustada kinnipidamise pikendamist ilma isikut vahetult kohtus ära kuulamata.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 750 eurot.

----------

Ametiisiku varasemad sagedased sõidud välismaale ei ole aluseks tema kinnipidamiseks algatatud kriminaalmenetluse ajal

Korniychuk vs Ukraina, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 10042/11

Asjaolud

Kaebaja oli 2009. aastal justiitsministri asetäitja ning saatis kirja riiklikule ettevõttele teatega, et ettevõte võib sõlmida õigusabi lepingu advokaadibürooga ilma riigihanke menetluseta. Hilisemalt ilmnes, et kaebaja tegutses ilma ministri volituseta ning riigile põhjustati sellise lepinguga rahalist kahju. Kaebaja vahistati 22.12.2010 ametivolituste ületamise süüdistuses ning ta oli ajutiselt kinnipeetav 24.-30.2012. Seejärel määras kohus tema kinnipidamise kohtueelse menetluse ajaks uurimisse sekkumise välistamise motiivil. Kaebaja esitas korduvalt kaebusi enda kinnipidamise peale. Kaebaja vabastati kinnipidamisasutusest 15.02.2011 ning talle kohaldati tõkendit elukohast mittelahkumiseks. 2011. aastal anti kaebajale amnestia. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg-te 1 ja 3 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kinnipidamise vastavus EIÕK artikli 5 lg-le 1 tuleneb ennekõike siseriikliku õigusnormi olemasolust isiku kinnipidamiseks, kuid samas ka kohaldatud normi vastavusest õiguse kvaliteedinõudele. Isiku kinnipidamine ilma kohtu määruseta oli lubatud kolmeks päevaks ainult äärmiselt erandlikes olukordades – seoses vajadusega hoida ära või peatada kuriteo toimepanemine, või kui isik peeti kinni kuriteo toimepanemise ajal. Kuivõrd kaebaja oli väidetava teo pannud toime aasta ja kümme kuud tagasi, puudus igasugune alus toetuda eelnimetatud regulatsioonile. Seega oli ajaperioodi 22.-24.12.2010 osas artikli 5 lg 1 rikkumine. Rikkumine oli ka ajaperioodi 24.-30.12.2010 osas, sest kohtumäärus jäi üldsõnaliseks ja ebamääraseks ajutise kinnipidamise vajalikkuse osas. EIK-i arvates oli tegemist varjatud eesmärgiga anda prokuratuurile täiendavat aega kaebaja kinnipidamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Ka lühikese kinnipidamise põhjendamiseks tuleb esitada mõjuvad ja piisavad põhjendused. Alati tuleb kaaluda ka alternatiivseid meetmeid. Alati tuleb eelistada isiku vabastamist. Ametivõimud peavad kaaluma nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid kinnipidamise otsustamisel. EIK otsustab kinnipidamise põhjendatuse üle kohtumäärustes esitatud sõnastuse alusel. Põhjendused kaebaja kinnipidamiseks ei olnud piisavad ega mõjuvad. Kuivõrd ametivõimudele ei olnud teada kaebaja elukoht, siis ei saanud talle ette heita, et kaebajal elukoht puudub. Kaebajale saadeti kutseid ülekuulamisele ajal, millal kriminaalmenetlus ei olnud algatatud. Seetõttu ei olnud kutsed talle kohustuslikud. Kaebaja pidevad sõidud välismaale toimusid enne kriminaalmenetluse algatamist.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine ajaperioodide 22.-24.12.2010 ning 24.-30.12.2010 osas ning artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 500 eurot.

----------

Formaalne võimalus lahkuda politseijaoskonnast ei välista isikuvabaduse rikkumist

Makarenko vs Ukraina, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 622/11

Asjaolud

Kaebaja töötas riikliku tolliteenistuse ülemana. 2009. aasta veebruaris allkirjastas kaebaja dokumendid seoses suures mahus gaasitarnega, mis hilisema teabe kohaselt toimetati riiki vastuolus Venemaa ja Ukraina ühisettevõttega sõlmitud lepinguga. Kaebajale esitati süüdistus ametiülesannete täitmata jätmises ning ta oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal 2010. aasta juulist kuni 2011. aasta juulini. Aasta hiljem tunnistati ta süüdi ning teda karistati 4-aastase tingimusliku vangistusega. 2014. aastal vabastati ta kriminaalvastutusest. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg-te 1 ja 3 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kui isiku kinnipidamise fikseerimiseks ei koostata mingit dokumenti, siis on selline kinnipidamine iseenesest vastuolus EIÕK artikli 5 lg-ga 1. Puudus vaidlus selles, et kaebaja viibis politseijaoskonnas ajavahemikul kell 15.43 – 19.02 23.06.2010. aastal – pärast ülekuulamise lõppemist ning enne vahistamise määruse koostamist. Osapooled vaidlesid selle üle, kas kaebaja oli jaoskonnas vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Kaebajal ei olnud käeraudu ning ta ei olnud valve all, kuid talle oli teatatud kriminaalmenetluse algatamisest ning tema peatsest vahistamisest. EIK nõustus kaebajaga, et tal olnuks võimatu politseijaoskonnast väljuda. Seega oli asjas artikli 5 lg 1 rikkumine vaatamata valitsuse selgitusele. Kaebaja oli seejärel kinnipeetav üks päev uurija määruse alusel. Selline kinnipidamine oli seaduslik Ukraina seaduste kohaselt ainult erandjuhtudel – kui isik on peetud kinni kuriteo sooritamise ajal või kui temale kui kuriteo täideviijale osundavad pealtnägijad või tal on kuriteo jälgi riietel või kehal. Sellist olukorda ei olnud. Seega oli ka järgmise päeva osas artikli 5 lg 1 rikkumine. Kohtute põhjendus kaebaja kinnipidamiseks oli vajadus hoida ära vahelesegamine uurimisse või uurimisest kõrvalehoidmine. Kohtute põhjendused jäid abstraktseks ning nad ei näidanud, millised asjaolud andsid selliseks kahtluseks alust. EIK on korduvalt tuvastanud Ukraina suhtes analoogilistes asjades EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumisi.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine seoses vabaduse võtmisega 23.06.2010 kell 15.43 kuni 19.02 ning seoses vahistamisega alates 7.02 23.-24.06.2010 ilma kohtuniku loata; artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

EIK lahendas sisuliselt 15 aastat tagasi esitatud avalduse

Pavlovici vs Moldova, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 5711/03

Asjaolud

Nõukogude ametivõimud võõrandasid 1946. aastal õigusvastaselt kaebajate vanavanematele kuulunud kinnistud. Kaebaja vanaisa rehabiliteeriti postuumselt 1989. aastal. Kaebaja isa esitas taotluse 1996. aastal vara tagastamiseks ning kaebaja astus menetlusse isa pärijana. 2002. aastal jõustus kohtulahend vara tagastamiseks kaebajale. Kohtulahend on tänaseni täitmata. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus esitas taotluse avalduse eemaldamiseks kohtuasjade nimekirjast. Kuivõrd valitsus ei viidanud konkreetsetele sammudele jõustunud kohtulahendi täitmiseks, ei rahuldanud EIK valitsuse taotlust. Puudus igasugune alus jõuda erinevale seisukohale kohtupraktikast, kus EIK loeb jõustunud kohtulahendi mittetäitmist kohtule juurdepääsuõiguse rikkumiseks. Ametivõimud ei ole täitnud kohtulahendit mõistliku aja jooksul.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Lükata õiglase hüvitise määramise otsustamine edasi.

----------

Kohtu sõltumatuse nõude rikkumise korral ei saa EIK spekuleerida, milline olnuks kohtulahend õiglase õigusemõistmise põhimõtte järgimise korral

Aymelek vs Türgi, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 15069/05

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks kohtu sõltumatuse nõude mittejärgmisega, sest tema kui sõjaväelase üle mõistis kohut sõjaväekohus.

EIK-i seisukohad

Valitsus teatas, et on teadlik EIK-i kohtupraktikast. EIK on varasemalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades, sest kohtu koosseis määrati sõjaväelise hierarhia korras. EIK ei rahuldanud varalise kahju nõuet, sest ei saanud spekuleerida, milline olnuks kohtulahend sõltumatuse nõude järgimise korral.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.

----------

Kohtukulude hüvitamise nõue on EIÕK kaitsealas

Brajović jt vs Montenegro, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 52529/12

Asjaolud

Kaebajad on Montenegro kuus kodanikku, kes olid kannatanud kriminaalmenetluses, milles kohtualune tunnistati süüdi. Nad esitasid 2009. aastal kohtule taotluse nende kohtukulude hüvitamiseks, kuid kohus ei ole selle taotluse osas võtnud kunagi seisukohta. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Montenegro seaduste kohaselt võisid ainult kohtualune ja tema esindaja esitada nõude tsiviilkohtule kohtukulude hüvitamiseks siis, kui kriminaalkohus ei otsustanud kulude hüvitamise nõuet. Kaebajad esitasid avalduse EIK-ile siis, kui neile sai teatavaks, et siseriiklikud kohtud ei tegele kaebuse läbivaatamisega. Kohtukulude hüvitamise nõue oli selgelt EIÕK artikli 6 lg 1 kaitsealas. Puudus vaidlus selles, et nende nõude osas puudub kohtulahend. Seetõttu on kaebajad jäänud ilma võimalusest saada enda nõude osas sisuline kohtulahend. Kaebajad ei esitanud hüvitise nõuet.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 rikkumine.

----------

EIÕK artikkel 6 lg 3 – menetluslikud garantiid kriminaalasjades

Võtmetunnistaja kehakeele jälgimine annab kohtule võimaluse hinnata tema usaldusväärsust

Boyets vs Ukraina, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 20963/08

Asjaolud

Kaebaja üle toimus kriminaalkohtumenetlus altkäemaksu süüdistuses. Kohtulahend toetus olulises osas tunnistaja ütlustele, kes oli politseile teatanud altkäemaksust ning teinud seejärel ametivõimudega koostööd. Kaebajal ei olnud menetluse käigus võimalust seda tunnistajat küsitleda. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Süüdistatavale tuleb üldreeglina anda võimalus esitada süüdistuse tunnistajale küsimusi kas nende andmise ajal või hiljem. Kui tunnistaja ei ilmu kohtusse, ei too see iseenesest kaasa menetluse ebaõiglust. Lähtuda tuleb sellest, kas ütlused olid süüdimõistmiseks otsustavad ning kas kaitseõigust tasakaalustati. Mida kaalukam tunnistus, seda kaalukamad peavad olema ka tasakaalustavad meetmed. Kuigi ametivõimud astusid teatud samme võtmetunnistaja M. leidmiseks ja kohtuistungile toimetamiseks, ei teinud nad piisavalt pingutusi. Piirduti teadmisega, et M. müüs enda maja ning asus elama Venemaale. Ametivõimud ei pöördunud Venemaa ametivõimude poole M.-i leidmiseks ning ei kontrollinud ka kaebaja vihjet, et M.-i poeg elas jätkuvalt emale kuulunud majas. Kuigi ametivõimud ei teinud kõike endast olenevat M.-i ilmumise tagamiseks, ei too see automaatselt kaasa kohtumenetluse vastuolu õiglase õigusemõistmise põhimõttele. M-i ütlused olid otsustavad kaebaja süüditunnistamisel. Seetõttu tuli tähelepanelikult uurida tasakaalustavaid meetmeid. Seejuures on oluline, kas siseriiklik kohus käsitles puudunud tunnistaja ütlusi ettevaatlikult ning märkis, et selliste ütluste kaal on väiksem. Kohaldatav metoodika on: esiteks, kas asjas oli sellise tunnistaja ütlusi kinnitavaid tõendeid; teiseks, kas süüdistataval või tema kaitsjal oli võimalik küsitleda tunnistajat kohtueelse uurimise ajal; kolmandaks, kaitsel oli võimalik kohtuistungi ajal esitada tunnistajale küsimusi kirjalikult; neljandaks, kas süüdistataval oli võimalik esitada enda versioon ning seada kahtluse alla tunnistaja usaldusväärsus. M.-i tunnistuses ei olnud informatsiooni selle kohta, miks ja kuidas ta politsei poole pöördus. Selline asjaolu tekitab isiku usaldusväärsuses kahtlusi ning kohtul tulnuks seda aspekti uurida, kuid kohus seda ei teinud. Kuivõrd kaebajal puudus võimalus M.-i küsitleda, siis ei saanud kohus jälgida M.-i kahekeelt, mis omakorda andnuks võimaluse hinnata tema usaldusväärsust. Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3”d” rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 500 eurot.

----------

Eluaegse vangistuse määramise võimalikkuse korral tuleb isikule igal juhul tagada kaitsja riigi kulul

Radchenko vs Ukraina, kohtuotsus 01.02.2018, avaldus nr 39555/07

Asjaolud

Kaebaja tunnistati süüdi raskes isikuvastases kuriteos ning teda karistati eluaegse vangistusega. Menetluses ülemkohtus ei olnud kaebajal kaitsjat ning ta ei osalenud ka ise kohtuistungil. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kohtualusele tuleb tagada kaitsja riigi kulul siis, kui isikul endal puuduvad vahendi kaitsjale maksmiseks ning kaitsja osalemine on õigusemõistmise huvides. Kuivõrd kaebajale määrati riigi kulul kaitsja madalama astmete kohtumenetlustes, siis oli ametivõimudele teada tema rahaline olukord. Kuivõrd talle võidi määrata eluaegne vangistus, siis oli kaitsja määramine ka selgelt õigusemõistmise huvides. Ülemkohtul oli pädevus mitte ainult uurida materiaalõiguse kohaldamist, vaid võtta ka seisukoht uurimise igakülgsuse osas. Seega pidanuks kaebajale tagama ülemkohtu menetluses kaitsja. EIK on korduvalt tuvastanud kaitseõiguse rikkumisi seoses kohtualuse mitteosalemisega ülemkohtu istungil siis, kui istungil osales prokurör. Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis;

3. Kulude katteks määras EIK 1 000 eurot.

----------

Anonüümsele võtmetunnistajale kohtu kaudu kirjalikult küsimuste esitamine ei ole piisav kaitseõiguse tasakaalustamiseks

Asani vs Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, kohtuotsus 01.02.2018, avaldus nr 27962/10

Asjaolud

Kumbki kaebaja kannab eluaegset vanglakaristust. Kaebajad peeti kinni 2007. aastal pärast Skopje lähistel toimunud automaatrelvadest tulistamist, mille käigus said surma kolm last ning kuus inimest raskeid kehavigastusi. Kaks tunnistajat osundasid kaebajatele kui mõrvade toimepanijatele, kuid kohus tagas nende anonüümsuse julgeoleku kaalutlustel. Kaebaja kaitsjad said esitada ainult kirjalikke küsimusi. Kohus võttis toimikusse kaebajaid ründajatena tuvastanud ütlused ka kolmandalt tunnistajalt, kes ei ilmunud kohtusse. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Anonüümse ja puuduva tunnistajaga seotud olukorrad ei ole identsed, kuid samas ei ole need ka põhimõtteliselt erinevad, sest mõlemast tuleneb kaitseõiguse piiramine. Igale süüdistatavale tuleks tagada põhiõigus seada kahtluse alla tema vastu kogutud tõendeid. See tähendab seoses tunnistajatega, et süüdistatav mitte üksnes ei pea teadma nende isikuid, vaid tal peaks olema ka võimalus kontrollida nende usaldusväärsust, sh esitada neile küsimusi enda juuresolekul. Kui süüdistataval ei ole sellist võimalust, siis peab kohus kohaldama tasakaalustavaid meetmeid. Mida kaalukam on tunnistus, seda kaalukamad peavad olema tasakaalustavad meetmed. Kui kohtumenetluses annab ütlusi anonüümne tunnistaja, siis on kaitsel keeruline esitada seisukohti selle kohta, kas ja miks tunnistaja valetab. Sellises olukorras tuleb siiski menetluse õigluse üle otsustamiseks kasutada sama metoodikat, mida kohtusse mitteilmunud tunnistaja puhul, kelle isik on teada. Esiteks tuleb uurida, kas tunnistaja anonüümsuseks olid piisavad põhjused. Teiseks tuleb uurida, kas tegemist oli määravate tõenditega. Kolmandaks tuleb uurida piisavate tasakaalustavate meetmete kohaldamist. Kohaldades neid põhimõtteid käesolevale asjale nõustus EIK siseriiklike kohtutega, et anonüümsete tunnistajate kaitse eesmärk oli piisavalt põhjendatud. Kahe anonüümse tunnistaja ütlused olid määravad, sest nad olid ainsad pealtnägijad. Kuigi kohus andis võimaluse esitada anonüümsetele tunnistajatele küsimusi kohtu kaudu, ei pidanud EIK seda piisavaks tasakaalustavaks meetmeks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 1 “d” rikkumine;

2. Jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

----------

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

Last õigusvastaselt pikka aega enda juures hoidva vanema vastu tuleb kaaluda kriminaalmenetluse algatamist

Edina Tóth vs Ungari, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 51323/14

Asjaolud

Kaebaja abikaasa võttis nende ühise 2-aastase lapse enda juurde elama. Vaatamata abielulahutusele ning sellele, et laps määrati kohtulahendiga kaebaja juurde elama, ei õnnestunud kaebajal lapsega kohtuda enne tema 11-aastaseks saamist. Ametivõimud väitsid, et neil ei läinud korda teha kindlaks kaebaja endise abikaasa elukohta. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses ametivõimude suutmatusega tagada lapse elukoht tema juures.

EIK-i seisukohad

Lapse ja tema vanema suhe on EIÕK artikli 8 kaitsealas. Lapsevanemal on õigus eeldada, et riik astub kohaseid samme tema ja lapse ühendamiseks. Seejuures on jõu kasutamine äärmuslik võimalus. Kui laps on elanud pikemat aega teise vanema juures, siis ei ole mõeldav lapse kohene andmine teise vanema juurde elama ning tuleb kohaldada ettevalmistavaid meetmeid. Ungari ametivõimud ei tegutsenud vajaliku hoolsusega. Neile oli teada teise vanema elukoht, kuid nad rahuldusid tema selgitusega, et laps ei ela tema juures. Samuti ei uuritud, millistes koolides täitis laps koolikohustust. EIK taunis kriminaalmenetluse mittealgatamist teise vanema vastu seoses lapse elukoha õigusvastase muutmisega ning alimentide mittemaksmisega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIKJ 12 500 eurot ning 3 800 eurot kulude katteks.

----------

Last ei pea Haagi lapseröövi konventsiooni alusel tagastama, kui ta on küpses eas ja väljendab selget soovi enda elukoha osas

M.K. vs Kreeka, kohtuotsus 01.02.2018, avaldus nr 51312/16

Asjaolud

Kaebaja (naine) on Rumeenia kodanik, kes elab Prantsusmaal. Tal on kaks poega (I. sündinud 2000 ning A. sündinud 2003) abielust A.V.-ga. Pojad ning A.V. elavad Kreekas. Kaebajale määras Kreeka kohus ainuhooldusõiguse A. üle, kuid A.V. keeldus 2015. aastal pärast A. külaskäiku Lihavõtete ajal last kaebaja juurde tagasi saatmast. Kaebaja saavutas kohtulahendi A. tagastamiseks Prantsusmaale Haagi lapseröövi konventsiooni alusel, kuid A. väljendas Kreeka ametivõimudele (kohus, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid) selget soovi mitte naasta. Ta selgitas, et ta on kogu aeg soovinud elada Kreekas, kus ta on lõpetanud üldhariduskooli. Prantsusmaal on ta üksildane ning vanemate vaheline konflikt on teda väsitanud. Ametivõimud ei saatnud A.-d tagasi. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja poeg A. väljendas ametivõimudele selget soovi elada Kreekas. Psühholoog soovitas vendi mitte lahutada. Kaebaja ja laste isa suhted olid vaenulikud ning ametivõimudel ei läinud korda neid lepitada. A. oli vanuses, kus ta mõistab ümbritsevat. Tema soov jääda elama Kreekasse oli seetõttu oluline asjaolu. Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 kohaselt võivad ametivõimud keelduda lapse tagastamisest siis, kui ta on küpses eas ning tema seisukohtade arvestamine on mõistlik. Kohtulahend lapse tagastamiseks ei käsitlenud A. perekonna situatsiooni, eriti vendade vahelist lähedast suhet. Aastaga pärast kohtulahendit oli olukord oluliselt muutunud. Seega ei jätnud Kreeka ametivõimud endi kohustusi täitmata.

Resolutsioon (häältega 5:2)

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

Lapse mõlemate vanemate kinnipidamise korral võib kohtunik eeldada, et vanem tõstatab vajadusel lapse eest hoolitsemise küsimuse

Hadzhieva vs Bulgaaria, kohtuotsus 01.02.2018, avaldus nr 45285/12

Asjaolud

Kaebaja oli 14-aastane, kui tema mõlemad vanemad peeti kinni ning ta jäeti ilma järelevalveta. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses tema jätmisega ilma hoolitsuseta kaheks nädalaks ajal, millal tema vanemad olid kinnipeetud. EIK-i seisukohad EIÕK artiklist 8 tuleneb vastustavale riigile kohustus korraldada alaealise lapse eest hoolitsus ajal, millal tema vanemad on kinnipeetud. Kuivõrd kaebaja oli 14-aastane, siis oli tema heaolu selgelt ohustatud vanemate kinnipidamise järgselt. Politsei ei teatanud asjakohastele institutsioonidele kaebaja jäämisest üksinda koju. Esimene kohtuistung seoses kaebaja vanemate kinnipidamisega toimus 06.12.2002. Neid esindas advokaat. Kaebaja vanemad olid mõlemad haritud ning jõukad isikud. Kumbki ei tõstatanud kohtuistungil küsimust kaebaja olukorrast. Seetõttu võisid ametivõimud eeldada, et kaebaja eest hoolitsemine on tagatud.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine ajaperioodi suhtes enne 06.12.2002;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist ajaperioodi suhtes pärast 06.12.2002; 3.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 600 eurot ning 5 260 eurot kulude katteks.

----------

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

Sõnavabaduse piiramist avaliku moraali kaitse kaalutlusel tuleb detailselt põhjendada

Sekmadienis Ltd vs Leedu, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 69317/14

Asjaolud

Kaebaja on Vilniuses tegutsev ettevõte, mis 2012. aasta septembris ja oktoobris viis läbi reklaamikampaania, milles kasutati mehe ja naise modelle, keda nimetati Jeesuseks ja Mariaks. Kampaanias kasutati loosungeid “Jeesus, millised on Su püksid!”, “Kallis Maria, milline kleit!” Tarbijakaitse agentuurile esitati palju kaebuseid reklaamide sisu osas. Agentuur palus Leedu Piiskoppide Konverentsi seisukohta, mille kohaselt oli konverentsi poole pöördunud ligikaudu 100 usklikku, kelle meelest oli reklaam vastuolus avaliku moraalitundega. Kaebaja selgitas, et sõnade “Jeesus” ja “Maria” kasutamine oli leedu keeles levinud ja seda just igapäevases kõnepruugis mitteusulises kontekstis. Sellele vaatamata määras agentuur kaebajale rahatrahvi 580 eurot avaliku moraaliga vastuolus reklaami levitamise eest. Ülemkohus asus seisukohale, et reklaam oli vastuolus üldiselt omaksvõetud moraali ja eetiliste normidega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK-ile ei olnud selge, kas kaebaja pidi ette nägema, et tema reklaamid rikuvad reklaamiseaduse muudatust, mis keelas reklaamides halvakspanu ususümbolite vastu. Sõnavabadusse sekkumisel oli legitiimne eesmärk – kristlikust usutunnistusest tuleneva moraali kaitse ning üldiselt isikute õiguste kaitse. Kuivõrd reklaam ei olnud äärmuslikult solvav ning ei kutsunud üles vägivallale, siis tulnuks kohtutel esitada selged põhjendused, miks nende meelest oli reklaam vastuolus avaliku moraaliga. EIK leidis, et kohtute põhjendused jäid üldsõnaliseks ja ebamääraseks. Kohtud ei vastanud kaebaja väitele, et sõnad “Jeesus” ja “Maria” on osaks igapäevaselt kasutatavast leedu keelest. EIK kritiseeris seda, et ametivõimud palusid üksnes katoliku kiriku seisukohta ning ei pöördunud teiste usuorganisatsioonide poole. Sõnavabaduse kaitsealas on ka šokeerivad seisukohad. Ligikaudu 100 isiku seisukoht ei ole piisav argument rahatrahvi kohaldamiseks. Leedu valitsus väitis, et suurem osa Leedu elanikkonda tundis end solvatuna. EIK vastas seisukohaga, et isegi kui see nii oli, siis vähemuse õiguste kaitse ei saa sõltuda enamuse poolt nende õiguste aktsepteerimisest. EIK leidis, et ametivõimud ei saavutanud erinevate huvide vahel mõistlikku tasakaalu.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 580 eurot.

----------

Koduvate kaebust puhul ei korda EIK sisulist argumentatsiooni

Aksoy vs Türgi, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 37546/08

Asjaolud

Kaebaja kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kirjutas justiitsministrile kirja, milles nimetas Kurdi Rahvusliku Tööpartei liidrit Öcalani lugupeetud isikuks. Talle kohaldati distsiplinaarkaristusena paigutamine 11 päevaks üksikvangistusse. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ning puudus alus seisukohta muuta.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 500 eurot ning 750 eurot kulude katteks.

----------

Parlamendisaadiku trahvimine kohtusüsteemi usaldusväärsuse õõnestamise eest oli proportsionaalne

Meslot vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 09.01.2018, avaldus nr 50538/12

Asjaolud

Kaebaja oli kõnealusel aja Prantsusmaa Parlamendi saadik. 2007. aastal valimiskampaania ajal toimunud üritusel väljendas kaebaja enda põlgust nii ühe prokuröri kui ühe kohtuniku vastu, nimetades neid poliitilisteks komissarideks ning tegi etteheiteid vasakpoolse poliitika toetamises. Kaebaja tunnistati süüdi kohtu solvamise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 700 eurot, kohustus hüvitada mittevaraline kahju summas 1 euro ning tasuda vastaspoole kulud summas 3 588 eurot. Edasikaebe menetlus ei olnud talle edukas. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja sõnavabadusse sekkumiseks oli õiguslik alus ning sellel oli legitiimne eesmärk – teiste isikute reputatsiooni kaitse ning õigusemõistmise autoriteedi austamine. Kohtuniku vastu suunatud kriitika lubatavuse piirid on avaramad võrreldes eraisikutega, v.a eriti põhjendamatud rünnakud. Prantsusmaa ringkonnakohus märkis, et kaebaja väljendid ründasid kohtuniku isikut ning seadsid kahtluse alla tema sõltumatuse. EIK leidis, et vaatamata poliitilisele kontekstile ei olnud kaebaja algatatud vaidlus objektiivselt võttes vajalik avalikkuse teavitamise eesmärgil. Kaebaja väljenditel puudus piisav faktiline aluspõhi. Kaebajal puudus igasugune alus väita, et kohtunik tegi ebaprofessionaalseid otsuseid. Seega leidsid siseriiklikud kohtud põhjendatult, et kaebaja ründas õigusemõistmise sõltumatust ja autoriteeti ja seeläbi õõnestas avalikkuse usaldust kohtusüsteemi suhtes. Kaebajale kohaldatud sanktsioon ei olnud raske.

Resolutsioon

1. Avaldus ei ole vastuvõetav.

---------

EIÕK artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus

Pikaajaline vanglakaristus meeleavaldusel vägivaldse käitumise eest heidutab tulevikus teisi isikuid realiseerimast enda õigust kogunemistele

Polikhovich vs Venemaa, kohtuotsus 30.01.2018, avaldused nr 62630/13 ja 5562/15

Asjaolud

06.05.2012 toimus Moskvas meeleavaldus väidetavate rikkumiste vastu presidendivalimistel. Kogunemise ajal Bolotnaja väljakul toimus kokkupõrge meeleavaldajate ja politseinike vahel. Kaebaja peeti kinni 28.05.2012 kahtlustatuna osalemises massilistes korratustes ja vägivallas võimuesindajate vastu. Ta oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal kuni süüdimõistmiseni 2014. aasta veebruaris. Talle määrati vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses paigutamisega klaas- ja metallpuuri esimese ja teise astme kohtus. Kaebaja viitas ka artiklite 5 lg-te 3 ja 4 ning artikli 11 rikkumisele.

EIK-i seisukohad

EIK on juba tuvastanud transporditingimuste osas EIÕK artikli 3 rikkumise avalduses, mis esitati kaebaja kaaskohtualuse poolt. Puudus alus seisukohta muuta. Korduvuse argumendist tulenevalt tuvastas EIK seoses klaaspuuri paigutamisega ühe kohtusaali osas rikkumise, kuid teise osas mitte. EIK ei korda sisulisi argumente. Kaebaja kinnipidamine otsustati kollektiivse meetodi alusel – kõigi meeleavaldusel osalenute osas kasutas kohus standardset sõnastust. Kuivõrd kaebaja isiklikku olukorda ei süvenetud, oli asjas artikli 5 lg 3 rikkumine. Kuigi kaebaja käitumine oli kohati agressiivne ja vägivaldne, ei kaasnenud siiski sellise astmega agressiivsust, mis põhjendanuks pikaajalise vangistuse määramist. Niisugune karistus heidutab tulevikus teisi isikuid osalemast meeleavaldustel.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 (seoses transporditingimustega kohtusse ja klaaspuuri paigutamisega ühes kohtusaalis), 5 lg 3 ning 11 rikkumine;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist seoses klaaspuur paigutamisega ühes kohtusaalis;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 12 500 eurot.

----------

Kolmeaastane vangistus osalemise eest vägivaldsel meeleavaldusel oli ebaproportsionaalne

Barabanov vs Venemaa, kohtuotsus 30.01.2018, avaldused nr 4966/13 ja 5550/15

Asjaolud

06.05.2012 toimus Moskvas meeleavaldus väidetavate rikkumiste vastu presidendivalimistel. Kogunemise ajal Bolotnaja väljakul toimus kokkupõrge meeleavaldajate ja politseinike vahel. Kaebaja peeti kinni 28.05.2012 kahtlustatuna osalemises massilistes korratustes ja vägivallas võimuesindajate vastu. Ta oli kinnipeetav kohtueelse menetluse ajal kuni süüdimõistmiseni 2014. aasta veebruaris. Talle määrati vangistus 3 aastat ja 7 kuud. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses paigutamisega klaas- ja metallpuuri esimese ja teise astme kohtus. Kaebaja viitas ka artiklite 5 lg-te 3 ja 4 ning artikli 11 rikkumisele.

EIK-i seisukohad

Artikli 3 osas seoses paigutamisega klaas- ja metallpuuri kohtutes ei olnud avaldus vastuvõetav. Kaebaja ei esitanud isegi üldistatult teavet selle kohta, kas ta oli klaas- või metallpuuris ning millised olid selle parameetrid, kas puur oli ventileeritud ning kas tal oli võimalik segamatult suhelda kaitsjaga. Kaebaja kinnipidamine kohtueelses menetluses otsustati koos paljude teiste isikutega üldistatud kujul ja standardses sõnastuses. Kohus toetus peamiselt süüdistuse raskusele, kuid ei süvenenud kaebaja individuaalsesse olukorda. Nn kollektiivsed kinnipidamismäärused on vastuolus artikli 5 lg-ga 3. Kinnipidamise määrustele esitatud kaebuste läbivaatamiseks kulus 23, 25 ja 20 päeva. EIK-i arvates ei vastanud selline ajaperiood kiire menetluse nõudele ja tuvastas artikli 5 lg 4 rikkumise. Seoses väitega kogunemiste õiguse realiseerimise rikkumise kohta leidis EIK, et kaebaja kinnipidamine ja kriminaalmenetlus tema vastu tulenesid seadusest ning nendel oli legitiimne eesmärk – korratuste ärahoidmine ning teiste isikute õiguste kaitse. EIK pidas karistust põhjendamatult raskeks. Puudus igasugune teave selle kohta, et kaebaja soovinuks osaleda korratustes. Kindlasti ei olnud ta organisaator. Valitsuse esitatud väited ei olnud piisavad põhjendamaks kolmeaastast vangistust.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 4 ning artikli 11 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot ning 300 eurot kulude katteks.

----------

Kriminaalsanktsioon ei ole vajalik isiku suhtes, kes ei käitunud meeleavaldusel vägivaldselt

Yigin vs Türgi, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 36643/09

Asjaolud

Kaebaja osales kogunemisel, kus loeti ette avaldus Abdullah Öcalani toetuseks. Kaebajale esitati süüdistus kuulumises terroristlikku organisatsiooni. Talle määrati karistuseks 10-kuuline vangistus, kuid selle väljakuulutamine lükati tingimuslikult edasi. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 11 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja süüditunnistamine oli sekkumine tema kogunemiste vabadusse. EIK möönis, et ametivõimud ilmselt tegutsesid legitiimsel eesmärgil rahvusliku julgeoleku kaitseks. Siiski ei olnud kriminaalsanktsioon vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kaebaja ei käitunud vägivaldselt ning ei kutsunud üles vägivallale. Kohtud ei esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi kaebaja süüditunnistamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 11 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 500 eurot ning 1 135 eurot kulude katteks.

----------

EIÕK artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

Ebapiisavad rahalised vahendid ei vabanda ratastoolis üliõpilasele ülikooli ruumidele juurdepääsu mittevõimaldamist

Enver Sahiv vs Türgi, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 23065/12

Asjaolud

Kaebaja sattus õpingute ajal Firati Ülikoolis esimesel kursusel õnnetusse, mille tulemusena on ta jalgadest halvatud. Kaks aastat pärast õnnetust palus kaebaja ülikoolil tagada talle juurdepääs ülikooli ruumidesse selleks, et ta saaks enda õpinguid jätkata. Ülikooli administratsioon keeldus viitega rahaliste vahendite puudusele ning aja vähesusele. Administratsioon pakkus võimalust määrata kaebajale personaalne abiline ruumidesse pääsu tagamiseks, millest kaebaja keeldus viitega enda privaatsusele. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 2 (õigus haridusele) ning artikli 14 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Viide rahalistele raskustele kaebajale juurdepääsu tagamiseks vajalikesse ruumidesse ei ole vastuvõetav. EIÕK kaitseb inimväärikust ja vabadust, mis tähendab igaühele võimalust elada sõltumatult teistest. Igaühele tuleb tagada võimalus ennast väärtustada, mis on EIÕK süsteemis võtmetähtsusega. Seega oli ülikooli administratsiooni ettepanek määrata kaebajale personaalne abiline vastuolus kaebaja sooviga elada teistest sõltumatult. Ülemkohus ei lähtunud asja lahendamisel erinevate huvide tasakaalustamise põhimõttest. Kohus piirdus seisukohaga, et ülikoolil ei lasu kohustust tagada ruumidesse juurdepääs ratastoolis isikutele seetõttu, et kõnealune hoone ehitati enne 1998. aastal jõustunud uute ehituseeskirjade vastuvõtmist. Ülemkohus pidas sobivaks kaebajale abilise määramist, kuid ei hinnanud sellise lahenduse kokkusobivust inimõiguste austamise põhimõttega. Kohus ei analüüsinud, kuidas oleks kaebaja saanud jätkata enda õpinguid viisil, kus tema tingimused on lähedased teiste üliõpilaste tingimustele ning sellega ei kaasne ülikooli juhtkonnale ebamõistlikku koormust. Ametivõimud ei tegutsenud kaebaja olukorra lahendamiseks vajaliku hoolsusega.

Resolutsioon (häältega 6:1)

1. EIÕK artikli 14 rikkumine koosmõjus 1.protokolli artikliga 2;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 10 000 eurot ning 2 952 eurot kulude katteks.

----------

EIÕK artikkel 37 – kaebuste kustutamine

Kui kaebaja sureb ja tal pole pärijaid, lõpetab EIK reeglina menetluse

Siláśová jt vs Slovakkia, kohtuotsus (revisjon) 30.01.2018, avaldus nr 36140/10

Asjaolud 28.06.2016 kohtulahendis tuvastas EIK 1.protokolli artikli 1 rikkumise seoses rendipiirangutega 20 kaebajale kuulunud maavalduse suhtes. Kohus määras varalise kahju hüvitamiseks kaebajatele ühiselt 67 030 eurot, igale kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot ning ühiselt kulude katteks 2 000 eurot. Valitsus teatas EIK-ile, et üks kaebaja suri enne kohtulahendi tegemist ning palus revisjoni.

EIK-i seisukohad

EIK-i tava kohaselt eemaldab ta kohtuasjade nimekirjast avalduse sellise surnud kaebaja osas, kellel ei ole pärijaid või kui pärijad on avaldanud soovi menetlust mitte jätkata. Puudusid erilised asjaolud, mis tinginuks menetluse jätkamist.

Resolutsioon

1. Eemaldada kohtuasjade nimekirjast avaldus ühe kaebaja osas:

2. Määrata teistele kaebajatele ühiselt varalise kahju hüvitamiseks 66 450 eurot ning kulude katteks 2 000 eurot, igale kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot.

----------

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Kaitseõiguse pöördumatu rikkumise korral on kõige kohasem hüvitis asja uus kohtulik arutamine

Kaplan vs Türgi, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 13807/08

Asjaolud

Kaebaja suhtes toimus kriminaalmenetlus seoses kahtlusega kuulumises terroristlikku organisatsiooni. Kohtueelsel uurimisel ei tagatud talle juurdepääsu kaitsjale. Esimese astme kohus toetus süüditunnistamisel politseile antud ütlustele, mis kaebaja väite kohaselt saadi sunniviisiliselt. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus ei esitanud veenvaid argumente selle kohta, et kaitsjale juurdepääsu takistamine kohtueelsel uurimisel ei rikkunud pöördumatult kaitseõigust. Kassatsioonikohus vaatas asja läbi formaalselt ning ei heastanud kaitseõiguse rikkumist. Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus kohtulik arutamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 850 eurot.

----------

Ametivõimude tegevusetuse tõttu grupivägistamise ohvriks langenud naisele määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 eurot

V.C. vs Itaalia, kohtuotsus 01.02.2018, avaldus nr 54227/14

Asjaolud

Kaebaja on 1997. aastal sündinud naine, kes vahistati 2013. aprillis Roomas toimunud koosviibimisel, kus konfiskeeriti ka alkoholi ja uimasteid. Kaebaja vanemad tunnistasid politseile, et nende tütar oli uimastisõltlane ning tal oli psühholoogilisi probleeme. Vanemad selgitasid ka seda, et tütrega suhtles Facebooki teel fotograaf, kes soovis temast võtta pornograafilisi fotosid. Kaebaja keeldus paigutamisest hooldusasutusse või asendusperesse. 2013. aasta juunis teatas kaebaja ema prokurörile, et tütart mõjutatakse uuesti poseerima pornograafilistel fotodel. Noorsookohus andis määruse kaebaja paigutamiseks 12-ks kuuks hooldusasutusse sotsiaaltöötajate hoole alla. Hooldusasutus keeldus kaebajat vastu võtmast vabade kohtade puudumise tõttu. 30.-31.01.2014 oli kaebaja grupivägistamise ohver. Kahe isiku suhtes on kriminaalmenetlus pooleli. 2014. aasta aprillis andis noorsookohus uue määruse kaebaja paigutamiseks hooldusasutusse. Keskus keeldus võtmast kaebajat vastu viitega sellele, et ei ole kohaldatud tegelemaks uimastisõltlastega. Käesoleval ajal elab kaebaja oma vanematega ning sotsiaalameti raporti kohaselt ei ole tema jälgimine enam vajalik. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumise tuvastamiseks seoses Itaalia ametivõimude ebapiisava tegevusega tema kui alaealise kaitsmisel.

EIK-i seisukohad

Kaebaja vägivaldne kohtlemine oli EIÕK artiklite 3 ja 8 kaitsealas. Peamine küsimus oli selles, kas ametivõimud astusid kõik vajalikud sammud selleks, et hoida ära kaebajale osakssaanud vägivald ning kaitsta tema isikuväärikust. Ametivõimudele oli teada kaebaja olukord vähemalt alates 2013. aasta aprillikuust, millal prokurör pöördus kaebaja kaitseks kohtu poole. Samuti teatasid kaebaja vanemad sama aasta suvel politseile kaebajat ähvardavast ohtudest. EIK leidis, et ametivõimud ei tegutsenud kaebaja kaitsel hoolsalt ning tõi välja järgmised põhjused. Esiteks võttis noorsookohtul neli kuud otsuse tegemiseks paigutada kaebaja hooldusasutusse. Sellel ajal oli kaebaja seksuaalse väärkohtlemise ohver. Teiseks, pärast kohtulahendit kulus sotsiaalametil kauem kui neli kuud kaebaja tegelikuks paigutamiseks hooldusasutusse, vaatamata vanemate tungivatele nõuetele täita kohtulahend viivitamatult. Sellel ajal oli kaebaja grupivägistamise ohver. Kolmandaks, sotsiaaltöötajad ei osalenud kohtuistungitel ning ei võtnud arvesse kaebaja erilist haavatavust. Nendel põhjustel leidis EIK, et ametivõimud ei tegutsenud kaebaja huvide kaitsel piisava hoolsusega.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 30 000 eurot ning 10 000 eurot kulude katteks.

----------

EIÕK 1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Rendipiirangu mõistlikkus muutub ajas ja sõltub keskmisest sissetulekust

Cassar vs Malta, kohtuotsus 30.01.2018, avaldus nr 50570/13

Asjaolud

Kaebajad ostsid elumaja 1988. aastal, sellel perioodil kehtis Maltal nn üüripiirang rentnikelt maksimaalselt võetava tasu osas. Majas oli 14 tuba ning seal elas vanem abielupaar. Seadus piiras omaniku õigust lõpetada rentnikuga leping. Kaebajad eeldasid, et pärast abielupaari surma on neil võimalik asuda ise majas elama, kuid majja asus elama abielupaari 60-aastane tütar, kes elab majas käesoleva ajani ning maksab renti 466 eurot kuus. Kaebajad pidid ise endale eluruumid rentima. Nende hinnangul oleks maja rendihind vabaturul ligikaudu paartuhat eurot kuus. Kaebajad leidsid, et Malta seadustest tulenes neile ebamõistlik koormus ning nad esitasid avalduse EIK-ile EIÕK 1.protokolli artikli 1 eraldi ning koosmõjus artikliga 14 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Sekkumine isiku varalistesse õigustesse on õiguspärane siis, kui see on proportsionaalne ja avalikes huvides, sh on saavutatud õiglane tasakaal kogukonna avaliku huvi ning isiku põhiõiguste vahel. Reeglina ei saa isik teha etteheiteid ametivõimudele tema varalistesse õigustesse sekkumises siis, kui vara omandamise ajal oli ta teadlik varale seatud piirangutest. Siiski võib teatud juhtudel olla selliseks etteheiteks alust. Kuigi kaebajad ostsid kinnistu teadlikena rendipiirangutest, ei saanud nad ette näha aastakümnete kestel toimunud kinnisvarahindade kasvu. Rendisumma suuruses 466 eurot kuus oli mõistlik 1988. aastal, kuid aastate möödudes see enam nii ei olnud. Nii oli keskmine igakuuline töötasu Maltal 1974. aastal 100 eurot, kuid 2015. aastal 720 eurot. EIK ei võtnud seisukohta, millisest ajahetkest muutus rendisumma ebamõistlikuks, kuid selgelt pidid kaebajad taluma ebamõistlikku koormust ning ametivõimud ei saavutanud mõistlikku tasakaalu erinevate huvide vahel. Diskrimineerimise tuvastas EIK põhjusel, et 2009. aasta seadusemuudatusega lubati rendi suurendamist siis, kui igakuuline rendisumma oli vähem kui 185 eurot. Niisuguse piirmäära valik oli meelevaldne ning ei olnud kooskõlas mingi legitiimse eesmärgiga. Varalise kahju määramisel lähtus EIK sellest, milline olnuks kohtu arvates mõistlik renditulu rendipiiranguga kinnistult.

Resolutsioon

1. EIÕK 1.protokolli artikli 1 ning artikli 14 koosmõjus 1.protokolli artikliga 1 rikkumine; '2. Kaebajatele ühiselt määras EIK varalise kahju hüvitamiseks 170 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning kulude katteks 10 000 eurot.

----------