Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 05. – 11. veebruar 2018

 

Uudise kuupäev:
  05.03.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 05. – 11. veebruar 2018

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine

Lühiajaline viibimine ruumikitsikuses ei tähenda alati minimaalse raskusastme ületamist

Akimenkov jt vs Venemaa, kohtuotsus 06.02.2018, avaldused nr 2613/13 ja 50041/14

Asjaolud

Kaebaja osales 06.05.2012 meeleavaldusel Bolotnaja väljakul seoses väidetavate rikkumistega presidendivalimistel. Meeleavaldajate ja politseinike vahel toimus vägivaldne vastasseis, kaebaja peeti kinni ning talle esitati süüdistus osalemises rahvarahutustes ja politsei suhtes vägivallategude toimepanemises. Ta palus korduvalt enda vabastamist kohtueelse kinnipidamise ajaks, kuid sellest keelduti. Kaebajale anti amnestia 2013. aasta detsembris. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike tingimustega kinnipidamisasutuses, transpordi ajal kohtusse, paigutamisega kohtusaalis klaaskabiini ning ebapiisava meditsiiniabiga. Samuti kaebas ta artikli 5 lg 3 rikkumist seoses mõjuvate ja piisavate põhjenduste puudumisega tema kinnipidamiseks.

EIK-i seisukohad

Suurema osa ajast oli kaebaja isiklik ruum kinnipidamiskambris 4 ruutmeetrit, mis vastab EIK-i standarditele. Ta viibis küll 5 päeva kambris isikliku ruumiga 2,6 ruutmeetrit, kuid sellel ajal oli tal võimalik veeta suurem osa aega väljaspool kambrit. Kuigi teatud tingimused olid probleemsed – näiteks kuuma veega pesemisvõimalused ja juurdepääs joogiveele, ei olnud nende mõju kogumis siiski selline, mis ületanuks väärkohtlemise minimaalset raskusastet.

Seoses meditsiiniabiga kinnipidamisasutuses tuleb olla paindlik ning võtta arvesse kinnipidamisest tulenevaid praktilisi kaalutlusi. Kaebaja väitis nägemisprobleeme, kuid tema esitatud arstitõend oli ajast 8 aastat enne kinnipidamist. Kaebaja teatas ametivõimudele nägemisprobleemidest ja seejärel viidi läbi tema silmade põhjalik uuring. Uuringute tulemusena välistati oht kaebaja nägemisele. Puudus alus järeldada, et ametivõimud ei tegutsenud kaebaja tervise kaitsel vajaliku hoolsusega.

EIK on varasemalt analoogilistes asjades tuvastanud artikli 3 rikkumisi seoses transporditingimustega kohtusse ning puudus alus seisukohta muuta. Samuti tulenevalt enda varasematest lahenditest tuvastas EIK lakoonilises sõnastuses artikli 3 rikkumise seoses paigutamisega klaaspuuri ühes kohtusaalis, kuid mitte teises.

Kaebaja oli kinnipeetav 1,5 aastat. Niivõrd pika kohtueelse kinnipidamise korral tuleb alati eeldada vabastamise vajalikkust. Kaebaja kinnipidamise otsustamine toimus nn kollektiivses menetluses, kus ei süvenetud tema isiklikku olukorda. Valitsus ei esitanud uusi väiteid, mis välistanuks rikkumise tuvastamise.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIKÕK artikli 3 rikkumist seoses kinnipidamistingimustega, meditsiiniabiga ja paigutamisega klaaspuuri ühes kohtusaalis;

2. EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine ning artikli 3 rikkumine seoses transporditingimustega ja paigutamisega klaaspuuri ühes kohtusaalis;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot.

----------


Isiklik ruum kohtusse transpordi ajal 0,3 ruutmeetrit on ebainimlik

Puzrina jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 5855/09 ja 9 teist avaldust

Asjaolud Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike tingimustega transpordi ajal kohtusse ning kohtumajas.

Kaebajad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad Lähtuvalt EIK-i varasemast kohtupraktikast puudus alus rikkumisi mitte tuvastada. Ebainimlike tingimuste detailne kirjeldus ei ole kohtulahendis, vaid selle lisas, kus on märgitud mittevaralise kahju hüvitise summa. Kõige suurema hüvitise summas 3 400 eurot määras EIK kaebajale, keda hoiti kohtumajas hallitanud seintega ruumis. Kõigi kaebajate isiklik ruum transpordi ajal oli 0,2 kuni 0,3 ruutmeetrit. EIK pidas sellist ruumi ebainimlikult väikeseks. Kõigile teistele kaebajatele määras EIK hüvitiseks mittevaralise kahju eest 1 000 eurot.

Ülejäänud kaebuste osas piirdus EIK selgitusega, et rikkumine on tuvastatav lähtudes EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumine lähtuvalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 3 400 eurot.

----------

 

Lühiajaline viibimine ruumikitsikuses ei ole ebainimlik

Mitryukov vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 57927/16 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avalduse EIK-ile seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

EIK-i seisukohad

Ühe kaebaja osas ei olnud rikkumist, sest ta viibis alla 3 ruutmeetri isikliku ruumiga kambrites lühiajaliselt (kohtulahendist ei tulene ajaperioodi, mida EIK peab lühiajaliseks) ning neid tingimusi kompenseerisid teised kohased tingimused, nt liikumisvõimalus. Ühe avalduse osas võttis valitsus rikkumise omaks ja pakkus hüvitiseks 1 548 eurot, millega kaebaja nõustus. Kolmanda avalduse osas tuvastas EIK artiklite 3 ja 13 rikkumise lähtuvalt enda väljakujunenud kohtupraktikast.

Resolutsioon

1. Ühe kaebaja osas on avaldus mitte-vastuvõetav, ühe avalduse osas aktsepteerida valitsuse deklaratsioon, ühe avalduse osas oli asjas EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2. Määrata kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 eurot.

----------

 

EIK lahendas vähem kui aastaga sisuliselt avaldused kinnipidamistingimuste osas väljakujunenud kohtupraktika kriteeriumi alusel

Smirnov jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 5058/17 ja 8 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avalduse ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks EIÕK artikli 3 alusel. Osad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad

Väljakujunenud kohtupraktika alusel tuleb rikkumised tuvastada. Kohtulahendis ei avata tingimuste detaile, vaid need on antud lühidalt kohtulahendi lisas. Kõige suurema hüvitise – 8 300 eurot – määras EIK kaebajale, kes on viibinud juba ligikaudu 9 aastat kambris, kus tema isiklik ruum oli 2 ruutmeetrit.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teist artiklite rikkumine tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Kõigi kahjude hüvitamiseks, sh kulude katteks kogumis määras EIK 8 300 kuni 5 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

EIK-il on laiaulatuslik kohtupraktika Ukraina suhtes seoses ebamõistlikult pika kohtueelse kinnipidamisega

Ivanov jt vs Ukraina, kohtuotsus 08.02.2018, avaldu nr 48759/06 ja 10 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avalduse EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistlikult pika kohtueelse kinnipidamisega. Ajaperioodid olid alates aastast kuni 5 aastani.

EIK-i seisukohad

EIK-il on Ukraina suhtes järjekindel kohtupraktika analoogilistes asjades. Avamata avalduste detaile ja esitamata argumente tuvastas EIK rikkumised.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 200 kuni 5 900 eurot.

----------

 

Teiste kahtlustavate käitumist kohtueelse uurimise ajal ei saa kaebajale üle kanda

Ramkovski vs Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 33566/11

Asjaolud

Kaebajate vastu algatati kriminaalasi 2010. aasta detsembris pärast nende kinnipidamist seoses kahtlusega kuritegeliku ühenduse juhtimises ja maksupettuses. Nende kinnipidamist pikendati korduvalt kuni süüdimõistmiseni esimese astme kohtus 2012. aasta märtsis. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 ja 6 lg 2 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad Isiku kinnipidamise eelduseks on mõistlik kahtlus kuriteo toimepanemises. Teatud aja möödudes ei ole see enam piisav kinnipidamise põhjendamiseks ning ametivõimudel tuleb esitada mõjuvad ja piisavad muud põhjendused. Kui need on EIK-i arvates kooskõlas EIÕK artikli 5 nõuetega, siis tuleb selgitada, kas ametivõimude tegevus uurimise läbiviimisel oli hoolas. EIK rõhutab, et ka esialgses määruses kinnipidamiseks tuleb näidata vastavad mõjuvad ja piisavad põhjendused. Kinnipidamise mõistlikkuse kestust ei saa hinnata abstraktselt. Oluline on see, et kinnipidamise määrus ei oleks sõnastatud standardselt.

Kaebajate kohtueelse kinnipidamise kestus oli 1 aasta ja ligikaudu 3 kuud.

Siseriiklikud kohtud ei näidanud, millest tulenes nende viide uurimisest kõrvalehoidmise ohule. Kohtud viitasid sellele, et osad teised kahtlusalused olid asunud endid varjama. EIK selgitas, et teiste isikute käitumist ei saa kellelegi üle kanda. Kohtud ei selgitanud, milliseid alternatiive nad kaalusid. Kohtud ei selgitanud ka seda, kuidas aja möödudes sai jätkuvalt eksisteerida oht uute kuritegude toimepanekuks.

Seega ei olnud põhjendused kaebajate kinnipidamiseks mõjuvad ja piisavad ja asjas oli artikli 5 lg 3 rikkumine.

Kaebajate väite kohaselt oli süütuse presumptsiooni rikkumine selles, et kinnipidamise pikendamisel märkis kolmeliikmeline kohtukoosseis muuhulgas, et kaebajad on pannud toime kuritegusid kuritegelikus grupis. EIK-i arvates ei sisaldu selles formuleeringus ühemõtteliselt seisukoha kaebajate süüküsimuses. Vastupidi, kohus viitas kaebajatele esitatud süüdistusele kui jätkuva kinnipidamise alusele. Seega ei olnud asjas artikli 6 lg 2 rikkumist.

Resolutsioon

1. EIKÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 2 rikkumist;

3. Kummalegi kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 780 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Õiguskindluse põhimõte ei välista jõustunud kohtulahendi tühistamist kohtu eksimuse korral

S.C. Textinc S.A. vs Rumeenia, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 52018/10

Asjaolud

Kaebaja kasuks jõustunud kohtulahend tühistati erakorralises järelevalvemenetluses. Kaebaja avaldus EIK-ile oli sellest tulenevalt EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Õiguskindluse põhimõte on kõigi lepinguosaliste riikide ühine pärand. Jõustunud kohtulahendi õigusjõud välistab võimaluse ükskõik millisel osapoolel taotleda kohtulahendi tühistamist lihtsalt uue lahendi saavutamise eesmärgil. Samas ei ole õiguskindluse põhimõte absoluutne – ka EIK ise soovitab teatud juhtudel kohtulahendi tühistamist ja asja uut arutamist. Jõustunud kohtulahendi tühistamisel tuleb maksimeerida mõistliku tasakaalu saavutamist erinevate huvide vahel.

Käesolevas asjas ei esinenud õigusemõistmisel tehtud vigu või ilmselgelt õigusemõistmisest ilmajätmist. Tühistamine lähtus lihtsalt erinevatest vaatepunktidest õiguse kohaldamisele. Seetõttu ei tagatud asjas mõistlikku tasakaalu.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 600 eurot.

----------

 

EIK lahendab menetlusaja kaasuseid lakooniliselt

Paraskevas ja Charatsidis vs Kreeka, kohtuotsus 08.02.2018, avaldused nr 31023/12 ja 62672/13

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalasjas. Kestus: 6 aastat ja 3 kuud (3 kohtuastet) ja 4 aastat ja 11 kuud (2 kohtuastet).

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Kuigi kaebajad põhjustasid teatud viivitusi, ületasid menetlusajad kogumis siiski mõistlikkuse nõuet.

Resolutsioon 1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

Väljatõstmisel tuleb tasakaalustada isiku õigust kodule võistlevate huvidega

Valdgardt vs Venemaa, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 64031/16

Asjaolud

Kaebaja ja tema partner tõsteti kohtuotsusega välja Peterburis asuvast korterist, kus nad olid elanud alates 1994. aastast. Põhjuseks oli ametivõimude seisukoht, et kaebajale ei ole kunagi läinud üle korteri omandiõigus. Kohtulahendi kohaselt on viimane informatsioon sündmuste kohta teatis kaebajale, et kohtutäitur asub politsei kaasabil teda välja tõstma 26.07.2017. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd kaebaja oli korteris elanud üle 20 aasta, oli korter tema kodu EIÕK artikli 8 tähenduses. Väljatõstmiseks oli õiguslik alus ning legitiimne eesmärk – kaitsta elamispinda vajavate isikute õigusi. Seetõttu tuli selgitada, kas väljatõstmine oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Kaebaja kaitseargumendi põhifookus oli väljatõstmise ebaproportsionaalsusel. Valitsus väitis küll seda, et korterit oli vaja teistele isikutele elamispinna andmiseks, kuid nende individuaalne olukord ei olnud piisavalt selgelt välja toodud. Seetõttu ei saanud tasakaalustada kaebaja õigusi kolmandate isikute õigustega. Kohtud ei tasakaalustanud kaebaja õigust kodule võistlevate huvidega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot ning 30 eurot kulude katteks.

----------

 

Eraelu kaitse õigusliku raamistiku sajalase jälitustegevuse vastu saab tagada kas seadus või kohtupraktika

Ben Faiza vs Prantsusmaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 31446/12

Asjaolud

Kaebaja suhtes toimus kriminaaluurimine ajavahemikus 2009 – 2010 seoses kahtlusega osalemises suuramahulises uimastiäris. Tema suhtes kohaldati erinevaid salajase jälgimise meetmeid. Politseinikud tegutsesid prokuröri loal ning said väljavõtted telefonioperaatorilt kaebaja kõnelogidest. Kohtuniku suulise loa alusel paigutati kaebaja autole positsioneerimise seade. Kohtunik andis samuti kirjaliku loa sõidukis toimunud kõnede pealtkuulamiseks. Kriminaalmenetlus kaebaja vastu on pooleli. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses salajase jälgimise meetmetega.

EIK-i seisukohad

Positsioneerimisseadme paigutamise aluseks oli kriminaalprotsessi koodeksi säte, mis lubas sajalast jälgimist tegude ja informatsiooni kindlakstegemiseks tõe tuvastamise eesmärgil. EIK-i hinnangul ei vastanud selline formuleering õigusnormi ettenähtavuse nõudele artikli 8 tähenduses. Seaduse ebaselgust ei kompenseerinud kassatsioonikohtu praktika. Seega ei taganud ei seadus ega kohtupraktika kaitset meelevaldse sekkumise vastu kaebaja eraellu – st kummastki ei tulenenud piisava selgusega, millises ulatuses ja kuidas võivad ametivõimud sekkuda kaebaja eraellu. EIK märkis, et pärast 28.03.2014 seadusemuudatust tagab uus salajase positsioneerimise kord isiku eraelu kaitse vajalikul määral. Seega oli vastavas aspektis artikli 8 rikkumine.

Seoses telefoni jälgimisega märkis EIK, et jälitustegevuseks andis loa kohtunik ning seeläbi omandati teavet mitte kõnede sisu, vaid telefoni kasutamise ja asukoha kohta. Kohtumäärust oli võimalik tagantjärele kontrollida ning õigusvastasuse korral ei olnud saadud teave kasutatav tõendina. Salajasel jälitustegevusel oli legitiimne eesmärk – võitlus kuritegevusega ning see oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine seoses kaebaja auto positsioneerimisega;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist seoses kaebaja telefonioperaatorile väljastatud kohtumäärusega;

3. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis, kulude katteks määras EIK 3 500 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

Kõigil lepinguosalistel riikidel tuleks tühistada vabaduskaotusliku karistuse võimalus laimu eest

Slava Juriśić vs Horvaatia, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 79584/12

Asjaolud

Kaebaja mõisteti kriminaalkohtus süüdi linnapea erasüüdistuse alusel seetõttu, et kaebaja oli kritiseerinud linnapead viimase ametivolituste ületamise eest. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks seoses kriminaalsanktsiooni kohaldamisega laimu eest.

EIK-i seisukohad

Kaebaja süüdimõistmiseks oli siseriiklik õiguslik alus, mistõttu tuli selgitada süüdimõistmise vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas.

Kaebaja kui kohaliku omavalitsuse poliitikategelane esitas faktiväite linnapea vastu pressikonverentsil.

Kaebajale määrati karistuseks 60-päevane tingimuslik vangistus. Igal juhul on sellisel karistusel heidutav mõju. Demokratlikus ühiskonnas ei ole vajalik kohaldada vabaduskaotuslikku kriminaalsanktsiooni poliitilises vaidluses esitatud legitiimsete küsimustega seotud seisukohtadele. Karistuse tingimuslik määramine ei muuda seda järeldust. EIK viitab Euroopa Nõukogu üleskutsele kõigile riikidele, kes seda veel ei ole teinud, tühistada kriminaalseadustes vabaduskaotuslik sanktsioon laimu eest – isegi siis, praktikas vastavaid sanktsiooni ei määrata.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 500 eurot ning kulude katteks 3 000 eurot.

----------

 

Kriminaalsanktsiooni kohaldamine etnilise vähemuse suhtes ebasündsa väljendi kasutamine ei rikkunud sõnavabadust

Smajić vs Bosnia ja Hertsegoviina, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 16.01.2018 , avaldus nr 48657/16

Asjaolud

Kaebaja on 1984. aastal sündinud Bosnia ja Hertsegoviina kodanik, kes tegutseb advokaadina. Kaebaja postitas Internetti 2010. aastal solvavaid väljendeid serblaste suhtes ning viitas vajadusele puhastada riigi linnad serblastest. Kaebaja tunnistati 2012. aastal süüdi vihkamise ja vaenu õhutamises ning teda karistati 1-aastase tingimusliku vangistusega. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks, sest enda arvates võttis kaebaja sõna ühiskondlikult olulisel teemal. Samuti kaebas ta õiglase õigusemõistmise põhimõtte rikkumist EIÕK artikli 6 tähenduses – kaitsjale juurdepääsu puudumine ja kohtulahendites siseriikliku seaduse meelevaldne tõlgendamine.

EIK-i seisukohad

Puudus igasugune alus pidada kohtute seisukohti meelevaldseteks. Kaebaja ei taotlenud kaitsja osavõttu ülekuulamisest, järelikult oli ta kaitsjast loobunud.

Siseriiklikud kohtud käsitlesid olukorda kooskõlas EIÕK artikli 10 tõlgendamisel kohaldatavate põhimõtetega. Kohtute põhjendused kaebaja süüditunnistamiseks olid mõjuvad ja piisavad. Kuigi kaebaja väljendid olid esitatud hüpoteetiliselt, puudutasid nad väga tundlikku rahvuste vahelise konflikti teemat. Karistus ei olnud raske.

Resolutsioon

1. Avaldus ei olnud vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

Konstitutsioonikohtu seisukoht õigusnormi põhiseaduspärasusest ei välista tavakohtu võimalust tuvastada põhiõiguste rikkumine konkreetses olukorras

Charron ja Merle-Montet vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 16.01.2018, avaldus nr 22612/15

Asjaolud

Kaebajad on omavahel abielus naised. Nad palusid Toulouse haiglal viia läbi ühe kaebaja kunstlik viljastamine. Haigla keeldus viitega sellele, et Prantsusmaa bioeetika seadus ei luba kunstlikku viljastamist samasoolise isikuga suhtes olevale isikule. Kaebajad pöördusid vahetult EIK-i poolt ning palusid tuvastada EIÕK artiklite 8 ja 14 rikkumine. Kaebajad väitsid, et konstitutsioonikohus on varasemalt lahendanud õiguslikke küsimusi samasooliste isikute kahjuks ning nende kaebus olnuks seetõttu perspektiivitu.

EIK-i seisukohad

Kuigi konstitutsioonikohus oli lahendanud samasooliste isikute õiguseid puudutava kaasuse, ei olnud ta siiski otseselt käsitlenud kõnealuse õigusnormi põhiseaduspärasust. Isegi kui konstitutsioonikohus on tunnistanud mingi piirangu põhiseaduspäraseks, võib tavakohus siiski tuvastada isiku põhiõiguste rikkumise, sest konkreetses olukorras on selline piirang ebaproportsionaalne. Kuigi konstitutsioonikohtu seisukoht võinuks avaldada tavakohtu lahendile teatud mõju, ei tähendanud see siiski seda, et kaebajate kaebus tavakohtule olnuks ette määratud mitterahuldamisele.

Eraelu kaitset ja diskrimineerimise keeldu puudutavates asjades on eriti oluline siseriiklikule kohtusüsteemile võimaluse andmine tasakaalustada erinevaid huve riigi tasandil, sest nad on asjaoludele lähemalseisvad. Siseriiklikud kohtud ei olnud veel käsitlenud kaebust seoses samasoolisele abielupaarile kunstliku viljastamise keelamisega. Seega oli avaldus mitte-vastuvõetav subsidiaarsuse põhimõtte mittejärgimise tõttu, mis seisnes siseriiklike õiguskaitsevahendite mitteammendamises.

Resolutsioon

1. Avaldus ei olnud vastuvõetav.

----------

EIÕK artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid

EIK-ile üle 50 kaebuse esitanud isikule ei põhjusta siseriikliku menetluse venimine märkimisväärset kahju

Zirovnický vs Tšehhi Vabariik, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 10092/13 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses haldus- või kriminaalmenetluse ning sellele järgnenud õiglase hüvitise määramise menetluse ebamõistliku kestusega. Kohtumenetluste kestus oli ligikaudu 4 kuni 8 aastat.

EIK-i seisukohad

Valitsus palus osad kaebused tunnistada mittevastuvõetavaks märkimisväärse kahju puudumise kriteeriumi alusel. EIK tunnistas erinevatel alustel kõik avaldused, v.a ühe mittevastuvõetavaks. Muuhulgas selgitas EIK märkimisväärse kahju kriteeriumi. Üks kaebaja esitab järjekindlalt erinevaid kaebusi siseriiklikele võimuorganitele ning on pöördunud EIK-i poole 52-l korral, kusjuures ainult ühel juhul on asi jõudnud EIK-i lahendini. Käesolevas asjas palus ta hüvitada ligikaudu 1 200 eurot seoses politsei väidetava vägivallaga. Lähtuvalt kaebaja eelnevast käitumisest ei põhjusta hüvitise menetluse kestus talle märkimisväärset kahju.

Kohaldades enda kohtupraktikat tuvastas EIK ühe kaebaja osas ebamõistliku menetlusaja.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning 470 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 37 – kaebuste kustutamine

Kui isik ei vasta valitsuse ühepoolsele deklaratsioonile, võib EIK siiski selles osas menetluse lõpetada

Stuchilov jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 50932/16 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike tingimustega transpordi ajal kohtusse ning kohtumajas. Kaks kaebajat viitasid ka artikli 13 rikkumisele seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega.

Kaebajad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad

Valitsus võttis artikli 13 rikkumise omaks ning pakkus sellekohase väite esitanud isikutele hüvitiseks vastavalt 4 935 ja 7 625 eurot. Üks kaebaja nõustus, teine ei vastanud. EIK eemaldas vastavas osas avalduses kohtuasjade nimekirjast.

Lähtuvalt EIK-i varasemast kohtupraktikast puudus alus rikkumisi mitte tuvastada. Ebainimlike tingimuste detailne kirjeldus ei ole kohtulahendis, vaid selle lisas, kus on märgitud mittevaralise kahju hüvitise summa. Kõige suurema hüvitise summas 5 200 eurot määras EIK kaebajale, kes esitas ka teisi kaebusi. Kõigile teistele kaebajatele määras EIK hüvitiseks mittevaralise kahju eest 1 000 eurot.

Ülejäänud kaebuste osas piirdus EIK selgitusega, et rikkumine on tuvastatav lähtudes EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast.

Resolutsioon

1. Aktsepteerida valitsuse deklaratsioonid artikli 13 rikkumise osas ning eemaldada vastavas osas avalduses kohtuasjade nimekirjast;

2. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumine lähtuvalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 5 200 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Kolmeaastase ruumikitsikuse hüvitamiseks määras EIK 5 500 eurot

Lada vs Ukraina, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 32392/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ruumikitsikusega kinnipidamisasutuses ligikaudu 3 aasta kestel, kui kaebaja kandis vabaduskaotuslikku karistust.

EIK-i seisukohad

Kui isiklik ruum on vahemikus 3 – 4 ruutmeetris, siis tuleb võtta arvesse ka teisi kinnipidamistingimusi – võimalusi kehalisteks harjutusteks, loomuliku valguse juurdepääsu kambrisse, ventilatsiooni ja temperatuuri sobivust, võimalust kasutada tualetti privaatselt. Kuivõrd valitsus ei esitanud detailseid andmeid kinnipidamistingimuste kohta, tuvastas EIK rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 500 eurot.

----------


EIK hüvitab esinduskulu üksnes tuvastatud kulu ulatuses

Paul Popescu vs Rumeenia, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 64162/10

Asjaolud

Avaldus ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks. Asja liik: omandivaidlus.

Kohtumenetluse kestus: 8 aastat, 6 kuud ja 21 päeva.

Kohtuastmeid: 2.

EIK-i seisukohad Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul.

Kaebaja oli tegevusetu ligikaudu 2 aastat. Kohtuasi ei olnud keeruline. Esimese astme kohtus kulus menetlusele ligikaudu 5 aastat. EIK pidas ametivõime vastutavaks mõistliku menetlusaja nõude ületamise eest. Kuigi kaebaja palus hüvitada esinduskulud summas ligikaudu 7 000 eurot, hüvitas EIK esinduskulu üksnes ulatuses, mis oli tuvastatav tegelikult makstud summana.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 800 eurot ning kulude katteks 1 270 eurot.

----------

 

Ligikaudu 12-aastase õigusvastase paigutamise eest psühhiaatriakliinikusse määras EIK hüvitiseks 27 500 eurot

Salihić vs Bosnia ja Hertsegoviina, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 6056/14

Asjaolud

Kaebaja esitas avalduse EIK-ile EIÕK artikli 5 lg-te 1 ja 4 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et tema sunniviisilisel paigutamisel psühhiaatriakliinikusse ei lähtutud seaduses ettenähtud korrast ning tal puudus võimalus kinnipidamist vaidlustada. Ta viibis psühhiaatriakliinikus 12 aastat – alates 2004. aastast kuni surmani 2016. aastal.

EIK-i seisukohad

Kaebaja oli jätkuvalt põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis. Konstitutsioonikohus tuvastas kaebaja õigusvastase paigutamise psühhiaatriakliinikusse, kuid ei määranud mingit hüvitist. Toetudes konstitutsioonikohtu lahendile tuvastas EIK artikli 5 lg 1 rikkumise ilma täiendava põhjenduseta. Puudus vajadus käsitleda artikli 5 lg 4 rikkumist.

Kaebaja palus hüvitada mittevaraline kahju summas 150 000 eurot. EIK möönis, et kaebajale põhjustati olulises ulatuses kannatusi.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 27 500 eurot väljamaksmiseks kaebaja pärijatele.

----------

 

Õigusvastaselt ametist eemaldatud Ukraina Ülemkohtu liige aktsepteeris valitsuse pakutud varalise kahju hüvitist summas 40 000 eurot

Oleksandr Volkov vs Ukraina, kohtuotsus (õiglane hüvitis) 06.02.2018, avaldus nr 21722/11

Asjaolud

09.01.2013 avaldas EIK kohtulahendi Ukraina Ülemkohtu kohtuniku Oleksandr Volkovi individuaalkaebuse osas ning tuvastas neljas aspektis EIÕK artikli 6 lg 1 ning ühes artikli 8 rikkumise. Muuhulgas pidas EIK kaebaja vabastamist Ülemkohtu kohtuniku ametist ebaõiglaseks. Selles kohtulahendis määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 6 000 eurot ning 12 000 eurot kulude katteks. Käesolevas kohtulahendis otsustas EIK varalise kahju hüvitamise.

EIK-i seisukohad

Varalise hüvitise küsimus on lahendatud poolte kokkuleppega ning austuse põhimõte inimõiguste vastu ei tingi asja menetlemise jätkamist.

Resolutsioon

1. Kinnitada poolte kokkulepe, millega Ukraina maksab kaebajale ligikaudu 40 657 eurot varalise kahju eest, ning eemaldada avaldus kohtuasjade nimekirjast.

----------

 

Kuueaastase vangistuse eest hallitavate seintega ülerahvastatud kambris määras EIK hüvitiseks 20 800 eurot

Poleshchuk jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 2420/09 ja 8 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artiklite 3 ning 13 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ja tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega tingimuste parandamiseks. Kinnipidamise kestus sellistes tingimustes oli maksimaalselt 7 aastat. Kaebajad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad

Lähtuvalt EIK-i varasemast kohtupraktikast puudus alus rikkumisi mitte tuvastada. Ebainimlike tingimuste detailne kirjeldus ei ole kohtulahendis, vaid selle lisas, kus on märgitud mittevaralise kahju hüvitise summa. Kõige suurema hüvitise summas 20 800 eurot määras EIK kaebajale, kes oli 6 aastat ja 2 kuud kambris, kus tal puudus isiklik voodi, seinad olid märjad kaetud hallitusega.

Ülejäänud kaebuste osas piirdus EIK selgitusega, et rikkumine on tuvastatav lähtudes EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumine lähtuvalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 600 kuni 20 800 eurot.

----------

 

Ebainimlike transporditingimuste eest määras EIK hüvitiseks 1 000 eurot

Klemenkov jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 56111/09 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike tingimustega transpordi ajal kohtusse ning kohtumajas. Kaebajad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad

Lähtuvalt EIK-i varasemast kohtupraktikast puudus alus rikkumisi mitte tuvastada. Ebainimlike tingimuste detailne kirjeldus ei ole kohtulahendis, vaid selle lisas, kus on märgitud mittevaralise kahju hüvitise summa. Kõigi kaebajate isiklik ruum transpordi ajal oli 0,2 kuni 0,3 ruutmeetrit. EIK pidas sellist ruumi ebainimlikult väikeseks. Kõigile kaebajatele määras EIK hüvitiseks mittevaralise kahju eest 1 000 eurot.

Ülejäänud kaebuste osas piirdus EIK selgitusega, et rikkumine on tuvastatav lähtudes EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumine lähtuvalt EIK-i väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000.

----------

 

Hüvitiseks ebapiisava meditsiiniabi eest kinnipidamisaustuses määras EIK 15 000 eurot

Kolesnikov jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 35105/10 ja 3 teist avaldust

Asjaolud Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebapiisava meditsiiniabiga kinnipidamisasutuses ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega enda olukorra parandamiseks.

EIK-i seisukohad

Meditsiiniabi piisavus on üks keerulisemaid küsimusi. Ametivõimudel tuleb tagada diagnoosi kiire panemine ning seejärel ravistrateegia kujundamine ja elluviimine. Kinnipidamisasutuses tagatava meditsiiniabi kvaliteet peab vastama sellisele ravikvaliteedile, mida tagatakse kogu elanikkonnale. Samas ei tähenda see igale kinnipeetavale samal tasemel ravi, mida võimaldatakse parimates asutustes väljaspool kinnipidamisasutust.

Käesolevas asjas piirdus EIK järeldusega, et kohtule esitatud materjalidest tuleneb rikkumine. Kohtulahendi lisas on antud iga kaebaja põhiväited – nt kiireloomulise operatsiooni teostamata jätmine, valuvaigistite andmata jätmine.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks kõigile kaebajatele (v.a ühele) määras EIK 15 000 eurot ning erinevad summad kulude katteks.

----------

 

Hüvitiseks ligikaudu 6,5 aastat kestnud menetluse eest määras EIK 1 750 eurot

Nagy vs Ungari, Kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 40114/12

Asjaolud

Avaldus ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks.

Menetluse kestus: 6 aastat ja 4 kuud.

Kohtuastmeid: 2.

Menetluse liik: tsiviilkohtumenetlus.

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, isiku ja ametivõimude käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. EIK on varasemalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja ei leidnud käesolevas asjas ühtegi asjaolu või argumenti, mis viinuks erinevalt lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 750 eurot.

----------

 

Vähem kui 5 aastat kestnud kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes määras EIK hüvitiseks 3 000 eurot

Racoltea jt vs Rumeenia, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 70116/13 ja 17 teist avaldust

Asjaolud Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega.

Resolutsioon

Ruumikitsikus on aluseks artikli 3 rikkumise tuvastamisele. EIK-ile esitatud materjalidest ei tulenenud ühtegi asjaolu või argumenti, mis viinuks erinevale lõppjäreldusele. Kohtulahendis ei ole tingimuste kirjeldust, vaid need on antud kohtulahendi lisas.

Kinnipidamise kestus sellistes tingimustes oli erinev. Mittevaraliseks kahjuks määras EIK kas 3 000 või 5 000 eurot. Kuigi EIK ei selgita hüvitise põhimõtteid, ilmneb kohtulahendi lisast, et vähem kui 5 aastat kestnud kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes määras EIK 3 000 eurot ning sellest pikema aja korral 5 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kas 3 000 või 5 000 eurot.

----------

 

Vähem kui 1 aasta kestnud kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes määras EIK hüvitiseks 1 000 eurot

Bálásescu jt vs Rumeenia, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 694/14 ja 16 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega.

Resolutsioon

Ruumikitsikus on aluseks artikli 3 rikkumise tuvastamisele. EIK-ile esitatud materjalidest ei tulenenud ühtegi asjaolu või argumenti, mis viinuks erinevale lõppjäreldusele. Kohtulahendis ei ole tingimuste kirjeldust, vaid need on antud kohtulahendi lisas. Kinnipidamise kestus sellistes tingimustes oli erinev. Mittevaraliseks kahjuks määras EIK kas 1 000, 3 000 või 5 000 eurot. Kuigi EIK ei selgita hüvitise põhimõtteid, ilmneb kohtulahendi lisast, et vähem kui 1 aasta kestnud kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes määras EIK 1 000 eurot, ajaperioodi 1 kuni 5 aastat eest määras EIK 3 000 eurot ning sellest pikema aja korral 5 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kas 1 000, 3 000 või 5 000 eurot.

----------

 

Üle 5 aastat kestnud ebainimlike kinnipidamistingimuste eest määras EIK hüvitiseks 5 000 eurot

Rádulescu jt vs Rumeenia, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 12656/14 ja 11 teist avaldust Asjaolud Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega.

Resolutsioon

Ruumikitsikus on aluseks artikli 3 rikkumise tuvastamisele. EIK-ile esitatud materjalidest ei tulenenud ühtegi asjaolu või argumenti, mis viinuks erinevale lõppjäreldusele. Kohtulahendis ei ole tingimuste kirjeldust, vaid need on antud kohtulahendi lisas.

Kinnipidamise kestus sellistes tingimustes oli erinev. Mittevaraliseks kahjuks määras EIK kas 3 000 või 5 000 eurot. Kuigi EIK ei selgita hüvitise põhimõtteid, ilmneb kohtulahendi lisast, et vähem kui 5 aastat kestnud kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes määras EIK 3 000 eurot ning sellest pikema aja korral 5 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kas 3 000 või 5 000 eurot.

----------

Ligikaudu 5 aasta kinnipidamise eest isikliku ruumiga 1,5 ruutmeetrit määras EIK hüvitiseks 8 300 eurot

Batanov jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 60993/16 ja 6 teist avaldust

Asjaolud Kõik kaebajad esitasid avalduse ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks EIÕK artikli 3 alusel. Osad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad Väljakujunenud kohtupraktika alusel tuleb rikkumised tuvastada. Kohtulahendis ei avata tingimuste detaile, vaid need on antud lühidalt kohtulahendi lisas. Kõige suurema hüvitise – 8 300 eurot – määras EIK kaebajale, kes viibis ligikaudu 5 aastat koos 60 isikuga kambris, kus tema isiklik ruum oli 1,5 ruutmeetrit.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teist artiklite rikkumine tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Kõigi kahjude hüvitamiseks, sh kulude katteks kogumis määras EIK 8 300 kuni 2 500 eurot.

----------

 

Ligikaudu 6 aasta kinnipidamise eest isikliku ruumiga 1,5 ruutmeetrit määras EIK hüvitiseks 8 300 eurot

Kovalenko jt vs Venemaa, kohtuotsus 63337/16 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avalduse ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks EIÕK artikli 3 alusel. Osad esitasid ka teisi kaebusi.

EIK-i seisukohad

Väljakujunenud kohtupraktika alusel tuleb rikkumised tuvastada. Kohtulahendis ei avata tingimuste detaile, vaid need on antud lühidalt kohtulahendi lisas. Kõige suurema hüvitise – 8 300 eurot – määras EIK kaebajale, kes viibis ligikaudu 6 aastat kambris, kus tema isiklik ruum oli 1,5 ruutmeetrit.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teist artiklite rikkumine tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Kõigi kahjude hüvitamiseks, sh kulude katteks kogumis määras EIK 8 300 kuni 3 600 eurot.

----------

 

Hüvitiseks ebamõistliku menetlusaja eest kriminaalasjas kestusega üle 7 aasta määras EIK 8 000 eurot

Goetschy vs Prantsusmaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 63323/12

Asjaolud

Avaldus ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalasjas.

Menetluse kestus: 7 aastat ja 3 kuud.

Kohtuastmeid: 1.

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul.

Tegemist oli keerulise asjaga, kaebaja ise ei põhjustanud venimist. Kohtus oli tegevusetuse periood ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud, millal ametivõimud ei teinud muud, kui lahendasid taotlusi menetluse lõpetamiseks. Selliste taotluste lahendamine ei vabanda menetluse venimist.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks märas EIK 8 000 eurot ning 10 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 46 – EIK-i otsuste siduvus

EIK kohustas valitsust kolme kuu jooksul teostama kaebaja korteri remondi

Yushin jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 2403/06 ja 7 teist avaldust

Asjaolud Kaebajate avaldused olid nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmise või täitmise viivitustega. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks. Samuti kaebasid nad selle üle, et neil puudus tõhus õiguskaitsevahend EIÕK artikli 13 tähenduses kohtulahendite mittetäitmise eest hüvitise saamiseks.

EIK-i seisukohad

Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ei olnud alust rikkumist mitte tuvastada. EIK ei ava asjaolusid ega argumentatsiooni.

Kuigi Venemaal on tulenevalt EIK-i 02.05.2017 piloot-otsusest Kamneva jt vs Venemaa loodud uus õiguskaitsevahend hüvitise saamiseks kohtulahendite mittetäitmise korral, oleks ebaõiglane suunata kaebajad seda õiguskaitsevahendit kasutama, sest nad on aastaid oodanud õiglast lahendust.

Vastustaval riigil on kohustus täita siiani täitmata kohtulahendid kohaste vahenditega. Need kohustused on näiteks korteriremondi teostamine, vihma äravoolutorustiku paigaldamine jne.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb täita siiani täitmata kohtulahendid.

----------

 

EIK kohustas Venemaa valitsust andma kaebajale sõjaväelase vormirõivastus

Sinelnikova jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 41594/06 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmise või täitmise viivitustega. Viivitused olid keskmiselt 9 aastat. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks. Samuti kaebasid nad selle üle, et neil puudus tõhus õiguskaitsevahend EIÕK artikli 13 tähenduses kohtulahendite mittetäitmise eest hüvitise saamiseks.

EIK-i seisukohad

Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ei olnud alust rikkumist mitte tuvastada. EIK ei ava asjaolusid ega argumentatsiooni.

Kuigi Venemaal on tulenevalt EIK-i 02.05.2017 piloot-otsusest Kamneva jt vs Venemaa loodud uus õiguskaitsevahend hüvitise saamiseks kohtulahendite mittetäitmise korral, oleks ebaõiglane suunata kaebajad seda õiguskaitsevahendit kasutama, sest nad on aastaid oodanud õiglast lahendust.

Vastustaval riigil on kohustus täita siiani täitmata kohtulahendid kohaste vahenditega. Need kohustused on sõjaväelase vormirõivastuse andmine või dokumentide väljastamine sotsiaaltoetuse saamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb täita siiani täitmata kohtulahendid, EIK määras ka kohased hüvitised.

----------

 

EIÕK 1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Riigil on rahvusvaheline kohustus järgita UNESCO seatud piirangut vara kasutamisele

Kristiana Ltd. vs Leedu, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 36184/13

Asjaolud

Kaebaja on Vilniuses tegutsev ettevõte, kes 2000. aastal ostis eelevalt sõjaväele kuulunud hooned ja kinnistu, mis asusid UNESCO kaitsevööndis. Kaebajale ei antud luba ehitiste renoveerimiseks ning 2006. aastal tegid ametivõimud otsuse hoonete lammutamiseks. Kaebaja tasus jooksvalt maamaksu. Kaebaja esitas haldusorganile ja seejärel kohtule kaebuse, milles viitas enda õigustatud ootusele hooned renoveerida. Menetlused ei olnud talle edukad. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (juurdepääsuõigus kohtule) ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja väitis, et kohtud üksnes kordasid haldusorgani seisukohti ning ei lahendanud vaidlust sisuliselt.

EIK-i seisukohad Kaebajale pidi hoonete ja kinnistu ostmise ajal olema teada piirangud vara kasutamiseks. Ametivõimude keeldumine hoonete renoveerimise lubamisest oli legitiimse eesmärgiga tagada enda rahvusvahelised kohustused UNSECO ees. Kaebaja varaliste õiguste kaitsel saavutati mõistlik tasakaal. Kuigi esimese astme kohus piirdus seaduse tsiteerimisega, analüüsis ülemkohus kaebaja väiteid detailselt ning andis ka vastused.

Resolutsioon 1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 ega 1.protokolli artikli 1 rikkumist.

----------

 

EIK ei selgita korduvas kaebuses asjaolusid

Besleagá vs Rumeenia, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 35723/03 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmise või täitmise viivitustega. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ei olnud alust rikkumist mitte tuvastada. EIK ei ava asjaolusid ega argumentatsiooni. Vastustaval riigil on kohustus täita siiani täitmata kohtulahendid kohaste vahenditega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb täita siiani täitmata kohtulahendid osades asjades; ülejäänud asjades määras EIK varalise ja mittevaralise kahju hüvitised.

----------

 

Ebaõiglane oleks suunata isik kasutama uut siseriiklikku õiguskaitsevahendid, mis on loodud EIK-i menetluse ajal

Rybalkin jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.02.2018, avaldus nr 42666/04 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmise või täitmise viivitustega. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks. Samuti kaebasid nad selle üle, et neil puudus tõhus õiguskaitsevahend EIÕK artikli 13 tähenduses kohtulahendite mittetäitmise eest hüvitise saamiseks.

EIK-i seisukohad

Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ei olnud alust rikkumist mitte tuvastada. EIK ei ava asjaolusid ega argumentatsiooni.

Kuigi Venemaal on tulenevalt EIK-i 02.05.2017 piloot-otsusest Kamneva jt vs Venemaa loodud uus õiguskaitsevahend hüvitise saamiseks kohtulahendite mittetäitmise korral, oleks ebaõiglane suunata kaebajad seda õiguskaitsevahendit kasutama, sest nad on aastaid oodanud õiglast lahendust.

Vastustaval riigil on kohustus täita siiani täitmata kohtulahendid kohaste vahenditega.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine; 2. Vastustaval riigil tuleb täita siiani täitmata kohtulahendid, samuti määras EIK kohtukulude hüvitised.

 

----------

Sundvõõrandamise hüvitise maksustamine 20% on proportsionaalne

Guiso ja Consiglio vs Itaalia, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 16.01.2018, avaldus nr 50821/06

Asjaolud

Kummaski asjas sundvõõrandati kaebajatele kuulunud maavaldus ning kohtud määrasid hüvitiseks maa turuväärtuse, millele tuli lisada intress ning hüvitis ajaperioodi eest, millal kaebajatel ei olnud võimalik maad kasutada. Hüvitiselt tuli kaebajatel tasuda 20% tulumaksu. Nende meelest oli maksu kohaldamise tõttu tegemist EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumisega, sest nad said maa turuväärtusest väiksema summa.

EIK-i seisukohad

Põhiküsimus oli selles, kas 20% maksumäära kohaldamine põhjustas kaebajatele ebamõistlikku või ebaproportsionaalset koormust.

20% tulumaks ei olnud liiga kõrge ning ei tähendanud seda, et faktiliselt võttis riik maksuna ära selle, mille hüvitisena määras. Maksu tasumine ei mõjutanud oluliselt kaebajate varalist olukorda.

Kuigi EIK määrab enda lahendites hüvitised n.ö maksuvabalt, ei tähenda see seda, et analoogia alusel tuleks seda põhimõtet kanda üle siseriiklikele hüvitistele. Asjas ei rikutud vajalikku tasakaalu ühelt poolt kaebajate õiguste kaitse ja teiselt poolt avaliku huvi vahel tagada maksude laekumine.

Resolutsioon

1. Avaldused ei olnud vastuvõetavad.

----------

 

EIÕK 4.protokoll artikkel 2 – liikumisvabadus

Liikumisvabadusele saab tugineda ainult riigis õiguslikul alusel viibiv isik

Balta vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 16.01.2018, avaldus nr 19462/12

Asjaolud

Kaebaja on Rumeenia kodanik, kes 2009. aasta aprillis parkis karavani koos kaaslastega maantee äärde La Courneuve maakonnas. Politseiülem andis korralduse 29.12.2009 karavaniga lahkuda 24 tunni jooksul. Kaebaja vaidlustas korralduse kuni konstitutsioonikohtuni. Ta väitis, et korraldus on põhiseadusvastane ja diskrimineeriv seetõttu, et piirab isikute vabadust parkida karavani väljaspool selleks ettenähtud alasid. Kaebaja leidis, et rikutud on tema liikumisvabadust etnilise päritolu tõttu. Konstitutsioonikohus ei tuvastanud diskrimineerimist ja selgitas, et mobiilsetes majades elavate isikute olukord on erinev nendest, kes soovivad elada autokaravanis ühe koha peal. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK 4.protokolli artikli 2 ning artikli 14 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK 4.protokolli artikli 2 (liikumisvabadus) kaitsealas on ainult sellised isikud, kes on lepinguosalise riigi territooriumil õiguslikul alusel. Selline alus tuleb siseriiklikust seadusest. Kaebaja ei tõendanud, et tal oli õigus Prantsusmaal viibida. Seetõttu ei laienenud talle liikumisvabadus ning seetõttu ka mitte artiklis 14 tagatud diskrimineerimise keeld.

Resolutsioon 1. Avaldus ei olnud vastuvõetav.

----------


Reegel nr 39

Reegli nr 39 alusel esitatud suunise tühistamine

Butorin vs Venemaa, kohtuotsus 06.02.2018, avaldus nr 46637/09

Asjaolud

Kaebaja on Usbekistani kodanik, kelle avaldus oli EIÕK artikli 5 lg-te 1 ja 4 rikkumise tuvastamiseks seoses väljasaatmismenetluse käigus kinnipidamisega. Kaebaja esindajad esitasid EIK-ile taotluse reegli nr 39 alusel peatada väljasaatmine, EIK rahuldas taotluse. Venemaa valitsus teatas EIK-ile, et kaebaja on välja saadetud enne taotluse esitamist ning seejärel tühistas EIK enda ajutise meetme.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt tuvastanud, et Venemaa seadused ei vasta seaduse kvaliteedinõuetele isiku kinnipidamisel väljasaatmise eesmärgil – õigusnormi mõju ei ole ettenähtav. Samuti ei taganud seadus võimalust kinnipidamise vaidlustamiseks. Puudus alus varasemaid seisukohtu revideerida.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg-te 1 ja 4 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 eurot ning 65 eurot kulude katteks.

----------