Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 12. – 18. veebruar 2018

 

Uudise kuupäev:
  05.03.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 12. – 18. veebruar 2018

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine Kehavigastuste kriminaaluurimise peatamise määruses tuleb selgitada vigastuste tekkepõhjuseid

Pihoni vs Albaania, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 74389/13

Asjaolud Kaebaja astus vahele enda sugulase ja kolmanda isiku kaklusesse ning sündmuskohale saabunud politseinik lõi teda kumminuiaga. Kaebaja esitas politsei tegevuse peale kuriteokaebuse. Kohtueelse uurimise ajal väitis kaebaja järjekindlalt, et politsei kasutas tema vastu ülemäärast jõudu. Politseinikud väitsid seevastu, et nende sündmuskohale saabudes olid kaebajal juba vigastused. Kriminaaluurimine peatati üheksa kuud hiljem. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist.

EIK-i seisukohad

Vaidlust ei olnud selles, et kõnealusel päeval tekitati kaebajale kehavigastusi. Küsimus oli selles, kas ametivõimud vastutasid nende tekkimise eest. Tegemist ei olnud olukorraga, kus informatsioon olnuks teada üksnes valitsusele. Nii kaebaja kui politseinike versiooni kinnitasid tunnistajad. Seega puudus alus kindlalt väita, et politseinike saabudes sündmuskohale oli kaebaja heas tervislikus seisundis, mistõttu ei olnud alust tuvastada artikli 3 rikkumist sisulisest aspektist.

Kuigi kriminaaluurimine algatati viivitusteta ja viidi läbi erinevaid menetlustoiminguid, ei olnud siiski ametivõimude tegevus piisavalt tõhus. Kaebajat ei hoitud uurimise käiguga kursis ning talle ei võimaldatud juurdepääsu toimikule. Kahtlusaluseid politseinikke küsitles prokurör esimest korda viis kuud hiljem. Kriminaalmenetluse peatamise määruses ei antud selgitust selle kohta, kuidas kaebajale ikkagi kehavigastused põhjustati. Seadus ei võimaldanud kannatanul esitada kaebust uurimise peatamise peale. Nende asjaolude koostoimes oli asjas artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist sisulisest aspektist;

2. EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 1 560 eurot kulude katteks.

----------

 

Kohus peab välja selgitama jõu kasutamise vajalikkuse isiku väärkohtlemises süüdistatava politseiniku kohtuasjas

Portu Juanenea ja Sarasola Yarzabal vs Hispaania, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 1653/13

Asjaolud

Kaebajad tunnistati kohtus süüdi seoses kuulumisega terroristlikku organisatsiooni. Nende kinnipidamise ajal kohaldas politsei jõudu, mille tulemusena kaebajatele põhjustati kehavigastusi. Vigastused on tuvastatud arstitõenditega. Esimese ja teise astme kohtud mõistsid politseinikud süüdi, kuid Ülemkohus tühistas süüdimõistmise ning mõistis politseinikud õigeks. Ülemkohus leidis, et kaebajatele põhjustati õiguspäraselt vigastusi seetõttu, et nad avaldasid vastupanu endi kinnipidamisele. Kaebajate avaldus oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist.

EIK-i seisukohad

Hispaania Ülemkohus ei võtnud arvesse meditsiiniekspertide arvamust, sest kohtu arvates lähtusid need kaebajate esitatud ebaõigest informatsioonist. EIK seevastu osundas, et eksperdid käsitlesid nii kaebajate kui ka politseinike versioone ning järeldasid, et politseinike versioon ei olnud kooskõlas vigastuste iseloomuga. Ülemkohus ei teinud kindlaks kehavigastuste tekkepõhjuseid ning ei uurinud, kas politseinike kasutatud jõud oli rangelt vajalik. Kuivõrd puudus selgitus, siis luges EIK ametivõime vastutavaks kehavigastuste põhjustamise eest. Ülemkohus hindas tõendid ümber vaatamata sellele, et esimene ja teine kohtuaste uurisid tõendeid vahetult. Ülemkohus ei kuulanud asjaosalisi ning ei selgitanud välja jõu kasutamise vajalikkust. Kuivõrd Ülemkohus ei tuvastanud faktilisi asjaolusid piisaval määral, oli asjas artikli 3 rikkumine ka menetluslikust aspektist.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine menetluslikust ja sisulisest aspektist;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 ning 20 000 eurot.

----------

 

Kinnipidamistingimuste tuvastamisel toetus EIK rahvusvaheliste organisatsioonide raportitele

Hristoskov vs Bulgaaria, kohtuotsus 15.02.2018, avaldus nr 50760/09

Asjaolud

Kaebaja kandis 12-aastast vabaduskaotuslikku karistust mõrva eest. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega Kremikovtsi vanglas. Tema isiklik ruum aastate kestel oli alla 2 ruutmeetri. Kambris oli 16 või 22 kinnipeetava kohta üks kraanikauss ning tualett. Puudus söökla. Külma ja niiskuse tõttu arenes kaebaja mõlemas põlves artriit.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendis on viited Euroopa Nõukogu piinamisvastase komitee ja Bulgaaria Helsingi Komitee raportitele tingimuste kohta Kremikovtsi vanglas.

EIK tuvastas rikkumise ligikaudu aastase perioodi osas, millal kaebaja oli äärmises ruumikitsikuses ning halbade sanitaartingimustega kambris. Tema väiteid kinnitasid rahvusvaheliste organisatsioonide raportid. Seejärel paigutati kaebaja parematesse tingimustesse ja rikkumist ei olnud.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine ligikaudu aastase perioodi kohta;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist pärast aastast perioodi;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 767 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

Väljasaatmise võimatuse selgudes tuleb välismaalane vabastada

Mskhiladze vs Venemaa, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 47741/16

Asjaolud

Kaebaja on kodakondsuseta isiku, kelle ametivõimud pidasid kinni väljasaatmiseks. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (kinnipidamistingimused) ja 5 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses kinnipidamisega seejärel, kui ametivõimudele sai teatavaks tema väljasaatmise võimatus. Ta viitas ka artikli 5 lg 4 rikkumisega seoses ebatõhusa edasikaebe võimalusega kinnipidamise määruse peale.

EIK-i seisukohad

Kaebaja isiklik ruum kambris oli üle 4 ruutmeetri. Puudus teave selle kohta, et teised tingimused – nt valgustus, toidu kvaliteet, hügieenivõimalused – ületanuks väärkohtlemise minimaalset raskusastet. Seetõttu ei olnud asjas artikli 3 rikkumist.

Ametivõimudele sai teatavaks kaebaja väljasaatmise võimatus hiljemalt 24.03.2016, kui Gruusia ametivõimude vastusest tulenes, et kaebaja ei ole Gruusia kodanik. Venemaa ametivõimud ei astunud seejärel samme kaebaja väljasaatmiseks mõnda teise riiki. Seega oli kaebaja kinnipidamine õigusvastane alates märtsi lõpust kuni vabastamiseni 22.06.2017. Lakoonilises sõnastuses tuvastas EIK artikli 5 lg 4 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 5 lg-te 1 ja 4 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 7 500 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

EIÕK rikkumine on prokuröri puudumine kohtuistungilt, kus isikule võidakse määrata arest

Butkevich vs Venemaa, kohtuotsus 13.01.2018, avaldus nr 5865/07

Asjaolud

Kaebaja on ajakirjanik, kes peeti kinni 16.07.2006 Peterburis toimunud globaliseerumise vastase meelaavalduse ajal. Tema üle toimus kohtupidamine kiirendatud menetluses, st ta toimetati kohtuniku ette kinnipidamise õhtul ning talle määrati karistuseks 3-päevane arest. Kohtumenetlusest ei võtnud osa prokurör ning kohus lähtus politseiametniku koostatud ettekandest. Apellatsioonikohus lühendas aresti kahele päevale ning andis korralduse kaebaja koheseks vabastamiseks. Valitsuse väite kohaselt vabastati kaebaja kell 10.00, kuid kaebaja väite kohaselt kell 16.00. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 5 lg 1, 6 lg 1 ning 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad Isiku kinnipidamine halduskorras on Venemaa asjakohase seaduse kohaselt lubatud ainult erandjuhtudel kas haldusasja läbivaatamise või karistuse täitmise tagamiseks. Valitsus ei näidanud neid asjaolusid, mistõttu oli asjas artikli 5 lg 1 rikkumine. Valitsus ei selgitanud ka 6-tunnist viivitust kaebaja vabastamisel.

EIK on varasemalt analoogilistes asjades tuvastanud artikli 6 lg 1 rikkumisi, kui prokurör puudud haldusõigusrikkumise kohtuistungilt, mille tulemusena võidakse isikut karistada. Puudus vajadus asuda erinevale seisukohale. Kohtuistungilt puudusid politseinikud, kes olid koostanud ettekande kaebaja väidetavalt õigusvastaste tegude kohta. Kohtutel tuleb politseinike antud inkrimineerivat informatsiooni kontrollida.

Siseriiklikud kohtud ei kaalunud kaebaja kaitseargumenti, et ta osales meeleavaldusel ajakirjanikuna. Samuti ei uurinud kohus seda, kas meeleavaldus möödus rahumeelselt või mitte. Isegi kui kaebaja osales õigusvastasel meeleavaldusel, ei tasakaalustanud kohtud ühelt poolt kaebaja sõnavabadust ja korratuste ärahoidmise legitiimset eesmärki teiselt poolt. Seega oli asjas ka artikli 10 rikkumine.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 5 lg 1, 6 lg 1 ning 10 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------

 

Donetski elanikelt oli mõistlik eeldada enda õiguste kaitset valitsuse kontrolli all oleva teise piirkonna kohtus

Tsezar jt vs Ukraina, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 73590/14 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajad on pensionärid, kes elavad Donetski ja Luhanski rajoonides, kust seoses Ukraina ja Venemaa vahelise konfliktiga viidi kohtud üle valitsuse kontrolli all olevatesse piirkondadesse. Kaebajad soovisid vaidlustada endi pensionide suuruse, kuid nende väidete kohaselt ei olnud neil võimalik kohtusse pöörduda, sest nende elukohas Ukraina kohtud enam ei tegutsenud. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK määratles enda ülesandena võtta seisukoht, kas ametivõimud korraldasid õigussüsteemi tegevuse selliselt, et oleks tagatud EIÕK artiklis 6 tagatud põhiõiguste tõhus kaitse. EIK leidis, et ametivõimud olid astunud kõik mõistlikud sammud selleks, et valitsuse kontrolli alla mittekuuluvate piirkondade elanikud saaksid kohtusse pöörduda. Puudusid tõendid selle kohta, et kaebajad ei saanuks reisida naaberpiirkondadesse endi õiguste realiseerimiseks. Tegemist oli objektiivse asjaoluga ning seetõttu ei olnud naaberpiirkonda reisimise nõue ebaproportsionaalne.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist (kohtule juurdepääsuõigus).

----------

 

Võimaluse puudumine kaevata edasi süüdimõistev kohtulahend on kohtule juurdepääsuõiguse rikkumine

Belek ja Özkurt vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 10758/09

Asjaolud

Kaebajad on päevalehe omanik ja peatoimetaja. Päevaleht avaldas kaks artiklit, milles kajastati terrorismivastase võitluse käigus isikute ülekuulamist ja ähvardamist. Artiklites ei nimetatud politseiametnike nimesid. Kaebajad tunnistati süüdi terrorismivastase võitluse seaduse aluse põhjendusega, et asjaga seotud politseinikud osutuvad rünnakute sihtmärkideks. Karistuseks määrati kaebajatele rahatrahvid. Kohtulahend oli lõplik. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks. Samuti kaebasid nad artikli 6 lg 1 rikkumist (kohtule juurdepääsuõigus) seoses võimatusega kohtulahendit vaidlustada.

EIK-i seisukohad

Kaebajate sõnavabadusse sekkumiseks oli õiguslik alus ja legitiimne eesmärk, mistõttu tuli uurida sekkumise vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Artiklites ei avaldatud politseinike isikuid. Artiklid ei kutsunud üles vägivallale ning kajastasid avalikkusele olulist teemat. Seda asjaolu kohtud ei arvestanud. Kohtute põhjendused kaebajate sõnavabadusse sekkumiseks ei olnud seetõttu ei mõjuvad ega piisavad.

EIK on korduvalt tuvastanud artikli 6 lg 1 rikkumisi asjades, kus isikutel puudub võimalus kaevata edasi neid süüdimõistnud kohtulahendit.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 10 rikkumine;

2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 680 ning 340 eurot ning kummalegi mittevaralise kahju hüvitamiseks 320 eurot.

----------

 

Korduvates kaasustes ei korda EIK rikkumise tuvastamise argumentatsiooni

Erden vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 54901/10

Asjaolud

Kaebaja kui sõjaväelase üle toimus kohtupidamine sõjaväekohtus, kus kolmeliikmelises kohtukoosseisus olid kaks kohtunikku sõjaväelased. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtu sõltumatuse põhimõtte rikkumisega.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades. Puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot ning 500 eurot kulude katteks.

----------

 

Kaitsja puudumine kohtueelses menetluses võib rikkuda kaitseõiguse pöördumatult, kui kohus toetub kaitsja juuresolekuta antud ütlustele

Ulay vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 8626/06

Asjaolud

Kaebaja tunnistati 2004. aasta kohtulahendiga süüdi mõrvas ja röövimises. Tema süüditunnistamine tugines olulises osas tema enda ülestunnistusele kohtueelse menetluse ajal. Kohtumenetluse ajal taganes kaebaja järjekindlalt eelnevast ülestunnistusest ning selgitas, et tegi selle sunniviisiliselt kaitsja juuresolekuta. Kaebaja apellatsioon jäi rahuldamata ning tema lõplikuks karistuseks jäi 21-aastane vangistus. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks seoses kaitsja puudumisega ning tema sundimisega inkrimineerivate ütluste andmisele.

EIK-i seisukohad

Puudusid erandlikud asjaolud, mis põhjendanuks kaebajale kaitsja mittetagamist kohtueelse uurimise toimingul. Valitsus väitis, et kaebajale tagati kaitsja kohtus ning kohtueelsel uurimisel antud inkrimineerivad ütlused ei olnud kaalukad kaebaja süüdimõistmisel. EIK märkis, et kaebajale ei teatatud õigusest kaitsjale. Siseriiklik kohus toetus vahetult kohtueelse uurimise toimingul antud ütlustele ning ei hinnanud kaebaja vastuväidet ütluste sunniviisilise andmise kohta. Seega rikuti kaitseõigust pöördumatult.

Siseriiklik seadus võimaldab taotleda uue menetluse läbiviimist.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis.

----------

 

EIÕK artikkel 7 – karistamine seaduse alusel

Mitmeti tõlgendatava seaduse korral võib isik eeldada endale soodsaimat tõlgendust

Prigalá vs Moldova, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 36763/06

Asjaolud

Kaebaja on notar, kellele maksuamet määras juurde maksmiseks täiendava sotsiaalmaksu. Kaebaja väitis, et muudatus tulenes seaduse tagasiulatuvast kohaldamisest ning esitas avalduse EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks. EIK käsitles avaldust artikli 7 alusel (karistamine seaduse alusel).

EIK-i seisukohad

Kaebaja suhtes kohaldatud õigusnorm oli karistusliku iseloomuga EIÕK artikli 6 tähenduses, sest selle alusel määrati ka trahv ning tegemist oli kõigile maksumaksjatele suunatud õigusnormiga. Trahvi eesmärk oli välistada heidutuse kaudu korduvus.

Õigusrikkumine tuleb õigusnormis selgelt määratleda, st isikul peab olema võimalik õigusnormi sõnastusest saada aru, millised on tema käitumise tagajärjed. Vajadusel tagab sellise arusaamise professionaalne nõustamine. Samas ei välista artikkel 7 kriminaalvastutuse ulatuse tõlgendamist viisil, mis on mõistlikult ettenähtav.

Kaebajalt nõuti sotsiaalmaksu maksmist notari tasudelt. Kõnealusel ajal oli notari tasu mõiste mitmeti tõlgendatav – st see kas sisaldas ainult notari tulu või kõiki talle makstud summasid. Ülemkohus möönis erinevate tõlgenduste olemasolu. Seetõttu võis kaebaja eeldada, et tema suhtes kohaldatakse kõigi soodsamat tõlgendust. Kaebajale ebasoodne tõlgendus oli seetõttu artikli 7 rikkumine.

EIK-ile ei esitatud dokumente selle kohta, et kaebaja tasus temalt nõutud summad. Seetõttu puudus alus varalise kahju hüvitamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 7 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 500 eurot ning 1 200 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

Venemaa seadused ega kohtupraktika ei taganud ajakirjaniku kaitset sülearvuti sisu kopeerimise vastu tolliametnike poolt

Ivashchenko vs Venemaa, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 61064/10

Asjaolud

Kaebaja on fotoajakirjanik, kes peatati tolliametnike poolt tagasiteel Abhaasiast, kus ta kogus materjale artikli avaldamiseks. Üks tolliametnik kahtlustas, et kaebajaga kaasas olnud andmekandjate sisu on terroristliku sisuga, mis on vastuolus presidendi 1995. aasta määrusega. Seetõttu kopeeriti tema arvutist ligikaudu 16 300 andmekogu, mis sisaldas kaebaja teate kohaselt ka isikliku kirjavahetust. Salvestised tagastati talle 2011. aasta novembris pärast seda, kui ametivõimude otsuse kohaselt puudus nendes terroristlik sisu. Kohtumenetlus enda õiguste kaitseks ei olnud kaebajale edukas. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses temale kuulunud andmete kopeerimisega. Ta kaebas ka artiklite 10 ja 13 rikkumist.

EIK-i seisukohad

Kaebaja kaebas enda sülearvuti sisuga tutvumise üle, mis kestis mitmeid tunde. Kaebaja suhtes puudus igasugune mõistlik alus eeldada õigusrikkumist. Tolliametnike tegevus läks kaugemale tavakontrollist riiki sisenemisel. Kaebajal ei olnud võimalik enda sülearvuti kontrollimist keelduda. EIK analüüsis küsimust, kas kaebaja eraellu sekkumine tulenes seadusest. EIK-i arvates puudus kaebajal võimalus ette näha, et tolliseaduse tõlgendamise kaudu on võimalik tema sülearvuti sisu kopeerimine. Seadusest ei tulenenud kaebaja eraellu sekkumise vajalikkuse hindamise või sellise sekkumise proportsionaalsuse hindamise nõuet. Ei tolliametnikud ega hilisemalt kohtud ei üritanud määratleda ekstremismi mõistet, mille tõkestamise motiivil uuriti kaebaja sülearvuti sisu. Valitsuse väide, et kaebaja naasmine keerulises olukorras piirkonnast tekitas iseenesest mõistliku kahtluse tema sülearvuti sisu uurimiseks, ei olnud asjakohane.

Kaebajal oli hilisemas kohtumenetluses keeruline veenda kohtuid selles, et tolliametnike tegevus oli põhjendamatu ning ebavajalik demokraatlikus ühiskonnas. Tsiviilprotsessi koodeksist ei tulenenud nõuet, et kohtud hindaksid kaebaja eraellu sekkumist vajalikkuse ja piisavate põhjenduste kontekstis. Samuti ei olnud kohtutel kohustust käsitleda küsimust, kas kaebaja materjalid võisid olla ajakirjandusliku sisuga. Seega ei näidanud valitsus seda, et õigusnormid ja nende kohaldamise praktika kaitsnuks kaebaja eraelu.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 1 700 eurot kulude katteks.

----------

 

EIK-il on ulatuslik kohtupraktika Moldovas advokaadibüroode kinnipitseerimise osas

Sobieski-Camerzan vs Moldova, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 3792/05

Asjaolud

Kaebaja on advokaat, kelle büroo pitseeris politsei kinni 01.07.2004 ning koostas büroos olnud asjade nimekirja. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses põhjendamatu sekkumisega tema professionaalsesse tegevusse ning artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega. Samuti viitas kaebaja 1.protokolli artiklile 1.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Moldova suhtes rikkumisi analoogilistes asjades, kus advokaadi professionaalsesse tegevusse sekkumiseks puudus igasugune õiguslik alus. Ei olnud vajalik jõuda erinevale järeldusele. Seega oli asjas nii artiklite 8 kui 13 rikkumine. Kuivõrd sekkumiseks kaebaja professionaalsesse tegevusse puudus õiguslik alus, siis oli asjas ka õiguse varale rikkumine, sest kaebajal takistati enda vara kasutamist.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 8 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------

 

Kinnipeetud alaealisele vanemate külastuste piiramine ei ole vajalik demokraatlikus ühiskonnas

Andrey Smirnov vs Venemaa, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 43149/10

Asjaolud

Kaebaja on 1992. aastal sündinud meessoost Venemaa kodanik, kes peeti kinni 2009. aastal kahtlustatuna koolivenna ründamises. Ta mõisteti 2010. aasta märtsis süüdi tapmiskatses. Kohtueelse kinnipidamise kestel võimaldati talle igas kuus ainult kahel korral vanemate külastusi. Uurija keeldus ühel korral külastust lubamast. Kõik külastused toimusid valvuri juuresolekul ning kaebajat ja vanemaid lahutas klaassein. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 3 (kohtueelse kinnipidamise ebamõistlik kestus) ja 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja kinnipidamise kestus kohtueelses menetluses oli 4 kuud ja 7 päeva. Kohtud toetusid süüdistuse raskusele kinnipidamise pikendamisel. Uurimist viis läbi õiguskaitseorgan, kes määras kindlaks ka kahtlustuse esialgse kvalifikatsiooni. Seetõttu ei ole süüdistuse raskus iseenesest piisav argument abstraktselt, vaid seda tuleb kohaldada konkreetsetele asjaoludele. Kohtud ei kaalunud alternatiivseid meetmeid.

Ametivõimudel tuleb aidata kinnipeetud isikul säilitada suhted enda lähedastega. EIK-i varasema kohtupraktika kohaselt võib rikkumine seisneda lähedaste külastuste piiramises ning nende võimaldamises valvuri juuresolekul.

Käesolev kaasus on ilmekas näide selle kohta, kuidas uurija piiramatu diskretsioon lubada külastusi muutub omavoliks. EIK-i hinnangul ei vasta selline õigusnorm, mis annab uurijale täieliku voli lubada kinnipeetud isiku külastusi, õigusnormi kvaliteedinõudele.

Vanemate külastuste piiramine kahe korraga kuus ei olnud vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kaebaja oli alaealine ning ei olnud varem toime pannud süütegusid. Seetõttu oli talle kinnipidamisasutuse reaalsus sügava stressi allikas ning vanemad oleksid saanud talle pakkuda tuge. Kuivõrd kaebajat tuli käsitleda süütuna kuni kohtulahendini, siis puudus alus vanemate külastuste piiramiseks. Seda enam, et nad ei olnud süüteo pealtnägijad ega menetlusosalised.

Ka klaasseinaga kaebaja ja vanemate eraldamine ei olnud vajalik. Valitsus ei esitanud ühtegi argumenti sellise vajaduse kinnitamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 5 lg 3 ja 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

 

Meedial ei tule kontrollida ametiasutuse avaldatud informatsiooni

Seferi Yilmaz vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 61949/08 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaks Türgi päevalehte avaldasid kolm artiklit, milles osundati kaebajale kui 2005. aastal toimepandud terroristliku pommirünnaku ühele korraldajale ning tema kuulumisele õigusvastasesse organisatsiooni Türgi Tööpartei. Avaldati ka tema foto ning telefonivestluste salvestiste üleskirjutusi. Tema algatatud kohtumenetlused enda õiguste kaitseks ei olnud edukad. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis, et artiklid hüvitasid tema au ning muutsid ta ühiskonna osade liikmete kättemaksu sihtmärgiks.

EIK-i seisukohad

EIK-i järjekindla kohtupraktika kohaselt tuleb isiku vastu suunatud informatsiooni analüüsil teha vahet faktiväidetel ja hinnangutel. Hinnanguid ei ole põhimõtteliselt võimalik tõendada, kuid neil peaks olema piisav faktiline alus. Vastasel juhul võib hinnang rikkuda isiku eraelu puutumatust. Tegemaks vahet faktiväidetel ja hinnangutel tuleb võtta arvesse väite esitamise konteksti ning väidete üldist tonaalsust. EIÕK artiklites 8 (eraelu puutumatus) ja 10 (sõnavabadus) kaitstud põhiõigused on sama kaalukusega. Vastustaval riigil tuleb näidata EIK-i kohtupraktika kohaldamist vastandlike õiguste tasakaalustamisel. Kui tasakaalustamisel on järgitud EIK-i standardeid, siis sekkub EIK ainult erandjuhtudel ning asendab siseriikliku kohtu seisukoha enda seisukohaga. EIK otsustab eelneva üle ennekõike siseriiklike kohtute esitatud argumentide alusel.

Kahes avalduses kaevatud olukord oli sarnane. Artiklites tsiteeriti kaebaja kriminaalasjas avaldatud toimiku materjale – sh vestluste üleskirjutusi jm, millest võis järeldada, et kaebaja osaleb terroristliku rünnaku ettevalmistamisest. Ajakirjandus kui avalikkuse valvekoer võib toetuda ametlikele dokumentidele ning ei pea nendes sisalduvat informatsiooni täiendavalt kontrollima.

Kolmas artikkel kajastas kohtuprotsessil kaaskohtualuse tunnistust kaebaja väidetavast seostusest terroristliku rünnakiga. Artikkel pealkirjaga “Tema kätel on viie märtri veri” kujundas tavalugejas arusaamise, et kaebaja on süüdi viie isiku mõrvamises – seda enne, kui tema suhtes jõustus kohtulahend. Artikli autor ei kontrollinud omalt poolt seda väidet. Meedial on kohustus kontrollida enne avaldamist üksikisikuid negatiivselt kajastavat informatsiooni. Artikkel sisaldas ka faktiväite kaebaja kuulumisest terroristlikku organisatsiooni. Artikli avaldamise ajal aga puudus selliseks väiteks alus. Seega oli üks vaidlusalune artikkel eksitav. Siseriiklik kohus leidis, et artikli eesmärk oli teavitada avalikkust ning jättis tasakaalustamata vastandlikud huvid.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine ühe avalduse osas;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist kahe avalduse osas;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.

----------

 

EIK-il ei ole alust sekkuda meditsiinilise ekspertiisi tulemustesse

S.A. vs Türgi, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta avaldus nr 62299/09

Asjaolud

Kaebaja 11-aastasele pojale tekitati terviserike ümberlõikamise ajal. Ta esitas kuriteokaebuse arsti vastu. Eksperthinnang ei tuvastanud arsti eksimust, mistõttu kriminaalmenetlus arsti vastu lõpetati. Kohtud jätsid rahuldamata nõude hüvitise saamiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 12 (õigus abielluda) rikkumise tuvastamiseks, EIK analüüsis kaasust artikli 8 alusel.

EIK-i seisukohad

Kaebaja esitatud siseriiklike nõuete mitterahuldamise aluseks oli meditsiiniline ekspertarvamus. EIK-i ei ole alust seada selle ekspertiisi tulemusi kahtluse alla. Kaebaja ei astunud mingeid samme saavutamaks uut ekspertiisi. Samuti ei kasutanud ta arstide soovitatud võimalust teostada pojale korrigeeriv operatsioon. EIK-i arvates ei olnud siseriiklike kohtute järeldused meelevaldused ega ebamõistikud.

Resolutsioon 1. Avaldus ei olnud vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

Kohtul tuleb motiveerida seisukohta, miks mingi avaldus kutsub üles vägivallale

Zengin ja Cakir vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 57069/09

Asjaolud

Kaebajad osalesid meeleavaldusel Türgi Kommunistliku Partei endise liidri mälestuseks, kes hukkus 1973. aastal väidetava piinamise tagajärjel politseijaoskonnas. Meeleavaldusel loeti ette avaldus. Kaebajatele esitati süüdistus õigusvastase organisatsiooni toetuseks tehtud propaganda levitamises ning neile määrati karistuseks tingimuslik vangistus. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Esimese astme kohtulahendis ei ole avalduse teksti analüüsi. Kohus ei selgitanud, miks ta luges avaldust üleskutseks vägivallale. Meeleavaldus oli rahumeelne. Seetõttu ei esitanud kohus mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi kaebajate süüdimõistmiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

2. Kummalegi kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 500 eurot.

----------

 

Meediaettevõttele tegevusloa väljastamisest keeldumise põhjendamise kohustus

Aydogan ja Dara Radyo Televizyon Yayincilik Anonim Sirketi vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 12261/06

Asjaolud

Kaebajad on eraõiguslik televisiooni ettevõtte ning selle juhatuse esimees. Ettevõte taotles 2000. aasta jaanuaris luba telesaadete edastamiseks ning kuu aega hiljem esitas nõuetekohase taotluse saamaks nn julgeoleku luba enda osanikele ja juhtkonna kõrgematele liikmetele. Julgeoleku lubade saamine oli eelduseks telesaadete edastamise loa väljastamisele. 2000. aasta augustis teatas peaministri büroo kaebaja ettevõttele, et taotlus julgeoleku loa saamiseks vaadatakse uuesti läbi, kui ettevõte on vahetanud välja juhtkonna kolm liiget, sh esimese kaebaja. Põhjuseid ei esitatud viitega julgeoleku kaalutlustele. Kaebaja esitas kaebuse kohtule. Kohus sai peaministri büroolt materjalid seoses juhtkonna kolme liikme julgeoleku loa menetlemisega. Ümbrikul oli märge “eriti salajane”. Kaebajatele neid materjale ei antud, kohtud jätsid kaebajate kaebuse rahuldamata ning ettevõte ei ole käesoleva ajani saanud telesaadete edastamise luba. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Isegi kui kaebajatele salajaste materjalide mitte-esitamine oli kohtumenetluses põhjendatud, tulenes sellest siiski väga sügav menetlusliku võrdsuse põhimõtte rikkumine, mida kohtul tulnuks piisavalt tasakaalustada. Kohtud ei esitanud omalt poolt mingeid selgitusi kaebajatele julgeoleku loast keeldumise kohta. Kohtud ei teostanud süvaanalüüsi selle kohta, kas dokumendid olid põhjendatult salajased ning kas kõnealusele kolmele isikule julgeoleku loa väljastamisest keeldumine oli mõistlikult põhjendatav rahvusliku julgeoleku kaalutlusega.

Põhjenduste ja informatsiooni puudumise tõttu ei saanud EIK ka omalt poolt analüüsida, kas asjas kohaldati EIK-i kohtupraktikat. Seetõttu ei olnud võimalik realiseerida nn euroopalikku järelevalvet.

Nende asjaolude tõttu oli asjas artikli 10 rikkumine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

2. Ühiselt kummalegi kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus

Rahumeelsel meeleavaldusel osaleja suhtes kriminaalmenetluse algatamine ei ole vajalik demokraatlikus ühiskonnas

Adigüzel jt vs Türgi, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 65126/09

Asjaolud

Asjas on 29 kaebajat, kes osalesid 2009. aastal avaliku sektori ametiühingute konföderatsiooni korraldatud meeleavaldusel, kus loeti ette pressiteade taunimaks ametiühingu 35 liikme kinnipidamist. Politsei asus meeleavaldust laiali ajama. Viis kaebajat väitsid, et olid sündmuskohal juhuslikult. Kaebajad peeti kinni ning toimetati kohtuniku ette, kes andis määruse nende vabastamiseks. Neile esitati süüdistus kogunemiste seaduse rikkumises. Kõik kaebajad mõisteti õigeks. 22 kaebajad esitasid avalduse EIK-ile EIÕK artikli 11 rikkumise tuvastamiseks seoses meeleavalduse laialiajamisega ja kriminaalmenetluse algatamisega.

EIK-i seisukohad EIK on varasemalt tuvastanud rikkumisi Türgi vastu analoogilistes kaasustes. Politsei tegutses rahumeelse meeleavalduse laialiajamisel kiirustades. Kriminaalmenetluse algatamine osalejate vastu ei olnud vajalik avaliku korra kaitseks ja oli seetõttu ebaproportsionaalne.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 11 rikkumine 22 kaebaja osas;

2. Määrata 22-le kaebajale igale mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 500 eurot ning ühiselt 500 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Kaitseõiguse rikkumise korral on kõige õiglasem hüvitis asja uus arutamine

Zelik ja Kel vs Venemaa, kohtuotsus 13.02.2018, avaldused nr 16088/06 ja 41644/09

Asjaolud

Kaebajad tunnistati esimese astme kohtutes süüdi süütegudes, apellatsioonide läbivaatamisel teise astme kohtus ei olnud nende esindajad kohal. Seetõttu esitasid nad avaldused EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on järjekindlalt tuvastanud kaebustes Venemaa vastu kaitseõiguse rikkumisi siis, kui apellatsioonikohtu istungil ei osale kohtualuse kaitsja. Kuivõrd kumbki kaebaja ei olnud selgesõnaliselt kaitsjast loobunud, siis tulnuks teise astme kohtul määrata kaitsja. Kõige kohasem hüvitis oleks kaebajate asetamine olukorda, milles nad olnuks siis, kui rikkumist ei oleks olnud – st kohtuasja uus arutamine teises astmes.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine on piisav õiglane hüvitis.

----------

EIK määras varalise kahju hüvitise 50 aastat tagasi sundvõõrandatud vara eest

Galea jt vs Malta, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 68980/13

Asjaolud

Kaebajatele kuulunud maavaldus sundvõõrandati 1965. aastal seoses kohaliku halduskeskuse ja teenindusmaa rajamisega. Neile ei pakutud mingit hüvitist kuni 2010. aastani, millal maavolinik pakkus hüvitiseks 13 000 eurot. 2013. aastal määras konstitutsioonikohus mittevaralise kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Kaebajad ei ole nõustunud pakutud hüvitisega ning on keeldunud vastu võtmast konstitutsioonikohtu määratud summat. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks. Nad väitsid, et tegelikult ei rajatud nendelt sundvõõrandatud maale mitte halduskeskust, vaid toitlustusasutus. Hüvitise määramine venis 45 aastat.

EIK-i seisukohad

Vara sundvõõrandamine ilma mõistliku hüvitiseta on iseenesest ebaproportsionaalne. Ilma hüvitiseta sundvõõrandamine on kooskõlas EIÕK 1.protokolli artikliga 1 ainult erandjuhtudel. Ebamõistlikult pikk viivitus hüvitise väljamaksmisel on samuti omandiõiguse rikkumine. Käesolevas asjas ei selgitanud valitsus viivitust hüvitise määramisel. Konstitutsioonikohus ei heastanud rikkumist, sest ei määranud kindlaks õiglast varalist hüvitist ning piirdus üksnes mittevaralise kahju hüvitamisega. Sellise loogika järgi tuleks kaebajatel algatada varalise kahju hüvitamise menetlus 50 aastat pärast sundvõõrandamist. Varalise kahju summa määramisel lähtus EIK maa hinnast 2005. aastal, mis oli 13 000 eurot. Sellele tuleb lisada intress ajaperioodi eest, millal kaebajatele väljamaksega viivitati. Avamata konkreetset arvutuskäiku määras EIK varalise kahju hüvitiseks 21 000 eurot. Kuivõrd konstitutsioonikohus määras juba mittevaralise kahju hüvitise, siis EIK omalt poolt täiendavat hüvitist ei määranud.

Resolutsioon

1. EIÕK 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Määrata kaebajatele ühiselt varalise kahju hüvitamiseks 21 000 eurot ning 4 000 eurot kulude katteks.

----------


Siseriikliku jõustunud kohtulahendi pikaajaline mittetäitmine põhjustas mittevaralist kahju 2 000 eurot

Keśelj jt vs Montenegro, kohtuotsus 13.02.2018, avaldus nr 33264/11

Asjaolud Kaebajad sõlmisid kohtuliku kokkuleppe neile võlasumma tasumiseks 1996. aastal, kuid võlgnik täitis kokkuleppe osaliselt. Võlgniku (riiklik ettevõte) vastu toimunud pankrotimenetlus lõpetati, kaebaja nõue on käesoleva ajani täitmata. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades, kus isiku tunnustatud nõue jääb välja maksmata seoses riikliku ettevõtte ümberkujundamisega või erastamisega. Valitsus ei esitanud argumente, mis viinuks EIK-i erinevale järeldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb täita 3 kuus jooksul jõustunud kohtulahendid, igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 000 eurot.

----------

 

EIK määras politsei brutaalsuse tõttu 85% vaimse ja füüsilise puudega kannatanule hüvitiseks 6,5 miljonit eurot

Ghedir vs Prantsusmaa, kohtuotsus (õiglane hüvitis) 15.02.2018, avaldus nr 20579/12

Asjaolud

16.07.2015 lahendis tuvastas EIK artikli 3 rikkumise seoses kaebaja väärkohtlemisega pärast tema kinnipidamist Prantsusmaa riikliku raudtee turvatöötajate ja politseinike poolt. Kaebajal on 85% ulatuses püsiv vaimne ja füüsiline puue. Kaebaja palus hüvitada varalise kahju summas ligikaudu 11,35 miljonit eurot, mis koosnes: haiglakuludest, alalisest isiklikust abilisest tualeti kasutamiseks elu lõpuni kokku summas ligikaudu 9,8 euro saamata jäänud töötasust arvestusega 1 600 eurot kuus, mida kaebaja oleks saanud kuni pensionile jäämiseni 62 aastaselt – kokku 748 000 eurot, erinevad erivarustused kuni elu lõpuni kokku summas 788 00 eurot ning tervisekindlustuse kulud kokku ligikaudu 16 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamiseks palus kaebaja määrata 776 000 eurot.

EIK-i seisukohad

EIÕK rikkumise tuvastamise korral on riigil kohustus luua olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, milles isik olnuks siis, kui rikkumist ei oleks esinenud. Kaebajale on vajalik tagada hooldaja 24 tundi päevas. EIK esitab arvutuse hooldajate tasuks lähtuvalt kaebaja eeldatavast elueast. Samuti tuleb eeldada, et kaebaja oleks töötanud ja saanud tasu, kui talle ei oleks tekkinud püsiv kahjustus ametivõimude tegevuse tulemusena. Valitsus ja kaebaja seisukohad eeldatava töötasu osas olid erinevad. Samuti ei põhjendanud kaebaja kõiki nõudeid. Puudub võimalus arvestada kahju välja täpselt. Lähtuvalt nn üldise hinnangu põhimõttest määras EIK kaebajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 6,5 miljonit eurot.

Resolutsioon

1. Määrata kaebajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 6 500 000 eurot ning 39 950 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 46 – EIK-i otsuste siduvus

EIK kohustab Venemaa valitsust täitma 3 kuu jooksul jõustunud siseriiklikud kohtulahendid

Tyutina jt vs Venemaa, kohtuotsus 13.02.2018, avaldused nr 3380/10 ja 33725/10

Asjaolud

Asjas on kokku 135 kaebajat. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmisega. Kohtulahenditega määrati kaebajatele summad alla 10 000 euro. Samuti viitasid nad 1.protokolli artikli 1 rikkumisele.

EIK-i seisukohad

Kaebajatel oli nõue riikliku ettevõtte vastu, mis lõpetas tegevuse. Riik vastutab sellises olukorras täitmata nõuete täieliku täitmise eest. EIK on korduvalt lahendanud Venemaa vastu analoogilisi kaebuseid.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ja 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb täita 3 kuu jooksul jõustunud siseriiklikus kohtulahendid, igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 000 eurot.

----------