Riigikohtu lahendid 02.-08.04.18

 

Uudise kuupäev:
  09.04.2018
Kohtu tasand:
  Riigikohus
Kohtumenetluse liik:
  Menetlus Riigikohtus

 

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.04.18 otsus nr 4-16-9132/51

Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostas isikutele väärteoprotokolli näilike tehingute abil skeemi loomise tõttu ning saatis maakohtule väärteoasja arutamiseks. Maakohtu otsusega lõpetati väärteomenetlus. MTA ja süüalused esitasid apellatsioonkaebused, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. MTA ja süüdistatavad esitasid Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukohad
1. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 372 näeb ette karistuse tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Isikuid ei saa süüdistada KarS § 372 nimetatud süüteo kaastäideviijatena, kuivõrd see on võimalik üksnes isikute vahel, kes on iseseisvalt võimelised süüteokoosseisu kõiki tunnuseid realiseerima. Kui isik ei vasta KarS § 372 objektiivses koosseisus nõutavale erilisele isikutunnusele, milleks on tegevusloata isik, ei ole ka menetlusalustele isikutele väärteo kaastäideviimise omistamine võimalik.

2. Isegi kui asja omand antakse üle lühikeseks ajaks, ei muuda see asjaõiguslepingut näilikuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 89 lõike 1 mõttes. Asjaõigusleping võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kui lepingu enda eesmärk on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalne ja taunitav. Asjaõigusleping võib olla TsÜS § 89 lõike 1 järgi näilik ka siis, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Asjaõiguslepingu näilisusest ei olene isikute vastutus KarS § 372 järgi.

3. Menetluskulud tuleb hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti süüdistatava või mõne muu isiku arvel. Menetluskulu tuleb viimasel juhul välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda kaitsjatasu hüvitamist on võimalik tsiviilkohtumenetluse korras.

Riigikohus jättis kohtuvälise menetleja kassatsiooni rahuldamata, rahuldas süüaluste kassatsiooni osaliselt ning jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata, asendades põhjendused väärteomenetluse lõpetamise osas. ______________________________________________________________________________

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.04.18 määrus nr 2-16-18835/64

Asjaolud

Hageja esitas maakohtule hagi kinnisasja omandi tagastamiseks ja vajalike tahteavalduste saamiseks, mille kohus rahuldas. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis menetlusse võtmata. Kostja esitas määruskaebuse Riigikohtule.

Riigikohtu seisukohad
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 637 lõike 1 punkti 6 alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ainult juhul, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu ning faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuvad tõendatuks. Seega peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel analüüsima, kas on olemas faktidele vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

2. Apellatsioonikaebuse rahuldamise eelduseks on ka see, kui tehingu näilikkuse on eesmärgiks seadnud mõlemad tehingupooled, kuid siis tuleb sisulises apellatsioonimenetluses, mitte kaebuse menetlusse võtmise staadiumis, hinnata näilikkuse tuvastamiseks poolte tahteavaldusi.

3. Asjaõigusseaduse § 119 lõike 1 kohaselt peab leping olema tervikuna notariaalselt tõestatud, kui tegemist on nn sale and lease back tüüpi lepinguga. Kui võõrandamise kohustusleping on notariaalselt tõestatud, kuid liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see tuua tsiviilseaduse üldosa seadustiku § 85 kohaselt tuua kaasa kogu tehingu tühisuse, kuna üht osa tehingust poleks tehtud ilma teiseta.

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ning saatis asja samale kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ______________________________________________________________________________

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.04.2018 otsus nr 2-16-8246/51

Asjaolud

Tellija esitas maakohtule töövõtja vastu hagi põhivõla ja viivise väljamõistmiseks, mille tulemusel arestis kohus kostja kontod. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas hagi tagamise määruse. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille tulemusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja rahuldas hagi osaliselt. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukohad
1. Akende laius mõjutab hoone välisilmet, mille säilimise vastu on tellijal põhjendatud huvi. Selline huvi peab töövõtjale olema lepingu sõlmimisel äratuntav tulenevalt võlaõigusseaduse § 29-st.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lõikest 1 tulenevalt peavad pooled tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nõuded ja vastuväited ning võivad eraldi kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seadusest. Seetõttu kui pooled on lepingus kokku leppinud, et lahkhelide korral peab teostatu vastavust lepingu nõuetele tõendama töövõtja, on objekti lepingutingimustele vastavuse tõendamine kostja kohustuseks.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse rahuldamata. ______________________________________________________________________________

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.04.18 otsus nr 2-16-7541/70

Asjaolud
Hageja esitas maakohtule hagi võlgniku hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandile uue omanikukande tegemiseks ning pankrotivarasse hüvitise välja mõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades kehtetuks hagi õigeksvõtmise ning kohustas kostjat täitma hagis sätestatud tingimusi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, kuid muutis ka täiendas osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukohad

1. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 111 reguleerib kinkelepingu tagasivõitmist ning sätestab õiguse tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu leping, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul on kas või osaliselt kinke iseloom. Kuigi PankrS § 111 lõige 3 laiendab sätte kohaldamisala ka muudele lepingutele, hõlmab säte siiski ainult mitmepoolseid tehinguid. PankrS § 111 lõikest 1 ega 3 ei tulene, et säte oleks kohaldatav ka menetlustoimingutele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 mõttes on hagi õigeksvõtmine ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet ning tegemist on menetlustoiminguga. Kuivõrd kostja tunnustab hagi õigeksvõtmisega tema vastu esitatud nõuet, on eelmainitud avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 mõttes.
3. PankrS § 111 lõike 3 kohaldamisel tuleb teha kindlaks, kas tehingul võib olla osaliselt kinke iseloom ehk kas soorituse ja vastusoorituse väärtused võivad erineda suurusjärgu võrra. Hagi õigeksvõtmise korral ei ole aga võimalik soorituste väärtusi võrrelda.

4. Võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel kui tehing.
5. Kostja avalduse kehtetuks tunnistamine ei tähenda hagi õigeksvõtu alusel tehtud kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuna teises kohtuasjas ei saa juba jõustunud kohtulahendit vaidlustada. Tagasi saab võita ja kehtetuks tunnistada vaid kohtule tehtud avaldust nõude tunnustamise kohta. Kui kohtuotsus on juba täidetud, on õigustatud poolel õigus nõuda otsuse alusel üle antu tagastamist PankrS § 119 alusel.
6. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on PankrS § 119 lõike 1 järgi lähtekohaks, et teine pool peab tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama seisus, nagu see tehingu alusel teisele poolele kuulub. Ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu ei saa väita, et saadu tagastamine oleks võimatu PankrS § 119 lõike 3 mõttes.
7. Kui mõttelise osa tagastamise asemel tuleb PankrS § 119 lõike 3 järgi hüvitada selle väärtus tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, tuleb saadu väärtuse hüvitamisel arvestada ka kinnisasja koormanud hüpoteeki.

Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.