Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 19. – 25. veebruar 2018

 

Uudise kuupäev:
  23.04.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 19. – 25. veebruar 2018

EIÕK artikkel 2 – õigus elule

Eluohtliku kohtlemise uurimiseks tuleb igal juhul algatada kriminaalmenetlus

Bopkhoyeva vs Venemaa, kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 25414/14

Asjaolud

Kaebaja (naine) viidi 11.12.2009 vägivaldselt S.-i perekonda, kus teda sunniti S.-ga elama koos abikaasana. Ametlikku abiellumist ei toimunud. Kaebajal ei lubatud liikuda väljaspool S.-i kodu ning tema suhtlust teiste isikutega ei võimaldatud, v.a harvad korrad, kui tal lubati helistada emale. 29.12.2009 diagnoositi haiglas kaebaja mürgitamine teadmata ainega, kuid ta saadeti tagasi S.-i juurde. 02.02.2010 oli kaebajal teadvusekaotus ning tal tuvastati erinevate ravimite üledoos, mille tulemusena on kaebaja tänaseni vegetatiivses seisundis. Kaebaja anti ema hoolde 2010. aasta aprillikuus. Kaebaja ema esitas mitmeid taotluseid kriminaalmenetluse algatamiseks ja kaebaja väärkohtlemise uurimiseks S.-i perekonnas, mille tulemusena ta langes koomasse. Erinevad taotlused jäid rahuldamata, kriminaalasja ei algatatud. Prokurör tühistas ühe otsuse kriminaalasja mitte algatada ning saatis asja uueks otsustamiseks. Asja otsustas uuesti sama uurija, kes keeldus kriminaalasja algatamast. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus võttis omaks artikli 2 rikkumise menetluslikust aspektist. EIK selgitas, et artiklist 2 tuleneb üldine kohustus uurida eluohtlikke rünnakuid isikute elule ka eraõiguslike suhetes, kusjuures sellise kohustuse eesmärk on konkreetse õigusrikkuja karistamine ning üldisemalt uute analoogiliste rikkumise välistamine heidutuse kaudu. Artikli 2 nõuete täitmist ilmestab see, kui lepinguosaline riik rakendab kriminaalõiguslikku sundi teise isiku elu rünnanud isiku vastu.

Käesolevas asjas oli rikkumine seetõttu, et kaebaja väärkohtlemise osas ei ole alates 2010. aasta septembrist algatatud kriminaaluurimist.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist; 2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 20 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine

Ruumikitsikus viib reeglina ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseni

Malygin jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 55427/13 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Ajaperioodide kestus oli alates ligikaudu 4 aastast ja 4 kuust kuni 5 aastani. Kaebajad esitasid ka muid kaebusi.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. Kõige kõrgema hüvitise määras EIK kaebajale, kelle isiklik ruum kinnipidamiskambris 7 aasta ja 11 kuu kestel oli 0,9 ruutmeetrit – 18 300 eurot. Kaebajale, kelle isiklik ruum 13 aasta ja 3 kuu kestel oli 2 ruutmeetrit, määras EIK hüvitiseks 8 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel; 2. Hüvitiseks määras EIK 5 000 kuni 18 300 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

Isiku kinnipidamisel vaimse häire motiivil tuleb näidata tema ohtlikkust endale või teistele

X. vs Venemaa, kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 3150/15

Asjaolud

Kaebaja on 1995. aastal sündinud Venemaa kodanik (mees), kellel oli varasemat diagnoositud skisofreenia ning kes peeti kinni 24.04.2014 seoses väidetavalt teismelise ahistamisega. Ta paigutati tahtevastaselt psühhiaatriakliinikusse. Kaebaja selgitas esialgsetel läbivaatustel, et ta soovib suhelda poistega ning riietuda naiste rõivastesse. Kohus määras kaebaja sunniviisilise paigutamise psühhiaatriakliinikusse 2014. aasta maikuus põhjendusega, et kaebaja on ohtlik endale ja teistele. Kaebaja vabanes 2 nädalat hiljem. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK kohaldas enda kohtupraktikast tulenevaid minimaalseid kriteeriume isiku vaimsest häirest tuleneva tahtevastase kinnipidamise õiguspärasuse hindamiseks. Esiteks tuleb selgitada, kas isikul on väljakujunenud vaimne häire. Nii psühhiaatrid kui kohtud olid selle tingimuse olemasolu tuvastanud.

Teiseks tuleb tuvastada, kas isiku vaimne häire on selline, et osutub vajalikuks tema kinnipidamine. Selle kohta aga puudusid tõendid. Politsei aruandest tulenes selgelt, et kaebaja ei ole pannud toime õigusrikkumist. Seetõttu oleks kohtul tulnud süveneda küsimusse, kas kaebaja on ohtlik endale ja teistele. Meditsiinilise läbivaatuse aruandest tulenes küll kaebaja ärevus, kuid mitte ohtlikkus. Kohus ei selgitanud ka seda, miks kaebaja vabastamine võiks viia tema seisundi halvenemiseni.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine; 2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.

----------

26 päeva kinnipidamise määrusele esitatud apellatsiooni läbivaatamiseks ei vasta kiire menetluse nõudele

Boyko vs Venemaa, kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 42259/07

Asjaolud

Kaebaja esitas EIK-ile avalduse järgmiste kaebustega: EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine seoses ebamõistlikult pika kohtueelse kinnipidamisega; EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine seoses kaebaja enda ja tema kaitsja puudumisega kohtueelse kinnipidamise pikendamise peale esitatud kaebuste läbivaatamise istungitelt ja vastavate menetluste pikkusega (vastavalt 26 ja 60 päeva); EIÕK artikli 8 rikkumine seoses lähedaste külastuste piiramisega kinnipidamise ajal; EIÕK artikli 9 rikkumine seoses preestri külastuste keelamisega; EIÕK artikli 34 rikkumine seoses EIK-ile kaebeõiguse takistamisega (esindaja külastuste keelamine).

EIK-i seisukohad

Siseriiklik kohus ei põhjendanud, miks oli vajalik kaebaja kinnipidamine kohtueelse menetluse ajal välistamaks tema sekkumise riski uurimisse. EIK on lahendanud analoogilisi avaldusi Venemaa suhtes, põhjendused kinnipidamiseks ei olnud mõjuvad ja piisavad artikli 5 lg 3 tähenduses.

EIK on varasemalt tuvastanud, et kinnipidamise määrusele esitatud kaebuse läbivaatamine 26 päeva kestel ei vasta kiire menetluse nõudele, mistõttu oli asjas artikli 5 lg 4 rikkumine. EIK on samuti varasemalt korduvalt leidnud, et Venemaa seadus annab uurijale piiramatu diskretsiooni otsustada kinnipeetud isiku kohtumiste osas lähedastega. Vastav seadus ei vasta seaduse kvaliteedinõudele.

Kinnipeetud isikule kirikuõpetaja külastuste keelamine on usuvabaduse riive artikli 9 tähenduses. Vangla kaplani olemasolu ei muuda seda seisukohta, kuid võib olla üks aspekt riive proportsionaalsuse hindamisel. EIK kordas analoogilist argumentatsiooni kui eelnevalt pereliikmete külastuste puhul – uurijal oli piiramatu diskretsioon seaduse kvaliteedinõudele mittevastava õigusnormi alusel.

Kaebaja esindajal EIK-is keelati teda külastamast viitega õigusnormile, et esindaja ei olnud tema kaitsja siseriiklikus kriminaalmenetluses. EIK on ka selles küsimuses varasemalt tuvastanud artikli 34 rikkumisi.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 4, artiklite 8, 9 ja 34 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Seadusemuudatusega võib riik möönda eelneva regulatsiooni ebaselgust

Vujović ja Lipa D.O.O. vs Montenegro, kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 18912/15

Asjaolud

Esimene kaebaja on teise kaebaja (ehitusettevõte) ainuomanik. Teise kaebaja võlausaldaja taotlusel algatas kommertskohus 2013. aasta suvel likvideerimismenetluse, mille tulemusena määrati haldur. Ettevõte esitas selle määruse vastu apellatsiooni, kuid kohus keeldus seda menetlemast põhjendusega, et ainult halduril on õigus esitada apellatsiooni ettevõtte likvideerimise määruse peale. Kaebajate konstitutsiooniline kaebus jäi rahuldamata. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 (juurdepääsuõigus kohtule) rikkumise tuvastamiseks, sest neil puudus võimalus saavutada nende apellatsiooni suhtes sisuline lahend.

EIK-i seisukohad

Avaldus oli vastuvõetav ratione personae (isikuline kohaldamisala) esimese kaebaja suhtes, sest ta oli ettevõtte 100% omanik ning seetõttu ei saanuks kujuneda olukorda, kus ettevõtte ning selle omanike vahel tekib erimeelsusi seoses ettevõtte põhiõiguste rikkumisele reageerimisega. Kuigi siseriiklikult oli menetlusosaliseks ainult ettevõtte, on siiski kumbki kaebaja niivõrd lähendalt seotud, et esimene kaebaja on samuti põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis.

Kohtule juurdepääsuõigus ei ole absoluutne. Kuigi EIK reeglina ei asenda enda hinnanguga siseriiklike kohtute hinnangut EIÕK-s tagatud põhiõiguste tagamise parima viisi osas, on EIK-il siiski pädevus teha kindlaks, kas põhiõiguse piirang jättis isiku olukorda, kus ta ei saanud realiseerida vastava põhiõiguse olemust. Käesolevas asjas andis pankrotiseadus esindusõiguse ainult haldurile, kuid samas tagas põhiseadus igaühele õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile. Kohtupraktikas vaatasid kohtud pidevalt läbi võlgnike esitatud kaebusi pankrotimenetluse algatamise vastu, kaebajate asi oli esimene, kus sellest keelduti. Ilmselt nõustus ka seadusandja regulatsiooni ebaselgusega, sest seadusemuudatusega 2016. aastal anti võimalus ettevõtte tegevjuhile või esindajale esitada kohtule kaebus ettevõtte pankrotimenetluse vastu.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Esimesele kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 600 eurot ning 2 500 eurot kulude katteks.

----------

 

EIK-is kuriteole kihutamise asjas võitnud isik kaotas uues analoogilises asjas

Ramanauskas vs Leedu (nr 2), kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 55146/14

Asjaolud

2011. aasta jaanuaris teatas Pravieniśkese kinnipidamisasutuses kinnipeetud isik eriteenistusele, et asutuse juhiabi pakkus talle võimalust tasu eest ennetähtaegselt vabaneda ning tutvustas teda kaebajale kui vabanemise korraldajale. Järgnenud salajase operatsiooni käigus saadi kohtult luba kuriteo matkimiseks ning kaebaja peeti kinni altkäemaksu saamise järgselt. Kaebaja tunnistati kohtus süüdi vaatamata tema kaitseargumentidele, et teda survestati kuritegu toime panema ning tema suhtes kasutati autoriseerimata jälitusseadmeid. Tema karistuseks jäi rahatrahv. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad EIK on varasemalt kaebaja esitatud avalduses nr 74420/01 tuvastanud kuriteole kihutamise, sest kuigi selles asjas sai kaebaja altkäemaksu, kallutati teda kuritegu toime panema. Käesolevas asjas oli selgelt tegemist matkimisega. Iseenesest ei ole kuriteo matkimine vastuolus õiglase õigusemõistmisega, kui sellist olukord reguleerivad selged õigusnormid ning matkimise lubamise korda on järgitud. Põhiküsimus on selles, kas uurimisorganid jäävad kuriteo toimepanemise protsessis piisavalt passiivseks. EIK tuvastas, et uurimisorganite esialgne tegevus piirdus kinnipeetud isikule juhiste andmisega, mida nad tohivad kaebajale lubada. Pealtkuulamisel selgus, et kaebaja kirjeldas kinnipeetud isikule võimalust anda kohtunikule altkäemaksu. Kaebaja sai raha mitte tasuna enda teenuste eest ning ta ei teatanud ametivõimudele kinnipeetud isiku soovist anda kohtunikule altkäemaksu, kuigi ta hilisemalt süüdistas teda kuriteole kihutamises. Puudusid tõendid kinnitamaks kaebaja väidet, et kinnipeetud isik oli varasemalt tegutsenud politsei agendina. Seetõttu oli tegemist olukorraga, kus prokuratuur mitte ei algatanud kuriteo toimepanemist, vaid n.ö liitus sellega. Seetõttu ei olnud asjas ka kuriteole kihutamist ning saadud tõendid olid lubatavad.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist.

----------

 

Ligikaudu 7,5 aastat kestnud menetlus seoses surmaga meditsiiniasutuses ei olnud mõistliku kestusega

Mehmet Günay jt Güllü Günay vs Türgi, kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 52797/08

Asjaolud

Kaebajad on abielus, nende 6-aastane laps suri haiglas 10 päeva pärast rasket operatsiooni. Kaebajad esitasid nõude hüvitise saamiseks tervishoiuministeeriumile ning viimase keeldumise järgselt algatasid halduskohtumenetluse. Kohtute lõpliku seisukoha järgi 2008. aastast ei põhjustatud lapse surma ebakohase meditsiiniabiga. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.

EIK-i seisukohad

Menetluse kestus oli ligikaudu 7 aastat ja 4 kuud. Esimese astme kohtus kulus 19 kuud ekspertarvamuse saamiseks. Ülemkohtus kestis menetlus ligikaudu 4 aastat. Menetluse venimist ei põhjustanud asja keerukus.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine (ebamõistlik menetlusaeg);

2. Kaebajatele ühiselt määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning 1 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIK lahendab menetlusaja asju lakooniliselt

Grytsenko jt vs Ukraina, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 56576/08 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilmenetlustes EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise kindlakstegemiseks EIÕK artikli 13 tähenduses. Menetlusaja kestus oli ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu 9 aastani ühes kuni kolmes kohtuastmes.

EIK-i seisukohad Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Olles tutvunud asjas esitatud materjalidega puudus alus rikkumisi mitte tuvastada. Samuti tuvastas EIK ilma põhjenduseta artikli 13 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2. Hüvitiseks mittevaralise ja varalise kahju eest ning kulude katteks määras EIK 500 kuni 1 800 eurot.

----------

Venemaal on struktuurne probleem seoses uimastikaubandusele kihutamisega

Paramonov jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 74986/10 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIK-ile EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses väidetava kallutamisega uimastikuriteo toimepanekuks ning kohtute poolt selle väite mittehindamisega. Seetõttu tunnistati kaebajad süüdi uimastikuritegudes, mida nad ilma politseiagentide suunava tegevuseta ei oleks toime pannud.

EIK-i seisukohad

Vastustava riigi õigussüsteemis on struktuurne probleem seoses selge ja ettenähtava menetluse puudumisega, mille kaudu on võimalik anda luba uimastite nn prooviostude teostamiseks. Sellises olukorras on isikud jõuametkonna meelevallas. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa suhtes asjades, kus isiku õigusi on rikutud seoses uimastite prooviostude ebapiisava loamenetlusega. Puudus alus käesolevas asjas jõuda erinevale järeldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Igale kaebajale määras EIK varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning kulude katteks 500 kuni 850 eurot.

----------

 

Muudetud süüdistust ei pea tingimata esitama uues süüdistusaktis

Drassich vs Itaalia (nr 2), kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 65173/09

Asjaolud

Kaebaja tegutseb pankrotikohtunikuna. Tema avalduse alusel tuvastas EIK 11.12.2007 kohtulahendis Drassich vs Itaalia (avaldus nr 25575/04) EIÕK artikli 6 lg-te 3 “a” ja “b” ning lg 1 rikkumise põhjusel, et tema vastu esitatud süüdistuse läbivaatamisel muutis kassatsioonikohus kvalifikatsiooni ning tunnistas ta kriminaalasjas süüdi uuel alusel. Kaebaja leidis, et talle ei teatatud kvalifikatsiooni muudatusest ning tal puudus võimalus ennast kohtus uue süüdistuse vastu kaitsta. Käesolev avaldus oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et siseriiklikud kohtud ei juhindunud kohtuasjas nr 25575/04 antud juhistest ning tal ei olnud võimalik isiklikult ilmuda kassatsioonikohtu ette.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikli 6 lg-st 3 “a” ei tulene kindlat meetodit, kuidas isikule tuleb teatada tema vastu esitatud süüdistuses sisust. Lähtuda tuleb sellest, kas isikul on võimalik talle esitatud teabe alusel ennast kaitsta.

Põhiküsimus oli selles, kas pärast EIK-i lahendit kaebaja suhtes läbiviidud uues kriminaalmenetluses teatati kaebajale kohasel viisil tema vastu esitatud süüdistuse sisust. Kassatsioonikohus tühistas jõustunud kohtulahendi ja asus asja uuesti arutama varasemalt muudetud kvalifikatsiooni alusel. EIK ei nõustunud kaebajaga, et talle tulnuks esitada uus formaalne süüdistus. Oluline oli see, et kaebajat oli piisavalt teavitatud talle esitatud süüdistuse sisust ja seetõttu oli tal võimalik ka ennast kaitsta. Kaebaja ei ole näidanud, et ta esitas kassatsioonikohtule selliseid argumente, mida kohus ei käsitlenud.

Kuivõrd kassatsioonikohus ei tuvastanud faktilisi asjaolusid, siis puudus vajadus kutsuda kaebajat kohtuistungile.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 rikkumist.

----------

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

Avalikke ülesandeid täitev ettevõte võib tutvuda töötaja tööarvuti sisuga, v.a kui töötaja on teatud andmed määratlenud privaatsetena

Libert vs Prantsusmaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 588/13

Asjaolud

Kaebaja töötas Prantsusmaa riiklikul raudteel alates 1958. aastast, viimati oli ta regionaalse jälgimisüksus asejuhataja. Ta eemaldati ajutiselt ametikohalt 2007. aastal ning pärast töösuhte taastamist 2008. aasta märtsis avastas ta, et tema tööarvuti oli võetud ära. Tema ülemused teatasid, et tema tööarvutist leiti pornograafilist materjali ning kolmandatele isikutele koostatud sertifikaate. Ta vallandati sama aasta juulikuus. Kohtuvaidlus ei olnud kaebajale edukas. Kohtud asusid seisukohale, et tööandja arvutisse sisestatud materjal on ametialase sisuga, v.a kui töötaja on need identifitseerinud privaatsetena. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Teatud juhtudel on tööandja arvutisse sisestatud andmed eraelu kaitsealas. Kaebaja tööandja oli kehtestanud reeglid eraeluliste andmete sisestamiseks. Kaebaja tööandja täitis avalikku funktsiooni, sest ta oli monopoolses seisundis avalikku teenust pakkuv ettevõte. Seetõttu tuli kaasust analüüsida mitte riigi positiivsete, vaid negatiivsete kohustuste aspektist. Kõnealusel ajal lubas seadus tööandjal töötajate tööarvuti sisuga tutvumist, mistõttu eraellu sekkumiseks oli õiguslik alus. Riivel oli legitiimne eesmärk – s.o tööandja kui kolmanda isiku õiguste kaitse, kes võis eeldada, et töötaja kasutab tööarvutit üksnes enda lepinguliste kohustuste täitmiseks. Samas piiras seadus tööandja pädevust ligipääsuks informatsioonile, mis oli selgelt eraeluline, v.a kui selleks olid erandlikud asjaolud. Käesolevas asjas pidasid siseriiklikud kohtud kõnealuste failide avamist põhjendatuks seetõttu, et kaebaja ei olnud neid määratlenud eraeluliste andmetena.

Kaebaja oli salvestanud andmed kõvakettale, mida töötajad kasutavad tööalaste andmete salvestamiseks. Vastupidine olukord olnuks siis, kui kaebaja oleks salvestanud andmed Outlook programmis ning määratlenud need privaatsetena.

Kaebaja oli juhtival kohal ning seetõttu pidanuks andma enda käitumisega eeskuju teistele töötajatele. EIK leidis, et siseriiklikud kohtud ei ületanud hindamisruumi. Artikli 6 lg 1 osas ei olnud avaldus vastuvõetav.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

 

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

Poliitikul tuleb eeldada, et teda filmitakse avalikus ruumis

Alpha Doryforiki Tileorasi Anonymi Etairia vs Kreeka, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 72562/10

Asjaolud

Kaebaja on Kreekas tegutsev televisiooniettevõte. Kaebaja salvestas salaja kolm videot Kreeka Parlamendi liikme A.C. kohta, kes oli elektrooniliste hasartmängude komitee liige. Esimesel videol oli salvestatud poliitiku sisenemine hasartmängu saali ning kahel masinal mängimine. Teised kaks videot olid salvestised temale esimese video näitamisest. Kaebajale määrati 2002. aastal riikliku raadio-ja televisioonikomitee poolt rahatrahv summas 100 000 eurot iga salvestise näitamise eest. Samuti kohustati kaebajat edastama eetris kolmel päeval komitee otsust. Kohtumenetlus ei olnud kaebajale edukas. Kaebaja esindajad väitsid kohtus, et arvestades poliitiku isikut oli salajane salvestamine põhjendatud, sest vastasel korral ei oleks olnud ajakirjaniku väited usutavad. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 ning 6 lg 1 (menetluse ebamõistlik kestus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK-i kohtupraktika kohaselt on sõnavabaduse kaitsealas fotode ja videote avaldamine. EIK-il ega siseriiklikel kohtutel ei ole põhjendatud asendada enda seisukohaga meediaettevõtte valikut informatsiooni edastamise tehnikate kohta. Kaebaja sõnavabaduse riiveks oli õiguslik alus ning legitiimne eesmärk.

Üldiselt on teada audiovisuaalse materjali vahetum ja võimsam mõju võrreldes trükimeediaga. Tasakaalustamisel tuleb lähtuda sellest, kas fotode avaldamine oli oluline avaliku diskussiooni aspektist.

Siseriiklike kohtute ning komitee seisukoha järgi kajastas kaebaja avalikkusele olulist teemat. Samas ei pidanud nad põhjendatuks videote avaldamist. EIK leidis, saadete edastamine oli iseenesest oluline avalikkuse teavitamiseks.

Parlamendi liige A.C. oli avalikkusele tuntud isik. Siseriiklikud võimuorganid tegid vahet salajase salvestamisega saadud informatsiooni edastamisel uudisena ning selle uudise allikaks olnud video näitamisel.

Osapooled nõustusid sellega, et salajane filmimine ei olnud absoluutselt keelatud siseriiklikus õiguses. Esimene video salvestati avalikus kohas, mis on ligipääsetav igaühele. Seevastu teise ja kolmanda video salvestamise koha osas puudus täpsem teave. Seetõttu tulnuks lähtuda sellest, et Parlamendi liige peab arvestama võimalusega, et tema tegevust salvestatakse avalikus ruumis. Avaliku elu tegelase eeldus enda eraelu austamise kohta avalikus ruumis on oluline, kuid mitte määrav. Seevastu võis A.C. eeldada, et eravalduses ei salvestata tema käitumist salaja, sest ta ei oleks niisuguse salvestamisega mitte kunagi nõustunud.

Seoses salvestiste näitamise tagajärgedega märkis EIK, et A.C. kaotas enda koha vastavas komitees. Seetõttu oli sanktsioon talle raske. Seevastu kaebajale kui ettevõttele määratud rahatrahv ei olnud raske.

Kokkuvõtlikult, sanktsioon esimese video näitamise osas oli põhjendatud, kuid teise ja kolmanda video osas ei olnud siseriiklike võimuorganite põhjendused mõjuvad ja piisavad. Menetlus kestis 7 aastat ja 2 kuud. Kestus esimeses astmes oli 7 aastat. Valitsus ei esitanud mõjuvaid argumente sellise ajaperioodi põhjendamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine esimese video suhtes ning artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 10 rikkumist teise ja kolmanda video suhtes;

3. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 33 000 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 7 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 13 – õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

Venemaal on uus siseriiklik õiguskaitsevahend jõustunud kohtulahendite mittetäitmise vastu

Shtolts jt vs Venemaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 30.01.2018 , avaldus nr 77056/14

Asjaolud

Kaebajate kasuks jõustusid 2012 – 2013 kohtulahendid, millega kohustati ametivõime andma kaebajatele sotsiaalkorterid. Kohtulahendid on käesoleva ajani täitmata. EIK on piloototsuses Gerasimov jt vs Venemaa kohustanud Venemaa ametivõime kehtestama tõhusa õiguskaitsevahendi hüvitise saamiseks riigivõimu viivituste või tegevusetuse korral riigi vastu jõustunud kohtulahendite täitmisel. Sellest lähtuvalt jõustusid 01.01.2017 seadusemuudatused hüvitise seaduses, mis tagasid vastava õiguskaitsevahendi. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 ja 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Reeglina on isikul kohustus kasutada selliseid õiguskaitsevahendeid, mis eksisteerivad EIK-i pöördumise ajal. Kui aga riik on pärast piloot-otsust kehtestanud uue õiguskaitsevahendi, mis toimub ajaliselt pärast isiku poolt kaebuse esitamist EIK-ile, on isikul siiski kohustus seda õiguskaitsevahendit kasutada. Iseenesest loeb EIK tõhusaks ka sellise õiguskaitsevahendi jõustunud kohtulahendi mittetäitmise vastu, mis tagab üksnes rahalise hüvitise. Venemaa seadusemuudatusega tagatakse rahaline hüvitis kohtulahendi mittetäitmise korral sõltumata ametiisikute süülisusest. Hüvitise määramisel tuleb kohaldada EIK-i kohtupraktikast tulenevaid kriteeriume. Puudus alus eeldada, et Venemaa kohtud ei taga selle uue õiguskaitsevahendi realiseerimist kooskõlas artikli 6 lg 1 tingimustega. Seetõttu on EIK võtnud seisukoha, et pärast seadusemuudatuse jõustumist tuleb kõigil kaebajatel uut õiguskaitsevahendit kasutada. EIK väljendas valmisolekut enda seisukohta muuta, kui siseriiklikud kohtud hakkavad uut õiguskaitsevahendit kohaldama formaalselt, kui menetlused venivad või kui hüvitise määrad ei ole kooskõlas EIÕK-ga. Iseenesest tõusetub ka küsimus, kas uus õiguskaitsevahend on jätkuvalt tõhus siis, kui vastustav riik siiski ei täida jõustunud kohtulahendit. EIK pidas käesolevas asjas seda küsimust abstraktseks ning ei andnud vastust. Uue tõhusa õiguskaitsevahendi loomine siiski ei vabasta riiki kohustusest lahendada sisuliselt struktuursed probleemid enda õigussüsteemis. Konkreetsel juhul puudutas see tähelepanek sotsiaalkorterite tagamise küsimust.

Resolutsioon

1. Avaldus ei ole vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 37 – avalduse eemaldamine kohtuasjade nimekirjast

Menetluse lõpetamise korral valitsuse avalduse alusel on võimalik menetlus taastada siis, kui valitsus ei maksa välja lubatud hüvitist

Yakovlev jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 64119/13 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 9 kuust kuni 7 aasta ja 4 kuuni. Isiklik ruum oli 1 kuni 2,2 ruutmeetrit. Kaebajad esitasid ka muid kaebusi, sh artikli 13 rikkumise tuvastamiseks. Valitsus võttis ühe avalduse osas omaks rikkumise seoses ebainimlike transporditingimustega ning pakkus hüvitiseks 3 960 eurot, paludes seejärel arvata avalduse välja kohtuasjade nimekirjast.

EIK-i seisukohad

Valitsuse pakutud hüvitise määr ühe avalduse osas oli kooskõlas EIK-i kohtupraktikaga. Puudus alus mitte arvata avaldust välja kohtuasjade nimekirjast. Juhul, kui valitsus ei maksa kaebajale pakutud hüvitist, on võimalik menetlus EIK-is taastada EIÕK artikli 37 lg 2 alusel. Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata.

Resolutsioon

1. Arvata üks avaldus välja kohtuasjade nimekirjast.

2. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

3. Hüvitiseks määras EIK 1 900 kuni 8 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Kulude katteks menetlusaja asjades määras EIK 500 eurot

Saćirović jt vs Serbia, kohtuotsus 20.02.2018, avaldus nr 54001/15 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga tsiviilkohtuasjades. Menetluste kestus oli alates 6 aastast ja 9 kuust kuni 9 aasta ja 8 kuuni kahes või kolmes kohtuastmes.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Valitsus ei esitanud argumente, mis oleks viinud EIK-i rikkumise mittetuvastamisele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 600 kuni 3 900 eurot ning kulude katteks 500 kõigile kaebajatele.

----------

 

Ligikaudu 4 aasta eest ebainimlikes kinnipidamistingimustes määras EIK hüvitiseks 17 900 eurot

Solonenko jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 50407/10 ja 4 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 11 kuust kuni 3 aasta ja 11 kuuni. Kaebajad esitasid ka muid kaebusi.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. Kõige kõrgema hüvitise määras EIK kaebajale, kelle isiklik ruum kinnipidamiskambris 3 aasta ja 11 kuu kestel oli 1,5 ruutmeetrit – 17 900 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 1 700 kuni 17 900 eurot.

----------

 

Mida väiksem isiklik ruum kinnipidamiskambris, seda kõrgem hüvitis

Kokhanova jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 67520/10

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 4 aastast ja 4 kuust kuni 13 aasta ja 11 kuuni. Kaebajad esitasid ka muid kaebusi.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. Kõige kõrgema hüvitise määras EIK kaebajale, kelle isiklik ruum kinnipidamiskambris 7 aasta ja 11 kuu kestel oli 0,9 ruutmeetrit – 18 300 eurot. Kaebajale, kelle isiklik ruum 13 aasta ja 3 kuu kestel oli 2 ruutmeetrit, määras EIK hüvitiseks 8 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 5 000 kuni 18 300 eurot.

----------

 

Ligikaudu 18 aastat kestnud kriminaalmenetluse hüvitiseks määras EIK 7 200 eurot

Surzhanov jt vs Ukraina, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 6086/13 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalmenetlustes EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise kindlakstegemiseks EIÕK artikli 13 tähenduses. Menetlusaja kestus oli ühes asjas ligikaudu 8 aastat, teistes asjades algasid menetlused vastavalt 2000, 2009 ning 2010 aastatel ning on pooleli.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Olles tutvunud asjas esitatud materjalidega puudus alus rikkumist mitte tuvastada. Samuti tuvastas EIK ilma põhjenduseta artikli 13 rikkumise. Kõige kõrgema hüvitise (7 200 eurot) määras EIK kaebajale, kelle suhtes kestab kriminaalmenetlus alates 20.02.2000.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2. Hüvitiseks mittevaralise ja varalise kahju eest ning kulude katteks määras EIK 1 200 kuni 7 200 eurot.

----------

 

Hüvitiseks kinnipidamise eest 4 aasta ja 3 kuu kestel kambris isikliku ruumiga 1,5 ruutmeetrit määras EIK 12 300 eurot

Achilov jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 45075/15 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 1 aastast ja 6 kuust kuni 11 aastani. Isiklik ruum oli 1,5 kuni 3 ruutmeetrit. Üks kaebaja väitis ka artikli 13 rikkumist.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. Samuti tuvastas EIK lakooniliselt artikli 13 rikkumise. Kõige kõrgema hüvitise (12 300 eurot) määras EIK kaebajale, kelle isiklik ruum ligikaudu 4 aasta ja 3 kuu kestel oli 1,5 ruutmeetrit.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 5 000 kuni 12 300 eurot.

----------

 

Tualettide arv kinnipidamiskambris on kriteerium hüvitise määramiseks

Loginov jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 14925/16 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 3 kuust kuni 5 aasta ja 10 kuuni. Isiklik ruum oli 1 kuni 1,88 ruutmeetrit.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. Kõige kõrgema hüvitise (9 000 eurot) määras EIK kaebajale, kelle isiklik ruum ligikaudu 5 aasta ja 10 kuu kestel oli 1,4 ruutmeetrit ning kaebaja oli ühes kambris koos 140 kinnipeetavaga, kelle kasutuse oli ainult 1 tualett.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 2 100 kuni 9 000 eurot.

----------

 

Äärmise ruumikitsikuse hüvitise määr ei sõltunud kinnipidamise kestusest

Smirnov jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 17883/16 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Osad kaebajad viitasid ka artikli 13 rikkumisele. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 6 kuust kuni 5 aasta ja 3 kuuni. Isiklik ruum oli 0,5 kuni 2 ruutmeetrit.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. Kõige väiksemas isiklikus ruumis (0,5 ruutmeetrit) viibinud kaebajatele ligikaudu 1 aasta ja 8 kuu ning 2 aasta ja 6 kuu kestel määras EIK hüvitiseks 5 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 3 200 kuni 8 300 eurot.

----------

 

Tavaline hüvitis ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega ligikaudu 3 aastat on 5 000 eurot

Popov jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 33361/16 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Osad kaebajad viitasid ka artikli 13 rikkumisele. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 3 aastast ja 2 kuust kuni 5 aasta ja 2 kuuni. Isiklik ruum oli 1,6 kuni 2,6 ruutmeetrit.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. EIK viitas rikkumise tuvastamisel enda väljakujunenud kohtupraktikale. Kõige väiksemas isiklikus ruumis (0,5 ruutmeetrit) viibinud kaebajatele ligikaudu 1 aasta ja 8 kuu ning 2 aasta ja 6 kuu kestel määras EIK hüvitiseks 5 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 5 000 kuni 10 000 eurot.

----------


Tavaline hüvitis ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega ligikaudu 3 aastat on 5 000 eurot

Razumov jt vs Venemaa, kohtuotsus 22.02.2018, avaldus nr 65197/16 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Tingimuste kirjeldus on antud kohtulahendi lisas. Osad kaebajad viitasid ka artikli 13 rikkumisele. Ajaperioodi kestus oli alates ligikaudu 3 kuust kuni 7 aasta ja 6 kuuni. Isiklik ruum oli 0,6 kuni 1,6 ruutmeetrit.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on kaalukas argument ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus rikkumist mitte tuvastada. EIK tuvastas artikli 3 rikkumise ning ka muud rikkumised, ilma nende sisu avamata. EIK viitas rikkumise tuvastamisel enda väljakujunenud kohtupraktikale. Kõige väiksemas isiklikus ruumis (0,5 ruutmeetrit) viibinud kaebajatele ligikaudu 1 aasta ja 8 kuu ning 2 aasta ja 6 kuu kestel määras EIK hüvitiseks 5 000 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ning EIÕK muud rikkumised väljakujunenud kohtupraktika alusel;

2. Hüvitiseks määras EIK 2 100 kuni 8 300 eurot.

----------