Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 26. veebruar – 04. märts 2018

 

Uudise kuupäev :
  24.04.2018
Kohtu tasand :
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik :
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 26. veebruar – 04. märts 2018

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine

Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada erinevate aspektide kumulatiivset toimet

Isyakin vs Venemaa, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 53048/10

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Kaebaja isiklik ruumi ligikaudu 1 aasta ja 5 kuu kestel oli 1,5 ruutmeetrit.

EIK-i seisukohad

Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada nende kumulatiivset mõju. Kaevatud olukorra kestus on üks kriteerium. EIK märkis, et tualettruum kambris oli eraldatud ainult madala piirdega. Isiklik ruum oli 1 aasta, 5 kuu ja 5 päeva kestel ligikaudu 1,4 kuni 2 ruutmeetrit. Kaebajale võimaldati päevas üksnes tund aega kehalisteks harjutusteks väljaspool kambrit. Nende asjaolude koostoimes oli asjas artikli 3 rikkumine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 250 eurot.

----------

 

Kinnipidamisasutuses väärkohtlemise asjades on tõendamiskoormus riigil

Terge vs Ungari, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 3625/15

Asjaolud

Kaebaja väite kohaselt väärkoheldi teda politseijaoskonnas ülekuulamise ajal. Kriminaaluurimine lõpetati tõendite puudumise tõttu. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks sisulisest ja menetluslikust aspektist.

EIK-i seisukohad

Kui isikule tekitatakse kinnipidamisasutuses kehavigastusi, tuleb riigil esitada piisav selgitus. Tõendamiskoormus on valitsusel. Käesolevas asjas viidi läbi mitu ekspertiisi, mis ei tuvastanud väärkohtlemist. Puudus alus tõsikindlalt järeldada, et kaebajale tekitati kehavihastusi kinnipidamise ajal. Seetõttu ei olnud asjas artikli 3 rikkumist sisulisest aspektist.

Menetluslik rikkumine oli seetõttu, et ametivõimud ei küsitlenud uurimise käigus mitte kordagi neid politseiametnikke, kellele kaebaja viitas kui talle kehavigastuse tekitajatele.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist sisulisest aspektist, artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 6 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIK ei ole 4. astme kohus

Chatzistavrou vs Kreeka, kohtuotsus 01.03.2018, avaldus nr 49582/14

Asjaolud

Kaebaja väite kohaselt ründas tema kohtumajast väljumisel politseinik. Ta esitas kriminaalkaebuse politseiniku ja kahe tunnistaja vastu ning palus võimalust osalemaks menetluses tsiviilhagejana. Tema kaebus ei olnud edukas. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks. Ta väitis enda väärkohtlemist ning kohtute formaalset lähenemist, mistõttu jäeti kõrvale otsustav tõend.

EIK-i seisukohad

Kaebajal oli argumenteeritav väide väärkohtlemise osas, mistõttu tuli selgitada, kas ametivõimud viisid uurimist läbi tõhusalt ning teostasid kõik mõistlikud uurimistoimingud eesmärgiga tuvastada faktilised asjaolud ja võtta süüdlane vastutusele. EIK leidis, et uurimine viidi läbi tõhusalt ning siseriiklike kohtute järeldused olid mõistlikud, mistõttu puudus alus sekkuda tõendite hindamisse. EIK ei ole 4. astme kohus. Asjas ei olnud artikli 3 rikkumist menetluslikust aspektist.

Väärkohtlemist tuleb tõendada väljaspool mõistlikku kahtlust. Samas võib asjaolusid lugeda tõendatuks ka erinevate ümberlükkamatute eelduste koostoimes. Siseriiklikud võimuorganid uurisid kaebaja väiteid põhjalikult ning seetõttu ei olnud asjas artikli 3 rikkumist ka sisulisest aspektist.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 3 rikkumist.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

Alaealise kinnipidamine saab olla ainult viimane abinõu

Agit Demir vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 36475/10

Asjaolud

Kaebaja oli kõnealusel ajal 13-aastane. Ta osales meeleavaldusel Abdullah Öcalani toetuseks ning ta peeti kinni ja talle määrati karistuseks 15-päevane arest. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 5 lg-te 1 ja 3 ning 13 rikkumise tuvastamiseks. Ta kaebas kohtueelse kinnipidamise, kinnipidamise kestuse ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise üle. Samuti kaebas ta artikli 10 rikkumist.

EIK-i seisukohad

EIK käsitles rikkumisi mitte artikli 13, vaid 5 lg 4 alusel ning mitte 10, vaid 11 alusel. Siseriiklik seadus lubas alaealise isiku kinnipidamist ainult n.ö viimase meetmena, kui kõik alternatiivsed meetmed on osutunud ebatõhusaks. Käesolevas asjas ei tulenenud politsei otsusest, et alternatiivseid meetmeid oleks kaalutud. Seetõttu oli asjas artikli 5 lg 1 rikkumine. Kuivõrd kaebajal olnuks võimalus kinnipidamine vaidlustada, siis oli artikli 5 lg 4 osas avaldus mitte-vastuvõetav.

Kaebaja kinnipidamine oli tema kogunemisvabaduse riive. Selleks oli õiguslik alus ning legitiimne eesmärk – s.o avaliku korra kaitse. Kuivõrd kaebaja üksnes hoidis Abdullah Öcalani näopilti, siis ei saanud seda pidada üleskutseks vägivallale.

Kaebaja viskas politseinike suunas ka kive, mida EIK ei lugenud kogunemisvabaduse kaitsealasse jäävaks tegevuseks. Kuivõrd aga kaebaja kinnipidamisele ei kaalutud alternatiivseid meetmeid, siis oli tema kinnipidamine siiski ebaproportsionaalne. Seda järeldust ei muutnud ka asjaolu, et kriminaalkohus vähendas kaebajale määratud karistust, sest kohtulahendi ajaks oli kaebaja viibinud kinnipidamisasutuses juba 2 kuud.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 5 lg 1 ning 11 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot ning 3 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Poolte võrduse põhimõte eeldab menetlusosalise teavitamist teise menetlusosalise esitatud tõendist

Kislakci jt vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 40164/05

Asjaolud

Kaebajate maavalduste lähedusse ehitati lennuväli, mille tulemusena rikuti maade niisutussüsteem. Kaebajad algatasid halduskohtumenetluse hüvitise saamiseks, mis ei olnud neile edukas. Kohtumenetluses ei tehtud kaebajatele teatavaks vastaspoole dokumenti, millele kohus toetus lahendi tegemisel. Nende avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses poolte võrdsuse põhimõtte rikkumisega ja artikli 13 rikkumise tuvastamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. Kaebajad viitasid ka omandiõiguse rikkumisele 1.protokolli artikli 1 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Valitsus väitis, et kaebajatele oli tagatud juurdepääs kohtutoimikule ning nad oleksid igal juhul saanud tutvuda dokumendi sisuga. EIK selle seisukohaga ei nõustunud ning selgitas, et kohtul tuleb teavitada menetlusosalisi vastaspoole esitatud dokumentidest ning anda võimalus neile vastata.

Kohtumenetlus kestis 7 aastat ja 3 kuud kahes astmes. Asi ei olnud keeruline ning kaebajad ei põhjustanud venimist. Seega oli asjas mõistliku menetlusaja nõude rikkumine artikli 6 lg 1 tähenduses.

Omandiõiguse rikkumise tuvastamisel piirdus EIK väitega, et kaasus on täiesti analoogiline varasemalt lahendatud kohtuasjaga.

Varalise kahju hüvitamise nõude jättis EIK rahuldamata selgitusega, et ta ei saa spekuleerida siseriikliku menetluse tulemuse üle siis, kui olnuks täidetud kõik õiglase õigusemõistmise põhimõtted.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 7 800 eurot ja kõigile ühiselt 2 000 eurot kulude katteks.

----------

 

Kaitsjale juurdepääsu takistamine kohtueelsel uurimisel on kaitseõiguse rikkumine

Aydemír vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 21163/08

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni kahtlustatuna kuulumises terroristlikku organisatsiooni. Kohtueelsel uurimisel puudus tal kaitsja seadusest tuleneva piirangu tõttu. Kaitsja juuresolekuta antud ütlusi kasutati hiljem tema süüditunnistamiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud, et seadusest tulenev piirang kaitsjale juurdepääsuks kohtueelse uurimise ajal on vastuolus EIÕK artikli 6 lg-tega 1 ja 3 “c”. Valitsus ei näidanud erandlikke asjaolusid, miks õigusemõistmise huvides oli kaitsjale juurdepääsu mittevõimaldamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Kulude katteks määras EIK 1 500 eurot.

----------

 

Türgis oli süsteemne probleem kaitseõiguse tagamisel terrorismis süüdistatavatele isikutele

Isik vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 49009/09

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni kahtlustatuna kuulumises terroristlikku organisatsiooni. Kohtueelsel uurimisel puudus tal kaitsja seadusest tuleneva piirangu tõttu. Kaitsja juuresolekuta antud ütlusi kasutati hiljem tema süüditunnistamiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud, et seadusest tulenev piirang kaitsjale juurdepääsuks kohtueelse uurimise ajal on vastuolus EIÕK artikli 6 lg-tega 1 ja 3 “c”. Valitsus ei näidanud erandlikke asjaolusid, miks õigusemõistmise huvides olnuks kaitsjale juurdepääsu mittevõimaldamine. Seetõttu ei võtnud EIK seisukohta, kas probleemi süsteemsus oli iseenesest piisav rikkumise tuvastamiseks, sest igal juhul ei olnud kaitsjale juurdepääsu takistamine konkreetsel juhul põhjendatav.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Kulude katteks määras EIK 850 eurot.

----------

 

Välisuksele jäetud kohtukutse on sisuliselt avalik teadaanne

Hulpe jt vs Rumeenia, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 24838/10 ja 4 teist avaldust

Asjaolud

Kõiki kaebajaid teavitati nende tsiviilasjades kohtuistungist kohtukutse maja uksele või aiale kinnitamise kaudu. Kõik kaebajad väitsid, et nad ei ole kohtukutset saanud. Edasikaebe menetluses jätsid kohtud selle argumendi arvesse võtmata. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 (kohtule juurdepääsuõigus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK ei saa hinnata faktilisi asjaolusid, mis on viinud siseriikliku kohtu mingi lahendi tegemiseni. Vastasel juhul tegutseks EIK neljanda astme kohtuna. Kaebajatele edastatud kohtukutsed on käsitletavad avalike teadetena. EIK on varasemalt tuvastanud Rumeenia suhtes, et kohtud tõlgendavad õigust formalistlikult ning ei taga menetlusosalistele võimalust menetluses tõhusalt osalemiseks. Kuigi kaebajad kohtusse ei ilmunud, ei asunud kohtud puudumiste põhjuseid välja selgitama. Nende asjaolude koostoimes oli asjas artikli 6 lg 1 rikkumine.

Puudus põhjuslik seoses väidetava varalise kahju ja rikkumise vahel.

Rumeenia uus tsiviilmenetluse koodeks tagab teistmise võimaluse EIK-i otsuses rikkumise tuvastamise korral. See olekski kõige kohasem hüvitis.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Igale kaebajale määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 600 eurot ning kulude katteks väiksemad summad.

----------

 

Esimese astme kohtul tuleb uurida tõendite saamise viisi

Sertakaya vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 37315/10

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni kahtlustatuna kuulumises terroristlikku organisatsiooni. Kohtueelsel uurimisel puudus tal kaitsja seadusest tuleneva piirangu tõttu. Kaitsja juuresolekuta antud ütlusi kasutati hiljem tema süüditunnistamiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt korduvalt tuvastanud, et seadusest tulenev piirang kaitsjale juurdepääsuks kohtueelse uurimise ajal on vastuolus EIÕK artikli 6 lg-tega 1 ja 3 “c”. Valitsus ei näidanud erandlikke asjaolusid, miks õigusemõistmise huvides olnuks kaitsjale juurdepääsu mittevõimaldamine. Seetõttu ei võtnud EIK seisukohta, kas probleemi süsteemsus oli iseenesest piisav rikkumise tuvastamiseks, sest igal juhul ei olnud kaitsjale juurdepääsu takistamine konkreetsel juhul põhjendatav. Esimese astme kohus tugines kaebaja süüditunnistamisel politseile antud ütlustele, mille juures puudus kaitsja. Kohus ei uurinud tõendite saamise viisi. Kassatsioonikohtu lahend oli formaalne ning ei hüvitanud rikkumist.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis;

3. Kulude katteks määras EIK 850 eurot.

----------

 

Ligikaudu 13-aastane menetlus kahes kohtuastmes on igal juhul ebamõistlik

Rajak vs Montenegro, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 71998/11

Asjaolud

Avaldus ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses.

Menetluse liik: haldus- ja halduskohtumenetlus.

Menetluse kestus: 12 aastat ja 11 kuud. Menetlus on pooleli.

Kohtuastmeid: 2.

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul.

Valitsus ei esitanud selgitusi menetluse venimise kohta. Tulenevalt EIK-i kohtupraktikast on 12 aasta ja 11 kuu pikkune menetlus kahes kohtuastmes igal juhul ebamõistlik.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine (ebamõistlik menetlusaeg);

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 800 eurot.

----------

 

Kaitsja puudumist apellatsioonikohtus hüvitab asja uus arutamine

Shvedov jt vs Venemaa, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 7148/06 ja 16 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIK-ile seoses kaitsjate endi või nende kaitsjate puudumisega apellatsioonikohtu istungilt kriminaalasjades.

EIK-i seisukohad

Avaldused on sarnased varasemalt EIK-is lahendatud kaasustega. Puudub alus jõuda erinevale seisukohale. Kohtutel on kohustus tagada kaitseõiguse tõhusa realiseerimise võimalus.

Kõige kohasem hüvitis oleks asjade uus arutamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine on piisav õiglane hüvitis.

----------

 

Tervisekahju asjas kulunud kaks aastat menetlusküsimuste otsustamisele ei olnud põhjendatud

Litvinyuk vs Ukraina, kohtuotsus 01.03.2018, avaldus nr 55109/08

Asjaolud

Avaldus ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise kindlakstegemiseks.

Menetluse kestus: 4 aastat ja 8 kuud.

Kohtuastmeid: 3

Menetluse liik: kahjunõude menetlus seoses kaebaja pojale liikluses põhjustatud raske kehavigastusega.

EIK-i seisukohad

Menetluse mõistlikkuse üle tuleb otsustada lähtuvalt asja keerukusest, osapoolte käitumisest ning sellest, mis on isikule kaalul.

Menetlusküsimuste otsustamiseks teises ja kolmandas kohtuastmes kulus ligikaudu 2 aastat. Kaebaja palus omalt poolt lahendada kaasus võimalikult kiiresti. Selline ajakulu oli põhjendamatu, arvestades seda, mis oli kaebajale kaalul.

EIK on korduvalt tuvastanud Ukraina suhtes artikli 13 rikkumisi seoses ebamõistliku menetlusajaga.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 600 eurot.

----------

 

Apellatsiooni esitamise õiguse puudumine on iseenesest õiglase õigusemõistmise põhimõtte rikkumine

Aydogan vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 55828/08

Asjaolud

Kaebaja esines sõnavõtuga poliitilisel kogunemisel, mille tulemusena algatati kriminaalmenetlus ebaseadusliku organisatsiooni tegevuse toetamise süüdistuses. Kaebaja tunnistati süüdi. Tema avaldus oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks seoses sõnavabaduse rikkumisega. Samuti palus ta tuvastada EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine, sest tal puudus võimalus esitada apellatsioon.

EIK-i seisukohad

Kaebaja ei kutsunud üles vägivallale ning tema kõne ei olnud vihakõne. Kaebaja süüditunnistamine demokraatlikus protsessis osalemise eest on heidutava mõjuga.

EIK on varasemalt tuvastanud, et apellatsiooni esitamise võimaluse puudumine on iseenesest artikli 6 lg 1 rikkumine.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 10 ja 6 lg 1 rikkumine;

2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 054 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 250 eurot ning 115 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

EIK ei sekku õigusvastase salajase jälitustegevusega saadud tõendite lubatavuse küsimusse

Parazajder vs Horvaatia, kohtuotsus 01.03.2018, avaldus nr 50049/12

Asjaolud

Kaebaja tegutses advokaadina. Horvaatia erastamisfondi asejuhi vastu algatatud kriminaalmenetluse raamides andis kohtunik määrused salajase jälitustegevuse läbiviimiseks, mille käigus kuulati pealt ka kaebaja telefonikõnesid. Kaebaja suhtes algatati kriminaalasi ning teda süüdistati 150 000 euro altkäemaksu vahendamises kliendi huvides. Kohtumenetluses vaidlustas kaebaja salajase jälitustegevuse seaduslikkuse, viidates nii põhjenduste puudumisele kui ka vastuolule siseriikliku seadusega. Esimese astme kohus tunnistas kaebaja süüdi ning karistas teda 3-aastase vangistusega. Edasikaebe menetlus ei olnud talle edukas. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 6 lg 1 ning 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on 04.04.2017 kohtulahendis Matanović vs Horvaatia tuvastanud sama siseriikliku kohtuasja suhtes artikli 8 rikkumise. Puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele ning EIK tuvastas artikli 8 rikkumise.

Avaldus artikli 6 lg 1 rikkumise osas oli mitte-vastuvõetav. EIK-i pädevuses ei ole otsustada, kas õigusvastaselt saadud tõendid on kohtumenetluses lubatavad. Kaebajal oli võimalik esitada enda vastuväiteid salajase jälitustegevusega saadud tõenditele. Kuigi ta ei olnud enda vastuväidetega edukas, ei muuda see asjaolu, et ta sai ennast tõhusalt kaitsta. Kaebaja süüditunnistamiseks oli ka teisi tõendeid.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot.

----------

 

Laste huvid on väljasaatmise asjas olulised, kuid mitte määravad

Ejimson vs Saksamaa, kohtuotsus 01.03.2018, avaldus nr 58681/12

Asjaolud

Kaebaja on Nigeeria kodanik, kes saabus Saksamaale 2000. aastal. Tema tütar sündis samal kuul, tütar on Saksamaa kodanik. Kaebaja tunnistati 2002. aastal süüdi uimastikaubanduses ning teda karistati 8-aastase vangistusega. Kohus ei pikendanud elamisluba ning andis määruse kaebaja väljasaatmiseks Nigeeriasse pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Pärast vabanemist 2009. aasta juulis väljastati kaebajale erakorraline luba Saksamaal viibida ning ta esitas uuesti taotluse elamisloa saamiseks. Kohtud keeldusid elamisloa väljastamisest põhjendusega, et kaebaja suhtes kehtis jõustunud väljasaatmise määrus ning tal ei olnud passi, mis on elamisloa väljastamise tingimuseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses ametivõimude keeldumisega väljastada talle elamisluba.

EIK-i seisukohad

Põhiküsimus oli selles, kas ametivõimudel oli positiivne kohustus väljastada kaebajale elamisluba. Kaebaja oli tütre bioloogiline isa, nad elasid koos 9 kuud enne kaebaja kinnipidamist ning tütar külastas kaebajat kinnipidamisasutuses regulaarselt. Seega oli kaebajal Saksamaal pereelu artikli 8 tähenduses. EIÕK artiklist 8 ei tulene välismaalasele õigust riiki siseneda või seal elada. Hindamaks väljasaatmise proportsionaalsust tuleb lähtuda peresidemete ulatusest lepinguosalises riigis ning sellest, kas perekonnal oleksid ületamatud takistused pereelu jätkamiseks isiku kodumaal. Samuti tuleb arvestada, kas peresuhted loodi siis, kui seotud isikutele oli teada isiku väljasaatmise võimalus. Siseriiklikul võimuorganil tuleb hinnata väljasaatmise praktilisust, teostatavust ning proportsionaalsust. Laste huvid on olulised, kuid mitte määravad. EIK leidis, et kaebaja oli enda käitumisega põhjustanud tütrest lahusoleku. Tema tütar on kaebaja võimaliku väljasaatmise ajaks peaaegu täisealine. EIK osundas, et viimati tasakaalustasid ametivõimud erinevaid huve 2003. aastal ning 2012. aastaks oli olukord muutunud. Ametivõimud pakkusid kaebajale 01.08.2012 võimalust jääda riiki veel 2,5 aastaks – EIK tõlgendas seda ettepanekut tasakaalustamise meetmena. Kokkuvõtlikult, siseriiklikud võimuorganid ei ületanud hindamisruumi.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

 

Kõrgepingeliini mõjupiirkonnas asuvas majas elamine ei rikkunud kaebajate õigust kodule

Calancea jt vs Moldova, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.02.2018, avaldus nr 23225/05

Asjaolud

Kaebajad ehitasid endi kodumajad maale, millest ligikaudu 10 m kaugusel asub kõrgepingeliin. Kaebajad leidsid, et kõrgepingeliin põhjustas neile terviseprobleeme ning palusid liini eemaldada. Siseriiklik kohus leidis, et majad ehitati pärast kõrgepingeliini rajamist ning ilma energiafirmaga kooskõlastamata. Seetõttu jäid kaebused rahuldamata. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks, millest olulisem on väide artikli 8 rikkumise kohta.

EIK-i seisukohad

Kuigi ametivõimud andsid loa majade ehitamiseks 20 m keelutsooni sisse kõrgepinge liinist, ei olnud see asjaolu piisav artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad ei tõendanud, et magnetvälja tugevus ohustas nende tervist. Magnetvälja tugevus oli oluliselt madalam Maailma Tervishoiuorganisatsiooni standarditest. Osade kaebajate terviseprobleemid olid tekkinud enne majade ehitamist ja seetõttu puudus põhjuslik seos kõrgepingeliini ja tervisliku seisundi halvenemise vahel.

Resolutsioon

1. Avaldus ei olnud vastuvõetav.

----------


EIÕK artikkel 9 – usuvabadus

Psühhiaatri tegevus veenmaks patsienti loobuma enda usulistest alternatiivsetest veendumustest oli usuvabaduse rikkumine

Mockuté vs Leedu, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 66490/09

Asjaolud

Kaebaja sai ravi ajaperioodil 1992 – 2002 erinevate psüühiliste haiguste vastu. Kaebaja omandas sellel ajal kraadi õigusteaduses ning sai võimaluse jätkata õpinguid Ameerika Ühendriikides. Ta astus Osho usuliikumise liikmeks. 2003. aastal paigutati ta sunniviisiliselt 52-ks päevaks Vilniuse Psühhiaatriahaiglasse seoses akuutse psühhoosiga. Temast tehti dokumentaalsaade, mida näidati riiklikus televisioonis. Kaebajale viidati pseudonüümiga. Kaebaja esitas tsiviilnõude haigla vastu. Kohus nõustus, et kaebaja paigutamine haiglasse oli õigusvastane ning pseudonüümile vaatamata oli tema isik telesaates äratuntav. Samuti leidis kohus, et seeläbi rikuti tema õigust eraelu puutumatusele ning usuvabadust, sest haiglas sooviti muuta tema seisukohti alternatiivse usuorganisatsiooni osas. Kohus määras talle hüvitiseks ligikaudu 31 850 eurot. Ringkonnakohus jättis jõusse madalama kohtu otsuse isikuvabaduse piiramise osas, kuid leidis, et kaebaja eraelu puutumatust ja usuvabadust ei rikutud. Kohus leidis, et puudusid tõendid õigusvastaselt eraellu sekkumise kohta ning arsti kriitika usuorganisatsiooni kohta ei olnud usuvabaduse rikkumine. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 9 rikkumise tuvastamiseks. Usuvabaduse osas selgitas kaebaja, et haigla takistas tal praktiseerimast enda usulisi veendumusi.

EIK-i seisukohad

Haigla edastas konfidentsiaalset informatsiooni ajakirjanikele, sh tema diagnoosi, seksuaalharjumused ning usutunnistuse. Haigla andis selle informatsiooni ka kaebaja emale, kellega kaebaja suhted olid pingelised. Seega ei järginud haigla ei rahvusvahelisi ega siseriiklikke kohustusi kaebaja eraelu kaitseks.

Kuigi EIK ei sekku reeglina siseriiklike kohtute hinnangutesse faktide osas, oli antud juhul põhjendatud asjaolude uus hindamine. Kaebaja oli eriti haavatavas seisundis. Kaebaja oli sunniviisiliselt haiglas ligikaudu 50 päeva ja sellel ajaperioodil ei olnud tal võimalik praktiseerida enda usulisi veendumusi. Arstid üritasid veenda kaebajad enda usutunnistusest loobuma, märkides võimalust panna talle diagnoos, mis tulevikus välistab tema võimaluse leida töökoht.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. EIÕK artikli 9 rikkumine (häältega 5:2);

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 8 000 eurot ning 900 eurot kulude katteks (häältega 6:1).

Eriarvamus

Kohtunike enamus eksis väljakujunenud kohtupraktika vastu. Enamus leidis, et usuvabadusse sekkumine on lubatav vaid ohu korral isiku elule. Selline künnis on liiga kõrge.

----------

 

EIÕK artikkel 10 – sõnavabadus

Leedu kirjaniku tütar on kohustatud tagama isa raamatu kordustrükis valeväidete mitteilmumise

Petkevićiúte vs Leedu, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 57676/11

Asjaolud

Kaebaja isa V.P. oli Leedus tuntud kirjanik, kes 2003. aastal avaldas raamatu, milles esitas enda versiooni sündmustest Leedus 1941. aasta suvel. Muuhulgas kirjutas ta V.L.-Z-st, kes oli üleminekuvalitsuse minister, kui KGB kaastöötajast. Viimase poeg V.L. esitas kriminaalsüüdistuse V.P. vastu. Kriminaalmenetlus lõpetati menetluslike puuduste tõttu. Seejärel esitas V.P. kahjunõude tsiviilkohtule, paludes teatud seisukohtade tagasivõtmist ning mittevaralise kahju hüvitamist summas ligikaudu 29 000 eurot. V.P. suri ning kaebaja ja tema kaks venda võtsid vastu pärandi. V.L. vähendas kahjunõude ühele Leedu litile. Kohtud jätkasid menetlust ning leidsid, et kuivõrd kaebaja on pärandi vastu võtnud, saab talle panna ka kohustuse vaidlusaluste seisukohtade levitamisest edasiseks hoidumiseks. Kohtud leidsid, et V.P. esitatud informatsioon V.L.-Z koostööst KGB-ga või natsliku ideoloogia toetamisest olid valeväited. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et kohtud pidasid teda vastutavaks isa tegude eest. Samuti palus ta tuvastada artikli 10 rikkumine.

EIK-i seisukohad

Siseriiklik seadus ei võimaldanud võtta pärandvara vastu osaliselt. Seega oli kaebaja võtnud vastu kogu enda osa pärandvaras. Raamatus esitatud väidete paikapidavust oli võimalik kontrollida ning kaebajal oli võimalik esitada nende toetuseks argumente. Seega ei olnud asjas artikli 6 lg 1 rikkumist.

Kõnealune raamat käsitles Leedu ajaloos olulisi sündmusi. Osapooltel ei olnud vaidlust, et V.P. esitatud väited olid solvavad. EIK nõustus siseriiklike kohtutega, et tegemist oli faktiväidetega, mida seetõttu peab olema võimalik tõendada. Siseriiklikud kohtud ei eeldanud, et kaebaja peaks ise kõiki väiteid tõendama, vaid kogusid ka ise asjakohast informatsiooni. Selle pinnalt järeldasid kohtud, et V.P. väited olid ekslikud. Kaebajale kohaldatud sanktsioon ei olnud raske – tal tuli üksnes tagada, et raamatu kordustrükis ei ole vaidlusaluseid kohti. Seega saavutati asjas mõistlik tasakaal.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artiklite 6 lg 1 ega 10 rikkumist.

----------


Moldova peaprokuratuur vabastas pärast Suurkoja lahendit pressiülema uuesti seoses andmete lekitamisega

Guja vs Moldova (nr 2), kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 1085/10

Asjaolud

Suurkoda tuvastas 12.02.2008 otsuses nr 14277/04 Guja vs Moldova EIÕK artikli 10 rikkumise seetõttu, et kaebaja, töötades peaprokuratuuri meediaosakonna juhatajana, lekitas ajakirjandusse teavet Moldova Parlamendi asejuhataja mõjutustegevusest peaprokuröri suhtes seoses politsei ebakohase käitumise asjaga. Suurkoda leidis, et kaebaja tegutses heauskselt ning tal puudusid ametialased võimalused rikkumisest teavitada. Pärast Suurkoja lahendit tegi ülemkohus uue otsuse ning kaebaja ennistati tööle. Talle ei antud kabinetti, töötõendit ega mingeid ülesandeid. Ta vabastati uuest 10 päeva möödudes põhjendusega, et ametisse on astunud uus peaprokurör, kellel on voli teha personalimuudatusi. Kaebaja leidis, et EIK-i Suurkoja lahendi täitmine oli näilik ning tegelikult vabastati ta uuesti töölt eelnevas kaasuses tuvastatud asjaolude tõttu. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Ministrite Komitee ei ole Suurkoja lahendi osas järelevalvet lõpetanud, kuid tegemist oli uute asjaoludega, mistõttu EIK-il oli pädevus avaldus lahendada uue asjana. Kaebaja vabastamine töölt ei toimunud mitte töövaidluse tõttu, vaid oli jätkuks tema sõnavabaduse rikkumisele 2003. aastal pärast andmete lekitamist ajakirjandusele. EIK nõustus kaebajaga, et Suurkoja lahendit ei täidetud sisuliselt, vaid näilikult. Seega jätkas peaprokuratuur kaebaja sanktsioneerimist lekitamise eest.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 10 rikkumine;

2. Mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 10 000 eurot ning 1 500 eurot kulude katteks.

----------

 

Kas tundmatu sõduri haual igavesel tulel vorsti praadimist tuleks kriminaalkorras karistada

Sinkova vs Ukraina, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 39496/11

Asjaolud

Kaebaja on 1991. aastal sündinud Ukraina kodanik. Ta praadis 2010. aasta detsembris tundmatu sõduri haual igavese tule leegis mune ning pärast koos kahe kaaslasega ka vorste. Sellel ajal kuulus ta kunstnike kogukonda, kes tegeles provokatiivsete avalike esinemiste korraldamisega. Kaebaja postitas Internetti video enda tegevusest ning märkis, et protesteeris maagaasi raiskamise vastu.

Kaebaja tunnistati 2012. aastal süüdi haua rüvetamises ning talle määrati karistuseks 3-aastane tingimuslik vangistus. Kaebaja oli kohtumenetluse ajal kinnipeetav põhjendusega, et ta oli ennast politsei eest varjanud. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg-te 1, 3 ja 5 ning artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebaja kinnipidamiseks oli kohtumäärus. EIK ei nõustunud kaebajaga, et politsei ei teinud piisavalt pingutusi tema leidmiseks. Seega ei olnud kinnipidamine artikli 5 lg 1 rikkumine. Kuivõrd kohtumääruses sätestatud kinnipidamise tähtaeg oli 29.05.2011 ning seejärel uut määrust ei antud, oli seejärel kinnipidamine vastuolus artikli 5 lg-ga 1.

Kinnipidamise edasisel pikendamisel ei esitanud kohtud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi. Kohtud tuginesid süüdistuse raskusele ja vajadusele välistada kõrvalehoidmine kohtumenetlusest. Kohtud ei kaalunud alternatiivseid meetmeid. Seega oli asjas artikli 5 lg 3 rikkumine.

Ukraina seaduste kohaselt puudus kaebajal võimalus saada hüvitist õigusvastase kinnipidamise eest siis, kui kinnipidamine oli formaalselt vastavuses siseriikliku õigusega. Seaduse sõnastuse tõttu oli asjas artikli 5 lg 5 rikkumine.

Kaebaja mõisteti süüdi üksnes tegevuse eest haual ning mitte video postitamise eest. EIK-i arvates oleks kaebaja võinud valida sobivama viisi enda vaadete väljendamiseks ilma kriminaalseadust rikkumata.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumist seoses kaebaja kinnipidamisega kohtumenetluse ajal;

2. EIÕK artikli 5 lg-te 1 (ajaperiood, millal kinnipidamiseks puudus kohtumäärus), 3 ja 5 rikkumine;

3. Asjas ei olnud EIÕK artikli 10 rikkumist (häältega 4:3);

4. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 000 eurot.

Eriarvamus

Siseriiklikud kohtud ei pööranud tähelepanu kaebaja tegevuse eesmärkidele. EIK ei ole võtnud seisukohta kaebaja satiiri osas. Kohtunikud tsiteerivad George Orwelli, kelle sõnutsi nalja eesmärk ei ole mitte inimese alandamine, vaid talle selle meenutamine, et teda juba on alandatud. Kriminaalsanktsioon toob selgelt kaasa heidutava tagajärje. Käesolev kohtulahend tõstatab küsimuse, kui kaugele võivad lepinguosalised riigid liikuda mälu ning teatud avaliku ruumi paikadega seotud solvangute kriminaliseerimisel. Siit tuleneb oht, et nõrgeneb isikute õigus väljendada endi vaateid rahumeelselt, isegi kui see on vastuoluline.

----------

EIÕK artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

Prantsusmaa kohtupraktika ei diskrimineeri samasoolise partneri suhteid teise partneri lapsega

Bonnaud ja Lecoq vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 06.02.2018, avaldus nr 6190/11

Asjaolud

Kaebajad on naised, kes elavad koos perekonnana ning kellest kumbki sünnitas lapse kunstliku viljastamise tulemusena. Kaebajad sõlmisid tsiviilpartnerluse lepingu ning taotlesid vastastikku teise partneri lapse suhtes vanemliku vastutuse õigust. Esimese astme kohus rahuldas taotluse, kuid prokuröri protesti peale muutis teise astme kohus otsuse ning leidis, et kaebajad ei ole põhjendanud vanemliku vastutuse jagamise vajadust. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 14 koosmõjus artikliga 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Tsiviilkoodeks ei teinud vahet, kas vanemlike õiguste andmist partnerile soovivad samasoolised või vastassoolised paarid. Kohtupraktika kohaselt tuli lähtuda konkreetsetest asjaoludest, nt lapse ja vanema tervislikust seisundist või sellest, kas ühel vanemal tuleb pikemaid perioode kodunt eemal viibida. EIK nõustus Prantsusmaa kohtuga, et asjas ei tuvastatud selliseid asjaolusid, mis põhjendanuks vanemlike õiguste jagamist.

Resolutsioon

1. Avaldus on mitte-vastuvõetav.

----------

 

EIÕK artikkel 37 – avalduse eemaldamine kohtuasjade nimekirjast

Isiku lahkumisel turvalisse riiki lõpetas EIK menetluse seoses väljasaatmise riskidega

M.K. vs Venemaa, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 35346/16

Asjaolud

Kaebaja on Süüria kodanik, kelle viisa Venemaal viibimiseks lõppes 26.04.2016. Ametivõimud algatasid kaebaja väljasaatmise Süüriasse. Käesolevaks ajaks on kaebaja lahkunud Liibanoni. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumise tuvastamiseks tagasisaatmise korral Süüriasse. Ta palus tuvastada ka artikli 5 rikkumise seoses kinnipidamisega väljasaatmiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd kaebaja on lahkunud Venemaalt kolmandasse riiki, kus puudub oht tema elule ja tervisele, siis tuleb vastavas aspektis arvata avaldus välja kohtuasjade nimekirjast.

Kaebaja oli kinnipeetav ligikaudu 6 kuu kestel. Puudus igasugune teave ametivõimude pahauskse käitumise või viivituste kohta. Kaebajal oli ka võimalik korduvalt kinnipidamist vaidlustada. Seega ei olnud selles aspektis rikkumist.

Resolutsioon

1. Arvata kohtuasjade nimekirjast välja avaldus EIÕK artiklite 2 ja 3 osas;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg-te 1 “f” ja 4 rikkumist.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Vaimse puudega kinnipeetava lühiajaliselt arestikambrisse paigutamise hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot

Shatokhin vs Venemaa, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 50236/06

Asjaolud

Kaebajale määrati vabaduskaotuslik karistus. Tema meditsiinitoimikus oli märge kaebaja kerge vaimse puude kohta ja arstide seisukoht, et paigutamine üksikvangistusse on välistatud tervislikel põhjustel. Siiski paigutati kaebaja distsiplinaarsanktsiooni tõttu arestikambrisse üksinda 13-s päevaks seoses voodi korrastamata jätmisega. Kaebajat külastanud arst teatas uuesti üksikvangistuse välistamise vajadusest. Pärast arsti lahkumist üritas kaebaja ennast tappa paanikahoo ajal. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd üksikvangistus on üks kõige rängemaid sanktsioone kinnipidamisasutuses, on ametivõimudel kohustus selle määramisel võtta arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Iga kinnipeetud isik on haavatavas seisundis ning ametivõimudel on kohustus teda kaitsta. Vaimse puudega kinnipeetav on eriti haavatavas seisundis. EIK on korduvalt leidnud, et vaimse puudega isiku isegi lühiajaline paigutamine üksikvangistusse on ebainimlik.

EIK märkis, et asjas puudus igasugune formaalne otsus kaebaja paigutamiseks üksikkambrisse. Seetõttu puudus ka igasugune objektiivne hinnang sellise meetme vajalikkuse osas.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot.

----------

Kaitseõiguse pöördumatu rikkumise korral on kõige kohasem hüvitis asja uus arutamine

Tas vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 30811/11

Asjaolud

Kaebaja vastu toimus kriminaalmenetlus seoses kuulumisega ebaseaduslikku organisatsioon. Talle ei võimaldatud kaitsjat kohtueelse uurimise ajal. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Asjakohane oli lahendada avaldus EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” alusel. Valitsuse põhjendused kaitsja keelamise kohta jäid üldsõnaliseks. Piirang kaitsjale juurdepääsuks kohtueelses menetluses konkreetse süüdistuse korral tulenes seadusest. Valitsus ei näidanud, et kaitsja puudumine kohtueelses menetluses ei oleks pöördumatult rikkunud kaitseõigust.

Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis;

3. Kulude katteks määras EIK 850 eurot.

----------


Hüvitiseks kaitseõiguse pöördumatu rikkumise eest määras EIK 850 eurot

Magin vs Türgi, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 58593/09

Asjaolud

Kaebaja vastu toimus kriminaalmenetlus seoses kuulumisega ebaseaduslikku organisatsioon. Talle ei võimaldatud kaitsjat kohtueelse uurimise ajal. Kaebaja väite kohaselt saadi kohtueelse uurimisel tema süüstavad ütlused sunniviisiliselt ning neid kasutati tema süüditunnistamiseks. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsuse põhjendused kaitsja keelamise kohta jäid üldsõnaliseks. Piirang kaitsjale juurdepääsuks kohtueelses menetluses konkreetse süüdistuse korral tulenes seadusest. Valitsus ei näidanud, et kaitsja puudumine kohtueelses menetluses ei oleks pöördumatult rikkunud kaitseõigust.

Kõige kohasem hüvitis oleks asja uus arutamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Rikkumise tuvastamine oli piisav õiglane hüvitis;

3. Kulude katteks määras EIK 850 eurot.

----------

 

Kohane hüvitis piinamise eest on ligikaudu 30 000 eurot

Selami jt vs Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, kohtuotsus 01.03.2018, avaldus nr 78241/13

Asjaolud

Kaebaja isa piinati kinnipidamisasutuses ning ta esitas pärast vabanemist kahju hüvitamise nõude. Ta suri menetluse ajal ning kaebaja jätkas tema nimel menetlust. Kohtumenetluses jäi lõplikuks hüvitiseks 9 800 eurot. Kaebaja leidis, et talle määratud hüvitis oli ebamõistlikult madal ning esitas avalduse EIK-ile EIÕK artiklite 3 ja 5 lg 5 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Vaidlus puudus selles, et kaebaja isa piinati artikli 3 tähenduses ning tema kinnipidamine oli vastuolus artikliga 5. Seetõttu tuli otsustada, kas talle määratud hüvitis oli piisav EIK-i kohtupraktika tähenduses.

EIK leidis, et kuigi kohtud võtsid artikli 3 rikkumise omaks, ei määratletud rikkumist piinamisena. Analoogilistes asjades on EIK määranud kõrgema hüvitise kui 9 800 eurot.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 5 lg 5 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 20 000 eurot.

----------

 

EIÕK 1.protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Vara kasutamise piiramisel eraõigusliku organisatsiooni huvides tuleb hüvitada kahju turuhindade alusel

Vella vs Malta, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 73182/12

Asjaolud

Kaebajale kuuluvale kinnistule määrati haldusaktiga rentnikuks meelelahutusasutus, kes maksis haldusaktist tulenevat ebamõistlikult väikest renti ning ei hoidnud ruume korras. Konstitutsioonikohus tuvastas kaebaja omandiõiguse rikkumise, kuid leidis, et omandipiirang oli avalikes huvides ning seetõttu oli esimese astme kohtu määratud hüvitis summas 60 000 piisav. Kaebaja leidis, et talle põhjustati eelnevaga ebamõistlikku koormust EIÕK 1.protokolli artikli 1 tähenduses. Samuti palus ta tuvastada tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise EIÕK artikli 13 tähenduses.

EIK-i seisukohad

Kaebaja oli jätkuvalt põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis. Kuigi konstitutsioonikohus võttis rikkumise omaks (esimene kriteerium otsustamaks, kas isik on ohvri seisundis), ei olnud määratud hüvitis piisav. Lisaks kohaldub kaebajale jätkuvalt ebasoodus õigusreźiim tulenevalt rendipiirangust.

Käesolevas asjas ei piiratud kaebaja omandiõigust avalikes huvides, vaid määrati temale kuuluv vara eraõigusliku organisatsiooni kasutusse. Sellises olukorras tuleb rendipiirangut väga detailselt kontrollida nn Euroopaliku kontrolli doktriini kaudu. EIK leidis, et kaebajale hüvitise määramisel ei lähtutud reaalsetest turuhindadest.

Kuigi konstitutsiooniline kaebus oli põhimõtteliselt tõhus õiguskaitsevahend, ei realiseerunud see põhimõte käesolevas kaebuses seetõttu, et kaebajale kohaldus jätkuvalt ebasoodus õigusreźiim.

Varalise kahju hüvitamisel lähtus EIK sellest, et vara piirang ei olnud vajalik avalikes huvides. Seetõttu tuli hüvitada summa, mille kaebaja oleks saanud vara rentimisel turuhinnaga, arvates maha talle juba määratud summa.

Resolutsioon

1. EIÕK 1.protokolli artikli 1 ning artikli 13 koosmõjus 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 150 000 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 8 000 eurot ning kulude katteks 7 000 eurot.

----------

 

EIÕK 1.protokoll artikkel 1 – õigus vabadele valimistele

Vahevalimiste eesmärk ei ole avada tagauks Parlamenti seal mitte esindatud erakonna esindajale

Cernea vs Rumeenia, kohtuotsus 27.02.2018, avaldus nr 43609/10

Asjaolud

Kaebaja oli kõnealusel ajal ökoloogilise poliitilise liikumise Partidul Verde president ning esitas enda kandidatuuri 17.01.2010 Parlamendi vahevalimistele Bukaresti ringkonnas vabaks jäänud kohale. Tulenevalt vähem kui aasta varem toimunud seadusemuudatusest tema kandidatuuri ei registreeritud põhjusel, et parteil puudus Parlamendis esindatus. Kaebaja avaldus oli diskrimineerimise tuvastamiseks seoses võimatusega osaleda valimistel kandidaadina.

EIK-i seisukohad

Ei lähtus järgnevatest asjaoludest.

Kaebajat koheldi erinevalt isikutest, kes kuulusid Parlamendis esindatud parteisse.

Veneetsia Komisjon on soovitanud mitte muuta valimisseadust, kui valimisteni on jäänud vähem kui aasta.

Vahevalimised ei toimunud regulaarselt, vaid vastavalt vajadusele.

Konstitutsioonikohus leidis, et seadusest tuleneva piirangu eesmärk on vältida Parlamendi fragmenteerumist.

Valimiskünnise määratlemine on siseriiklike võimuorganite pädevuses. EIK nõustus Konstitutsioonikohtu seisukohaga, et vahevalimiste eesmärk ei ole avada tagaust kandidaatidele, kelle partei ei ületanud valimiskünnist üldvalimistel.

Seaduse muutmine vähem kui aasta enne vahevalimisi ei rikkunud isikute vabadust väljendada endi eelistusi valimistel.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 14 rikkumist koosmõjus 1.protokolli artikliga 3.

----------


https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json