Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 05.-11. märts 2018

 

Uudise kuupäev:
  24.04.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 05.-11. märts 2018

EIÕK artikkel 2 – õigus elule

2008. aastal ei olnud eralennuki omanikul kohustust kontrollida piloodil litsentsi olemasolu

R.S. vs Läti, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 44154/14

Asjaolud

Kaebaja sattus lennuõnnetuse 2008. aasta augustis, millal eralennuki maandumisel piloot hukkus ja mitmed reisijaid said raskeid vigastusi. Lennukit hallanud eraettevõtte omanik tunnistati esimeses kohtuastmes süüdi hooletuses, kuid mõisteti õigeks teises kohtuastmes. Kohus leidis, et puudus selgus selles, milliseid regulatsioone oli omanik rikkunud ning milles konkreetselt seisnes tema ametialane hooletus. Kaebaja esitas ettevõtte vastu 2010. aastal kahju hüvitamise nõude, mis jäi rahuldamata. Kohtute hinnangul oli tegemist piloodi inimliku eksimusega. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja leidis, et riik vastutab ebapiisava õigusliku regulatsiooni eest.

EIK-i seisukohad

Kuigi valitsus väitis, et kaebaja oleks saanud esitata põhiseaduse alusel nõude seoses õigusliku regulatsiooni mitteandmisega, ei olnud selge, kelle vastu oleks kaebaja pidanud sellise nõude suunama. Seetõttu oli avaldus vastuvõetav.

EIÕK artikli 2 kaitsealas on ka eluohtlikud vigastused. Riigil on kohustus kehtestada regulatsioon elu kaitseks ükskõik millise tegevuse osas, vaatamata selle läbiviimisele riiklike või erainstitutsioonide poolt. See kohustus ei saa asetada riigile ebamõistlikku koormust. Kõnealusel ajal ei tulenenud ei rahvusvahelisest õigusest ega Läti õigusest eralennuki omanikule kohustust kontrollida, et piloot on läbinud vastava koolituse. Läti seadusandlus seega ei erinenud rahvusvahelisest regulatsioonist. Vastutus eralennuki nõuetekohase juhtimise eest oli ainult piloodil ning seetõttu ei olnud asjas artikli 2 rikkumist sisulisest aspektist.

Seoses uurimiskohustusega märkis EIK, et uurimine algatati koheselt ning koguti kõik asjakohased tõendid. Kaebajal ei olnud võimalik saada hüvitist tsiviilkohtus seetõttu, et õnnetuse põhjustanud piloot oli hukkunud ning ettevõte lõpetanud tegevuse. Kindlustusleping ei katnud kõnealust õnnetusjuhtumit. Riiki ei saa pidada vastutavaks kahjunõude rahuldamata jätmise eest, sest kaebajal oli võimalik vastav nõue esitada.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 2 rikkumist sisulisest ega menetluslikust aspektist.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

Kohtumenetluse ajaks kinnipeetud isiku kaebusi kinnipidamise peale tuleb lahendada kiiresti

Patalakh vs Saksamaa, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 22692/15

Asjaolud

Kaebaja on Venemaa kodanik, kes peeti kinni 2013. aasta oktoobris kahtlustatuna suuremahulises pettuses ja altkäemaksu andmises. Ta asus vaidlustama kinnipidamise määruseid alates 2014. aasta jaanuarist. Kohus pikendas mitmel korral kinnipidamist prokuratuuri taotluse alusel. Apellatsioonikohus tegi otsuse 6 kuud pärast kaebuse saamist, menetluse käigus esitas kaebaja kaks taandust kohtunike vastu. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamiseks seoses menetlusajaga kinnipidamise määruste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel.

EIK-i seisukohad

Menetluse kiirust artikli 5 lg 4 tähenduses ei saa hinnata abstraktselt, vaid tuleb lähtuda menetluse keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. Süütuse presumptsioonist lähtuvalt tuleb kohtumenetluse ajaks kinnipeetud isiku kaebust kinnipidamise määruse peale lahendada hoolsalt ja võimalikult kiiresti.

Menetlus pikenes ligikaudu 3 kuu võrra tulenevalt kaebaja käitumisest, sest ta esitas taandusi. Samas ei põhjendanud valitus ülejäänud ajakulu, mistõttu EIK asus seisukohale, et ametivõimud ei tegutsenud hoolsalt.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

2. EIK ei rahuldanud hüvitise taotlust.

----------

 

35-päevane menetlus kautsjoni vastu vabastamise taotluse lahendamiseks ei ole piisavalt kiire EIÕK artikli 5 lg 4 tähenduses

Pouliou vs Kreeka, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 39726/10

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni 22.07.2009 seoses kahtlusega kuulumises õigusvastasesse organisatsiooni. Ta esitas 03.11.2009 taotluse enda vabastamiseks kautsjoni vastu. Kohtunik andis määruse 09.12.2009, milles keeldus teda vabastamast. Kaebaja leidis, et tema taotluse menetlemiseks kulunud aeg ei olnud kooskõlas EIÕK artikli 5 lg-ga 4.

EIK-i seisukohad

EIK on varasemalt leidnud, et süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleb kohtueelse menetluse ajaks kinnipeetud isikute taotlusi vabastamiseks lahendada kiiresti. 35-päevane menetlus ei vastanud kiire menetluse nõudele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 4 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

Kohtusaalis võib eeldada jõulist sõnakasutust

Mikhaylova vs Ukraina, kohtuotsus 06.03.2018, avaldus nr 10644/08

Asjaolud

Kaebaja esindas halduskohtumenetluses kommunaalettevõtet. Kohtuistungil teatas ta kohtunikule, et tema teada ei ole kohtunik teinud mitte ühtegi seaduslikku otsust ning seadus ei tähenda kohtunikule absoluutselt mitte midagi. Kohtunik katkestas istungi ning samal päeval koostati kohtu solvamise protokoll, mille vaatas koheselt läbi teine kohtunik. See kohtunik tunnistas kaebaja süüdi haldusõigusrikkumises ning määras karistuseks 5-päevase haldusaresti, mille kaebaja kandis koheselt. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK erinevate sätete rikkumise tuvastamiseks. Muuhulgas väitis ta kohtu sõltumatuse nõude rikkumist põhjusel, et kohtuistungilt puudus prokurör, mistõttu täitis kohus ka süüdistuse funktsiooni. Talle ei antud piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks. Tal ei olnud võimalik esitada apellatsiooni, sest Ukraina seaduste kohaselt puudus edasikaebe võimalus haldusõigusrikkumiste asjades. Samuti väitis ta enda sõnavabaduse rikkumist.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd Ukraina seaduste kohaselt ei olnud prokuröri kaasamine vastavasse menetlusse võimalik, siis ei jäänud kohtul muud üle, kui ise esitada süüdistusakt. Selline olukord, kus kohus peab ise esitama süüdistusakti, ei ole iseenesest kooskõlas EIÕK artikli 6 lg-ga 1.

Süüdistusakti koostamiseks ja kohtumenetluse läbiviimiseks kulus paar tundi samal päeval, millal kaebaja väidetavalt solvas kohtunikku. Isegi kui eeldada, et kaasus ei olnud keeruline, ei olnud see siiski piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks artikli 6 lg 3 “b” tähenduses.

Sõnavabaduse riiveks oli õiguslik alus ja legitiimne eesmärk. Isegi kui kaebaja väljendid olid hinnangud, puudus neile piisav faktiline alus. Samal ajal olid need väljendid ka satiirilised ning neid esitati kohtusaalis, kus iseenesest võib eeldada jõulist argumenteerimist. Kohtuistungil osalesid ainult menetlusosalised ning kaebaja ei esitanud enda väljendeid väljaspool kohtusaali. Kaebajale määrati vabaduskaotuslik sanktsioon, mis on iseenesest heidutava mõjuga teistele isikutele endi seisukohtade vabaks väljendamiseks kohtus. Nende asjaolude koostoimes tuvastas EIK artikli 10 rikkumise.

EIK on varasemalt tuvastanud, et Ukraina seadus ei võimaldanud kaevata edasi kohtulahendit haldusõigusrikkumise asjas. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “b” ning 10 ja 7.protokolli artikli 2 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 000 eurot ning 5 200 eurot kulude katteks.

----------

 

EIK lahendas menetlusaja kaasuse toetudes 12 aastat tagasi lahendatud nn juhtlahendile

Morozov jt vs Ukraina, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 2318/07 ja 3 teist avaldust

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise kindlakstegemiseks EIÕK artikli 13 tähenduses.

Menetluse liigid: tsiviilkohtumenetlused.

Menetluste kestus: 3 kuni 9 aastat.

Kohtuastmeid: 3.

EIK-i seisukohad

EIK on tuvastanud Ukraina suhtes 30.11.2006 kohtulahendis Krasnoshapka vs Ukraina rikkumise analoogilises asjas. Puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 100 kuni 2 500 eurot.

----------

 

Munitsipaalettevõtte vastu jõustunud kohtulahendi täitmise eest vastutab riik

Zalizko vs Venemaa, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 26503/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1. protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses tema kasuks jõustunud kohtulahendi mittetäitmise või viivitustega täitmisel. Nõuded oli munitsipaalettevõtte vastu.

EIK-i seisukohad

Munitsipaalettevõte ei olnud institutsionaalselt ega korralduslikult sõltumatu avalikust võimust, mistõttu riik vastutab tema vastu jõustunud kohtulahendite täitmise eest. Kohtulahendi täitmise staadium on artikli 6 lg 1 kaitsealas. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK siseriiklikult saamata jäänud summa.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 832 eurot ning 2 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks.

----------

 

Kohtul tuleb kontrollida kohtukutse kättesaamist

Khlystov jt Venemaa, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 19061/12 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et nad ei saanud kätte tsiviilkohtu kutset istungile ning kohus lahendas asja ilma nende kohalolekuta.

EIK-i seisukohad

Siseriiklikul kohtul tuleb astuda mõistlikke samme selleks, et tagada menetlusosaliste kutsumine kohtuistungile. Kõik siseriiklikud kohtud suhtusid sellesse kohustusse hooletult ning ei kontrollinud, kas kaebajad on kohtukutse kätte saanud. Samuti ei lükanud nad istungeid edasi selleks, et tagada kohtukutsete kättesaamine. EIK on varasemalt tuvastanud Venemaa suhtes analoogilisi rikkumisi ning puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK igale kaebajale 1 500 eurot.

----------

 

Valitsusel tuleb näidata, et kaitsja puudumine informaalselt ülekuulamiselt ei rikkunud pöördumatult kaitseõigust

Dimitar Mitev vs Bulgaaria, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 34779/09

Asjaolud

Kaebaja tunnistati 2008. aastal süüdi varguses ning vanemate 75-aastase naabri mõrvas. Kohus toetus süüditunnistamisel informaalsele ülestunnistusele, mille kaebaja tegi politseinikele koheselt pärast kinnipidamist. Kohtumenetluses taganes kaebaja ülestunnistusest ning selgitas, et tegi selle peksmise tagajärjel. Edasikaebe menetlus ei olnud talle edukas, sest kohtute hinnangul kinnitasid ülestunnistust ka teised tõendid. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks – süüditunnistamine sunniviisiliselt ilma kaitsja juuresolekuta saadud ülestunnistuse alusel.

EIK-i seisukohad

Isik on EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 kaitsealas kriminaalõiguslikust aspektist koheselt pärast seda, kui pädev võimuorgan on talle ametlikult teatanud kahtlusest kuriteo toimepanemise kohta. Kuigi kaebajat ei olnud politseinikega nn informaalse vestluse ajaks veel formaalselt kinni peetud, oli tema olukord siiski mõjutatud vestluse kontekstist ning talle laienesid artikli 6 garantiid. Kaebajal olnuks õigus kaitsja juuresolekule, kuid seda õigust ei olnud tal võimalik realiseerida. Bulgaaria Helsinki Komitee kui kohtuasja kolmas osapool on kritiseerinud analoogilist praktikat Bulgaaria õigussüsteemis.

Valitsusel tulnuks näidata, et kaitsja puudumine esialgsel küsitlemisel ei rikkunud pöördumatult kaitseõigust ja seeläbi ka kogu menetluse vastavust õiglase õigusemõistmise põhimõttele. EIK leidis, et esialgsete ütluste andmine politseinikele toimus väljaspool menetlusnorme ning seetõttu tuleb nendesse suhtuda ettevaatlikult. Kohus ei toetunud kaebaja enda ülestunnistusele, sest seda ei võimaldanud menetlusnorm, küll aga nende politseinike tunnistustele, kes olid kaebajat informaalselt üle kuulanud. Seeläbi vältis kohus sisuliselt keeldu toetuda menetlusväliselt antud kahtlustatava ütlustele. Kaebaja esialgne ülestunnistus oli määrava tähtsusega tema süüditunnistamiseks – seda enam, et kohtumenetluses ilmnes erinevaid vastuolusid. Kõige kohasem hüvitis oleks uus menetlus.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumine;

2. Kulude katteks määras EIK 3 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele

Õigusvastaselt Ungarisse viidud väikelapse tagastamine Prantsusmaale ei olnuks põhjendatud lapsele põhjustatava psühholoogilise trauma tõttu

Royer vs Ungari, kohtuotsus 06.03.2018, avaldus nr 9114/16

Asjaolud

Kaebaja on Prantsusmaa kodanik (mees), kelle suhtest Ungari naisega sündis 2013. aastal poeg. Lapse ema viis lapse isa tahte vastaselt Ungarisse elama paar kuud pärast sünnitamist. Järgnesid paralleelsed menetlused Prantsusmaal ja Ungaris. Prantsusmaa kohtud leidsid, et laps viidi Ungarisse õigusvastaselt, määrasid kummalegi vanemale hooldusõiguse ning emale seejuures külastusõiguse kaheks tunniks igal teisel laupäeval. Ungari kohtud välistasid Prantsusmaa kohtulahendi täitmise põhjendusega, et paariaastasele lapsele põhjustataks kohtulahendi tingimuste täitmisega rasket psühholoogilist kahju. Põhjendatud ei oleks lapse viimine Ungarist Prantsusmaale, sest ta oli Ungaris kodunenud. Arvestades isa töögraafikut hoolitseks Prantsusmaal lapse eest tema tädi, keda laps ei tunne. Kontakt emaga oleks minimaalne. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses lapse mittetagastamisega Prantsusmaale. Kaebaja leidis, et Ungari kohtud on ajanud segamini lapse ja ema parimad huvid.

EIK-i seisukohad

EIK selgitas nn lapseröövi asjade lahendamise põhimõtteid. Esiteks tuleb kohtutel anda motiveeritud lahend, mis võimaldab EIK-il omakorda otsustada, kas kõiki olulisi küsimusi on põhjalikult kaalutud. Teiseks, kohtud peavad veenvalt põhjendama võimalikke riske lapsele siis, kui nad keelduvad lapse tagastamisest. Kolmandaks, lapse tagastamise määramisel peavad kohtud veenduma, et sihtriigis on tagatud lapse heaolu.

Puudus vaidlus selles, et laps viidi õigusvastaselt Ungarisse. Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 lg 1 “b” võimaldab erandkorras keelduda lapse tagastamisest. Ungari kohtud leidsid, et ei lapse noorus ega ka tema seotus Ungariga ei ole iseenesest aluseks tagastamisest keeldumiseks. Keeldumise põhjuseks oli võimalik psühholoogiline trauma tagastamise korral. Laps ei olnud isaga pikemat aega suhelnud ning tema eest asuks hoolitsema talle võõras inimene. EIK ei sekku siseriiklike kohtute hinnangutes, v.a ilmselge meelevaldsuse korral. Kuivõrd Ungari kohtud lähtusid lapse parimatest huvidest, siis puudus alus asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist.

----------

 

EIÕK artikkel 11 – ühingute moodustamise ja kogunemiste vabadus

Meeleavalduse keelamine peab vastama rõhuva sotsiaalse vajaduse kriteeriumile

Chumak vs Ukraina, kohtuotsus 06.03.2018, avaldus nr 44529/09

Asjaolud

Kaebaja organiseeris 2006. aastal kohaliku omavalitsuse hoone eest tähtajatu piketi, protesteerimaks piirkonna sotsiaal- ja majandusolukorra vastu. Kaebaja organiseeris ka kahe telgi püstitamise kohaliku omavalitsuse hoone ette. Omavalitsus saavutas kohtumääruse, millega kohustati telkide eemaldamine, sest need olid ohtlikud jalakäijatele. Samuti keelas kohtumäärus kaebaja esindataval ühingul uute meeleavalduste korraldamise linna tänavatel ja väljakutel. Samal päeval ajas politsei meeleavalduse laiali. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 11 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsus väitis, et siseriiklik menetlus toimus ühingu vastu, mistõttu kaebaja ei ole põhiõiguste riive ohver. EIK selgitas, et kaebaja ohvri seisundis ei ole kahtlust, sest ta oli meeleavalduse peamine organisaator ning oli isiklikult allkirjastanud kõik asjakohased dokumendid.

Meeleavalduse korraldamise õiguse piirang peab tulenema seadusest viisil, et see oleks piisavalt selgelt arusaadav igaühele – vajadusel asjakohase nõustamise kaudu. Piiranguks peab olema rõhuv sotsiaalne vajadus, legitiimne eesmärk ning põhjendused peavad olema mõjuvad ja piisavad.

EIK-i meelest ei olnud kindel, kas seadus vastas ettenähtavuse nõudele sõnastuse tõttu. Kõnealusel ajal ei olnud Ukrainas seadust, mis reguleerinuks meeleavalduse korraldamist. Kuid igal juhul ei olnud piirang vajalik demokraatlikus ühiskonnas, sest ametivõimud ei näidanud, et see rikkunuks avalikku korda või solvanuks teisi isikuid. Ametivõimud ei üritanud olukorda lahendada, vaid andsid blanketse määruse igasuguste meeleavalduste korraldamise keelamiseks. Seega ei tagatud õiglast tasakaalu erinevate huvide vahel.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 11 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 500 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Hüvitiseks kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes üle 5 aasta määras EIK hüvitiseks 5 000 eurot

Chiriac jt vs Rumeenia, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 50+97/13 ja 22 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Isikliku ruumi suurus jäi kõigi kaebajate puhul alla 3 ruutmeetri.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on väga oluline kriteerium ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on 25.04.2017 piloot-otsuses Rezmives jt vs Rumeenia tuvastanud artikli 3 rikkumise sarnaste asjaoludega avalduste kohta. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale. Hüvitise 1 000 eurot määras EIK kaebajatele, kelle kinnipidamine ebainimlikes tingimustes oli alla 1 aasta, 3 000 eurot kaebajatele, kelle kinnipidamise kestus oli aastast kuni 5 aastani ning 5 000 eurot kaebajatele, kelle kinnipidamise kestus oli üle 5 aasta.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000, 3 000 või 5 000 eurot.

----------

 

Hüvitiseks kinnipidamise eest ebainimlikes tingimustes alla 1 aasta määras EIK hüvitiseks 1 000 eurot

Ilias jt vs Rumeenia, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 7219/14 ja 26 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Isikliku ruumi suurus jäi kõigi kaebajate puhul alla 3 ruutmeetri.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on väga oluline kriteerium ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on 25.04.2017 piloot-otsuses Rezmives jt vs Rumeenia tuvastanud artikli 3 rikkumise sarnaste asjaoludega avalduste kohta. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale. Hüvitise 1 000 eurot määras EIK kaebajatele, kelle kinnipidamine ebainimlikes tingimustes oli alla 1 aasta, 3 000 eurot kaebajatele, kelle kinnipidamise kestus oli aastast kuni 5 aastani ning 5 000 eurot kaebajatele, kelle kinnipidamise kestus oli üle 5 aasta.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000, 3 000 või 5 000 eurot.

----------

 

Ligikaudu 8 aastase viibimise eest äärmiselt ebainimlikes tingimustes kinnipidamisasutuses määras EIK hüvitiseks 18 500 eurot

Dandayev jt vs Venemaa, kohtuotsus 08.03.2018, avaldus nr 51876/13 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Isiklik ruum kõigil kaebajatel jäi alla 3 ruutmeetri ning kinnipidamise kestus sellistes tingimustes oli aastast kuni 7 aastani. Osad kaebajad kaebasid ka artikli 6 lg 1 rikkumist seoses nende puudumisega tsiviilkohtuistungilt, sest kinnipidamisasutus ei toimetanud neid kohtusse.

EIK-i seisukohad

Ruumikitsikus on iseenesest oluline kriteerium ebainimlike kinnipidamistingimuste tuvastamiseks. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ning puudus alus jõuda erinevale järeldusele.

Kahe avalduse osas võttis valitsus omaks artiklite 3 ja 6 lg 1 rikkumise ning pakkus hüvitiseks vastavalt 1 500 ning 5 675 eurot. Kaebajad nõustusid ning EIK ei näinud vajadust kohtumenetluse jätkamiseks. Seetõttu arvas EIK kaks avaldust EIÕK artikli 37 lg 1 alusel välja kohtuasjade nimekirjast.

Kõrgeima hüvitise summas 18 500 eurot määras EIK kaebajale, kes viibis ligikaudu 8 aastat kambris, kus ei olnud veevarustust, ennast tuli kergendada ämbrisse, puudus ventilatsioon ning igale kinnipeetavale anti päevas üks ämber puhast vett.

Resolutsioon

1. Arvata kohtuasjade nimekirjast välja kaks avaldust;

2. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumine tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

3. Mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 300 kuni 18 500 eurot.

----------

 

EIK võib määrata kahju nn üldise hinnangu kaudu

Kanaginis vs Kreeka, kohtuotsus (õiglane hüvitis) 08.03.2018, avaldus nr 27662/09

Asjaolud

27.10.2016 kohtulahendis tuvastas EIK 1.protokolli artikli 1 rikkumise põhjusel, et kaebajalt nõuti ebaproportsionaalselt kõrge summa tasumist temale sundvõõrandatud vara tagastamise eest. Käesolevas lahendis otsustas EIK õiglase hüvitise küsimuse.

EIK-i seisukohad

Kui EIK tuvastab EIÕK rikkumise, tuleb vastustaval riigil taastada võimalikult lähedaselt olukord, milles isik oleks olnud siis, kui rikkumist ei oleks esinenud. Kui siseriiklik seadus seda ei võimalda, siis on EIK-il pädevus ise määrata kohane hüvitis.

Kuivõrd mitmed asjaolud olid ebaselged, siis määras EIK hüvitise nn üldise hinnangu kaudu. Selge oli see, et kaebajale oli põhjustatud kahju.

Resolutsioon

1. Määrata kõikide kahjude hüvitamiseks 20 000 eurot ning kulude katteks 3 773 eurot.

----------