Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 26. märts – 01.aprill 2018

 

Uudise kuupäev:
  25.04.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 26. märts – 01.aprill 2018

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele

EIK lahendas ühes kohtuotsuses erineva kestusega kohtueelse kinnipidamise asju

Arsentyev jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 17970/10 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kinnipidamiste kestus oli 5 kuust kuni ligikaudu 3 aasta ja 11 kuuni.

EIK-i seisukohad

EIK on nn juhtivas otsuses Venemaa vastu (27.11.2012 otsus Dirdizov vs Venemaa, nr 41461/10) tuvastanud rikkumise analoogilises asjas. Olles tutvunud kõigi asjaoludega ei leidnud EIK argumente, mis viinuks rikkumise mitte-tuvastamisele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 000 kuni 4 100 eurot.

----------

 

EIK on korduvalt tuvastanud Venemaa suhtes isikute ebamõistlikult pika kinnipidamise kohtueelse menetluse ajal

Belkov jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 8344/12 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kinnipidamiste kestus oli ligikaudu 1 aastast ja 4 kuust kuni ligikaudu 3 aasta ja 9 kuuni. Üks kaebaja väitis ka artikli 5 lg 4 rikkumist.

EIK-i seisukohad

EIK on nn juhtivas otsuses Venemaa vastu (27.11.2012 otsus Dirdizov vs Venemaa, nr 41461/10) tuvastanud rikkumise analoogilises asjas. Olles tutvunud kõigi asjaoludega ei leidnud EIK argumente, mis viinuks rikkumise mitte-tuvastamisele. Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale tuvastas EIK ka artikli 5 lg 4 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 4 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 400 kuni 3 800 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele

EIK lahendas menetlusaja kaasuse viitega 12 aastat tagasi lahendatud nn juhtotsusele

Smolko vs Bulgaaria, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 62906/16

Asjaolud

Avaldus ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjas EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses.

Menetluse kestus: menetlus algas 05.05.2008 ning on pooleli, st on kestnud ligikaudu 10 aastat.

Kohtuastmeid käesoleva ajani: 2.

EIK-i seisukohad

Menetlusaja mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, osapoolte käitumisest ja sellest, mis on isikule kaalul. EIK on tuvastanud rikkumise analoogilises asjas nn juhtotsuses Obluk vs Slovakkia (20.09.2006, nr 69484/01) ning puudus alus rikkumist mitte tuvastada.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Hüvitiseks määras EIK 2 000 eurot.

----------

 

Menetlus sõjaväekohtus ei ole objektiivne

Sehmus Ekinci vs Türgi, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 15930/11

Asjaolud

Kaebajal oli arstide ekspertiisi kohaselt psüühikahäire. Pärast kutse saamist sõjaväeteenistusse vaatas ta läbi vastuvõtukomisjoni psühhiaater ning leidis, et kaebaja on teenistuseks kõlblik. Kohtumenetlus sõjaväekohtus ei olnud talle edukas. Kaebaja alustas teenistust, kuid vabastati sellest probleemse täitmise tõttu. Tema avaldus oli EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses sõjaväekohtu sõltumatuse puudumisega.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Türgi suhtes õiglase õigusemõistmise põhimõtte rikkumise seoses sõjaväekohtu objektiivsuse puudumisega. Puudus alus asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot ning 500 eurot kulude katteks.

----------

 

Kaitseõigust saab tasakaalustada ka asja saatmisega uueks kohtueelseks uurimiseks

Toma vs Rumeenia, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 23408/11

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “d” rikkumise tuvastamiseks seoses võimatusega küsitleda võtmetunnistajaid. Kohus avaldas tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel politseile antud ütlused. Seadus ei võimaldanud kohtul kuulata vahetult üle tunnistajaid, sest tegemist oli väärteo asjaga.

EIK-i seisukohad

Kaebajale ei teatatud tunnistajate küsitlemisest kohtueelse uurimise ajal. Kuigi kohtul puudus pädevus ise tunnistajaid küsitleda, oleks kohus saanud tasakaalustada tunnistajate küsitlemise õiguse puudumist. Kohus oleks saanud saata asja uueks uurimiseks kohtueelses menetluses ning anda suunise tagada kaebajale võimalus tunnistajate küsitlemiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 1 ja 3 “d” rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 400 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu kaitsele

Meditsiiniliste rikkumiste asju tuleb lahendada kiiresti

Ibrahim Keskin vs Türgi, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 10491/12

Asjaolud

2001. aasta jaanuaris sünnitas kaebaja abikaasa tütre. Laps sündis puudega ning pärast nelja operatsiooni määrati lapsele 60% puue. Kaebaja algatatud kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlused ei olnud talle edukas. Kaebaja leidis, et lapse puue kujunes sünnitust abistanud meditsiinipersonali hooletuse tulemusena ning esitas avalduse EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikli 8 alusel on lepinguosalisel riigil kohustus tagada eraõiguslikes haiglates patsientide tervise kaitse ning meditsiiniliste rikkumiste korral võimalus saada kohast hüvitist. Seda kohustust ei ole täidetud siis, kui vastavad meetmed eksisteerivad üksnes teoreetiliselt ning neid ei ole võimalik praktikas maksma panna. Kaebaja lapse parem käsi sai raske vigastuse sünnituse aja, mis viis püsiva puudeni. EIK määratles enda ülesandena teha kindlaks, kas Türgi õigussüsteemi õiguskaitsevahendid osutusid kaebaja asjas tõhusaks. Kriminaalmenetluse kestus oli ebamõistlik, sest otsuseni jõuti kaheksa aastaga. Tsiviilmenetlus kestis seitse aastat. Meditsiiniliste rikkumiste korral on menetluste sellised kestused ebamõistlikud.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 7 500 eurot.

----------

 

Määrus isiku kinnipidamiseks ei anna voli tema tööruumide läbiotsimiseks

Özgün Öztunc vs Türgi, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 5839/09

Asjaolud

Kaebaja tegutseb advokaadina. 13.01.2014 toimusid läbiotsimised paljude isikute kodudes ja töökohtades, keda kahtlustati ametialasteks rikkumisteks organiseeritud gruppi kuulumises. Kaebaja peeti kinni ning tema advokaadibüroo otsiti läbi. Kaebaja mõisteti õigeks 10.05.2005. Kaebaja taotles 2005. aasta jaanuaris hüvitist justiitsministeeriumilt õigusvastase läbiotsimise eest, millest keelduti. Kohtumenetlus ei olnud edukas. Tema avaldus oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikli 8 kaitsealas on isiku tööruumid. EIK tuvastas, et tööruumide läbiotsimiseks puudus kohtu määrus, sest kohtunik oli andnud määruse üksnes kaebaja kinnipidamiseks. Politsei seevastu otsis läbi ka tema ametiruumid. Puudus igasugune informatsioon, et läbiotsimine oli kiireloomuliselt ja erandlikult vajalik.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 000 eurot.

----------

 

Läbiotsimise kohtumäärus ei tohi olla sõnastatud ebamääraselt

Voykin jt vs Ukraina, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 47889/08

Asjaolud

Teise kaebaja – Marina Voykina – väite kohaselt ründas teda 2008. aasta juunikuus ametikohuseid mittetäitev politseinik, kes oli tema abikaasa – esimese kaebaja – kolleeg. Kriminaalmenetluse algatamisest keelduti, väidetav ründaja eitas toimunut. Esimese kaebaja kutsus prokurör välja 2008. aasta septembris. Ta ei ilmunud ning peeti 2009. aasta juunis kinni kahtlustatuna võimu kuritarvitamises. Ta oli teatud perioodi kinnipeetav kohtumenetluse ajal ning mõisteti süüdi apellatsioonikohtu otsusega, teda karistati 6-aastase vangistusega. Esimese kaebaja suhtes toimunud kriminaalmenetluse ajal otsiti läbi kolmanda ja neljanda kaebaja korterid, nende kaebused ei olnud edukad. Kaebajate avaldus oli EIÕK artiklite 3, 5 lg 1, 8 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Väiteid väärkohtlemise kohta tuleb tõendada väljaspool mõistlikku kahtlust, kuid asjaolusid võib tõendatuks lugeda ka piisavalt selgete ja tugevate eelduste olemasolu korral. Teise kaebaja meditsiinilise läbivaatuse aruande kohaselt tekitati talle kehavigastused tema väidetud viisil. Puudus alternatiivne seletus, mistõttu oli asjas artikli 3 rikkumine sisulisest aspektist.

Kriminaalmenetluse algatamisest keeldumisel ignoreeris uurija meditsiinilise läbivaatuse aruande selgeid seisukohti, mistõttu oli keeldumine meelevaldne. Asjas oli artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist.

Esimese kaebaja kinnipidamise motiiv oli see, et ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. EIK on varasemalt märkinud, et isiku kandmine tagaotsitavate nimekirja ei tähenda, et ta soovib ennast varjata. Siiski ei nõustunud EIK esimese kaebajaga, et ta ei olnud teadlik enda tagaotsimisest ning ei soovinud ennast varjata. Seetõttu oli tema kinnipidamine õiguspärane. Seejärel aga ei andnud kohus määrust tema kinnipidamiseks põhjusel, et vajas täiendavat informatsiooni otsustamiseks. Seega puudus alus tema kinnipidamiseks.

Kolmanda ja neljanda kaebaja korteri läbiotsimiseks oli seaduslik alus ja legitiimne eesmärk. Kohtumäärus ei olnud detailne ja seadis läbiotsimise eesmärgiks esemete ja dokumentide leidmise, mis on vajalikud tõe tuvastamiseks. EIK on korduvalt kritiseerinud üldsõnalisi määruseid läbiotsimiseks.

Valitsus ei näidanud, milliseid õiguskaitsevahendeid oleksid kolmas ja neljas kaebaja saanud kasutada enda õiguste rikkumise vastu.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine sisulisest ja menetluslikust aspektist teise kaebaja suhtes;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumist esimese kaebaja suhtes seoses kinnipidamisega 29.06.2009;

3. EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine esimese kaebaja suhtes seoses kinnipidamisega 30.06.-21.07.2009;

4. EIÕK artikli 8 rikkumine ning artikli 13 rikkumine koosmõjus artikliga 8 kolmanda ja neljanda kaebaja suhtes;

5. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK vastavalt 5 000, 4 000 ja 2 000 eurot, kaebajatele ühiselt kulude katteks 5 950 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 14 – diskrimineerimise keelamine

Tingimusliku karistuse mittekohaldamine alalise elukoha puudumise tõttu oli diskrimineeriv kohtlemine

Aleksandr Aleksandrov vs Venemaa, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 14431/06

Asjaolud

Kaebaja tunnistati 2005. aastal süüdi politseiniku ründamises alkoholijoobes ning talle määrati karistuseks 1-aastane vangistus. Kohus keeldus kohaldamast karistust tingimuslikult põhjendusega, et kaebajal puudub Moskva rajoonis alaline elukoht. Kaebaja esitas avalduse EIÕK artikli 14 (diskrimineerimise keelamine) koosmõjus artikliga 5 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et ainus selgitus tingimusliku karistuse mittekohaldamiseks oli alalise elukoha puudumine kuriteo toimepanemise rajoonis.

EIK-i seisukohad

EIÕK artikli 14 kohaldamisalas on EIÕK teistes artiklites tagatud õiguste diskrimineeriv kohaldamine. Artikli 14 rikkumine ei eelda, et mõnda teist õigust on rikutud. Rikkumiseks on piisav, kui seaduslikku meedet on kohaldatud diskrimineerivalt. Artikli 14 rikkumisega on tegemist siis, kui analoogilises või olulisel määral sarnases olukorras isikuid koheldakse ebavõrdselt ilma mõistliku põhjenduseta. Artiklis 14 sisalduvat terminit “muu seisund” tuleb tõlgendada avaralt.

Kriminaalkohus loetles lahendis mitmeid kergendavaid asjaolusid, kuid viitas kahele asjaolule, mis välistasid tingimusliku karistuse kohaldamise: süüteo toimepanemise konkreetsed asjaolud ning Moskva rajoonis alalise elukoha puudumine. Kuigi karistuse mõistmine on reeglina väljaspool EIÕK kohaldamisala, võib EIK sekkuda siis, kui vabaduskaotuslikku karistust kohaldatakse ebavõrdselt lähtuvalt isiku vanusest või soost. Käesolevas asjas tuli analüüsida, kas kohus põhjendas objektiivselt ja mõistlikult tingimusliku karistuse mittekohaldamist. Siseriiklik kohus kohtles kaebajat erinevalt isikutest, kellel oli Moskva rajoonis alaline elukoht. Kohus ei põhjendanud erineva kohtlemise vajalikkust. Kõrgemad kohtud ei võtnud kaebaja argumendi osas seisukohta. Valitsus ei selgitanud, milline oli erineva kohtlemise legitiimne eesmärk. EIK ei saa spekuleerida siseriikliku kohtu põhjenduste üle siis, kui need ei ole kirjas kohtulahendis.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 14 koosmõjus artikliga 5 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 10 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 35 – vastuvõetavuse kriteeriumid

Vastloodud uut õiguskaitsevahendit ei tule kasutada isikul, kes on EIK-ile juba individuaalkaebuse esitanud

Orlov jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 39680/08 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmisega. Viivituste kestus oli vastavalt ligikaudu 1 ja 6,5 aastat. Samuti kaebasid nad artikli 13 rikkumist seoses tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega kohtulahendite mittetäitmise vastu.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendit täitmise faas on artikli 6 lg 1 kaitsealas. Kaebajate kasuks jõustunud kohtulahendid panid riigile teatud toimingute teostamise kohustuse. Tegemist oli varaga 1.protokolli artikli 1 tähenduses. Olles tutvunud kaasuste asjaoludega, avamata asjakohaseid detaile, asus EIK seisukohale, et vastustav riik ei ole teinud kõiki vajalikke pingutusi kohtulahendite täitmiseks.

Venemaa on tulenevalt piloot-otsusest kehtestanud uue õiguskaitsevahendi kohtulahendite mittetäitmise vastu. Ebaõiglane oleks isikuid, kes on eelnevalt esitanud avalduse EIK-ile, suunata kasutama vastloodud õiguskaitsevahendit. Samas ei ole kohane käesoleval ajal uurida sisuliselt selle õiguskaitsevahendi vastavust EIÕK standarditele.

Riigil on jätkuvalt kohustus kohtulahendite täitmiseks, kusjuures saadaolevale rahasummale tuleb lisada Euroopa Keskpanga intressimäär vastava ajaperioodi osas.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1. protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb 3 kuu jooksul täita asjakohaste meetmetega siiani täitmata kohtulahendid;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 0, 900 ja 1 000 eurot.

----------

 

Õigusnormi põhiseadusvastasuse tuvastamine ei ole taga õiguskaitsevahendit ajaliselt varem jõustunud lahenditest tulenenud rikkumiste vastu

Fartunova vs Bulgaaria, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 34525/08

Asjaolud

Kaebajale määrati trahv sõiduki ebaõige parkimise eest. Seadus ei võimaldanud trahvi vaidlustada kohtus ning kaebaja esitas avalduse EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Valitsuse vastuväite kohaselt ei olnud kaebaja põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis, sest konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusvastaseks kaebevõimaluse puudumise. EIK selgitas, et isik ei ole enam ohvri seisundis siis, kui ametivõimud on rikkumise omaks võtnud ning määranud kohase hüvitise. Konstitutsioonikohtu lahend ei muutnud kaebaja olukorda, sest tehti pärast kaebajale määratud rahatrahvi.

Avaldus oli EIÕK artikli 6 lg 1 kaitsealas, sest kaebajale määratud karistus tulenes üldisest õigusnormist ning võimatus trahvi vaidlustada kohaldus kõigile. EIK on ka varasemalt tuvastanud Bulgaaria suhtes, et haldusmenetluses määratud liiklustrahvi vaidlustamise võimatus sõltumatus kohtus on artikli 6 lg 1 rikkumine. Puudus vajadus asuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Kahjude hüvitamiseks määras EIK 1 000 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Täitmata kohtulahendi täitmisel tuleb saadaolevale rahasummale lisada Euroopa Keskpanga intress

Polyinvest S.R.L. jt vs Rumeenia, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 20752/07 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmisega. Viivituste kestus oli vastavalt ligikaudu 16, 14,5 ja 6 aastat.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendit täitmise faas on artikli 6 lg 1 kaitsealas. Kaebajate kasuks jõustunud kohtulahendid panid riigile teatud toimingute teostamise kohustuse. Tegemist oli varaga 1. protokolli artikli 1 tähenduses. Olles tutvunud kaasuste asjaoludega, avamata asjakohaseid detaile, asus EIK seisukohale, et vastustav riik ei ole teinud kõiki vajalikke pingutusi kohtulahendite täitmiseks.

Riigil on jätkuvalt kohustus kohtulahendite täitmiseks, kusjuures saadaolevale rahasummale tuleb lisada Euroopa Keskpanga intressimäär vastava ajaperioodi osas.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb 3 kuu jooksul täita asjakohaste meetmetega siiani täitmata kohtulahendid;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 700 ja 3 823 eurot.

----------

 

3 aastat kestnud äärmiselt ebainimlike kinnipidamistingimuste hüvitamiseks määras EIK 14 000 eurot

A.K. jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 7130/08 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli alates 1,2 kuni 3 ruutmeetrini ja kinnipidamiste kestus oli alates 2,5 kuust kuni ligikaudu 3 aastani. Kaebajad kaebasid ka EIÕK teiste rikkumiste üle, mille sisu kohtulahend ei ava.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada.

Toetudes väljakujunenud kohtupraktikale tuvastas EIK ka teisi rikkumisi.

Suurima hüvitise summas 14 000 eurot määras EIK kaebajale, kes viibis ligikaudu 3 aastat äärmiselt ebainimlikes tingimustes (tualeti privaatse kasutamise võimatus, räpased kambrid, toidu halb kvaliteet, närilised kambrites, passiivne suitsetamine).

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumised tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 700 kuni 14 000 eurot.

----------

 

Äärmiselt ebainimlike kinnipidamistingimuste hüvitamiseks määras EIK üle 10 000 euro

Fatkin jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 21778/08 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli alates 1,4 kuni 3 ruutmeetrini ja kinnipidamiste kestus oli alates ligikaudu 3 aastast kuni 11 aastani. Kaebajad kaebasid ka EIÕK teiste rikkumiste üle, mille sisu kohtulahend ei ava.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada. Enamike kaebajate tingimused olid ebainimlikud paljudes aspektides, st mitte ainult seoses ruumikitsikusega.

Toetudes väljakujunenud kohtupraktikale tuvastas EIK ka teisi rikkumisi.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumised tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 kuni 11 500 eurot.

----------

 

Erivajadustega kinnipeetavale vajalike tingimuste mittetagamise hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot

Nicheporuk jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 19538/10 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega arvestades nende puuet. Kaebajad vajasid pidevat hooldust igapäevaste toimingutega toimetulemiseks ning sõltusid selles teiste kinnipeetavate abist, või ei olnud kinnipidamisasutus kohaldatud ratastooliga liikumiseks, või ei tagatud neile konkreetset meditsiiniabi. Üks kaebaja väitis ka tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist artikli 13 tähenduses ebainimlike kinnipidamistingimuste vastu.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa suhtes analoogilistes asjades ning puudus alus jõuda erinevale seisukohale. Kohtulahendis ei ole detailset analüüsi. Samaviisi tuvastas EIK ka tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks kahele kaebajale määras EIK 15 000 eurot.

----------

 

Ebamõistliku menetlusaja eest kriminaalasjas kestusega ligikaudu 10 aastat määras EIK hüvitiseks 4 200 eurot

Rashitov jt vs Ukraina, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 60085/12 ja 4 teist avaldust

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks kriminaalasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise kindlakstegemiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Menetluste kestus: 5 aastat ja 3 kuud kuni 9 aastat ja 10 kuud.

Kohtuastmeid: 1 kuni 3.

EIK-i seisukohad

EIK on nn juhtkohtuasjas (30.03.2004 Merit vs Ukraina, nr 66561/01) tuvastanud rikkumised analoogilises asjas. Puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 200 kuni 4 200 eurot.

----------

 

Ebamõistliku menetlusaja eest tsiviilasjas kestusega ligikaudu 9 aastat määras EIK hüvitiseks 1 800 eurot

Konory ja Gryta vs Ukraina, kohtuotsus 29.03.2018, avaldused nr 40213/13 ja 41168/17

Asjaolud

Avaldused ebamõistliku menetlusaja tuvastamiseks tsiviilasjades EIÕK artikli 6 lg 1 tähenduses ning tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise kindlakstegemiseks EIÕK artikli 13 alusel.

Menetluste kestus: 3 aastat, 8 kuud ja 19 päeva; 4 aastat, 1 kuu ja 8 päeva; 8 aastat, 8 kuud ja 19 päeva.

Kohtuastmeid: 1 - 3. EIK-i seisukohad EIK on nn juhtkohtuasjas (30.11.2006 Krasnoshapka vs Ukraina, nr 23786/02) tuvastanud rikkumised analoogilises asjas. Puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 6 lg 1 ja 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 800 ja 1 800 eurot.

----------

 

Hüvitiseks vähem kui aasta viibimise eest ebainimlikes kinnipidamistingimustes määras EIK 1 000 eurot

Corduneanu jt vs Rumeenia, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 7065/14 ja 14 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli alates 0,87 kuni 3,81 ruutmeetrini ja kinnipidamiste kestus oli alates 4 kuust kuni ligikaudu 7 aastani.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumised tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 5 000 eurot.

----------

 

Äärmiselt ebainimlikes tingimustes kinnipidamise eest kestusega 3 aastat ja 7 kuud määras EIK hüvitiseks 13 000 eurot

Nemtsev jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 22722/14 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli alates 1,5 kuni 2 ruutmeetrini ja kinnipidamiste kestus oli alates ligikaudu 10 kuust kuni 6,5 aastani. Kaebajad kaebasid ka EIÕK teiste rikkumiste üle.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada. Enamike kaebajate tingimused olid ebainimlikud paljudes aspektides, st mitte ainult seoses ruumikitsikusega.

Toetudes väljakujunenud kohtupraktikale tuvastas EIK ka teisi rikkumisi.

Kõrgeima hüvitise summas 13 000 eurot määras EIK kaebajale, kelle tingimused olid äärmiselt ebainimlikud – ebapiisavad temperatuur ja hügieenitingimused, tualeti privaatse kasutamise võimatus, räpane kamber, piirangud sooja vee kasutamiseks, halva kvaliteediga toit, ventilatsiooni puudumine, sobivate jalatsite mittevõimaldamine.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 ning teiste artiklite rikkumised tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 700 kuni 13 000 eurot.

----------

 

Ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega alla ühe aasta määras EIK hüvitiseks 1 000 eurot

Boldijar jt vs Rumeenia, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 46831/14 ja 15 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli reeglina allpool 4 ruutmeetrit ja kinnipidamiste kestus oli alates ligikaudu 8 kuust kuni mitme aastani.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. EIK viitab 25.04.2017 piloot-otsusele Rezmives jt vs Rumeenia (nr 61467/12).Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada. Enamike kaebajate tingimused olid ebainimlikud paljudes aspektides, st mitte ainult seoses ruumikitsikusega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 5 000 eurot.

----------

 

Ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kestusega 8 aastat määras EIK hüvitiseks 5 000 eurot

Ilie jt vs Rumeenia, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 47861/14 ja 14 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli reeglina allpool 4 ruutmeetrit ja kinnipidamiste kestus oli alates ligikaudu 6 kuust kuni 8 aastani.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. EIK viitab 25.04.2017 piloot-otsusele Rezmives jt vs Rumeenia (nr 61467/12).Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada. Enamike kaebajate tingimused olid ebainimlikud paljudes aspektides, st mitte ainult seoses ruumikitsikusega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 5 000 eurot.

---------

 

Ligikaudu neli aastat kestnud kohtueelse kinnipidamise eest määras EIK hüvitiseks 4 000 eurot

Lastochkin jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 7121/15 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kinnipidamiste kestus oli ligikaudu 1 aastast ja 4 kuust kuni ligikaudu 3 aasta ja 10 kuuni. Üks kaebaja väitis ka artikli 5 lg 5 rikkumist.

EIK-i seisukohad

EIK on nn juhtivas otsuses Venemaa vastu (27.11.2012 otsus Dirdizov vs Venemaa, nr 41461/10) tuvastanud rikkumise analoogilises asjas. Olles tutvunud kõigi asjaoludega ei leidnud EIK argumente, mis viinuks rikkumise mitte-tuvastamisele. Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale tuvastas EIK ka artikli 5 lg 4 rikkumise.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg-te 3 ja 5 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 500 kuni 4 000 eurot.

----------

 

Ligikaudu 6 aasta ja 5 kuu eest äärmiselt ebainimlikes tingimustes kinnipidamise hüvitamiseks määras EIK 25 000 eurot

Prokhorenko jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 12204/15 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli reeglina allpool 4 ruutmeetrit ja kinnipidamiste kestus oli alates ligikaudu 6 kuust kuni 8 aastani.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. EIK viitab 10.01.2012 juhtotsusele Ananyev jt vs Venemaa (nr 42525/07).Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada. Enamike kaebajate tingimused olid ebainimlikud paljudes aspektides, st mitte ainult seoses ruumikitsikusega.

Kõrgeima hüvitise summas 25 000 eurot määras EIK kaebajale, kelle tingimused 6 aasta ja 5 kuu kestel olid äärmiselt ebainimlikud – ruumikitsikus, tualeti privaatse kasutamise võimatus, värske õhu puudumine, passiivne suitsetamine, loomuliku valguse puudumine, pesemisvõimaluste piiratus, füüsiliste harjutuste võimaluste ebapiisavus.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000, 5 000 ja 25 000 eurot.

---------

 

Ebainimlikes tingimustes kinnipidamise eest kestusega 14 aastat määras EIK hüvitiseks 6 300 eurot

Shimokhin jt vs Venemaa, kohtuotsus 29.03.2018. avaldus nr 9428/17 ja 7 teist avaldust

Asjaolud

Asjaolud Kõik kaebajad esitasid avaldused EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Peamiselt viitasid nad ruumikitsikusele. Kaebajate isiklik ruum oli 1,7 kuni 3 ruutmeetrini ja kinnipidamiste kestus oli ligikaudu 1 kuni 14 aastat. Mõned kaebajad viitasid ka artikli 13 rikkumisele.

EIK-i seisukohad

Äärmisest ruumikitsikusest tuleneb kas eraldi või koosmõjus teiste tingimustega EIÕK artikli 3 rikkumine. EIK on juba tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. EIK viitab 28.11.2013 juhtotsusele Sergey Babushkin vs Venemaa (nr 5993/08). Puudusid kaalutlused rikkumist mitte tuvastada. Enamike kaebajate tingimused olid ebainimlikud paljudes aspektides, st mitte ainult seoses ruumikitsikusega.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 5 000 kuni 8 300 eurot.

---------

 

Omandiõiguse taastamisel EIK-i otsuse tulemusena ei ole alust hüvitada varalist kahju

Karen Poghosyan vs Armeenia, kohtuotsus 29.03.2018 (õiglane hüvitis), avaldus nr 62356/09

Asjaolud

31.03.2016 kohtulahendis tuvastas EIK EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise seoses kaebaja omandiõigust tunnustanud jõustunud kohtulahendi tühistamisega. Käesolevas lahendis otsustas EIK õiglase hüvitise.

EIK-i seisukohad

Kaebaja palus esialgselt hüvitada varalise kahju summas 92 000 eurot, mis oli tema hinnangul vara turuväärtus. Samuti palus ta hüvitada mittevaralise kahju summas 2 000 eurot. Seejärel saavutas ta siseriikliku kohtulahendi tühistamise ning asja uue arutamise tulemusena taastati tema omandiõigus. Kaebaja teatas seejärel EIK-ile, et tema omandiõigus on tagatud, kuid palus hüvitada mittevaralise kahju summas 2 000 eurot.

Resolutsioon

1. Määrata mittevaralise kahju hüvitamiseks 1 000 eurot ning 1 410 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 46 – EIK-i otsuste siduvus

Kaebajate kasuks täitmata kohtulahendite täitmiseks riigi kulul andis EIK 3 kuud

Zlatin jt vs Rumeenia, kohtuotsus 29.03.2018, avaldus nr 24693/07 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses nende kasuks jõustunud kohtulahendite mittetäitmisega. Viivituste kestus oli ligikaudu 17 aastast ühe aastani.

EIK-i seisukohad

Kohtulahendit täitmise faas on artikli 6 lg 1 kaitsealas. Kaebajate kasuks jõustunud kohtulahendid panid riigile teatud toimingute teostamise kohustuse. Tegemist oli varaga 1.protokolli artikli 1 tähenduses. Olles tutvunud kaasuste asjaoludega, avamata asjakohaseid detaile, asus EIK seisukohale, et vastustav riik ei ole teinud kõiki vajalikke pingutusi kohtulahendite täitmiseks.

Riigil on jätkuvalt kohustus kohtulahendite täitmiseks, kusjuures saadaolevale rahasummale tuleb lisada Euroopa Keskpanga intressimäär vastava ajaperioodi osas.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb 3 kuu jooksul täita asjakohaste meetmetega siiani täitmata kohtulahendid;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK summad vahemikus 0 kuni ja 4 680 eurot.

----------

 

EIÕK 4. protokoll artikkel 2 - liikumisvabadus

Venemaa on Euroopa Nõukogu ainus riik, kes takistab riigisaladusega kokku puutunud isikute reisimist välismaale

Berkovich jt vs Venemaa, kohtuotsus 27.03.2018, avaldus nr 5871/07 ja 9 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad töötasid ametikohtadel, kus neil oli juurdepääs riigisaladusele. Ametisuhte lõppemisel kas ei väljastatud või ei tagastatud neile reisidokumente välismaale reisimiseks. Kõigi kaebajate kohtuvaidlused olid edutud. Nende avaldused EIK-ile olid EIÕK 4.artikli lg 2 rikkumise tuvastamiseks. Kaebajad märkisid, et piirang ei olnud vajalik ning proportsionaalne, eriti arvestades seda, et neil oli võimalik välismaale reisida ametisuhte ajal.

EIK-i seisukohad

EIK möönis võimalust, et piirang tulenes riigisaladuse seadusest. Riive legitiimne eesmärk oli rahvusliku julgeoleku kaitse.

EIK leidis, et kaebajad oleksid soovi korral saanud edastada riigisaladust ka kodumaale jäädes. EIK viitas ÜRO inimõiguste komitee seisukohale, et proportsionaalne ning vajalik ei ole isiku blanketne takistamine välismaale reisida ainult seetõttu, et talle on teada riigisaladus.

EIK lükkas tagasi ka valitsuse vastuväite, et reisikeeld oli vajalik kaebajate turvalisuse tagamiseks. Esiteks seetõttu, et selline kaalutlus olnuks mõjuvam teenistussuhte ajal, kuid mitte pärast selle lõppemist. Kuid teenistussuhte ajal reisisid kaebajad korduvalt välismaale. Ametivõimud ei põhjendanud endi otsustes seda kaalutlust. Teiseks analüüsis EIK valitsuse vastuväidet, et kaebajad olid ise loobunud õigusest reisida välismaale töölepingu sõlmimisega. Kaebajatel ei olnud mingit valikut töölepingu sõlmimisel, sest tingimused olid standardsed ja ette kirjutatud. Venemaa on ainus lepinguosaline riik, mis keelab riigisaladusega kokku puutunud isikute reisimise võimaluse välismaale.

Resolutsioon

1. EIÕK 4.protokolli artikli 2 rikkumine;

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 538 kuni 5 000 eurot ning erinevad summad kulude katteks.

----------

 

EIÕK 7. protokoll artikkel 4 – teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelamine (ne bis in idem)

Saksamaal lõplikult õigeks mõistetud isiku süüdimõistmine Prantsusmaal võib olla vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, kuid ei ole vastuolus EIÕK-s tagatud ne bis in idem põhimõttega

Krombach vs Prantsusmaa, otsus avalduse vastuvõetavuse kohta 20.02.2018, avaldus nr 67521/14

Asjaolud

Kaebaja on 1935. aastal sündinud Saksamaa kodanik. Kaebaja vastu esitas André Bamberski süüdistuse enda tütre vägistamises ja tapmises. Kriminaalmenetlus algatati nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal, sest kasutütar oli Prantsusmaa kodanik. Ajavahemikus 1982 – 1986 lõpetati Saksamaal kriminaalmenetlus neljal korral tõendite puudumise tõttu. Prantsusmaa kohus mõistis ta in absentia süüdi 1995. aastal surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu ning karistas teda 15-aastase vangistusega. 13.02.2001 aasta lahendis Krombach vs Prantsusmaa (nr 29731/96) tuvastas EIK 7.protokolli artikli 2 rikkumise seoses apellatsiooniõiguse mittetagamisega kriminaalmenetluses. Prantsusmaa Kassatsioonikohus tühistas 10.12.2008 lahendiga esimese astme lahendi õiglase õigusemõistmise põhimõtte rikkumise kaalutlusel. André Bamberski korraldas kaebaja röövi Saksamaalt ning andis ta seotuna ja vigastatuna üle Prantsusmaa ametivõimudele. Kaebaja peeti kinni ning esimese astme kohus mõistis ta süüdi ja karistas 15-aastase vangistusega. Kaebaja avaldus oli EIÕK 7.protokolli artikli 4 (ne bis in idem) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on järjekindlalt tõlgendanud 7.protokolli artikli 4 kohaldumist ainult ühe ja sama riigi kohtute tehtud lahendite suhtes. Seetõttu ei ole takistusi isikule süüdistuse esitamiseks ja tema karistamiseks vaatamata sellele, et ta on mõnes teises lepinguosalises riigis lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Kuigi Euroopa Ühenduse õiguses tunnustatakse riikidevahelise ne bis in idem põhimõtte kehtivust, ei ole EIK-il pädevust kohaldada ühenduse õigust, v.a kui sellest tuleneb EIÕK rikkumine. Seetõttu ei võtnud EIK seisukohta, kas kaebaja süüdimõistmine Prantsusmaal oli vastuolus ühenduse õigusega. Lepinguosalistel riikidel ei ole takistusi andmaks EIÕK-s tagatud õigustele avaramat kaitset.

Resolutsioon

1. Avaldus ei ole vastuvõetav.

----------