Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 09.-15.aprill 2018

 

Uudise kuupäev:
  27.04.2018
Kohtu tasand:
  Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik:
  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus

 

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid 09.-15.aprill 2018

EIÕK artikkel 3 – piinamise keelamine

Ebapiisav privaatsus kinnipidamiskambris on ebainimlik

Lesnikovich vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 17181/09

Asjaolud

Kaebaja avaldus oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega ja tõhusa õiguskaitsevahendi puudumisega artikli 13 tähenduses. Kaebajat ei toimetatud tema tsiviilkaebuse arutamiseks kohtusse, mistõttu ta väitis ka artikli 6 lg 1 rikkumist.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt rõhutanud, et ruumikitsikus on oluline kaalutlus artikli 3 rikkumise tuvastamiseks. Lisaks on EIK Venemaa kinnipidamisasutuste suhtes sageli tuvastanud ebapiisava koguse tualette ning halvad hügieenitingimused. Kuigi kaebaja isiklik ruum oli vahemikus 3 – 4 ruutmeetrit, olid privaatsust tagavad tingimused kogumis vastuolus artikliga 3.

Valitsus ei näidanud, et kaebus prokurörile või mõnele teisele ametiisikule olnuks tõhus õiguskaitsevahend. Eriti arvestades seda, et rikkumisel on struktuurne iseloom. Hindamaks kinnipeetud isiku kohalolekuta toimunud tsiviilkohtuistungi vastavust artikli 6 lg 1 nõuetele, tuleb käsitleda kohtumenetluse esemeks olnud küsimust – kas asja otsustamiseks olnuks oluline isikut isiklikult kuulata. EIK on nn juhtotsuses Yevdokimov vs Venemaa (16.02.2016, nr 27236/05) tuvastanud artikli 6 lg 1 rikkumise analoogilises asjas. Puudus alus jõuda erinevalt lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3, 6 lg 1 ning 13 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 9 250 eurot.

----------

 

Ühepäevane viivitus mitteeluohtlikus seisundis kinnipeetud isiku toimetamisel haiglasse ei ole artikli 3 rikkumine

Aliyev vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 35242/07

Asjaolud

Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamiseks kahes aspektis: politseinike keeldumine toimetada ta haiglasse vaatamata arsti soovitusele ning seoses kambri ülerahvastatusega.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd viivitus toimetada kaebaja haiglasse ei ületanud ühte päeva ning kaebaja ei olnud eluohtlikus olukorras, siis oli vastavas aspektis avaldus mitte-vastuvõetav.

Valitsus ei tõendanud, et kaebaja isiklik ruum oli piisav EIÕK standardite tähenduses.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 3 rikkumine seoses ruumikitsikusega;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 2 500 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 5 – õigus isikuvabadusele ja puutumatusele Venemaal keelab menetlusnorm majanduskuritegudes kahtlustatavate isikute kinnipidamise kohtueelse menetluse ajaks

Rubtsov ja Balayan vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldused nr 33707/14 ja 3762/15

Asjaolud

Kaebajad olid kinnipeetavad kohtueelse menetluse ajal 2013 – 2014. Mõlemad on äritegelased. Kumbki kaebaja palus enda vabastamist kohtueelse menetluse ajaks, kuid kohtud keeldusid kohaldamast Venemaa kriminaalkoodeksi sätet, mis välistas kohtueelses menetluses majandusliku iseloomuga süütegudes kahtlustatavate isikute kinnipidamise. Kaebajate avaldused EIK-ile olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks. Esimene kaebaja väitis ka, et tema kinnipidamine oli ebamõistlikult pikk.

EIK-i seisukohad

Kriminaalkoodeksisse viidi erandlik norm teatud süütegudes kahtlustatavate isikute kinnipidamise välistamiseks sisse alles 2010. aastal. Puudub ulatuslik kohtupraktika. Ülemkohus on 2016 – 2017 soovitanud kohtutel detailselt süveneda kõnealuse õigusnormi kohaldamise põhjendatusesse. Kummagi kaebaja asjas ei põhjendanud kohtud seda, miks nad ei kohaldanud erandlikku õigusnormi, mis välistas kinnipidamise. Esimese kaebaja asjas piirdus kohus selgitusega, et tegemist ei ole majanduskuriteoga. Teise kaebaja asjas viitas kohus üldsõnaliselt süüteo toimepanemise meetodile ja asjaoludele.

Seetõttu ei olnud kaebajatel võimalik ennast ka edukalt apellatsioonimenetluse kaitsta.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks kummalegi kaebajale määras EIK 5 000 eurot.

----------

 

Lühiajaline kinnipidamine ei tohi olla politsei mugavusmeede

Tsvetkova jt vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 54381/08 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad toimetati politseijaoskonda seoses haldusõigusrikkumistega (ajavahemikus 2008 – 2015) ning neid peeti seal kinni alates viiest kuni neljakümne tunnini. Kaebajad esitasid avaldused seoses õigusvastase kinnipidamisega EIÕK artikli 5 lg 1 tähenduses. Osad kaebajad esitasid ka teisi kaebusi – nt seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega (artikkel 3), süütuse presumptsiooni ja edasikaebe õiguse rikkumine (artikkel 6 lg 2 ning 7.protokolli artikkel 2) ning seoses hüvitise saamise võimatusega õigusvastase kinnipidamise eest (artikkel 5 lg 5).

EIK-i seisukohad

Kuigi kaebajad peeti kinni lühiajaliselt, ei saanud nad politseijaoskonnast lahkuda ning tegemist oli isikuvabaduse piiramisega. Puudusid EIÕK-s määratletud alused kaebajate kinnipidamiseks, nt vajadus õigusrikkumine lõpetada, teha kindlaks isik, tagada haldusasjas tehtud otsuse täitmine. Puudus alus kartuseks, et kaebajad hävitavad tõendeid. EIK nõustus kaebajatega, et nende kinnipidamine oli pigem politsei mugavusmeede.

Ühel kaebajal ei olnud võimalik esitada apellatsiooni, sest talle ei antud koopiat otsusest ning pärast selle saamist oli apellatsioonitähtaeg möödunud.

Süütuse presumptsiooni rikkumist ei olnud asjas seetõttu, et apellatsiooni esitamise puhul ei saa eeldada, et seeläbi peatatakse automaatselt isikut süüditunnistanud kohtulahendist tuleneva karistuse täitmine.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3, 5 lg 1 ja 5 ning 7.protokolli artikli 2 rikkumine;

2. Kahe kaebaja osas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 2 rikkumist;

3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 000 kuni 3 600 eurot ning erinevad summad kulude katteks.

----------

 

Kahepäevane viivitus isiku vabastamisel pärast vastava kohtumääruse tegemist rikub isikuvabadust

Sidorin jt vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr41168/07

Asjaolud

Asjas on kolm kaebajat, kes vahistati 11.03.2007 Riigiduuma valimistele järgnenud meeleavalduse käigus Moskvas. Kohus vaatas taotluse kinnipidamiseks läbi 13.03.2007 ning määras kinnipidamise seoses vajadusega välistada uute õigusrikkumiste toimepanemine. Moskva apellatsioonikohus vaatas kaebused kinnipidamise määruste peale läbi 11.04.2007 ilma kaebajate juuresolekuta ning tühistas kinnipidamise määrused, andes korralduse kaebajate koheseks vabastamiseks. Kaebajad vabastati 13.04.2007 pärast apellatsioonikohtu määruste jõudmist kinnipidamisasutusse. Kaebajate avaldus oli EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumise tuvastamiseks seoses õigusvastase kinnipidamisega.

EIK-i seisukohad

Ajaperioodi osas 11.-13.03.2017 oli artikli 5 lg 1 rikkumine, sest järgiti Venemaa õigussüsteemis tavapärast mustrit pidada isikud kinni ilma mõistliku põhjenduseta. EIK on korduvalt tuvastanud analoogilistes asjades rikkumisi. Kinnipidamine 13.03.-11.04.2007 oli samuti vastuolus artikli 5 lg-ga 1, sest kuigi kohtud esitasid teatud põhjendusi kinnipidamiseks, ei sätestatud kohtumäärustes kinnipidamise tähtaega. Rikkumine oli ka ajaperioodi 11.-13.04.2007 osas, sest kahepäevane viivitus isiku vabastamisel pärast kohtumääruse tegemist isiku koheseks vabastamiseks ei ole kooskõlas riigi kohustusega tagada isikuvabadus.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK Igale kaebajale 7 500 eurot.

----------

 

EIÕK artikkel 6 lg 1 – õigus õiglasele kohtumenetlusele Enam kui aastapikkune viivitus jõustunud kohtulahendi täitmisel on prima facie vastuolus EIÕK-ga

Vladimirova vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 21863/05

Asjaolud

Kaebaja on toidukaupade müügiettevõtte Akvilon omanik. 2001. aastal sõlmis ettevõtte lepingu 5 tonni suhkru müügiks kahele eraisikule. Tehing ei õnnestunud ning nende isikute vastu algatati kriminaalmenetlus Akviloni vara väärkasutuse osas. Menetlus peatati 2007. aastal põhjusel, et õigusrikkumise toimepanijaid ei õnnestunud tuvastada. 2005. aastal määrati tsiviilasjas ettevõttele hüvitis. Hüvitis maksti välja 2007. aastal. Kaebaja leidis, et hüvitise väljamaksmine 2-aastase viivitusega oi vastuolud EIÕK artikli 6 lg-ga 1 ning 1.protokolli artikliga 1.

EIK-i seisukohad

Äriettevõtte ainuomanik on põhiõiguste rikkumise ohvri seisundis seoses ettevõtte õiguste rikkumisega, sest puudub võimalus ettevõtte ja omaniku seisukohtade erinevuseks.

Jõustunud kohtulahendi täitmise ebamõistlik viivitus on EIÕK rikkumine. Iseenesest on kuni aastane viivitus kooskõlas EIÕK-ga, kuid pikem viivitus prima facie vastuolus. Valitsus ei selgitanud viivituse põhjuseid.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 1 500 eurot ning 10 eurot kulude katteks.

----------

 

Kinnipeetud isikule tuleb tagada tõhus osavõtt tsiviilkohtumenetlusest

Bozhkov jt vs Venemaa, kohtuotsus 12.04.2018, avaldus nr 17071/05 ja 5 teist avaldust

Asjaolud

Kõik kaebajad olid kõnealusel ajal kinnipeetavad, kuid neid ei toimetatud tsiviilasja arutamiseks kohtusse. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Hindamaks isiku osavõtu vajalikkust tsiviilasjast tuleb lähtuda arutatava asja iseloomust. Kohtud ei astunud samme tagamaks kaebajate tõhusat osavõttu menetlustest, kus nende isiklike seisukohtade esitamine oli oluline. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi analoogilistes asjades ja puudus alus jõuda erinevale lõppjäreldusele.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 500 kuni 1 950 eurot.

----------

 

Kohtuniku üldsõnalised avaldused meediale karistuspoliitika osas ei näita tema kallutatust konkreetse kriminaalasja arutamisel

Chim ja Przywieczerski vs Poola, kohtuotsus 12.04.2018, avaldused nr 36661/07 ja 38433/07

Asjaolud

Esimene kaebaja oli riikliku välisvõla fondi tegevjuht, teine kaebaja oli ettevõtte tegevjuht, mis teostas tehinguid fondiga. Kumbki kaebaja tunnistati süüdi õigusvastastes tehingutes. Nende avalduste aluseks EIK-ile oli seisukoht, et kriminaalasja arutanud esimese astme kohtunik ei olnud sõltumatu, sest oli osalenud Parlamendis nõunikuna kriminaalmenetluse seaduse muutmisel, sh süütegude eest vastutusele võtmise tähtaegade pikendamise arutelule. Nad märkisid, et seadusemuudatus viitas otseselt fondile kui ühele näitele tähtaegade pikendamise argumenteerimisel. Samuti märkisid nad seda, et kohtuniku määramisel nende kriminaalasja arutama ei järgitud asjakohaseid reegleid. Nende avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd apellatsioonikohus tuvastas, et kohtuniku määramisel rikuti menetlusseaduse norme, siis nõustus EIK selle seisukohaga ning leidis, et kaebajate üle ei mõistnud kohut seaduse alusel moodustatud kohus. Selles aspektis oli asjas artikli 6 lg 1 rikkumine.

Kohtunik tegi kohtuasja arutamise ajal erinevaid avalikkusele suunatud avaldusi, sh märkis, et kaebajate rikkumise ohvrite arv oli ligikaudu 40 miljonit isikut. Ajakirjanduses võttis ta toetava seisukoha karmide karistuste toetuseks. EIK leidis, et sellised avaldused siiski ei näidanud kohtuniku isiklikku kallutatust kriminaalasja arutamisel.

Kuigi kohtunik oli Parlamendi ekspertkomisjoni liige, puudus ta enamikelt istungitelt ning konkreetse seadusemuudatuse arutamisel ei lubatud tal sõna võtta. Seega puudus alus tuvastada kohtuniku erapooletuse puudumist nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumine seoses kohtupidamisega seaduse alusel mittemoodustatud kohtus;

2. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg 1 rikkumist seoses kohtuniku sõltumatusega;

3. Rikkumise tuvastamine on piisav õiglane hüvitis, teisele kaebajale määras EIK kulude katteks 5 000 eurot.

----------


Eeluurimiskohtunikule tuleb teatada politsei survest anda inkrimineerivaid ütlusi

Goran Kovaćević vs Horvaatia, kohtuotsus 12.04.2018, avaldus nr 34804/14

Asjaolud

Kaebaja peeti kinni 21.10.2010 kahtlustatuna uimastikuriteos. Tema väite kohaselt andis ta esialgsel ülekuulamisel ütlusi kaasosalise vastu tulenevalt peksmisest politseijaoskonnas. Ta kordas samu ütlusi eeluurimiskohtunikule ja vabastati. Ta allkirjastas loobumise määratud kaitsjast. Ekspert tuvastas kerged kehavigastused, mis politseinike selgitusel tulenesid kaebaja vastupanust kinnipidamisele. Kohtumenetluses valis kaebaja endale ise kaitsja ja taganes ütlustest, selgitades, et andis need sunniviisiliselt. Kohtunik ei pidanud kaebaja selgitusi usaldusväärseks ning tunnistas ta süüdi ja karistas 2-aastase vangistusega. Kaebaja avaldus oli EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumise tuvastamiseks seoses kaitsja puudumisega kohtueelses menetluses ning sundimisega inkrimineerivate ütluste andmisele.

EIK-i seisukohad

Kaitsjast loobumine on kooskõlas EIÕK-ga siis, kui isik on selle teinud vabatahtlikult ja täieliku teadmisega loobumise tähendusest.

Ülekuulamise protokollist selgub, et kaebajale selgitati õigust vaikida ja valida kaitsja. Kaebaja allkirjastas ülekuulamise protokolli ilma vastuväideteta.

Eeluurimiskohtunik selgitas talle kahel korral õigust vaikida ja valida kaitsja. Kaebaja vastas, et ta ei soovi kaitsjat ning jääb ütluste juurde. Samuti teatas ta pretensioonide puudumisest politsei vastu.

Kohtumenetluses tõstatas kaebaja alles menetluse lõpus küsimuse kaitsja puudumisest esialgsel ülekuulamisel ning enda sundimisest ütluste andmisele. EIK-le ei olnud selline viivitus mõistetav. Seega oli kaebajat piisavalt tema õigustest teavitatud ning asjas ei olnud kaitseõiguse rikkumist.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artikli 6 lg-te 1 ja 3 “c” rikkumist.

----------


EIÕK artikkel 8 – õigus era- ja perekonnaelu kaitsele Kinnipeetud isiku ja pereliikmete kohtumise blanketne keeld ei ole vajalik demokraatlikus ühiskonnas

Liu vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 13311/10

Asjaolud

Kaebaja oli kinnipeetav kinnipidamisasutuses, kus tema isiklik ruum ligikaudu ühe kuu kestel oli alla 3 ruutmeetri, ühes kambris ei olnud kõigile kinnipeetavatele voodeid. Puudusid kohased võimalused isikliku hügieeni tagamiseks. Uurija keelas kaebajal kohtuda abikaasaga. Kaebaja avaldus EIK-ile tulenevalt eelnevast oli EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

EIK on korduvalt tuvastanud Venemaa vastu rikkumisi asjades, kus kinnipeetud isikule ei ole tagatud kohased võimalused isiklikuks hügieeniks. Kaebajal puudusid piisavad võimalused kehalisteks harjutusteks vabas õhus. Ühes kambris oli ruumikitsikus. Need asjaolud olid piisavad artikli 3 rikkumise tuvastamiseks.

Ametivõimudel tuleb tagada kinnipeetud isiku peresidemete säilimine. Uurija keelas abikaasaga kohtumise põhjusel, et menetlusseadus ei näinud selliseid kohtumisi ette. EIK-i hinnangul oli tegemist seaduse mittevastavusega kvaliteedinõudele, sest seadus ei määratlenud ametiisikute diskretsiooni ulatust pereliikmetega kohtumiste üle otsustamisel, lähtuvalt demokraatlikus ühiskonnas omaksvõetud minimaalsest õigusest peresuhetele. Seega ei olnud pereelu piirang kooskõlas seadusega artikli 8 lg 2 tähenduses.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 3 250 eurot.

----------

 

Väikeste lastega perekonna paigutamine väljasaatmiskeskusesse saab olla ainult äärmuslik abinõu

Bistieva jt vs Poola, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 75157/14

Asjaolud

Kaebajad on 1976. aastal sündinud Venemaa kodanik ning tema kolm alaealist last (sündinud 2006, 2008 ja 2013). Kaebaja saabus koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega Poolasse 2012. aastal, abikaasa taotles poliitilist varjupaika endale ja perele. Sellest keelduti ning anti määrus perekonna väljasaatmiseks. Perekond põgenes Saksamaale, kus kaebajal sündis kolmas laps. Kaebaja saadeti 2014. aasta jaanuaris koos lastega tagasi Poolasse, kus nad paigutati välismaalaste väljasaatmiskeskusesse Ketrzynis. Nad vabastati sama aasta juunis ning perekond kolis Saksamaale. Kaebajate avaldus oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses väljasaatmiskeskusesse ebavajaliku paigutamisega.

EIK-i seisukohad

EIK määratles enda ülesandena analüüsida, kas perekonna paigutamine väljasaatmiskeskusesse viieks kuus oli proportsionaalne. Seejuures tuli ametivõimudel arvestada ka laste õiguste konventsiooni sätteid. Rahvusvahelises õiguses on kujunenud konsensus, et pereliikmeid ei tohi lahutada ning alaealiste paigutamine kinnipidamisasutusse on ainult äärmuslik abinõu.

Kuigi Helsingi Fond on andnud väljasaatmiskeskuse tingimustele positiivse hinnangu, oli siiski tegemist kinnipidamisasutusega.

Poola ametivõimud ei tegutsenud eesmärgiga kasutada perekonna paigutamist väljasaatmiskeskusesse ainult viimase võimaliku meetmena. Nad ei kaalunud alternatiive. Vaatamata põhjendatud kahtlusele selles, et perekond võib hoiduda menetlusest kõrvale, ei olnud viiekuuline kinnipidamine põhjendatud.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 12 000 eurot.

----------

 

Laste elukoha määramisel tuleb kohtul süveneda perekonna olukorda

Mgdomadova vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 77546/14

Asjaolud

Kaebaja palus määrata laps elama enda juurde pärast seda, kui lapse isa viis ta kaebajaga kooskõlastamata Groznõisse 2014. aasta veebruaris. Kohus toetus kohaliku lastekaitse osakonna positiivsele iseloomustusele isa kohta ning määras lapse elama isa juurde vaatamata sellele, et isa ei olnud lapse hooldusõigust ise taotlenud. Seejärel anti kaebajale teada, et isa kohta positiivse iseloomustuse andnud ametnikku oli karistatud selle eest, et ta ei kontrollinud iseloomustusse kirjutatud andmeid, nt isa kõrge sissetuleku kohta. Isa hukus autoõnnetuses 2014. aastal ning seejärel naasis laps kaebaja juurde. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Lapse elukoha määramise põhjendatuse hindamisel on oluline see, kas kohtud on süvenenud perekonna olukorda. Kohtud leidsid, et kaebaja on üksikema, kellel on veel kaks last ning seetõttu ei suuda ta nende eest hoolitseda. Kohtud ei võtnud arvesse isa kriminaalset minevikku ning seda, kui kaua laps oli tema juures elanud. Kohtud toetusid üksnes isa suhtes antud iseloomustusele, mis hiljem osutus probleemseks dokumendiks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 12 500 eurot ning 2 500 eurot kulude katteks.

----------

 

12 aastat kestnud menetlus meditsiinilise rikkumise asjas on iseenesest ebamõistlik

Eryigit vs Türgi, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 18356/11

Asjaolud

Esimese kaebaja raseduse uuringul tuvastati korduvalt, et ta ootab kaksikuid. Sündis üks laps. Kaebajad esitasid kriminaalkaebuse teise lapse kadumise kohta. Kriminaalmenetlus lõpetati järeldusega, et raseduse diagnoos oli ekslik kaksikute osas. Kohus leidis, et sellised eksimused on sagedased. Ülemkohus leidis, et kaebajale tuleb maksta hüvitist emotsionaalse üleelamise tõttu. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artikli 8 rikkumise tuvastamiseks seoses ebapiisava hüvitise ning menetluse kestusega.

EIK-i seisukohad

Meditsiinisfääris toimunud rikkumisest tulenevaid menetlusi tuleb läbi viia eeskujuliku kiirusega, sest seeläbi välistatakse analoogiliste rikkumiste korduvus. Käesolevas asjas kestis menetlus 12 aastat, mis on iseenesest vastuolus kiire menetluse nõudega.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 8 rikkumine menetluslikust aspektist;

2. Kaebajateke ühiselt määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------


EIÕK artikkel 11 – kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus

Kohtu sekkumine usuühingu doktriini on vastuolus riigi neutraalsuse põhimõttega usuküsimustes

Bektashi jt vs Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, kohtuotsus 12.04.2018, avaldus nr 48044/10 ja 2 teist avaldust

Asjaolud

Kaebajad on Bekhashi usuühing ja selle kaks liiget, sh kõrgeim vaimulik. Usuühing tegutses alates 1993. aastast. Pärast 2007. aastal toimunud usuühingute seaduse muudatust palus usuühing kohtul ennast uuest registreerida ja tunnustada teda juriidilise isikuna. Kohus keeldus formaalsel alusel – usuühingut ei olnud varasemalt registreeritud usuühingute registris enne seaduses sätestatud eeldust – hiljemalt 1998. aastal. Kaebaja oli varem registreeritud aastal 2000. Seejärel esitas usuühing uue taotluse, kuid kohus keeldus seekord põhjendusega, et usuühingu nimetus ja doktrinaalsed põhimõtted sarnanevad juba varasemalt registreeritud usuühinguga, mistõttu võiks kujuneda segadus usklike hulgas. Kaebajate avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 9 ja 11 rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kuivõrd esimene kaebaja tegutses enne seadusemuudatust tunnustatud usuühinguna, siis mõjutas keeldumine teda uuesti registreerimast liikmete usuvabadust. Esimesel korral oli ümberregistreerumisest keeldumine formaalsel põhjusel. Valitsus ei selgitanud piirangu legitiimset eesmärki ega rõhuvat sotsiaalset vajadust. EIK-i hinnangul ei olnud piirang vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

Teistkordse keeldumise korral oli peamiseks motiiviks juba varem registreeritud usuühingu nimes sõna “Bekashi” kasutamine. Valitsus ei näidanud, milles konkreetselt seisnes oht segadusele sarnaste nimede kasutamisel. Kohtud ei palunud esimeselt kaebajalt ka selgitusi enda tegevuse doktrinaalsete aluste kohta ja hindasid neid abstraktselt. Selline olukord on vastuolus riigi neutraalsuse nõudega usuküsimustes.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 11 rikkumine artikli 9 kontekstis;

2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK kaebajale 5 000 eurot ning 2 000 eurot kulude katteks.

----------

 

EIÕK artikkel 13 – õigus tõhusale õiguskaitsevahendile enda kaitseks

Isikul ei tule kasutada õiguskaitsevahendit, mis loodi pärast EIK-ile avalduse esitamist

Brudan vs Rumeenia, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 75717/14

Asjaolud

Kaebaja vastu toimus kriminaalmenetlus 23.03.2000 – 18.06.2014, s.o ligikaudu 14 aastat. Tema avaldus oli EIÕK artiklite 6 g 1 (menetluse ebamõistlik kestus) ja 13 (tõhusa õiguskaitsevahendi puudumine) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Kaebajal oli selgelt argumenteeritav väide mõistliku menetlusaja nõude rikkumise kohta. EIK tuvastas 26.11.2013 otsuses Vlad jt vs Rumeenia (nr 40756/06) tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise Rumeenia õigussüsteemis ebamõistliku menetlusaja vastu.

Valitsuse vastuväite kohaselt käesolevas asjas on eelnimetatud lahendist tulenevalt kujunenud Rumeenia kohtupraktikas tõhus õiguskaitsevahend. EIK leidis, et areng on tõepoolest toimunud, Rumeenia kohtud vaatavad läbi kaebusi ebamõistliku menetlusaja küsimustes ning kohaldavad EIK-i kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid. Tõhus siseriiklik õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu on Rumeenias alates 22.03.2015, millal ülemkohus tõlgendas enda lahendis õiguslikku olukorda ja andis juhised kohtutele. Kuivõrd aga kaebaja oli enda avalduse esitanud EIK-ile varem, siis ei ole õiglane nõuda uue õiguskaitsevahendi ammendamist. Seega oli asjas artikli 13 rikkumine.

Kaebaja esitas 19 taotlust kohtuistungite edasilükkamiseks seoses tema enda või kaitsja osaemise võimatusega. Ta esitas 13 taotlust kaitsja määramiseks ning 12 taotlust edasilükkamiseks meditsiinilistel põhjustel. Nendest taotlustest põhjustatud viivituste eest riik ei vastuta. Samas ei ole 14-aastane kestus kriminaalasja mingil viisil mõistlik.

Resolutsioon

1. EIÕK artiklite 13 ja 6 lg 1 rikkumine.

----------

 

EIÕK artikkel 41 – õiglane hüvitis

Ligikaudu 7 aastat kestnud kohtueelse kinnipidamise eest määras EIK hüvitiseks 7 500 eurot

Naumov jt vs Venemaa, kohtuotsus 12.04.2018, avaldus nr 30777/06 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kinnipidamiste kestus oli 3 kuust kuni 7 aastani.

EIK-i seisukohad

EIK on nn juhtotsuses Dirdizov vs Venemaa (27.11.2012, nr 41461/10) tuvastanud rikkumise analoogilises asjas. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Kahjude hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 000 kuni 7 500 eurot.

----------


Ligikaudu 7 aastat kestnud kohtueelse kinnipidamise eest määras EIK hüvitiseks 7 500 eurot

Naumov jt vs Venemaa, kohtuotsus 12.04.2018, avaldus nr 30777/06 ja 6 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumise tuvastamiseks seoses kohtueelse kinnipidamise ebamõistliku kestusega. Kinnipidamiste kestus oli 3 kuust kuni 7 aastani.

EIK-i seisukohad

EIK on nn juhtotsuses Dirdizov vs Venemaa (27.11.2012, nr 41461/10) tuvastanud rikkumise analoogilises asjas. Puudus alus jõuda erinevale seisukohale.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumine;

2. Kahjude hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 000 kuni 7 500 eurot.

----------


EIÕK 1. protokoll artikkel 1 – vara kaitse

Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summa on vara EIÕK tähenduses

Khakimovid jt vs Venemaa, kohtuotsus 12.04.2018, avaldus nr 7521/05 ja 7 teist avaldust

Asjaolud

Kõigi kaebajate avaldused olid EIÕK artikli 6 lg 1 ning 1.protokolli artikli 1 rikkumise tuvastamiseks seoses jõustunud kohtulahendite mittetäitmise või täitmisega viivitustega.

EIK-i seisukohad

Jõustunud kohtulahendi täitmise faas on EIÕK kaitsealas. EIK on korduvalt tuvastanud rikkumisi Venemaa vastu analoogilistes asjades. Kaebajatel oli vara EIÕK tähenduses, valitsus ei esitanud argumente rikkumise mittetuvastamiseks.

Resolutsioon

1. EIÕK artikli 6 lg 1 ja 1.protokolli artikli 1 rikkumine;

2. Vastustaval riigil tuleb täita jõustunud kohtulahendid kolme kuu jooksul;

3. Varalise, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kulude katteks määras EIK 1 500 kuni 10 000 eurot.

----------

 

EIÕK 7. protokoll artikkel 5 – abikaasade võrdsus

Abikaasade võrdsuse põhimõte eeldab kehtivas õiguses abikaasadele võrdsete õiguste tagamist suhetes lastega

Leonov vs Venemaa, kohtuotsus 10.04.2018, avaldus nr 77180/11

Asjaolud

Kaebaja (mees) palus kohtul määrata laps elama enda juurde pärast seda, kui tema abikaasa lahkus tema juurest 2009. aasta märtsis. Kohus määras lapse kohtumenetluse ajaks elama ema juurde ning piiras kaebaja suhtlusõigust lapsega, 2011. aprillis määras kohus lapse elama ema juurde. Kohus leidis, et ei kaebaja parem rahaline olukord ega ka lapse ema varasem kriminaalkarisus ei ole aluseks keelduda määramast last elama ema juurde. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 8 ja 14 ning 7.protokolli artikli 5 (abikaasade võrdsus) rikkumise tuvastamiseks.

EIK-i seisukohad

Otsus lapse elukoha üle on sageli keeruline pärast vanemate lahkuminekut. Siiski puudus alus kahelda selles, et kohtud lähtusid lapse parimatest huvidest. Kohtud on vahetus kontaktis asjaosalistega ning nende seisukohad jäid hindamisruumi raamidesse. Elukoha määramine tulenes konkreetsetest asjaoludest ning mitte eelarvamusest, et lapse koht on ema juures. Abikaasade võrdsust tagav lisaprotokoll nõuab, et lepinguosalised riigid sätestavad õigusliku raamistiku abikaasade võrdsuse tagamiseks suhetes lastega. Kaebaja ei seadnud kahtluse alla sellise regulatsiooni olemasolu, vaid üksnes selle kohaldamist. Seetõttu oli vastavas aspektis avaldus mitte-vastuvõetav.

Resolutsioon

1. Asjas ei olnud EIÕK artiklite 8 ja 14 (koosmõjus artikliga 8) rikkumist (häältega 6:1);

2. Avaldus 7. protokolli artikli 5 rikkumise tuvastamiseks on mitte-vastuvõetav.

----------