Energeetika- ja keskkonnaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2026-08-28 71 RT I2026-09-01202691010920260092026-09-04+03:00 1 2026-08-28 maarus_1_10.02.2010.xsd 101092026009 5 2026-08-31 Maret Mauer 1064324Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise kord Määrus kehtestatakse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel. 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise kord. 2 Terminid 1 Tegelik väärtus käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), V lisa osas C või VI lisa osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides. 2 Tüüpiline väärtus käesoleva määruse tähenduses on kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisviisi puhul, mis põhineb Euroopa Liidu tarbimisel ja mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V ja VI lisas. 3 Vaikeväärtus käesoleva määruse tähenduses on tüüpilisest väärtusest kindlaks määratud tegurite abil tuletatud väärtus, mida võib käesolevas määruses kindlaks määratud tingimustel kasutada tegeliku väärtuse asemel. 4 Biomasskütus on elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja tahkekütus. 5 Biokütus on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõikes 3 sätestatud kütus. 6 Vedel biokütus on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõikes 4 sätestatud kütus. 7 Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütused on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 21² sätestatud kütused. 8 Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused on energiamajanduse korralduse seaduse § 32⁴ lõikes 3 sätestatud kütused. 3 Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid 1 Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete kütustega: 1 vähemalt 50% 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris kasutatava biometaani, vedelate biokütuse puhul; 2 vähemalt 60% ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris kasutatava biometaani ja vedelate biokütuste puhul; 3 vähemalt 65% alates 1. jaanuarist 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris kasutatava biometaani ja vedelate biokütuste puhul; 4 vähemalt 70% ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest kuni 31. detsembrini 2029 ning vähemalt 80% alates 1. jaanuarist 2030; 5 vähemalt 70% ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel gaasilistest biomasskütustest enne 15 tegevusaasta täitumist ning vähemalt 80% alates 15 tegevusaasta täitumisest; 6 vähemalt 80% enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 ning hiljemalt alates 31. detsembrist 2029; 7 vähemalt 80% enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel gaasilistest biomasskütustest alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026; 8 vähemalt 80% pärast 20. novembrit 2023 tegevust alustanud käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest. 2 Käitist käsitletakse tegevust alustanuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava biometaani ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine biomasskütustest on alanud. 3 Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biometaani, vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes biomasskütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 1. 4 Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete kütustega vähemalt 70%. 5 Biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramise metoodika 1 Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramiseks võib kasutada ühte käesoleva lõike punktides 1–4 loetletud võimalustest. Biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste kasutamisest tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine on võrdne: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas A või B ja biomasskütuse jaoks VI lisa osas A sätestatud vaikeväärtusega, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa osa C punkti 7 ja biomasskütuse VI lisa osa B punkti 7 kohaselt arvutatav maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatuste järgne aasta heitkoguse el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas C sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biokütuse ja vedela biokütuse jaoks ning VI lisa osas B sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biomasskütuse jaoks; 3 väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osa C punktis 1 esitatud valemi tegurite summana, milles mõne teguri jaoks võib kasutada V lisa osa D või osa E summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite jaoks V lisa osas C sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi; 4 väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osa B punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa osa C summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi. 2 Biokütuse ja vedela biokütuse kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas D või E sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi ning biomasskütuse puhul nimetatud direktiivi VI lisa osas C sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vaikeväärtusi võib kasutada juhul, kui tooraine on kasvatatud piirkonnas, mille kohta on Euroopa Komisjon vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31 lõike 4 kohase rakendusakti ja tunnistanud liikmesriigi esitatud andmed kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta piisavalt täpseks. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vaikeväärtuste asemel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31 lõike 4 kohase komisjoni rakendusotsusega täpseks tunnistatud andmeid asjaomase tooraine kasvatamisega seotud tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, kui tooraine on kasvatatud nimetatud rakendusotsuses kindlaksmääratud piirkonnas. 5 Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramine toimub vastavalt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1185, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävendi ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks (ELT L 157, 20.6.2023, lk 20–33), kehtestatud metoodikale. 6 Biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse seire ja aruandmise kord 1 Ettevõtja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/996 kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta (ELT L 168, 27.06.2022, lk 1–62) artikli 2 punkti 11 tähenduses tagab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel: 1 biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kontrollimiseks vajaliku massibilansisüsteemi rakendamise vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2022/996 artiklitele 15 ja 19, mis tagab, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord, sealjuures sisaldab massibilansisüsteem teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust, ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta; 2 auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt vähemalt kord aastas ja digiallkirjastatud auditi aruande esitamise Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kord aastas hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25. veebruariks; 3 asjakohaste tõendite olemasolu. 2 Käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavust tõendab ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 30 nimetatud riikliku kava või Euroopa Komisjoni tunnustatud vabatahtliku kava alusel, mis on kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/996. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Kantsler Marten Kokk