Kliimaminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2023-07-06 RT I 2023-07-11 2023 18 111072023018 2023-07-14 37 RT I2024-10-0120247101102024007 2024-10-04 1 2023-07-10 maarus_1_10.02.2010.xsd 101102024007 8 2024-09-30 Maret Mauer 1057178 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed 2024-09-25 RT I 2024-10-01 6 101102024006 2024-10-04 Määrus kehtestatakse § 68 lõike 1 alusel. 1 Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse: 1 lõhnaaine esinemise hindamise kord; 2 lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu; 3 lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded; 4 hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord. 2 Lõhnaaine esinemise hindamise meetodid 1 Lõhnakaebuste esinemisel või häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga. 2 Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi meetodeid: RT I 2024-10-01 6 101102024006 2024-10-04 1 standardit EVS-EN 13725; 2 standardit EVS-EN 16841-1; 3 standardit EVS 886-1; 4 muid samaväärseid rahvusvahelisi referentsmeetodeid, rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid. RT I 2024-10-01 6 101102024006 2024-10-04 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud standardi kasutamise korral tuleb lõhnaaine esinemist hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude võrdse esindatuse. 4 Lõhnaaine esinemise kohta esialgse hinnangu saamiseks võib lisaks referentsmeetoditele kasutada ka järgmisi meetodeid: 1 standard EVS-EN 16841-2 või mõni muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 2 standard EVS 887-1 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 3 standard EVS 887-2 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 4 elektroonilised sensorid lõhnaainete hindamiseks. 5 Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud standardi kasutamise korral on lõhnaaine esinemise kohta esindusliku esialgse hinnangu saamiseks vaja teha vähemalt viis mõõtetsüklit. 3 Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslik hindamine 1 Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikku hindamist kasutatakse lõhnaaine modelleerimisel järgmiselt: 1 loomakasvatussektori korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:  Q = qi × LÜ, kus  Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);  qi – tootmistehnoloogiakohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale;  LÜ – käitise loomühikud; 2 pindallikate korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:  Q = qi × S, kus  Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);  qi – tootmistehnoloogia kohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale;  S – pindallika pindala (m²); 3 käitise spetsiifiline lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s) arvutatakse järgmise valemiga:  Q = c × V_R,20, kus  Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);  c – lõhnaaine kontsentratsioon väljuvates gaasides (OU/m³) käesoleva määruse lisa või akrediteeritud labori määratu kohaselt;  V_R,20 – ventilatsiooni või emissioonigaaside mahtkulu (m³/s); 4 mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks järgmise valemiga:  V_R,20 = V_s × (273 + 20) / (273 + t) × p_s / 101,3, kus  V_R,20 on mahtkiirus standardtingimustel;  V_s – mahtkiirus m³/s;  p_s – absoluutne rõhk korstnas;  t – gaaside temperatuur ºC. 2 Käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. 4 Vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise kava Keskkonnaamet võib kaebuste korral enne lõhnaaine esinemise häiringutasemele vastavuse hindamist esitada heiteallika valdajale ettepaneku koostada vabatahtlikult lõhnaaine esinemise vähendamise kava. 5 Lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded 1 Lõhnaaine esinemise hindamisel tagatakse kasutatavat hindamismeetodit kirjeldava standardi kõigi nõuete täitmine. 2 Standardite EVS-EN 16841-1 ja EVS-EN 16841-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab läbima n-butanooli tundlikkuse testimise standardi EVS-EN 13725 kohaselt iga kuue kuu tagant. 3 Standardite EVS-EN 16841-1, EVS-EN 16841-2 või EVS-EN 13725 alusel lõhnaaine esinemise hindamisega tegeleva eksperdirühma liige ei tohi olla teenistus- või töösuhetes hinnatava heiteallika valdajaga ning peab olema oma hinnangutes erapooletu. 4 Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS-EN 13725 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab vastama nimetatud standardis eksperdirühma liikmele esitatud nõuetele. 5 Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS 887-1 või EVS 887-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab juhinduma ICC/ESOMARi „Turundus- ja ühiskonnauuringute läbiviimise rahvusvaheliste reeglite” (ICC/ESOMAR International Code of Marketing and Social Research Practice) nõuetest. 6 Lõhnaaine esinemise hindamise referentsmeetoditele vastav lõhnaaine esinemise häiringutase ja selle kohaldamise kord 1 Standardit EVS 886-1 või EVS-EN 16841-1 kasutades on lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Standardi EVS-EN 16841-1 korral kehtib see näitaja ühe hindamisruudu kõigi mõõtepunktide keskmisele tulemusele. 2 Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. 3 Standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10% osakaal. 7 Lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnang 1 Referentsmeetodil lõhnaaine esinemise hindamistulemuse hinnang sisaldab vähemalt järgmist: 1 viide hinnangu aluseks olnud asjaoludele; 2 heiteallikate iseloomustus, sh heiteallikate paiknemise kirjeldus ja mõõtepunktide asukohad; 3 piirkonna meteoroloogiliste tingimuste lühikirjeldus, sh valdavad tuulesuunad; 4 piirkonna kohta laekunud lõhnakaebuste ning vastavate tuulesuundade analüüs; 5 lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatud meetod ning kinnitus, et hinnang vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning tõendid selle kohta on vajaduse korral taasesitatavad; 6 lõhnaaine esinemise hindamistulemused, sh vastavus lõhnaaine esinemise häiringutasemele ja hinnang häiringu põhjustamisega seotud tegevuste, saasteainete ja käitiste kohta. 2 Keskkonnaamet teeb lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnangu avalikuks kodulehel ja teavitab sellest heiteallika valdajat ja Kliimaministeeriumit. 8 Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] Lisa Lõhnaühikud lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikuks hindamiseks