Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab seaduse ja põhikirja alusel rektor Toomas Asser, edaspidi koos pooled ja eraldi pool,

arvestades Tartu Ülikooli seaduse § 2 sätestatut ning tuginedes kõrgharidusseaduse § 43 lõikele 1, on sõlminud järgmise halduslepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu dokumendid

Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja järel. Lisad on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga pooltevahelise tervikliku kokkuleppe.

2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg

2.1. Lepingu eesmärk on toetada kõrgharidustaseme õppe korraldamist, mis annab panuse haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegiliste mõõdikute täitmisse ning leppida kokku poolte õigused, kohustused ja vastutus, mida kohaldatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel ülikoolile, samuti leppida kokku tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist ja eesmärkidest ning riigi vajadustest.

2.2. Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2022–2025.

3. Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused

3.1. Kõrgharidusõpe on kättesaadav ja efektiivne, milleks ülikool:
3.1.1. vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe korraldamise, kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest kolmel astmel järgmistes õppekavagruppides: usuteadus, psühholoogia, sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi, õigus, matemaatika ja statistika, meditsiin, tervishoid, sport, keeled ja kultuurid, humanitaaria, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, informaatika ja infotehnoloogia, füüsikalised loodusteadused ning bio- ja keskkonnateadused;
3.1.2. seab eesmärgiks õpingute katkestamise vähendamise, toetades üliõpilaste õppimist, sealhulgas pöörates tähelepanu katkestamise vähendamisele esimesel õppeaastal;
3.1.3. toetab erivajadusega üliõpilasi õppetöös, õppevahendite hankimisel ning sobiva õppekeskkonna loomisel;
3.1.4. tagab Tartu Ülikooli seaduse § 11 lõike 1¹ kohaselt järgmised Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid:
3.1.4.1. arheoloogia professuur;
3.1.4.2. Eesti ajaloo professuur;
3.1.4.3. kunstiajaloo professuur;
3.1.4.4. eesti keele ajaloo ja murrete professuur;
3.1.4.5. eesti keele (võõrkeelena) professuur;
3.1.4.6. tänapäeva eesti keele professuur;
3.1.4.7. eesti kirjanduse professuur;
3.1.4.8. eesti ja võrdleva rahvaluule professuur;
3.1.4.9. etnoloogia professuur;
3.1.4.10. mõtteloo professuur;
3.1.4.11. kultuurisemiootika professuur;
ning arvestab rahvusprofessuuride rahastamisel kõrghariduse tegevustoetuse kasvu määra;
3.1.5. moodustab doktoriõppe õppekohad tabelis 1 esitatud jaotuse alusel:

Tabel 1. Doktoriõppes moodustatavate õppekohtade miinimumarv

Tabel 2. Doktoriõppes ministeeriumi ja ülikooli vahelise kokkuleppe alusel moodustatud õppekohtade arv 2018–2021

3.1.6. peab silmas doktorantide vastuvõtu kavandamisel suurema tööturu vajadusega valdkondi, sealhulgas:
3.1.6.1. informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hariduse valdkondi;
3.1.6.2. tagab doktorikraadi omandanute oskuste kooskõla tööturu ootustega vastava kvalifikatsiooniga töötajatele ning moodustab halduslepingu perioodil vähemalt 100 doktoriõppe õppekohta koostöös teiste ülikooliväliste partneritega, sh positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja muude ülikooliväliste koostööpartneritega;
3.1.6.3. peab doktorantuuri õpiväljundite puhul senisest oluliselt enam silmas kestliku arengu tagamiseks vajalike oskuste vajadust väljaspool akadeemilist sektorit;
3.1.7. võib korraldada ainult osakoormusega õpet õendusteaduse magistriõppekaval ningõpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupis ning teistesse õppekavagruppidesse liigituvatel õppekavadel, mille alusel toimub õpetajate tasemeõpe. Käesolevas punktis kirjeldatud juhul ei ole ülikoolil õigust nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist;
3.1.8. võib korraldada ainult osakoormusega õpet lisas 2 nimetatud õppekavadel. Ainult osakoormusega õppe pakkumine on põhjendatud juhtudel, kus õpe on suunatud täiskasvanud töötavatele inimestele, pigem täiend- või ümberõppeks ning see ei piira olulistes valdkondades tasuta õppe võimalusi;
3.1.9. lubab õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse õpetaja või eripedagoogi kutse, õppekulusid hüvitamata õppida üliõpilasel:
3.1.9.1. kes töötab õpetajana või eripedagoogina, aga kellel ei ole õpetajana või eripedagoogina töötamiseks vajalikku akadeemilist kraadi või kutset ja
3.1.9.2. kes on juba varem õppinud samas kõrgharidustaseme õppes.

3.2. Kõrgharidusõpe on kvaliteetne ning õppe korraldus on õppijast lähtuv ja paindlik, milleks ülikool:
3.2.1. väärtustab õppeprotsessis õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat õpikäsitust ja üliõpilaste kaasatust ning võimaldab paindlikku õppekorraldust, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist ning rahvusvahelist õpirännet;
3.2.2. pöörab õppekavade arendamisel ja õpetamisel läbivalt tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste, sealhulgas digipädevuse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üliõpilaste tagasisidele;
3.2.3. edendab eestikeelse terminivara arendamist, tagab muukeelsetel doktoritöödel ammendava eestikeelse kokkuvõtte ja seab eesmärgiks, et teadustööde tulemused on eesti keeles kättesaadavad;
3.2.4. tagab punktis 3.1.1 nimetatud õppekavagruppides eestikeelse õppe kõrghariduse esimesel kahel astmel. Kui pakutakse ingliskeelset õpet, on olemas ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus. Jagatud vastutuse korral võib ülikoolide vahel kokku leppida, kumb tagab eestikeelse õppe;
3.2.5. kasutab riigi tegevustoetust kõrghariduse esimesel astmel ingliskeelse õppe pakkumiseks juhtudel kui inglise õppekeel on tingitud tööturu vajadusest või tegemist on rahvusvahelise ühisõppekavaga. Nimetatud erandid lepitakse kokku lepingu lisas;
3.2.6. seab eesmärgiks tasakaalustatud ja kvaliteetse välisüliõpilaskonna ning kõrghariduse I ja II astmel optimaalse välisüliõpilaste osakaalu kuni 15%. Nimetatud näitaja hulka ei arvata rahvusvahelistel ühisõppekavadel, veebipõhistel õppekavadel ja eesti õppekeelega õppekavadel õppivaid üliõpilasi. Välisüliõpilaste ettevalmistuse taset hinnatakse vastuvõtul rahvusvahelist praktikat järgivate hindamismeetoditega;
3.2.7. loob tingimused välisüliõpilaste ja -õppejõudude kaasamiseks Eesti ühiskonda ja pakub välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus;
3.2.8. teeb aktiivselt institutsionaalset rahvusvahelist koostööd ja osaleb Euroopa Ülikoolide võrgustikus;
3.2.9. toetab akadeemiliste töötajate karjääri, väärtustades häid õpetamis- ja juhendamisoskusi, rahvusvahelist õpi- ja töörännet ning ülikoolivälist erialast töökogemust, pakub konkurentsivõimelist töötasu ning võimaldab kõrgetasemelist enesetäiendamist;
3.2.10. seab doktoriõppe korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, eesmärgiks eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise jälgides, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid doktorante. IT-valdkonnas on eesmärgiks vähemalt 50% minimaalselt B1-tasemel eesti keelt oskavaid doktoriõppe lõpetanuid.

3.3. Kõrgharidusõpe on tulemuslik ning vastab ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, milleks ülikool:
3.3.1. arvestab vastuvõtu kavandamisel ja õppekavade sisu kujundamisel tööturu signaale ja OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid, sealhulgas:
3.3.1.1. toetab regionaalarengut, pakkudes kõrgharidustasemel õppimise võimalusi Narvas, Pärnus ja Viljandis ning arvestades õppekavade arendamisel regionaalseid vajadusi ja võimalusel lõpetanute sissetulekute taset;
3.3.1.2. ei suurenda ärinduse ja halduse õppekavagrupi esimesel astmel õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste vastuvõttu võrreldes 2021/22. õa;
3.3.1.3. ei võta õiguse õppekavagrupis osakoormusesse esimest kõrgharidust omandavaid üliõpilasi rohkem vastu kui õppekulusid mittehüvitavaid üliõpilasi;
3.3.2. tagab spetsialistide ettevalmistamise riigile prioriteetsetel erialadel, sealhulgas:
3.3.2.1. suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis mõlemale astmele vastuvõetute arvu vähemalt 220 üliõpilaseni, seab eesmärgiks naisüliõpilaste osakaalu kasvatamise ning suurendab esimesel astmel lõpetamise efektiivsust;
3.3.2.2. loob õpetajakoolituses paindlikud, õppija vajadustest lähtuvad taseme- ja täiendusõppe võimalused, toetades õpetajakoolitusest positiivse kuvandi loomist ning levitab seda gümnaasiumiõpilaste ja teiste valdkondade üliõpilaste seas; esitab ministeeriumile 1. aprilliks 2023 Tallinna Ülikooliga kooskõlastatult plaani, kuidas tagatakse OSKA haridusvaldkonna raportis välja toodud õpetajate puuduse leevendamiseks vajalikud lõpetajad;
3.3.2.3. suurendab vastuvõetute arvu õpetajakoolituse õppekavadel, sealhulgas bakalaureuseõppes ning suurendab LTT-õpetajaid ettevalmistavatel õppekavadel magistriõppesse vastuvõetute arvu 30% ning eesti keel teise keelena / eesti keel võõrkeelena õpetaja erialadel magistriõppesse vastuvõetute arvu 30% võrreldes 2021/22. õa;
3.3.2.4. võtab igal aastal eripedagoogika esimese astme õppekavale ning eripedagoogika ja logopeedia teise astme õppekavale mõlemale vastu vähemalt 50 üliõpilast;
3.3.2.5. pakub paindlikke õpiteid koolipsühholoogi kutse omandamiseks;
3.3.2.6. suurendab arstiteaduse eestikeelsel õppekaval vastuvõetute arvu 12 võrra võrreldes 2021/22. õa;
3.3.2.7. pakub viipekeele õppe võimalusi eripedagoogika ja teiste erialade üliõpilastele;
3.3.2.8. toetab rahvusvaheliste suhete ekspertide ette valmistamist, sh pakkudes tasuta õppekohti või stipendiume Eesti kodakondsusega üliõpilastele, tagamaks muuhulgas välisteenistuse järelkasvu;
3.3.3. pakub välisüliõpilastele õpet eelkõige suurema tööjõu vajadusega valdkondades ning toetab üliõpilasi kontaktide loomisel töömaailmaga, sealhulgas tagab Eesti tööturule suunatud ingliskeelsete õppekavade üliõpilastele ligipääsu eesti keele õppele, mis võimaldab saavutada B1 keeletaseme;
3.3.4. teeb õppekavade arendamisel koostööd tööandjate, vilistlaste ja õppeasutustega, sealhulgas gümnaasiumide ja kutseõppeasutustega (üleminekute toetamine, õppekavade arendus, erialade populariseerimine);
3.3.5. tagab õppekavade tõhusa toimimise lähtudes selgelt määratletud kriteeriumidest.

3.4. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA-tegevus) on kõrge tasemega, mitmekesine ja mõjus ning panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 strateegiliste mõõdikute täitmisse, milleks ülikool:
3.4.1. tagab punktis 3.1.1 nimetatud vastutusvaldkondades kõrghariduse aluseks oleva TA-tegevuse kõrge kvaliteedi ja kestlikkuse, sh tagab akadeemiliste ametikohtade järjepidevuse. Kvaliteetne kõrgharidusõpe baseerub tugeval TA-tegevusel, mille arendamise eest vastutab ülikool;
3.4.2. tagab oma TA-tegevuse eesmärkide saavutamise, riigisiseste ja -väliste projektide kaasrahastamise, uurimissuundade arendamise ning taristu ajakohastamise, täiendamise ning ülalpidamise;
3.4.3. tagab TA-tegevuse kõrge taseme ja järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu.

4. Riigieelarvest vahendite eraldamine

Ministeerium kohustub:
4.1. lähtuma ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite määramisel tegevustoetuse arvestamise tingimustest ja korrast;
4.2. arvestama tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekavale vastu võetud üliõpilaste hulka lisaks punktis 3.1.1 nimetatud õppekavagruppidele ka tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi elektroonika ja automaatika rühma vastu võetud üliõpilased, ärinduse ja halduse õppekavagrupi hariduse ja tehnoloogia juhtimise õppekavadele vastu võetud üliõpilased, Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžisse esimesele astmele, v.a ainult osakoormusega õppekavadele, vastu võetud üliõpilased ning ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis;
4.3. lähtuma doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel punktis 3.1.5 tabelis 2 kokku lepitud doktoriõppe kohtade arvust. Kui ülikool moodustab punktis 3.1.5 kokku lepitud miinimumarvust vähem doktoriõppe kohti, lähtutakse doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel tegelikult moodustatud doktoriõppe kohtade arvust;
4.4. lähtuma nooremteaduri töötasu toetusfondi mahu arvestamisel punktis 3.1.5 kokku lepitud doktoriõppe kohtade arvust;
4.5. eraldama tulemusstipendiumi fondi, võttes arvestamise aluseks ülikoolis kõrghariduse esimesel ja teisel astmel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu;
4.6. katma pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud ja Eesti hariduse infosüsteemis kajastuvate doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga. Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse tulemustasu eraldamisel iga ülikooliga kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral eraldatakse tulemustasu ka ülikooliga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni;
4.7. eraldama tegevustoetuse hulgas Tartu Ülikooli seadusest tulenevate kohustuste täitmise (rahvusprofessuuride) ning emeriitprofessorite ja -dotsentide tasu maksmise toetusi;
4.8. vajaduse korral eraldama lisaks sihttoetusi punktides 3.1–3.3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastuskokkuleppes nimetatud tingimustel;
4.9. eraldama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel määratavad toetused rahastuskokkuleppega;
4.10. toetama täiendavalt struktuuritoetuste või riigieelarve vahenditest õpetajakoolituse ja haridusteaduste arendamist ning õpetajate täienduskoolitusi, doktorikoole, tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppe arendamist, IKT haridust, digioskuste ja roheoskuste õppe arendamist ning Ida-Virumaa piirkonna TA-tegevuse ning õppimisvõimaluste mitmekesistamist;
4.11. toetama ettevõtetele, avaliku sektori asutustele ja positiivselt evalveeritud teadusasutustele suunatud meetmetega doktorantide kaasamist ettevõtete ja asutuste TA-tegevusse, sealhulgas kavandama vahendid ülikooliväliste partneritega koostöös loodud nooremteadurite ametikohtade tööjõukulude toetamiseks vähemalt 150le nooremteadurile kokku kõikides asutustes.

5. Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel

5.1. Ülikool kohustub:
5.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud tingimustel ja korras ülikoolile pandud ja ülikooli poolt võetud kohustusi;
5.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.2025;
5.1.3. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne sisaldab ülevaadet lepingu punktides 3.1–3.4 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.2023, 30.06.2024 ja 30.06.2025;
5.1.4. esitama ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks lepingu täitmisest tuleneva lisateabe ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga;
5.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende aluseks olevate andmete õigsust ning vastavust õigusaktidele;
5.1.6. täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi;
5.1.7. täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni 2026.–2029. aasta halduslepingu ja 2026. aasta rahastuskokkuleppe sõlmimiseni.

5.2. Ülikoolil on õigus:
5.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe ning TA-tegevuse läbiviimiseks ning lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ning teisi õppe- ning TA-tegevuse läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi lepingu täitmiseks sõlmitava konkreetse aasta rahastuskokkuleppe alusel;
5.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist;
5.2.3. riigieelarvelise eraldise mittevastavuse korral alustatakse ülikoolide nõudmisel läbirääkimisi lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks vältimaks hariduse kvaliteedi langust.

6. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel

6.1. Ministeerium kohustub:
6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe ning TA-tegevuse korraldamiseks vajalikud vahendid arvestades kõrgharidusõppe vahendite planeerimisel kasvuvajadusega 15% aastas;
6.1.2. kandma riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid ülikoolile üle iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta rahastuskokkuleppes sätestatud tegevustoetuse eelarvest. Rahastuskokkulepe sõlmitakse kahe kuu jooksul vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumisest;
6.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimise korral ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ning kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ja ülejäänud kuude summad vastava kuu 15. kuupäevaks. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastuskokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust;
6.1.4. eraldama kalendriaastatel 2022–2025 kuni vastava aasta rahastuskokkuleppe sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastuskokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust;
6.1.5. eraldama kuni 2026.–2029. aasta halduslepingu ja 2026. aasta rahastuskokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud maksmise ja tasaarvestuse korrast;
6.1.6. osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel;
6.1.7. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid.

6.2. Ministeeriumil on õigus:
6.2.1. teha järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel;
6.2.2. kontrollida igal aastal rahastuskokkuleppe täitmist ja lepingu punktides 3.1–3.4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtut;
6.2.3. ministeeriumil on õigus punktis 3.1.5 nimetatud oodatavate lõpetajate arvu mitte täitmisel vähendada alates 2026. a moodustatavate doktoriõppekohtade miinimumarvu;
6.2.4. juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist, määrates vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning puuduste mittekõrvaldamisel alustada ministeeriumi nõudmisel läbirääkimisi lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks.

7. Vastutus

7.1. Pooled kohustuvad teineteist viivitamata teavitama:
7.1.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast;
7.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest;
7.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

7.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat.

7.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava täitmata jätmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

7.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool on kohustust rikkunud vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saa mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa oodata, et pool arvestaks selle asjaoluga lepingu sõlmimisel või väldiks seda või ületaks takistava asjaolu või selle tagajärje. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes selle aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites.

7.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt.

7.7. Kumbki pool ei vastuta teise poole võimaliku kaudse kahju eest (näiteks saamata jäänud tulu).

8. Teated

8.1. Ministeeriumi ja ülikooli lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated) peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumisest teatamine peab olema esitatud kirjalikus vormis.

8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui see on:
8.2.1. saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva;
8.2.2. saadetud e-postiga teisele poolele. Teade loetakse kätte saaduks kui teate saatmisest on möödunud üks (1) tööpäev, juhul kui teine pool ei ole varem kinnitanud teate kättesaamist.

8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel.

8.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks.

9. Vaidluste lahendamine

9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus.

10. Lepingu muutmine

10.1. Lepingut muudetakse kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.

10.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

10.3. Ministeeriumil on kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui:
10.3.1. oluliselt muudetakse kohalduvaid õigusakte;
10.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
10.3.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks.

11. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine

11.1. Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

11.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada.

11.3. Ministeerium võib kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui:
11.3.1. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
11.3.2. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise;
11.3.3. ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata;
11.3.4. esineb muu seaduses sätestatud alus.

11.4. 2025. a doktoriõppe tulemustasude osas kehtib leping kuni kohustuste täitmiseni.

12. Lõppsätted

12.1. Lepinguga seotud info vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud.

12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist.

12.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigused ja kohustused pärast lepingu lõppemist.

12.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

12.6. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, üheksal (9) lehel. Leping on koostatud ja alla kirjutatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks Lepingu eksemplar. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris ja Riigi Teatajas.

13. Poolte kontaktandmed ja allkirjad