Keskkonnaminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2013-05-28 RT I 2013-05-29 51 129052013051 2013-06-01 32 RT I 2026-04-02+03:00 2026 2 102042026002 2026-04-05 1 2026-03-31 maarus_1_10.02.2010.xsd 102042026002 69 2026-04-01 Maret Mauer 1014130 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 37 2017-08-14 Marike Võime Jahieeskiri 2014-11-17 RT I 2014-11-21 2 121112014002 2014-11-24 2015-07-09 RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 2015-08-12 RT I 2015-08-14 20 114082015020 2015-08-17 2016-01-08 RT I 2016-01-13 6 113012016006 2016-01-16 2016-07-12 RT I 2016-07-15 1 115072016001 2016-07-18 2017-08-11 RT I 2017-08-15 7 115082017007 2017-08-18 2018-08-31 RT I 2018-09-04 11 104092018011 2018-09-07 2019-01-23 RT I 2019-01-25 8 125012019008 2019-01-28 2019-12-19 RT I 2019-12-20 29 120122019029 2019-12-23 2023-07-03 RT I 2023-07-13 1 113072023001 2023-07-16 2023-07-19 RT I 2023-07-21 1 121072023001 2023-07-24 2024-03-08 RT I 2024-03-12 15 112032024015 2024-03-15 2025-08-22 RT I 2025-08-26 7 126082025007 2025-08-29 2026-03-27 RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 Määrus kehtestatakse § 4 lõike 3, § 24 lõike 3, § 27 lõike 4, § 29 lõike 2, § 32 ja § 42 lõike 3 alusel. 1 Jahipidamise nõuded ja väikeulukite loetelu 1 Väikeulukite loetelu Väikeulukite loetelu on käesoleva määruse lisas. 2 Jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekiri 1 Jahipidamisel on lubatud kasutada Eesti Kennelliidu kinnitatud nimistus loetletud Eestis jahil kasutatavaid koeratõuge, arvestades jahiseaduse ja käesoleva määruse erisusi. 2 Eesti Kennelliidu kinnitatud Eestis jahiks kasutatavate koeratõugude nimistu on avalikustatud Eesti Kennelliidu kodulehel. 3 Linnujahi jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused 1 Kaelustuvile võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ja jahti FCI (Fédération Cynologique Internationale) 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga 1. augustist 31. oktoobrini. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 2 Partlastele (viupardile, rääkspardile, piilpardile, sinikael-pardile, luitsnokk-pardile, mustvaerale, sõtkale) ja kajakalistele (naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale) võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või otsijahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, ning kajakalistele arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 3 Partlastele ja kajakalistele võib pidada jahti lõikes 2 nimetatud jahipidamisviise ja vahendeid kasutades merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 20. augustist 30. novembrini. RT I 2024-03-12 15 112032024015 2024-03-15 4 Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, 20. septembrist 30. novembrini, sealhulgas valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. RT I 2016-07-15 1 115072016001 2016-07-18 4 1)]]> Suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada hiilimis- või varitsusjahti 15. märtsist 31. maini põllumassiividel kahjustuste vältimise eesmärgil Keskkonnaameti loal, milles määratakse lubatud küttimismahud liikide kaupa, kohustuslikud küttimisandmed ning vajaduse korral muud tingimused. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 5 Metskurvitsale ja kormoranile võib pidada otsi- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga 1. augustist 30. novembrini. 6 Nurmkanale võib pidada otsijahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga 1. septembrist 31. oktoobrini. 7 Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 8 Künnivaresele ja hallrästale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega kahjustuste vältimise eesmärgil. RT I 2016-07-15 1 115072016001 2016-07-18 9 Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või varitsusjahti ning jahti varesemõrraga 1. juulist 31. märtsini. 10 Kehtetu - RT I 2016-07-15 1 115072016001 2016-07-18 4 Väikeulukite jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused 1 Rebasele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga 1. augustist 31. märtsini, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 2 Kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aasta ringi, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 3 Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib rebasele ja kährikule pidada varitsus-, hiilimis- ja urujahti ning jahti kastlõksu või jahikoeraga 1. märtsist 30. aprillini Keskkonnaameti loal. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 3 1)]]> Šaakalile võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti, jahti jahikoeraga ja jahti piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 3 2)]]> Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib šaakalile pidada varitsus- või hiilimisjahti ja jahti jahikoeraga 1. märtsist 30. aprillini Keskkonnaameti loal. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 4 Mägrale võib pidada jahti 1. septembrist jahiaasta lõpuni, sealhulgas: 1 varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga 1. septembrist jahiaasta lõpuni; 2 uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 4 1)]]> Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib mägrale pidada varitsus-, hiilimis- või urujahti ja jahti kastlõksu või jahikoeraga 1. märtsist 30. aprillini Keskkonnaameti loal. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 5 Enam kui 10 urusuudmega mägra urusüsteemi alal on urujaht keelatud. 6 Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb jahi lõppedes kohe kinni ajada. 7 Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti püünisrauaga puult või ehitisest või jahti kastlõksuga või pidada nendele varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 31. märtsini ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 7 1)]]> Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti püünisrauaga puult või ehitisest või jahti kastlõksuga ja varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 31. märtsini ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib mets- või kivinugisele pidada varitsus- või hiilimisjahti ja jahti kastlõksuga 1. aprillist 30. aprillini ning jahti jahikoeraga 1. märtsist 30. aprillini Keskkonnaameti loal. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 8 Mingile ehk ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga aasta ringi ning jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 8 1)]]> Mingile ehk ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti ja jahti kastlõksuga aasta ringi ning jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni ning kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas 1. märtsist 30. aprillini Keskkonnaameti loal. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 9 Hall- või valgejänesele võib pidada aju-, otsi-, hiilimis- või varitsusjahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 5. rühma kuuluva jahikoeraga, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 10 Ondatrale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga või varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. 11 Koprale võib pidada jahti 1. augustist 15. aprillini, sealhulgas: 1 jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga 1. augustist 15. märtsini; 2 jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni; 3 varitsus-, hiilimis- või urujahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. augustist 15. aprillini. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 12 Hiilimis- või varitsus-koprajahil vibuga peab nool olema kinnitatud vibu külge nööriga. 13 Aasta ringi on keelatud koprajaht Võrtsjärvel, Emajõel, Pärnu jõel suudmest kuni Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt sillani, Narva ja Kasari jõel ilma lisajõgedeta, välja arvatud Keskkonnaameti loaga. RT I 2023-07-21 1 121072023001 2023-07-24 5 Suurulukite jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused jahil 1 Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti ja jahti jahikoeraga karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks Keskkonnaameti loal, milles määratakse küttimise ajavahemik, ulatus ning vajaduse korral muud tingimused. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 2 Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni. RT I 2019-12-20 29 120122019029 2019-12-23 3 Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni. 4 Põdrale võib jahti pidada 15. septembrist 15. detsembrini, sealhulgas: 1 pullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 septembrist 15. detsembrini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini; 2 lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini. 5 Punahirvele võib jahti pidada 15. augustist 15. veebruarini, sealhulgas: 1 pullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 15. veebruarini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. veebruarini; 2 lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15. augustist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 31. jaanuarini. RT I 2019-01-25 8 125012019008 2019-01-28 6 Metsseale võib pidada: 1 aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti; 2 1. oktoobrist 31. märtsini jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm; RT I 2015-08-14 20 114082015020 2015-08-17 2 1) ]]> 1. aprillist 30. septembrini jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti määratud juhtudel; RT I 2025-08-26 7 126082025007 2025-08-29 3 jahti püünisaeda kasutades Keskkonnaameti määratud juhtudel. RT I 2016-01-13 6 113012016006 2016-01-16 7 Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. jaanuarini, sealhulgas: 1 sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga ja FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on 52 cm, 1. oktoobrist 31. jaanuarini; RT I 2023-07-21 1 121072023001 2023-07-24 2 kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga ja FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on 52 cm, 1. oktoobrist 31. jaanuarini. RT I 2023-07-21 1 121072023001 2023-07-24 8 Hallhülgele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 15. aprillist kuni 31. detsembrini. RT I 2014-11-21 2 121112014002 2014-11-24 2 Jahiohutus 6 Jahiohutuse üldnõuded 1 Jahiohutuse tagamiseks on keelatud: 1 viibida jahil joobeseisundis, olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotroopseid aineid; 2 jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta; 3 suunata jahirelva või vinnastatud jahivibu inimesele; 4 pidada jahti rikkis jahirelvaga; 5 tulistada või lasta jahivibuga hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas; 6 lüüa haavatud ulukit jahirelvaga; 7 panna käest ära laetud jahirelva; 8 ületada takistusi (kraave, purdeid, tarasid jne) laetud jahirelvaga; 9 tulistada või lasta jahivibuga üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kas või üks laetud tulirelv; 10 paigaldada püüniseid nii, et nad oleksid ohtlikud teistele loomadele ja inimestele. 11 kehtetu - RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 2 Vibujahil lindudele on lubatud kasutada ainult flu-flu sulgedega nooli. 7 Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel 1 Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva või jahivibu käsitsemisel ning hoidmisel. 2 Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata, välja arvatud juhul, kui jahipidamine veesõidukist või mootor- või maastikusõidukist on lubatud jahiseaduse § 24 lõike 6 või 7 alusel. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 3 Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 4 Kehtetu - RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 8 Jahiohutuse nõuded ühisjahil Jahiohutuse tagamiseks ühisjahil on keelatud: 1 laadida jahirelva laskekohal enne naaberküttide asukohtade kindlakstegemist; 2 viibida kogunemiskohtades laetud relvaga. Kogunemiskohas peab relv olema lahti murtud või avatud lukuga; 3 viibida jahil, välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt, looduses selgelt eristuva punase või oranži pealiskuue või -vestita; 4 lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist; 5 tulistada või lasta jahivibuga ajajate ja küttide suunas, kui pole veendutud täielikus ohutuses; 6 määrata kütiliiniks raudteid ja teid, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud; RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 7 alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist; 8 ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit; 9 ajajatel ületada kütiliini enne asjakohast märguannet. 3 Suuruluki ja vibujahi laskekatse korraldamine ning laskekatse tunnistuse andmine 9 Suuruluki ja vibujahi laskekatse tunnistuse andja 1 Suuruluki ja vibujahi laskekatse (edaspidi laskekatse) tunnistuse annab Keskkonnaamet või jahiseaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi tunnistuse andja). RT I 2023-07-13 1 113072023001 2023-07-16 2 Laskekatse tunnistus antakse laskekatse sooritanud jahimehele. 10 Laskekatse vastuvõtukomisjon 1 Laskekatse vastuvõtmiseks moodustab tunnistuse andja vähemalt kolmeliikmelise laskekatse vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), kusjuures üks komisjoni liige peab olema laskeinstruktor, vibujahi laskekatse korral vibulaskeinstruktor. Komisjoni esimehe määrab tunnistuse andja. 2 Vibulaskeinstruktor käesoleva määruse mõistes on rahvusvahelise vibujahi koolitusprogrammi IBEP (International Bowhunting Education Program) tunnistusega vibujahi instruktor. 3 Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks komisjoni liiget, nende hulgas laskeinstruktorist, vibujahi laskekatse korral vibulaskeinstruktorist komisjoni liige. 4 Komisjoni esimehe määratud komisjoni liige vormistab protokolli, kuhu märgitakse laskekatse tulemused. Protokollile kirjutavad alla laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed. 5 Laskekatse protokolle säilitab tunnistuse andja kolm aastat. 11 Laskekatse sooritamise aeg ja koht Laskekatse sooritamise aja ja koha määrab tunnistuse andja. 12 Suuruluki laskekatse sooritamine 1 Suuruluki laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast siledaraudsest või vintraudsest jahirelvast, mille laskemoonaks on kuuliga laetud kesktulepadrun. RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 2 Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlejal peab laskekatse sooritamisel kaasas olema relvaluba. 3 Suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab suuruluki laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist relvaloa kontrollimisega. Isiku samasust kinnitab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil. 4 Suuruluki laskekatse sooritatakse laskeinstruktori juhendamisel. 5 Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja harjutuse jooksev metssiga, mille korral: 1 võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Eesti metssea terviksiluetiga märklehte; RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 2 laskekaugus on 35 meetrit; 3 harjutuse sooritamise eel võib relv olla ooteasendis puusal või õlas; 4 Kehtetu RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 5 lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile; 6 seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit; 7 lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale; 8 laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala. 6 Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja kas vintraudsest või kombineeritud jahirelvast vintraudse jahirelva harjutuse jooksev metssiga. RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 7 Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamisel harjutusel jooksev metssiga: RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 1 võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 34 cm) märklehte või Eesti metssea terviksiluetiga märklehte; RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 2 laskekaugus on 50 meetrit; RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 3 harjutuse sooritamise eel võib relv olla ooteasendis puusal või õlas; 4 lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile; 5 seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit; 6 lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale; 7 laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud ümmargust märklehte või Eesti metssea märklehe number kolmega märgitud tabamisala (ringi diameetriga 34 cm). RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 8 Kehtetu RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 9 Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil, sooritab laskekatse tunnistuse taotleja siledaraudse jahirelva harjutuse seisvale märgile laskekauguselt 35 meetrit, mille korral: 1 kasutatakse ümmargust (välisdiameetriga 34 cm) märklehte; 2 harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades; 3 kuue üksiklasu sooritamiseks on aega 9 minutit; 4 laskekatse loetakse sooritatuks, kui viis lasku on tabanud ümmargust märklehte. RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 10 Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja vintraudse jahirelva harjutuse seisvale märgile laskekauguselt 50 meetrit, mille korral: 1 kasutatakse märklehena ümmargust (välisdiameetriga 10 cm) märklehte; 2 harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades; 3 kuue üksiklasu sooritamiseks on aega 9 minutit; 4 loetakse laskekatse sooritatuks, kui viis lasku on tabanud ümmargust märklehte. RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 11 Lõigetes 9 ja 10 nimetatud laskekatse sooritamisel ei ole lubatud relva mehhaaniliselt kinnitada toe külge ega kasutada laskmisel põlvekotte, laskurimatte ega muid abivahendeid, välja arvatud sihik ja relvale kinnitatud relvarihm. RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 12 Suuruluki laskekatse, mis on sooritatud siledaraudsest, vintraudsest või kombineeritud jahirelvast vastava rauatüübiga, kehtib sama rauatüübi kohta kõigi nimetatud jahirelvade kasutamiseks. RT I 2026-04-02 1 102042026001 2026-04-05 13 Vibujahi laskekatse sooritamine 1 Vibujahi laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast vibust. 2 Vibujahi laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab vibujahi laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist. Isiku samasust kinnitab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil. 3 Vibujahi laskekatse sooritatakse vibulaskeinstruktori juhendamisel. 4 Vibujahi laskekatse sooritatakse kuue 3D sihtmärgi pihta. Sihtmärgid asuvad: 1 IFAA (International Field Archery Association) 4. grupi sihtmärgid 10, 12 ja 14 meetri kaugusel; 2 IFAA 3. grupi sihtmärgid 16, 18 ja 20 meetri kaugusel. 5 Vibujahi laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust kuus on tabanud sihtmärgi elutähtsat tabamisala. Tabamiseks loetakse ka noole puudet joonega. 14 Laskekatse tunnistuse andmine ja antud tunnistuste arvestuse pidamine 1 Laskekatse tunnistuse andja väljastab tunnistuse taotlejale 10 päeva jooksul pärast laskekatse sooritamist. 2 Suuruluki laskekatse tunnistus väljastatakse jahimehele, kes ei ole laskekatset teinud, kuid on suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamise aastal üleriigilise või maakonna võistluse kalenderplaanis märgitud võistlusel saavutanud vähemalt III järgu tulemuse harjutuses jooksev põder või jooksev metssiga või vintrelvast jooksev metssiga või vintrelvast seisvate siluettide laskmine ning see on fikseeritud võistlusprotokollis. 3 Laskekatse tunnistuste arvestust peab tunnistuse andja. 4 Rakendussäte 15 Määruse jõustumine Määrus jõustub 2013. aasta 1. juunil. 16 Määruse rakendamine Enne 2015. aasta 15. juulit välja antud suuruluki laskekatse tunnistused kehtivad kuni kehtivusaja lõppemiseni. RT I 2015-07-11 1 111072015001 2015-07-15 Lisa Väikeulukite loetelu RT I 2024-03-12 15 112032024015 2024-03-15