1) paragrahvi 49¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.

(2) Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.

(3) Kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele, kes on omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud elamislubade ja töölubade registris. Kohanemisprogrammi korraldamise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus.

(5) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.

(6) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihtasutuse üle.”;

2) paragrahvi 49¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.”.

1) paragrahvi 126 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tähtajal.”;

2) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Esialgse õiguskaitse taotlemisel ja lahendamisel välismaalase õiguse kohta Eestis viibida kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ei ole sätestatud teisiti.”.

„(1) Pagulase reisidokument antakse Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele.

(2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse kaitsele, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.”.

1) seadustiku 3³. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

2) seadustikku täiendatakse 3⁵. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3⁵. peatükk
EUROOPA LIIDU INFOSÜSTEEMIDE ANDMED

§ 126²¹. Euroopa Liidu infosüsteemide andmete töötlemine

(1) Menetleja võib teha päringu Eurodac-süsteemi kontrolliasutusele, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi või viisainfosüsteemi kesksele juurdepääsupunktile, kui infosüsteemist on vaja saada andmeid kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Euroopa Liidu infosüsteemide andmeid on lubatud töödelda üksnes käesoleva seadustiku § 489⁶ lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo korral.”;

3) paragrahvi 126²¹ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrolliasutusele,” tekstiosaga „Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi,”.

1) paragrahvi 7⁶² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 9 lõikes 2 nimetatud asutus, kelle ülesanne on teha päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.”;

2) seadust täiendatakse 2⁷. ja 2⁸. peatükiga järgmises sõnastuses:

„2⁷. peatükk
JUURDEPÄÄS EURODAC-SÜSTEEMILE

§ 7⁶⁹. Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesanded ja õigus saada õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemist andmeid

(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024), artikli 6 lõike 1 alusel sama artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliasutuse ülesandeid.

(2) Eurodac-süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁹ lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada Eurodac-süsteemi andmeid.

2⁸. peatükk
JUURDEPÄÄS VIISAINFOSÜSTEEMILE

§ 7⁷⁰. Viisainfosüsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ja õigus saada õiguskaitse eesmärgil viisainfosüsteemist andmeid

(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81), artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskse juurdepääsupunkti ülesandeid.

(2) Viisainfosüsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁹ lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada viisainfosüsteemi andmeid.”.

„(4) Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 13 lõikes 4 nimetatud asutused, kellel on juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile.”.

1) paragrahvi 35 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 270” tekstiosaga „või §-s 276²”;

2) paragrahvi 36 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 271” tekstiosaga „või §-s 276²”;

3) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 272” tekstiosaga „või §-s 276²”;

4) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „või § 276 lõikes 4” tekstiosaga „, § 276 lõikes 4 või §-s 276²”;

5) seaduse 11. peatüki 2. jagu täiendatakse 5. jaotisega järgmises sõnastuses:

„5. jaotis
Politsei- ja Piirivalveameti väljastatavad tõendid

§ 276². Tõendi väljastamine

Isiku õigustatud huvi korral kodakondsuse seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja välismaalaste seaduse alusel läbiviidavas menetluses kogutud andmete väljastamise taotluse läbivaatamise ning tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.”.

1) paragrahvi 9¹⁰ lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 14 lõike 1²” tekstiosaga „§ 34 lõike 4”;

2) paragrahvi 11¹ lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3¹) Kolmanda riigi kodanikul, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast rahvusvahelise kaitse taotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitamist. Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei lubata Eestisse siseneda, kui tema taotlust vaadatakse läbi piirimenetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024), artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel.”;

3) paragrahvi 11² lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

1) paragrahvi 142¹ lõike 1 punktis 8¹ ning § 144 lõike 1 punktis 16, lõike 6 punktis 4² ja lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 73 lõike 5 punktides 1 ja 3” tekstiosaga „§ 91 lõikes 6”;

2) paragrahvi 144 lõike 1 punktis 16, lõike 6 punktis 4² ja lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 73 lõike 3¹” tekstiosaga „§ 91 lõike 5”.

1) paragrahvi 82 lõikest 1 ja § 100⁴ lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „Siseministeeriumi valitsemisala”;

2) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.”;

3) paragrahvi 121¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud.

(2) Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.”;

4) paragrahvi 121¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 211¹ järgmises sõnastuses:

„§ 211¹. Julgeolekuasutuse pädevus

Julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses võib tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse algatamiseks anda Politsei- ja Piirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta riigi julgeolekule.”;

6) paragrahvi 219 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tähtajalise elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata:
1) kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 40² lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta;
2) kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.”;

7) paragrahvi 223¹ lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välismaalase kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.”;

8) paragrahvi 223¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtasutuse üle.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 223² järgmises sõnastuses:

„§ 223². Kohanemisprogrammi andmekogu

(1) Kohanemisprogrammi andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) eesmärk on töödelda Euroopa Liidu kodaniku seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja käesoleva seaduse alusel kohanemisprogrammi subjektide andmeid kohanemisprogrammi korraldamiseks ning teenuse õigeaegseks osutamiseks.

(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks töödeldakse andmekogus järgmisi andmeid:
1) koolituste ja muude kohanemisteenuste andmed;
2) teenusepakkujate andmed;
3) kohanemisprogrammi subjekti üldandmed, hariduse andmed, keeleoskus, elamisloa või elamisõiguse andmed ning teave individuaalsete asjaolude kohta, mis mõjutavad kohanemisprogrammis osalemise ulatust ja viisi;
4) kohanemisprogrammi suunamise, teenustes osalemise ja tulemuste andmed.

(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.

(4) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

(6) Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.

(8) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 15 aastat alates andmete andmekogusse kandmisest. Andmete täpsemad säilitustähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.”;

10) paragrahvi 232 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses:

„(2³) Kui rahvusvahelise kaitse saaja on viibinud teises Euroopa Liidu liikmesriigis ebaseaduslikult, ei arvestata eelneva Eestis elamise aja hulka seda Eestis elamise perioodi, mis eelnes teises liikmesriigis ebaseaduslikule viibimisele. Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas lõikes sätestatust teha erandeid humaansetel põhjustel.”;

11) seaduse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotist täiendatakse §-ga 244¹ järgmises sõnastuses:

„§ 244¹. Julgeolekuasutuse pädevus

Julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses võib pikaajalise elaniku elamisloa andmise, andmisest keeldumise, taastamise, taastamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse algatamiseks anda Politsei- ja Piirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta riigi julgeolekule.”;

12) paragrahvi 247 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.”;

13) paragrahvi 270 lõikes 5 asendatakse sõna „Kaitsepolitseiamet” sõnadega „Julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses”.

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse välismaalase väljasõidukohustuse kindlakstegemist ning sätestatakse välismaalase suhtes väljasõidukohustuse ning sissesõidukeelu kohaldamise alused ja kord.”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Käesoleva seadusega reguleeritakse välismaalasele taustakontrolli tegemist ja piiril toimuvat väljasõidukohustuse menetlust ulatuses, mis ei ole reguleeritud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril toimuv tagasisaatmismenetlus ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349, 22.05.2024).”;

3) paragrahvi 1³ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „alaealine” sõnaga „välismaalane”;

4) paragrahvi 1³ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesolevas paragrahvis” tekstiosaga „välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 15 saatjata alaealise välismaalase esindaja määramise ning käesolevas seaduses reguleeritud menetluse kohta”;

5) paragrahvi 1³ lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-ga 1⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 1⁴. Alaealise välismaalase vanuse määramine

(1) Kui Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, võidakse välismaalase, tema eestkostja või eestkostja ülesandeid täitva isiku nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase vanuse kindlaksmääramiseks.

(2) Kui välismaalane keeldub mõjuval põhjusel meditsiinilistest uuringutest vanuse kindlaksmääramiseks, loeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks, välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt alaealine.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast ja tema eestkostjat või eestkostja ülesandeid täitvat isikut Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiinilistest uuringutest, nende teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest, kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest.

(4) Välismaalase käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

(5) Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.”;

7) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Eestist” tekstiosaga „Eestist või, kui see on asjakohane, teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt”;

8) paragrahvi 6² lõikes 1 asendatakse arvud „18, 19, 21–25, 28” arvudega „19, 21–23”;

9) paragrahvi 6² lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „Käesoleva seaduse § 15⁴ lõikes 1 nimetatud” tekstiosaga „Massilisest sisserändest põhjustatud”;

10) paragrahv 6³ tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 6⁶ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6⁶. Riigi õigusabi taotlemine ja andmine

(1) Välismaalasel on õigus taotleda riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras sisenemiskeelu otsuse, lahkumisettekirjutuse, lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu, kinnipidamise või väljasaatmisega seotud otsuse vaidlustamiseks.

(2) Riigi õigusabi taotluse võib esitada inglise keeles.

(3) Riigi õigusabi taotlusele tuleb lisada vaidlustatav otsus.

(4) Välismaalasele ei anta riigi õigusabi, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024), artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimus. Riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

(5) Ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasele võib anda riigi õigusabi väljasaatmise või lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks, kuni halduskohus on teinud otsuse, millega välismaalase esitatud kaebus on jäetud rahuldamata.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust vaidlustab välismaalane, kelle kohta on tehtud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 16 lõike 2 punktis 2 nimetatud otsus, kohaldatakse talle nimetatud seaduse §-s 16 tasuta õigusabi kohta sätestatut. Riigi õigusabi käesoleva paragrahvi alusel on võimalik taotleda üksnes juhul, kui välismaalast tasuta õigusabi korras esindav isik ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lõikes 2 sätestatud nõuetele.”;

12) paragrahv 6⁸ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6⁸. Välismaalase põgenemise oht

Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:
1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses;
4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus;
5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid või muid seadusest tulenevaid kohustusi;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita;
7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;
8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida;
9) välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist;
10) välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele;
11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;
12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete andmisest või takistab muul viisil käesoleva seaduse alusel menetluse läbiviimist;
13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.”;

13) paragrahv 6⁹ tunnistatakse kehtetuks;

14) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 6¹⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 6¹⁰. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

(1) Välismaalane võib väljasaatmise peatamiseks või keelamiseks esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(2) Kui kohus ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale õigust Eestis viibida välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, tühistab kohus omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse, millega välismaalase väljasaatmine peatati.

(3) Kohus võib ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase väljasaatmise peatada, kuni halduskohus on otsusega jätnud välismaalase esitatud kaebuse rahuldamata.

(4) Kohus võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel teha samas määruses otsuse välismaalasele riigi õigusabi andmise kohta, arvestades käesoleva seaduse § 6⁶ lõiget 5.”;

15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 6¹¹ ja 6¹² järgmises sõnastuses:

„§ 6¹¹. Välismaalase kaasaaitamiskohustus

(1) Välismaalane on kohustatud kaasa aitama käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimisele, sealhulgas:
1) esitama suulisi ja kirjalikke andmeid ning andma seletusi isiku tuvastamiseks, isikusamasuse kontrollimiseks ja kodakondsuse kindlakstegemiseks;
2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis on menetlemisel tähtsad, sealhulgas reisidokumendi või selle koopia;
3) võimaldama biomeetriliste andmete võtmist;
4) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele, sealhulgas esitama vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele reisidokumendi taotluse ja tegema dokumendi saamiseks vajalikud toimingud;
5) viibima menetluse ajal Eestis ja täitma talle järelevalvemeetmega või kutses pandud kohustust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kaasaaitamiskohustust kohaldatakse ka välismaalase esindajale.

§ 6¹². Rahvusvaheline koostöö

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131), sätestatud alustel ja korras.

(2) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha lahkumisettekirjutust, muuta lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse tähtaega, kohustada välismaalast järgima järelevalvemeetmeid, peatada väljasaatmist või jätta väljasaatmine kohaldamata.

(3) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnik võib rakendada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(4) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase väljasõidukohustuse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.”;

16) seadust täiendatakse 1¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„1¹. peatükk
VÄLJASÕIDUKOHUSTUSE KINDLAKSTEGEMINE, TAUSTAKONTROLL JA SISENEMISKEELD

1. jagu
Väljasõidukohustuse kindlakstegemine

§ 6¹³. Välismaalase kinnipidamine väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud.

(3) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase väljasõidukohustuse kindlakstegemisel kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 6¹⁴. Välismaalase kinnipidamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 6¹³ lõike 1 alusel võib välismaalast väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks kinni pidada politsei ametiruumis, arestimajas, vangla nõusolekul vanglas või kinnipidamiskeskuses. Välismaalase kinnipidamisel:
1) hoitakse eraldi meessoost ja naissoost kinnipeetavaid;
2) eraldatakse välismaalane vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast vahistatust ja aresti kandvast isikust;
3) majutatakse kokku perekonnaliikmed.

(2) Vanglasse ei paigutata perekonnaliikmeid ja haavatavaid isikuid.

(3) Arestimajja või vanglasse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses arestimajas või vanglas kinnipidamise kohta sätestatut. Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse käesolevas seaduses kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut.

(4) Välismaalase kinnipidamisel tagatakse talle vähemalt:
1) vältimatu arstiabi;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega.

2. jagu
Taustakontroll ja sisenemiskeelu otsus

§ 6¹⁵. Välismaalase taustakontroll

(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb välismaalase suhtes taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud korras.

(2) Taustakontrolli tegemisel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus välismaalase suhtes kohaldada käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid käesoleva seaduse 5¹. peatükis sätestatud alusel ja korras.

(3) Kui riiki mittelubatud välismaalane ei ole esitanud sooviavaldust rahvusvahelise kaitse saamiseks, kohaldatakse tema kinnipidamisele ja talle teenuste osutamisele käesolevas seaduses viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamise ja teenuste osutamise kohta sätestatut.

(4) Välismaalast, keda kinni ei peeta ja kes ei ole esitanud sooviavaldust rahvusvahelise kaitse saamiseks, kohustab Politsei- ja Piirivalveamet otsusega järgima käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud järelevalvemeetmeid, et hoida ära põgenemisohtu.

§ 6¹⁶. Sisenemiskeelu otsus

(1) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), esitatud vormi.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel Eestisse siseneda ning teeb tema kohta sisenemiskeelu otsuse, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.

(3) Sisenemiskeelu otsuse tegemisel peab haldusorgan arvestama käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatut.

(4) Sisenemiskeelu otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.

(5) Kui välismaalase kohta on sisenemiskeelu otsus tehtud koos otsusega rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, kohaldatakse sisenemiskeelu otsuse vaidlustamisele ja õigusabi andmisele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-des 16 ja 41 sätestatut.

(6) Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei peata välismaalase väljasaatmist ega anna alust välismaalast Eestisse lubada.

(7) Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud korras kinni.

(8) Välismaalase kinnipidamise korral arvestab Politsei- ja Piirivalveamet haavatava isiku erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu.

(9) Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel võib välismaalase kinnipidamise tähtaega pikendada nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks välismaalase kinnipidamise päevast arvates.

(10) Välismaalase kinnipidamisele ja kinnipidamistaotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 23¹–23³ sätestatut.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada ka välismaalase suhtes, kes on vahetult tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel.

(12) Välismaalasele, keda ei saa tagasi saata riiki, kust ta Eestisse sisenes, tehakse lahkumisettekirjutus, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(13) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teeb välismaalasele lahkumisettekirjutuse, kaotab talle varem väljastatud sisenemiskeelu otsus kehtivuse.”;

17) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestist lahkuda” sõnadega „Eestist või, kui see on asjakohane, ka teiste Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt lahkuda”;

18) paragrahvi 7² täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Kui välismaalasel, kelle suhtes kohaldatakse piiril toimuvat väljasõidukohustuse menetlust, on kehtiv reisidokument, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase taotlusel teha otsuse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja andmise kohta, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1349 sätestatut.”;

19) paragrahvi 7² lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§ 28² lõikes 1 või 1¹ sätestatud riiki mittelubamise otsus” tekstiosaga „§ 6¹⁶ lõikes 1 või 2 sätestatud sisenemiskeelu otsus”;

20) paragrahvi 7⁴ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Välismaalasele, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu kümneks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.”;

21) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Ettekirjutuse ettevalmistamise ja täitmise tagamine”;

22) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vältimiseks” tekstiosaga „või juhul, kui välismaalase kinnipidamine tema väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud alusel ei ole proportsionaalne,”;

23) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet kohustab välismaalast, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1349, elama kindlaksmääratud asukohas, välja arvatud juhul, kui see kohustus on välismaalasele juba pandud rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel ning tema majutuskoht ei ole muutunud.”;

24) paragrahvi 12 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Saatjata alaealisele välismaalasele osutab tema Eestis viibimise ajal Sotsiaalkindlustusamet asendushooldusteenust vähemalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 53 lõikes 1 sätestatud ulatuses.”;

25) paragrahv 12¹ tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Välismaalane, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus koos välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel tehtud otsusega, võib lahkumisettekirjutuse või selles kohaldatud sissesõidukeelu peale esitada kaebuse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tähtajal ja korras.”;

27) paragrahv 13² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13². Välismaalasele osutatavad teenused

(1) Kui Eestis viibimisaluseta viibival välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldada välismaalase majutamise, kui see on vajalik humaansetel põhjustel või haavatava isiku kaitseks ning kui välismaalane ei saa kasutada majutusvõimalust mujal.

(2) Välismaalasel on õigus vältimatule sotsiaalabile sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.

(3) Välismaalasele, kes on eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset, võib jätkata majutusteenuse osutamist rahvusvahelise kaitse menetluses määratud majutuskohas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

(4) Kui välismaalase suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1349 sätestatud tagasisaatmise piirimenetlust, kohaldatakse tema majutamisele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatut.

(5) Välismaalase majutamisel arvestatakse välismaalase perekonnaelu kaitset ja lapse parimaid huve.

(6) Välismaalasel on õigus vältimatule arstiabile. Vajaduse korral osutatakse talle vajalikud tervishoiuteenused käesoleva seaduse § 26⁹ lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses kinnipidamiskeskuse ravipunkti kaudu.

(7) Õppimiskohustuslikule välismaalasele tagatakse juurdepääs haridusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.”;

28) paragrahv 13³ tunnistatakse kehtetuks;

29) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk
VÄLJASAATMISE TÄIDEVIIMINE”;

30) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 2³–2⁵ järgmises sõnastuses:

„(2³) Välismaalane, kelle suhtes on Eesti kohaldanud sissesõidukeeldu, saadetakse välja lahkumisettekirjutust tegemata, kui välismaalane on Eestisse uuesti sisenenud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul ja sissesõidukeelu kehtivusaega pole kehtetuks tunnistatud, tühistatud või peatatud.

(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 2³ sätestatut ei kohaldata, kui välismaalasele on kohaldatud sissesõidukeeldu karistusseadustiku alusel ja välismaalasele mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

(2⁵) Lahkumisettekirjutuse võib jätta tegemata välismaalasele, kes on Eestisse ebaseaduslikult sisenenud teise Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt ja see liikmesriik võtab ta vastu kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt.”;

31) paragrahvi 14 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „ettekirjutus” sõnadega „väljasõidukohustuse pannud haldusakt”;

32) paragrahvi 14 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõnad „lahkumisettekirjutuse sundtäitmise” sõnaga „väljasaatmise”;

33) paragrahvi 14 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kui välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud teise ja järgneva korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise korral.”;

34) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Välismaalase väljasaatmisel koostab väljasaatmist korraldav haldusorgan sundtäitmise toimingu protokolli, välja arvatud lahkumisettekirjutuse tegemisel käesoleva seaduse § 7³ lõikes 5 sätestatud juhul.”;

35) paragrahvid 14¹, 15, 15³, 15⁴ ja 19–19² tunnistatakse kehtetuks;

36) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk
KINNIPIDAMISTAOTLUSE LÄBIVAATAMINE JA KINNIPIDAMISKESKUSESSE PAIGUTAMINE”;

37) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 23. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib viibimisaluseta Eestis viibivat välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ning käesoleva seaduse § 23¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuses kinni pidada kuni 48 tundi, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada tema väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks.

(2) Välismaalast võib kinni pidada järgmistel alustel:
1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;
2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;
3) põgenemisohu esinemine;
4) välismaalane takistab või väldib väljasõidukohustuse menetluse läbiviimist;
5) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust;
6) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib;
7) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;
8) välismaalane saadetakse välja teise Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriiki või kiirmenetluse korras kolmandasse riiki tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt;
9) sisenemiskeelu otsuse täitmine;
10) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 65 lõike 2 punkti 4 alusel kinni peetud välismaalase väljasõidukohustuse täitmine.

(3) Kui välismaalast on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohta kuni neljaks kuuks.

(4) Kui lahkumisettekirjutus on tehtud välismaalasele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 alusel läbiviidavas piirimenetluses kinni ei peetud, võidakse tema väljasõidukohustus täita kinnipidamise teel, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ja lõike 2 punktis 3, 4 või 7 sätestatud alus.

(5) Halduskohus annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel loa välismaalase kinnipidamiseks Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohas kuni neljaks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

(6) Kui halduskohus on andnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel loa sellise välismaalase kinnipidamiseks, kelle rahvusvahelise kaitse menetlus on lõpliku otsusega lõppenud või kellel ei ole õigust Eestis lõpliku otsuse tegemiseni viibida, ning Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ja lõikes 2 sätestatud alus välismaalase kinnipidamiseks tema väljasaatmise eesmärgil, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast väljasaatmise eesmärgil kinni pidada loas määratud kinnipidamistähtaja lõpuni.

(7) Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

38) seadust täiendatakse §-dega 23¹–23³ järgmises sõnastuses:

„§ 23¹. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise koht ja tingimused

(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase paigutada politsei arestimajja või teise kinnipidamiskohta, kui tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peab tagama välismaalasele vähemalt järgmiste teenuste osutamise:
1) tervisekontroll ja vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavus käesoleva seaduse § 26⁹ lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavas menetlustoimingus;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
6) välismaalase soovi korral suhtlemise ja kokkusaamise võimaldamine käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuga, kui ei esine käesolevas seaduses sätestatud alust kokkusaamine keelata.

(4) Kui välismaalane paigutatakse vangla nõusolekul vanglasse või arestimajja, eraldatakse ta vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast vahistatust ja aresti kandvast isikust. Vanglasse või arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul majutatakse perekonnaliikmed kokku. Alaealise välismaalase suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 26⁵ lõigetes 4, 7 ja 8 sätestatut.

§ 23². Kinnipidamistaotluse läbivaatamine

(1) Välismaalase kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud korras.

(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamistaotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.

(3) Kui välismaalane soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, esitab kohus välismaalasele kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel.

§ 23³. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamine hädaolukorras

(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib välismaalase kinnipidamisele kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Välismaalase kinnipidamisel massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras dokumenteeritakse kinnipidamise protokollis vähemalt iga välismaalase nimi või nimed, kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ning põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning protokolli teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.

(3) Välismaalasele tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmine;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavas menetlustoimingus;
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
7) välismaalase soovi korral suhtlemise ja kokkusaamise võimaldamine, kohaldades käesoleva seaduse §-s 26¹⁰ sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi andmine käesoleva seaduse §-s 6⁶ sätestatu kohaselt.

(4) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute, rahvastiku tervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.

(5) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.”;

39) paragrahvi 24 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „Ettekirjutuse” sõnadega „Väljasõidukohustuse pannud haldusakti”;

40) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 25. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise tähtaja pikendamine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti taotlusel võib halduskohus pikendada välismaalase kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud tingimused.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist võib halduskohus pikendada Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti taotlusel välismaalase kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 5 või 6 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud tingimused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud välismaalase kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema kinnipidamise aega muul seadusega ettenähtud alusel.”;

41) paragrahv 26⁴ tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 26⁹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Tervisekontrolli võib teha videosilla vahendusel, kui selleks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks on täidetud küberturvalisuse seaduse §-des 7 ja 8 ning nende alusel sätestatud nõuded.”;

43) paragrahvi 26¹⁰ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Politsei- ja Piirivalveametil on lubatud kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt kuulata.”;

44) paragrahv 28² tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahv 33¹¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33¹¹. Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase biomeetriliste andmete töötlemine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võtab Eesti välispiiri ebaseaduslikult ületanud või viibimisaluseta Eestis viibivalt vähemalt kuueaastaselt välismaalaselt biomeetrilised andmed ning edastab need lisaks muudele nõutud andmetele Eurodac-süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024), artiklite 22 ja 23 kohaselt.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võtab biomeetrilised andmed Eestis viibimisaluseta viibivalt välismaalaselt käesoleva seaduse § 33¹ lõikes 2 ja § 33¹⁶ lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.

(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub biomeetriliste andmete esitamisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.

(5) Biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS).

(6) Sõrmejälgede kaardi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

46) paragrahv 33¹² tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 33¹⁴ lõiget 3 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses:

„29) välismaalase nõustamise andmed.”;

48) paragrahvi 33¹⁴ lõiget 3 täiendatakse punktidega 30 ja 31 järgmises sõnastuses:

„30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklites 12 ja 14–18 nimetatud andmed taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta;
31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 artiklites 22 ja 23 nimetatud andmed.”;

49) seadust täiendatakse 5¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„5¹. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 33¹⁷. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas välismaalane vastab Eestisse sisenemise ja Eestis viibimise tingimustele ning täidab käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 31, 44, 45, 50 ja 51 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase väljasõidukohustuse täitmine tulemuslik.

§ 33¹⁸. Välismaalase küsitlemine

Väljasõidukohustuse kindlakstegemise, ettevalmistamise ja täitmisega seotud riikliku järelevalve teostamisel on Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil õigus välismaalast küsitleda korrakaitseseaduses sätestatud korras, sealhulgas nõuda temalt andmeid ja tõendeid Eestisse sisenemise ja Eestis viibimisega seotud asjaolude kohta. Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase selgitused tõlkida infotehnoloogilise vahendi abil.

§ 33¹⁹. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1) Väljasõidukohustuse kindlakstegemise, ettevalmistamise ja täitmisega seotud riikliku järelevalve teostamisel on Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil õigus nõuda välismaalaselt isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi esitamist, saada isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta, ning biomeetrilisi andmeid.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida muude andmete põhjal, sealhulgas varem isiku suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.

(3) Välismaalane on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist, sealhulgas võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.

(4) Välismaalase isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel on Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase toimetada ametiruumi, kui see on vajalik välismaalase isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kohustada välismaalast kinnitama kirjalikult või elektrooniliselt isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel saadud andmete õigsust.

§ 33²⁰. Isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib võtta välismaalaselt DNA-proovi, kui teisiti ei ole võimalik isiku põlvnemist tuvastada.

(2) Välismaalaselt DNA-proovi võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast.

(3) Alaealiselt DNA-proovi võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve.

(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovi andmisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.

(5) DNA-proovi tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

§ 33²¹. Välismaalase isiku tuvastamine ja tema väljasõidukohustuse kindlakstegemine muude tõendite alusel

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase isiku tuvastada või tema isikusamasust kontrollida ja tema väljasõidukohustuse kindlaks teha muude talle teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varem välismaalase suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.

§ 33²². Dokumendi hoiule võtmine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks või täitmiseks hoiule võtta.

(2) Reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi hoiule võtmise korral annab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalasele hoiule võetud dokumendi koopia koos märkega dokumendi hoiule võtmise kohta.

§ 33²³. Turvakontroll ja läbivaatus välismaalase kinnipidamisel

(1) Välismaalase kinnipidamisel tehakse talle turvakontroll, vaadatakse läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka välismaalane ise korrakaitseseaduses sätestatud korras. Seejuures on Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil õigus kohaldada vahetut sundi.

(2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.

(3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada välismaalast ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi, politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga.

(4) Hoiule võetud vallasasi müüakse või hävitatakse korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 33²⁴. Vahetu sunni kohaldamine

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kasutada vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 33²⁵. Varem tehtud toimingute arvestamine

Kui muul seaduses sätestatud juhul kohaldati välismaalase suhtes käesolevas peatükis sätestatud erimeetmeid, võib need jätta uuesti kohaldamata.”.

„(12) Õiguskantsler täidab sõltumatu järelevalveasutuse ülesandeid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024), artiklis 10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024), artikli 43 lõikes 4.”.