Kliimaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-07-02 46 RT I2024-07-03202431030720240032024-07-06+03:00 1 2024-07-02 maarus_1_10.02.2010.xsd 103072024003 5 2024-07-02 Maret Mauer 1059208Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja läbiviimise kord Määrus kehtestatakse § 32 lõike 5 alusel. 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädevale isikule ning määratakse joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädeva isiku väljaõppe programm ja läbiviimise kord. 2 Mõisted 1 Joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädev isik käesoleva määruse tähenduses on isik, kes vahetult juhib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööd ning jälgib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööga seotud protsesse. 2 Joogiveekäitlusrajatis käesoleva määruse tähenduses on joogiveetöötlusjaam või muu joogivee tootmise või töötlemisega seotud tehnoloogiline seade koos ühisveevärgivee jaotusvõrguga. 3 Reoveekäitlusrajatis käesoleva määruse tähenduses on reoveepuhasti või muu reovee puhastamisega seotud tehnoloogiline seade või rajatis koos reovee kogumiseks vajaliku ühiskanalisatsiooniga. 3 Nõuded joogiveekäitlusrajatise käitamises pädevale isikule Joogiveekäitlusrajatise käitamises pädev isik peab: 1 tundma joogiveekäitlust reguleerivaid õigusakte; 2 teadma joogiveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesandeid; 3 tundma põhja- ja pinnavee omadusi ja kvaliteedinäitajaid; 4 teadma põhjavee- ja pinnaveekaitse meetmeid, nagu toiteala, sanitaarkaitseala ja hooldusala ja neil aladel kehtestatud või kavandatavaid piiranguid; 5 mõistma joogivee ja toorvee kvaliteedinäitajaid ja nende mõju inimese tervisele; 6 tundma joogivee käitlemise süsteeme, sealhulgas pumplad, puurkaevud, veetöötlusseadmed, puhta vee mahutid ja torustikud, ja nende opereerimise ning hoolduse põhimõtteid; 7 tundma veetöötlustehnoloogiaid ja veetöötluse eri etappe ning nende automatiseerimise võimalusi; 8 oskama määrata veetöötlusprotsessi toimimiseks optimaalseid tingimusi; 9 teadma proovide võtmise meetodeid toorveest vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid” ja joogiveest vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded”; 10 tundma ja järgima kõikides tööprotsessi etappides kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõudeid. 4 Nõuded reoveekäitlusrajatise käitamises pädevale isikule Reoveekäitlusrajatise käitamises pädev isik peab: 1 tundma reoveekäitlust reguleerivaid õigusakte; 2 teadma reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesandeid; 3 tundma reo- ja heitvee omadusi ja iseloomulikke saastenäitajaid; 4 oskama hinnata reovee ja purgimise mõju puhastusprotsessile ning heitvee mõju suubla seisundile; 5 tundma reovee ja sademevee eri liiki kanalisatsioonisüsteeme ning reovee ja sademevee käitlemise süsteeme, sealhulgas torustikud, pumplad, ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud, puhastusseadmed ja väljalasud suublasse, ja nende opereerimise ning hoolduse põhimõtteid; 6 oskama arvutada hüdraulilist ja reostuskoormust ning optimeerida reoveepuhastusprotsessi vastavalt hüdraulilisele ja reostuskoormusele; 7 tundma reoveepuhastustehnoloogiaid ja puhastusprotsessi eri etappe ning nende automatiseerimise võimalusi; 8 oskama täita reoveepuhasti päevikut ja analüüsida selle kandeid puhastusprotsessi juhtimisel; 9 oskama hinnata ja juhtida reoveepuhastusprotsessi olulisi parameetreid; 10 tundma reoveesette käitlemise põhimõtteid ja tehnoloogiaid; 11 teadma proovide võtmise meetodeid pinna-, reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid”; 12 tundma ja järgima kõikides tööprotsessi etappides kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõudeid. 5 Väljaõppe korraldamine 1 Joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku väljaõpet korraldab asutus või isik, kes omab täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks (edaspidi koolitaja). 2 Koolitaja läbiviidav vähemalt 80-tunniline joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku väljaõppeprogramm peab vastama käesoleva määruse §-des 6–8 nimetatud minimaalsetele sisunõuetele nii joogivee- kui ka reoveekäitluse valdkonnas. 3 Väljaõpe peab vastama täiskasvanute koolituse seaduses täienduskoolitusele kohalduvatele sätetele ning haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” nõuetele. 6 Väljaõppeprogramm 1 Väljaõppeprogramm koosneb: 1 teoreetilisest osast, mis katab vähemalt käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud teemasid; 2 praktilisest osast; 3 kirjalikust või elektroonsest testist. 2 Väljaõppeprogrammi teoreetiline ja praktiline osa tuleb läbida 100% mahus. 3 Praktilise osa sisu otsustab koolitaja, arvestades koolitusel osaleja tegevusvaldkonda ning käesoleva määruse §-s 3 esitatud nõudeid joogiveekäitlusrajatise ja §-s 4 esitatud nõudeid reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku teadmistele ja oskustele. 4 Kirjalik või elektroonne test põhineb käesoleva määruse §-des 7 ja 8 sätestatud teoreetilistel väljaõppeprogrammidel ning praktilisel osal. Testi läbimiseks tuleb õigesti vastata vähemalt 60%-le küsimustest. 5 Koolitaja väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud väljaõppeprogrammi läbinud isikule tunnistuse, mis kehtib seitse aastat. 7 Teoreetiline väljaõppeprogramm joogivee käitluse valdkonnas Teoreetiline väljaõppeprogramm joogivee käitluse valdkonnas peab andma ülevaate vähemalt järgmistel teemadel: 1 joogivee käitlemist reguleerivad õigusaktid ja joogivee käitlemisega seotud standardid; 2 joogiveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesanded; 3 pinnavesi ja selle kvaliteedinäitajad ning neid mõjutavad parameetrid, sealhulgas temperatuur; 4 põhjaveekihid ja -kogumid, keemiliste näitajate piirsisaldused, läviväärtused ja muud kvaliteedinäitajad ning neid mõjutavad parameetrid; 5 veeringe, põhjavee teke, põhja- ja pinnavee keemiline, füüsikaline, gaasiline, radioloogiline ja mikrobioloogiline koostis; 6 veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala nõuded, veehaardega seotud dokumentatsioon; 7 nõuded joogivee kohta ja selle kvaliteedinäitajad ning joogivee kvaliteedi mõju tervisele; 8 toorvee, sealhulgas pinna- ja põhjavee, iseloomust tingitud probleemid (näiteks toorvee keemiline ja füüsikaline koostis, mikrobioloogia, gaaside sisaldus, radioaktiivsus, organoleptilised omadused); 9 joogivee käitlemise süsteemid (näiteks puurkaevud, veetöötlusseadmed, pumbad, armatuur, mahutid, torustikud, pumplad) ning nende opereerimine, hooldus ja mõju joogivee kvaliteedile (näiteks sade, leostumine, mikrobioloogia kasv); 10 pinnaveehaarde rajatised, veehoidlad, kanalid, paisud, toorvee kvaliteedi, koguse ja taseme seire, veehaarde veekogude seisundi seire, heitvee väljalasud, hajureostus; 11 puurkaevud, tootlikkuse ja eritootlikkuse hindamine, konstruktsioon ja tehniline seisund ning selle hindamise meetodid, staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmine; 12 erinevate pinna- ja põhjavee veetöötlustehnoloogiate põhimõtted ja käitamine, põhietapid ja seosed etappide vahel, sealhulgas flotatsioon, setitamine, koagulatsioon, mehaaniline filtreerimine, raua- ja mangaanieemaldus, veepehmendus, pöördosmoos, ultraviolettseadmed, radioaktiivsuse kõrvaldamine, ultrafiltratsioon, osoneerimine ja kloreerimine; 13 veetöötlusseadmete dimensioneerimine ja paigaldamine, veetöötlusseadmete üle- ja aladimensioonimisega seotud probleemide tuvastamine ja lahendamine; 14 automaatjuhtimissüsteemid, sealhulgas tööpõhimõtted ja rakendamise võimalused seadmete töö optimeerimiseks, kaugjuhtimiseks ja -jälgimiseks; 15 veetöötlusseadmete töö efektiivsuse hindamine; 16 filtermaterjalid ja filtermaterjali vahetamise vajaduse hindamine; 17 joogiveekäitlusrajatiste tehnoloogiliste seadmete kirjeldused ning seadmete ja süsteemide korrashoid, remont ja hooldus, sealhulgas hooldus- ja kasutusjuhendid, hooldusgraafikute koostamine, rikete avastamine; 18 veetöötlusseadmete läbipesu; 19 filtripesuvee omadused ja käitlemine, veekäitlustehnoloogiate jääkproduktide käitlus; 20 veetöötluses kasutatavad kemikaalid, biotsiidid ja nende käitlemise ja hoiustamise nõuded; 21 veearvestid, lekked, veearvestuse pidamine ning puurkaevu ja veetöötlusseadme hooldus- ja kasutusjuhendid ning -päevikud ning muu veekäitlusega seonduv dokumentatsioon; 22 puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (näiteks temperatuur, hapnikurežiim, pH ja elektrijuhtivus, gaaside sisaldus, jääkkloor, hägusus) loomine; 23 veetöötlusprotsesside jälgimine, sealhulgas on-line meetoditega, protsessisiseste veeproovide võtmine ja analüüs ning veetöötlusjaama juhtimine; 24 toorveest ja joogiveest veeproovide võtmine, proovivõtjate atesteerimine, seirenõuete jälgimine, veeproovide säilitamine ja transport ning peamised seiratavad näitajad; 25 katselaboris ja kohapeal kasutatavad analüüsitehnikad; 26 kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõuded; 27 joogiveehaarde valgala ja toiteala ning veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine; 28 elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan. 8 Teoreetiline väljaõppeprogramm reovee käitluse valdkonnas Teoreetiline väljaõppeprogramm reovee käitluse valdkonnas peab andma ülevaate vähemalt järgmistel teemadel: 1 reoveekäitlust reguleerivad õigusaktid ja reovee käitlemisega seotud standardid; 2 reoveekäitlusrajatise käitamises pädeva isiku põhiülesanded; 3 heit-, sademe- ja reovee koostis ja omadused, nõuded heit- ja sademeveele ning mõju suubla seisundile (näiteks saproobsuse tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus); 4 reovee ja sademevee eri liiki kanalisatsioonisüsteemid, sealhulgas isevoolne, surve- ja vaakumkanalisatsioon, ning reovee ja sademevee käitlemise süsteemid (näiteks torustikud, pumplad, ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud, puhastusseadmed, väljalask suublasse) ning nende opereerimine ja hooldus; 5 hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine; 6 erinevate reoveepuhastustehnoloogiate põhimõtted ja käitamine (näiteks aktiivmudal põhinevad tehnoloogiad, biokile nõrg- ja filtersüsteemidel baseeruvad tehnoloogiad, looduslähedased reoveekäitlustehnoloogiad, kombineeritud puhastussüsteemid), nende eelised ja puudused erinevate reovee saastenäitajate kontsentratsioonide, erinevate reovete (näiteks olmereovee ja tööstusreovee) ning keskkonnatingimuste esinemisel; 7 reoveepuhastusprotsesside põhietapid, sealhulgas eelpuhastus ja mehhaaniline puhastus (näiteks liiva- ja rasvapüüdurid, septikud, eelselitus), bioloogiline puhastus, järelselitus, neljanda astme puhastus ja järelpuhastus (näiteks desinfitseerimine); 8 fosfori ja lämmastiku tõhustatud ärastamise tehnoloogiad aktiivmudapuhastites, biokilepuhastites ja märgalasüsteemides (näiteks lämmastikuärastus nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni teel), keemiline fosforiärastus, mikrosaasteainete ärastus; 9 puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (näiteks temperatuur, hapnikurežiim, muda vanus ja muda indeks, toitainete suhe reovees) loomine erinevate reostuskoormuste tingimustes; 10 reoveepuhasti energiatarbe vähendamise võimalused ja energiatõhususe meetmed, arvestades tänapäevaseid energiasäästlikke lahendusi, sealhulgas lahendused reoveepuhasti muutmiseks energia tarbijast energia tootjaks, ressursiaudit ja puhastusprotsessi juhtimine energiaefektiivselt; 11 äkkheited ja nende vähendamise meetmed ning äkkheidete registreerimise süsteem; 12 liig- ja toormuda omadused ja kõrvaldamine ning reoveesette käitlemise tänapäevaste tehnoloogiate kirjeldus (näiteks tihendamine, tahendamine, aeroobne stabiliseerimine, anaeroobne stabiliseerimine ja tekkiva biogaasi kasutusvõimalused) ning settevee käitlus; 13 puhastusprotsesside jälgimine, protsessisiseste reoveeproovide analüüs ja reoveepuhasti juhtimine; 14 automaatjuhtimissüsteemid, sealhulgas tööpõhimõtted ja rakendamise võimalused seadmete töö optimeerimiseks, kaugjälgimiseks ja -juhtimiseks; 15 reovee iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi juhtimisel; 16 reoveekäitlusrajatiste tehnoloogiliste seadmete kirjeldus (näiteks segurid, pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed, automaatjuhtimissüsteemid); 17 pinna-, reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest esinduslike proovide võtmine, proovivõtjate atesteerimine, proovide transport ja säilitamine; 18 katselaboris ja kohapeal kasutatavad analüüsitehnikad, mudadünaamika hindamine; 19 reoveekäitlusrajatiste ja nende mehhanismide ja tehnoloogiliste seadmete ekspluatatsioon, korrashoid, remont ning hooldus, sealhulgas hooldus- ja kasutusjuhendid; 20 reoveepuhasti päeviku pidamine ning muu reovee- ja settekäitlusega seonduv dokumentatsioon; 21 kemikaaliohutus-, tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõuded; 22 reovee- ja settetöötlusel tekkivad lõhnahäiringud ning nende vähendamise võimalused; 23 reovee purgimine ning selle mõju puhastusprotsessile; 24 elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan. Minister Kristen Michal Kantsler Keit Kasemets