Siseminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2015-11-30 56 RT I2015-12-03201515103122015015 2016-01-01+02:00 2016-12-31+02:00 1 2015-12-01 maarus_1_10.02.2010.xsd 103122015015 6 2016-11-17 Maret Mauer 1031904Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord Määrus kehtestatakse § 15 lõike 6 ning § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel. 1 Sõrmejälgede võtmine Sõrmejäljed võetakse elamisloa taotlejalt, elamisõigust taotlevalt Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmelt ning elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, diplomaatilise passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meresõidutunnistuse ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlejalt (edaspidi taotleja), välja arvatud isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 20¹¹ nimetatud juhul ja juhul, kui taotlejaks on välisesinduse töötaja. 2 Sõrmejälgede võtmise nõuded 1 Taotlejalt võetakse mõlema käe nimetissõrme sõrmejälg. 2 Sõrmejälg võetakse taotleja sõrme esimese lüli papillaarkurrustikult. 3 Sõrme esimesel lülil, millelt võetakse sõrmejälg, ei tohi olla võõrkehi. 4 Enne sõrmejälje võtmist võib sõrme papillaarkurrustikku töödelda sõrmejäljekujutise kvaliteeti parandavate vahenditega. 5 Sõrmejälg antakse isiklikult, vajutades sõrmega selleks ettenähtud vahendi hõiveala pinnale vajaliku survega ja hoides sõrme liigutamata. 6 Sõrmejälje võtmiseks asetatakse sõrm hõiveala pinna keskele otse. 7 Kui sõrmejälje võtmisel saadud sõrmejäljekujutis ei vasta käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõuetele, korratakse sõrmejälje võtmist. 3 Sõrmejälgede võtmise erisused 1 Kui nimetissõrmelt saadud sõrmejäljekujutis ei vasta nõuetele ka pärast korduvat sõrmejälje võtmist, võetakse sõrmejälg keskmiselt sõrmelt, neljandalt sõrmelt või pöidlalt. Väikeselt sõrmelt sõrmejälge ei võeta. 2 Sõrmejäljekujutise muutumise korral, millena käsitatakse püsivat kahjustust sõrmel või selle papillaarkurrustikul, millelt saadud sõrmejäljekujutis on kantud varem välja antud isikut tõendavasse dokumenti, võetakse sõrmejälg muult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõrmelt. 3 Kui ühe käe mitte üheltki sõrmelt ei saa sõrmejälgi võtta või saadud sõrmejäljekujutised ei vasta nõuetele, võetakse sõrmejäljekujutised teise käe kahelt sõrmelt. Kui sõrmejälg on võimalik võtta vaid ühelt sõrmelt, võetakse üks sõrmejälg. 4 Kui üheltki sõrmelt ei ole võimalik saada nõuetekohast sõrmejäljekujutist, tehakse vastavasse andmekogusse selle kohta märge. 4 Sõrmejäljekujutistele esitatavad nõuded 1 Sõrmejäljekujutis peab vastama järgmistele nõuetele: 1 sõrmejäljekujutis peab olema piisavalt kontrastne; 2 kogu sõrmejäljekujutis peab olema selge; 3 sõrmejäljekujutisel ei tohi olla määrdumist ega libisemist; 4 sõrmejäljekujutis peab olema piisavalt terviklik; 5 sõrmejäljekujutise keskosas peab asetsema sõrmejälje keskkurrustik; 6 sõrmejäljekujutist peab olema võimalik kontrollida ja isiku sõrmejäljega võrrelda. 2 Sõrmejäljekujutis peab vastama standardi ISO/IEC 1979-4:2005 nõuetele. 5 Sõrmejälgede võtmisele ja sõrmejäljekujutistele esitatavad nõuded 1 Sõrmejälgede võtmisel arvestatakse Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt sõrmejälgede võtmisele ja sõrmejäljekujutistele esitatavaid nõudeid. 2 Määrusega kehtestatud korras võetavad sõrmejäljekujutised peavad vastama nõuetele, mida kohaldatakse isikut tõendavasse dokumenti kantavatele sõrmejäljekujutistele. 6 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal. Siseminister Hanno Pevkur Kantsler Lauri Lugna