Majandus- ja taristuminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2022-11-28 98 RT I2022-12-032022121031220220122022-12-06+02:002023-07-07+03:00 1 2022-12-01 maarus_1_10.02.2010.xsd 103122022012 6 2023-07-04 Maret Mauer 1055256Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks Määrus kehtestatakse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „ ” § 8 lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Üldsätted 1 Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm” projektide elluviimiseks. 2 Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 3 Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 48 tähenduses, siis sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 4 Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel. 5 Toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimisele, toetuse tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus). 6 Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. 2 Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1 Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise. 2 Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal. 3 Toetuse abil ellu viidud projekt panustab väljundnäitajasse, milleks on tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga liitumisvõimsuse kasv. 4 Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on täiendav jaotus- ja põhivõrgu liitumisvõimsus taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks ja vajadusel elektri jaotus- ja põhivõrku edastamiseks. 3 Terminid Määruse tähenduses on: 1 „ei kahjusta oluliselt” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 2 kasutustegur – elektrienergia tootmisseadmel tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas; 3 liitumisvõimsus – elektriline võimus, mida asjakohase elektritaristu väljaehitamisel on võimalik ühendada jaotus- ja põhivõrku elektrienergia ostu ja müügi eesmärgil; 4 projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemusnäitaja, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 5 projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate, sealhulgas omafinantseering ja mitte toetatavate kulude summa; 6 projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda; 7 projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust; 8 taastuvelekter – taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkti 1 tähenduses; 9 tegevuskasum – erinevus diskonteeritud tulude ja kulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne; 10 tööstusala – ala, mis on juht- või lihtotstarbega planeeringuseaduse tähenduses tootmismaa maakatastriseaduse tähenduses ja kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse tööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning viimast on võimalik tõendada kehtiva planeeringu alusel; 11 tööstusalaga piirnev ala – tootmismaa või maatulundusmaa maakatastriseaduse tähenduses või muu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lubatud ala, millel on tööstusalaga vähemalt üks ühine piirilõik; 12 väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. 4 Vahendusasutus 1 Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2 KIK kehtestab vormid ja arvutustabelid äriplaani, finantsanalüüsi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise hinnangu ja projekti saavutatavate näitajate esitamiseks taotluse koosseisus ning taotluse ja kliimahaavatavuse analüüsi esimese etapi hindamise juhendi ning avaldab need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. 5 Vaide esitamine 1 KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2 Vaide lahendab KIK. 3 Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2 Nõuded toetatavale tegevusele 6 Toetatavad tegevused 1 Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki ja tulemusnäitajasse ning seekaudu ka projekti väljundnäitajasse. 2 Toetatakse tööstusalal või tööstusalaga piirneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamist ja selleks vajaliku taristu rajamist liitumisvõimsuse loomiseks. 3 Projekti tulemusena loetakse liitumisvõimsus looduks, kui taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud ja liitumisleping sõlmitud. 4 Toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade ei tohi olla kasutusvalmis taotluse esitamise hetkel ja see ühendatakse jaotus- või põhivõrguga ning võrguühendus pingestatakse kolme aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest arvates. 5 Projekti tulemusena jaotus- või põhivõrku ühendamiseks loodud liitumisvõimsus peab olema vähemalt 200 kilovatti. 6 Projekti tulemusena loodud liitumisvõimsust võib taastuvelektri elektrivõrku edastamise kõrval kasutada ka taastuvelektri elektrivõrgust soetamiseks. 7 Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks: 1 fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektidele, mis vastavad 18. veebruari 2021. a Euroopa Komisjoni teatise „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (2021/C 58/01) lisas III sätestatud tingimustele; 2 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam; 3 prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusele; 4 tegevusele, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. 8 Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet. 9 Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele või kliimamuutustega kohanemisele. 7 Toetatavad kulud 1 Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja on kooskõlas määruse ja riigiabi reeglitega. 2 Toetatavad kulud on taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga liitumiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööde kulud ning muud kaasnevad investeeringukulud, mille tulemusena tekib taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks liitumisvõimsus. 3 Liitumistasu on toetatav ehitustööde maksumuse ulatuses. 4 Mittetoetatavad kulud on: 1 projektijuhtimise kulu ja taotluse koostamise kulu; 2 maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu; 3 amortisatsioonikulu; 4 kindlustamise kulu; 5 kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6 õigusabi-, kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu; 7 palgakulu; 8 elektrienergia tootmisseadme soetamise, rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu; 9 muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu; 10 tegevuskulu; 11 käibemaks; 12 lepingu menetlustasu; 13 taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 kohane teavitamise kulu. 8 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. 2 Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2026. a. 3 Projekti abikõlblikkuse perioodi on kuni 24 kuud. 4 Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada. 5 Kui taotlev toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile. 6 Projektiga seotud ehitustegevusega peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 9 Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused 1 Toetuse maksimaalne suurus jaotus- või põhivõrku tekkiva täiendava liitumisvõimsuse iga megavati kohta on 230 000 eurot käibemaksuta. 2 Toetuse maksimaalne summa taotluse kohta on üks miljon eurot. 3 Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 50 protsenti. 4 Kui toetus on energiataristule antav investeeringuks ette nähtud riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 48 tähenduses, ei tohi abi summa ületada toetatavate kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet ja toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on suurettevõtjale 30 protsenti ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti. 5 Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, rahastatakse lisaks määruse alusel antavale toetusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu rahastamise määr nimetatud allikatest kokku ületada: 1 vähese tähtsusega abi puhul 50 protsenti toetatavatest kuludest; 2 energiataristule antav investeeringuteks ette nähtud riigiabi suurettevõtjale 30 protsenti ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti toetatavatest kuludest. 6 Omafinantseeringuna ei arvestata kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud. 3 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 10 Nõuded taotlejale ja partneritele 1 Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotlejaks ei saa olla suletud jaotusvõrku omav ja opereeriv äriühing. 2 Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu. 3 Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partnerile kehtivad lõppsaajale kehtestatud tingimused ning partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga. 4 Taotleja ja partner peavad vastama lisaks lõikes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele: 1 on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud; 2 on suuteline tasuma projekti kestvusnõudega seotud kulud; 3 taotluse esitamisele vahetult eelnenud lõppenud majandusaasta müügitulu peab nii taotlejal kui partneril olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. 5 Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. 6 Ühe taotlusvooru raames võib taotleja esitada ühe taotluse. 11 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente või kinnitusi: 1 taotleja nime ja registrikoodi; 2 taotleja esindaja andmeid ja esindusõigust tõendavat dokumenti, kui isik tegutseb volituse alusel; 3 partneri nime, registrikoodi, ja esindaja andmeid; 4 projekti nime; 5 projekti üldist kirjeldust; 6 projekti läbiviimise koha aadressi ja tõendeid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt kaheksa aastat; 7 projekti lahenduse kirjeldust, mis sisaldab planeeritava taastuvelektri tootmisseadme ja selle valmidusastme kirjeldust, tootmisseadme kasutustegurit koos arvutuskäiguga, planeeritavate tööde vastavuse kirjeldust kehtivatele planeeringutele ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele, projekti tegevuse nõudluse ja riskide analüüsi; 8 kestvusnõude täitmise kirjeldust; 9 kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust; 10 hinnangut „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel; 11 projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldust; 12 projekti tulemusnäitaja sihttaseme, projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldust; 13 projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumusi, ning abikõlblikkuse perioodi; 14 taotletava toetuse suurust ja osakaalu toetatavatest kuludest; 15 projekti äriplaani ja finantsanalüüsi, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti; 16 kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 17 kui taotleja soovib liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud tööd korraldada ise, võrreldavad hinnapakkumised või kulude kalkulatsioon koos tööde teostamise pakkumusega; 18 võrguettevõtja poolt väljastatud liitumistingimused, sealhulgas liitumise tehnilised tingimused ja hinnapakkumine; 19 tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta; 20 teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 21 teave ärisaladuse kohta; 22 kinnitus, et taotleja ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 23 kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil; 24 kinnitus, et taotlus ei sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid; 25 kinnitus, et planeeritav taastuvelektri tootmisseade vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 2 Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. KIK võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. 3 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks lõikes 1 sätestatule järgimine teave: 1 kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis; 2 kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3 käitise tehnoloogia lühikirjeldus; 4 kui prognooside kohaselt ei vähene kasvuhoonegaaside heide lähtetasemega võrreldes oluliselt, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. 4 Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlus ja projekt vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2 projekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule ja võrguettevõtja liitumislepingu tingimustele; 3 toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatav taastuvelektri tootmisseade vastab § 6 lõikes 4 sätestatud nõuetele; 4 kasvuhoonegaaside heide väheneb projekti elluviimise tulemusel; 5 projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne ning projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 6 projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 7 projekti eelarve on realistlik; 8 projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav; 9 projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele; 10 projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 11 projekti raames soetatava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine kaheksa aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik. 5 Lõike 4 punktis 9 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena on järgitud „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet. 4 Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 12 Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine 1 Toetust taotletakse vooruliselt. 2 KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 3 Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. 4 Taotlusvooru eelarve ja ajakava kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). 13 Taotluse menetlemine 1 KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust. 2 Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 3 KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja teavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendava teabe esitamist. 4 KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. 5 KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 6 KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. 7 KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. 14 Hindamiskomisjoni moodustamine 1 Taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks ministeeriumi ja kaks KIKi määratud liiget. 2 KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. 3 Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. 15 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine 1 KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. 2 Taotluse § 11 lõike 4 nõuetele vastavust hindab hindamiskomisjon. 3 Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse ja ei hinnata § 16 kohaselt, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavat projekti sisaldavate taotluste rahuldamiseks. 16 Hindamiskriteeriumid ja -metoodika 1 Nõuetele vastavat projekti, mida pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel. 2 Hindamiskriteerium on projektile taotletava toetuse suhe projekti tulemusena lisanduvasse liitumisvõimsusesse. 3 Hindamiskriteeriumi alusel antakse projektile punktid. Maksimaalsed punktid antakse projektile, mille puhul taotletava toetuse suhe projekti tulemusena lisanduvasse liitumisvõimsusesse on väikseim. Ülejäänud projektide punkte vähendatakse proportsionaalselt vastavalt projektile taotletava toetuse ja projekti tulemusena lisanduva liitumisvõimsuse suhtele. 4 Projektile antud punktide alusel koostab hindamiskomisjon projektide pingerea. 5 Kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdsed punktid, rahuldatakse esmalt taotlus, mille projekti raames rajatava tootmisseadme kasutustegur on suurem. Võrdsete punktide ja kasutusteguritega tootmisseadmete puhul heidetakse liisku. 6 KIKi koostatud ja ministeeriumiga kooskõlastatud hindamiskriteeriumi rakendamise juhendi avalikustab KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. 17 Taotluse rahuldamine 1 Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 15 lõike 3 alusel või kui taotlusi pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, vastavalt § 16 lõikele 3 koostatud projektide pingereale, alustades kõrgema punktide arvu saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 2 Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt. 3 Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1 otsuse kuupäev ja tegija; 2 lõppsaaja ja partneri nimi, aadress ja registrikood; 3 projekti nimetus ja number; 4 projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5 toetuse summa ja maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest; 6 projekti abikõlblikkuse periood; 7 teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013; 8 projekti tegevuste eesmärk, tulemusnäitaja koos sihttasemega ning väljundnäitaja; 9 lõppsaaja kohustused; 10 toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 11 toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12 projekti raames teostatud tööde tulemusel loodud liitumisvõimsuse sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 13 toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14 toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15 otsuse muutmise tingimused; 16 otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17 muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. 4 Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. 18 Taotluse rahuldamata jätmine 1 KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1 taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõudele; 2 taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 3 taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 17 lõike 4 alusel; 4 taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 5 kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid. 2 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse number ja tegemise kuupäev; 3 taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4 projekti nimetus ja number; 5 otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6 taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7 otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. 19 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine. 2 KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega. 3 Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. 4 Kui lõppsaaja ei alusta projekti ehitustegevustega 12 jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. 5 Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. 6 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. 5 Lõppsaaja õigused ja kohustused 20 Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused 1 Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. 2 Lõppsaaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. 3 Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt kaheksa aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. 4 Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale või partnerile vähemalt kaheksa aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. 5 Projekti raames rajatud liitumisvõimsus peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt viis aastat taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamisest ja võrguühenduse nõuetekohaselt pingestamisest arvates. 6 Kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates peab olema sõlmitud võrguleping võrguettevõtjaga, elektrileping elektrimüüjaga ning liitumisvõimsus kasutusel. 7 Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. 8 Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. 9 Lõppsaaja teavitab avalikkust toetuse saamisest taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 kohaselt. 10 Liitumispunkti kaudu võrgust elektrienergia tarbimise puhul peab elektrienergia päritolu olema tõendatav päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis taastuvelektri tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistusega. 21 Hanke läbiviimine 1 Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. 2 Projektiga seotud hanget ei või välja kuulutada ega läbi viia enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. 3 Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul. 4 Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris. 5 Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. 6 Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist või hinnapakkumiste küsimist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. 7 Vajadusel nõustab KIK lõppsaajalt hanke läbiviimisel. 8 Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. 9 Partnerile kohalduvad hanke läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded. 6 Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 22 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Lõppsaaja esitab vahearuanded, lõpparuande ja tulemusaruanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel. 2 Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. 3 Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril. 4 Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga mitte hiljem kui 4. aprillil 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. 5 Projektile lõppmakse tegemisest kaheksa aasta vältel esitab lõppsaaja KIKile iga eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuariks tulemusaruande, mis sisaldab järgmiseid andmed: 1 teabe taastuvelektri võrku edastamise, omatarbe ning võrgust sisseostu kohta; 2 andmed taastuvaelektri tootmisahela sisend- ja väljundparameetrite kohta; 3 väljundnäitaja saavutamise ja kasutamise kirjeldus; 4 tõendid § 20 lõikes 10 nõutud päritolutunnistuste kohta. 6 KIK kinnitab vahe-, lõpp- ja tulemusaruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest. 23 Toetuse maksmine 1 Toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel. Kulu peab olema tekkinud ja tasutud lõppsaaja poolt abikõlblikkuse perioodil. 2 Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. 3 Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1 võrgu liitumisleping ja selle lisad või muu leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile teatavaks tehtud; 2 võrgulepingu ja liitumislepingu muudatused; 3 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolul; 4 arve või kulu tekkimist tõendav muu raamatupidamisdokument; 5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6 kulu tasumist tõendav dokument; 7 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 9 laenu- või liisinguleping olemasolul. 4 KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. 5 KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2 maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust. 6 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist. 7 Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine 24 Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt kui: 1 kulu ei ole toetatav; 2 maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele; 3 lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus. 25 Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 1 Toetus nõutakse ja makstakse tagasi taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. 2 Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe-, tulemus- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. 3 Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. 4 Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil rajatud võrguühendust vähemalt kaheksa aastat ja ei kasuta võrguühendust viie aasta jooksul taastuvelektri tootmisseadme pingestamisest alates sihtotstarbeliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud viisil. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut Kantsler Ahti Kuningas