EELNÕU Justiitsminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine esitatud avaldamiseks 2010-10-26 38 RT I2010-11-04+02:002010+02:0021041120100022010-11-07+02:00 1 2010-10-30 maarus_1_10.02.2010.xsd b209bcbf-20a7-4b11-9830-1a68b163814f 4 2010-11-02+02:00 Maret Mauer 1000017Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12010-10-30Ene Kasesalu EELNÕU Justiitsminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-10-26 38 RT I2010-11-04+02:002010+02:0021041120100022010-11-07+02:00 1 2010-10-30 maarus_1_10.02.2010.xsd b209bcbf-20a7-4b11-9830-1a68b163814f 5 2010-11-03+02:00 Maret Mauer 1000017Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12010-10-30Ene Kasesalu EELNÕU Justiitsminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-10-26 38 RT I2010-11-04+02:002010+02:0021041120100022010-11-07+02:00 1 2010-10-30 maarus_1_10.02.2010.xsd b209bcbf-20a7-4b11-9830-1a68b163814f 6 2010-11-03+02:00 Maret Mauer 1000017Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12010-10-30Ene Kasesalu EELNÕU Justiitsminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-10-26 38 RT I2010-11-04+02:002010+02:0021041120100022010-11-07+02:002012-01-19+02:00 1 2010-10-30 maarus_1_10.02.2010.xsd b209bcbf-20a7-4b11-9830-1a68b163814f 8 2012-01-16+02:00 Maret Mauer 1000017Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12010-10-30Ene Kasesalu Vandetõlgi määrustik Määrus kehtestatakse „” § 3 lõigete 1, 1² ja § 11 ning „” § 16 lõike 5 ja § 57 alusel vandetõlkide ametitegevuse korraldamiseks. 1Vandetõlgi pädevus, ametinimetus ja ametipitsat1Vandetõlgi pädevus1Vandetõlk on pädev tegema järgmisi toiminguid:1„Vandetõlgi seaduse” § 2 lõike 1 kohaselt enda tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine;2„Vandetõlgi seaduse” § 2 lõike 1 kohaselt teise isiku tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine;3„Vandetõlgi seaduse” § 2 lõike 1 kohaselt ärakirja õigsuse kinnitamine;4„Tõestamisseaduse” § 38 lõike 2 punkti 3 kohaselt väljatrüki õigsuse kinnitamine;5„Tõestamisseaduse” § 38 lõike 2 punkti 3 kohaselt avaliku registri andmete kinnitamine;6„Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud toimingud.2Vandetõlk võib kinnitada dokumendi tõlke õigsust, kui tõlge on tehtud tema ametitunnistusel märgitud keelesuunal.3„Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud pädevus on selle keele vandetõlgil, milles õigusakti või välislepingu tõlge Riigi Teatajas avaldatakse.4Kui isik on nimetatud mitme keele vandetõlgiks, loetakse, et ta on pädev tõlkima ka ametitunnistustel märgitud ühest võõrkeelest teise võõrkeelde.2Vandetõlgi ametinimetus1Selle vandetõlgi ametinimetus, kes on pädev tõlkima eesti keelest võõrkeelde ja vastupidi, koosneb sõnadest „N keele vandetõlk”.2Selle vandetõlgi ametinimetus, kes on pädev tõlkima üksnes eesti keelest võõrkeelde või üksnes võõrkeelest eesti keelde, koosneb vastavalt sõnadest „N keele – eesti keele vandetõlk” või „Eesti keele – N keele vandetõlk.”3Vandetõlgi ametitunnistus1Pärast vandetõlgi ametisse nimetamist väljastatakse talle ametitunnistus järgmiste andmetega:1vandetõlgi nimi;2vandetõlgi ametinimetus;3vandetõlgi ametisse nimetamise aeg ja käskkirja number;4kinnitus ametivande andmise kohta;5nende võõrkeelte loetelu, millest ja millesse on vandetõlk pädev tõlkima.2Vandetõlgi ametitunnistusele lisatakse eksamikomisjoni otsus vandetõlgi eksamitulemuste kohta.4Vandetõlgi ametipitsat1Vandetõlgil on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutisega pitsat. Riigivapi kujutise ümber on sõnad „N keele – eesti keele vandetõlk”, „Eesti keele – N keele vandetõlk” või „N keele vandetõlk” ning vandetõlgi ees- ja perekonnanimi.2Vandetõlgi ametipitsatid on värvipitsat ja reljeefpitsat.3Vandetõlgil on nii mitu komplekti ametipitsateid, kui mitme keele vandetõlk ta on.4Enne ametipitsati kasutusele võtmist registreerib vandetõlk selle Riigikantseleis.5Ametipitsati hoidmineVandetõlk peab ametipitsateid hoidma nii, et oleks välistatud nende hävimine, kaotsiminek ja kuritarvitamine.6Kaotatud ja rikutud ametipitsat1Kui ametipitsat läheb kaotsi, peab vandetõlk teatama sellest viivitamata Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile ning avaldama teate selle kohta üleriigilises päevalehes.2Kui ametipitsat on rikutud, lõpetab vandetõlk selle kasutamise ja teatab sellest Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile.3Kaotatud või rikutud ametipitsati asemel võtab vandetõlk kasutusele uue ametipitsati, millel peab olema kaotatud või rikutud ametipitsatist eristamist võimaldav tunnus.7Kehtetu ametipitsati üleandmine1Vandetõlk annab enda ametist vabastamisel, tagandamisel, ametinimetuse või nime muutumisel ametipitsatid üle Justiitsministeeriumile ja teatab ametipitsati kasutamise lõpetamisest Riigikantseleile.2Justiitsministeerium tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametipitsatid kehtetuks.8Ametipitsati hävitamineRikutud ja kehtetuks tunnistatud ametipitsatite hävitamise korraldab Justiitsministeerium. Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt.9Allkirja ja ametipitseri näidis1Enne ametisse asumist esitab vandetõlk Justiitsministeeriumile ja Notarite Kojale oma allkirja ja ametipitseri näidise. Uue ametipitsati kasutusele võtmisel esitab vandetõlk uue ametipitseri näidise.2Vandetõlk märgib ametipitseri näidise juurde ametipitsati kasutusele võtmise kuupäeva.2Vandetõlgi ametitegevus ja selle korraldus10Vandetõlgi büroo tähistusVandetõlgil on õigus paigaldada selle hoone sissepääsu juurde, kus asub tema büroo, silt, millel on sõna „VANDETÕLK” ning Eesti riigivapi kujutis. Soovi korral võib sildil kasutada ka vandetõlgi ametinimetust või nime.11Vandetõlgi andmete avalikustamine1Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatakse vandetõlgi nimi, büroo aadress, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid.2Vandetõlk teatab viitamata Justiitsministeeriumile andmete muutumisest.3Kui vandetõlk teatab Justiitsministeeriumile, et ta ei tee muid ametitoiminguid peale „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud toimingute, ei avaldata veebilehel selle vandetõlgi andmeid.12Ametitegevusleping1„Vandetõlgi seaduse” § 9 lõikes 4 nimetatud juhul sõlmitud ametitegevuslepingus määratakse kindlaks äriühingu ja vandetõlgi vahelised suhted.2Kui vandetõlk töötab samas äriühingus töölepingu alusel või on äriühinguga muus lepingulises suhtes, tuleb ametitegevuslepingus selgelt piiritleda vandetõlgi kohustused äriühingu kui tööandja või muu lepingupartneri ees ning vandetõlgi kui vaba elukutse esindaja ametitegevus.3Ametitegevuslepingus sätestatakse vähemalt:1vandetõlgi sõltumatuse tagatised oma ametitegevuses;2vandetõlgi ametitegevusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustus;3äriühingu kohustus võimaldada pädeval isikul teostada vandetõlgi tegevuse üle õigusaktidega ettenähtud järelevalvet.3Vandetõlgi ametitoimingu vormistamine ja registreerimine13Vandetõlgi ametitoimingu vormistamineVandetõlk järgib ametitoimingu vormistamisel „Tõestamisseaduse” nõudeid.14Vandetõlgi dokumendi vormistamine1Vandetõlgi koostatud dokument peab olema trükikirjas.2Dokumendi tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav.3Vandetõlgi dokument võib olla digitaalne. Digitaalse dokumendi koostamisele kohaldatakse vandetõlgi dokumendi kohta sätestatut, kui käesolevast määrusest või digitaalse dokumendi olemusest ei tulene teisiti.15Kinnitusmärge1Vandetõlgi kinnitusmärge peab sisaldama vandetõlgi tunnistust tema poolt kindlakstehtu kohta, vandetõlgi allkirja ja värvipitsati jäljendit ning kinnitusmärke tegemise kuupäeva ja kohta.2Kinnitusmärge dokumendil, millel oleva tõlke õigsust on vandetõlk kinnitanud, peab olema tõlkega samas keeles.3Kinnitusmärge võib olla ka digitaalne. Sel juhul asendab vandetõlgi allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri. Digitaalse kinnitusmärke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde.16Dokumendi köitmine1Mitmeleheküljeline vandetõlgi dokument ja selle lisad köidetakse nööriga ning köide kinnitatakse reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudab pitseri eemaldamise ilma nähtavate jälgedeta võimatuks.2Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab vandetõlk allkirjaga.17Kinnitusmärke vorminõuded1Tõlke, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse kinnitamisel märgib vandetõlk dokumendi kinnitusmärkesse, et vastavalt on tegemist tõlke õigsuse, ärakirja, väljavõtte või väljatrükiga.2„Tõestamisseaduse” § 42 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete digitaalse väljavõtte kinnitamisel. Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete väljatrüki ja väljavõtte kinnitamise kohta tehtavas kinnitusmärkes ei pea vandetõlk kajastama „Tõestamisseaduse” § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, kui väljatrükk või väljavõte sisaldab neid andmeid juba automaatselt.18Muud vandetõlgi dokumendi ja kinnitusmärke kohustuslikud andmed1Vandetõlk märgib dokumendile ametitoimingu registreerimise numbri, vandetõlgi tasu suuruse, sellele lisanduva käibemaksu suuruse ja tasu võtmise aluseks oleva seadusesätte.2Kinnitusmärke allkirjastamisel märgib vandetõlk oma allkirja juurde omakäeliselt kinnitusmärkega samas keeles sõna „vandetõlk”.3Digitaalse kinnitusmärke allkirjastamiseks annab vandetõlk digitaalallkirja kinnitatavat dokumenti ja kinnitusmärget sisaldavale nõuetekohaselt pealkirjastatud konteinerile.19PitseerimineVandetõlk lisab kinnitusmärkele värvipitseri. Pitser lisatakse dokumendile nii, et see katab osaliselt vandetõlgi allkirja. Vandetõlgi pitser dokumendil peab olema selge ja identifitseeritav.20Parandus dokumendi tekstis1Vandetõlgi dokumendis või kinnitusmärkes tehtav parandus peab olema õiendatud. Õienduse võib teha dokumendi serval, dokumendi lõpus või dokumendi külge köidetud eraldi lehel.2Vandetõlk märgib õienduses paranduse tegemise kuupäeva ja allkirjastab õienduse. Õiendusele ei anta eraldi ametitegevuse raamatu numbrit.3Iga parandus dokumendi tekstis peab jätma esialgse teksti loetavaks. Esialgne tekst kriipsutatakse läbi. Juurdekirjutuse täpne koht tekstis määratakse õienduses. Õienduse selguse eesmärgil võib paranduse või juurdekirjutuse uue teksti märkida ka dokumendi teksti endasse.4Digitaalse kinnitusmärke parandamiseks koostab vandetõlk uue kinnitusmärke. Vajaduse korral viidatakse uues märkes parandatavale märkele.21Vandetõlgi ametitegevuse raamat1Vandetõlk registreerib kõik enda tehtud ametitoimingud elektrooniliselt peetavas ametitegevuse raamatus toimingu lõpuleviimise päeval.2Iga vandetõlk peab eraldi ametitegevuse raamatut.3Ametitegevuse raamatusse kantakse ametitoimingu kohta järgmised andmed:1ametitoimingu number;2ametitoimingu tegemise kuupäev;3ametitoimingu taotleja nimi;4ametitoimingu nimetus;5märkused.4Igale tehtud ametitoimingule antakse ametitegevuse raamatus üks järjekorranumber. Iga kalendriaasta alguses uuendab vandetõlk ametitegevuse raamatu numeratsiooni, alustades numbrist 1.5Iga poolaasta möödudes tehakse ametitegevuse raamatu kannetest väljatrükk. Kui ametitegevuse raamatu kannet on pärast väljatrüki tegemist muudetud, teeb vandetõlk uue väljatrüki.6Väljatrükkide lehed nummerdatakse ja köidetakse kalendriaasta lõpus toimikusse. Vandetõlk kinnitab selles olevate lehtede arvu oma allkirja ja pitseriga.7Toimiku väliskaanele märgitakse vandetõlgi ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning büroo aadress.4Vandetõlgi dokumentide arhiivimine22Vandetõlgi dokumentide hoidmineVandetõlk peab tagama ametitoimingu taotleja toodud ametitoimingu tegemisel kasutatavate dokumentide hoidmise viisil, mis välistab nende kaotsimineku või rikkumise.23Vandetõlgi ametitegevuse raamatu säilitamine ja üleandmine1Vandetõlk säilitab ametitegevuse raamatut Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud „Arhiivieeskirjas”ettenähtud viisil kuni riigile üleandmiseni.2Ametitegevuse raamatut säilitatakse alatiselt. Vandetõlk annab elektroonilise ametitegevuse raamatu riigiarhiivile üle Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud „Arhiivieeskirjas” sätestatud viisil ja vormingus. Riigiarhiivi nõudel esitab vandetõlk ametitegevuse raamatu ka paberil.3Vandetõlgi surma korral korraldab tema ametitegevuse raamatu üleandmise arhiivi Justiitsministeerium.24Vandetõlgi dokumentide tagastamineVandetõlgi ametist vabastamise või tagandamise, tema surma või raske haiguse korral tagastatakse ametitoimingu taotlejale tema poolt vandetõlgile ametitoimingu tegemiseks esitatud dokumendid. Tagastamise korraldab Justiitsministeerium.5Järelevalve vandetõlgi ametitegevuse üle25Järelevalve vandetõlgi ametitegevuse üle1Järelevalvet vandetõlgi ametitegevuse üle teostab justiitsminister oma volitatud ametnike kaudu.2Järelevalvet vandetõlgi ametitegevuse üle teostatakse kohapealse kontrollimise teel ning vandetõlgilt saadud materjalide ja andmete abil.3Järelevalve teostamine ei tohi olulisel määral häirida vandetõlgi büroo tööd klientide teenindamisel.26Vandetõlgikohustused järelevalve korral1Vandetõlk on kohustatud kontrolli käigus osutama igakülgset abi ja andma järelevalve teostamise jaoks vajalikku teavet.2Vandetõlk on kohustatud esitama järelevalve käigus kontrollimiseks dokumendid, ametitegevuse raamatud ja muud ametitegevust kajastavad materjalid. Vandetõlk võimaldab kontrollijatele juurdepääsu digitaalsetele dokumentidele.3Vandetõlk eraldab vajaduse korral järelevalvet teostavatele isikutele tööks ruumi.4Vandetõlk on kohustatud esitama justiitsministrile tema nõudmisel oma ametitegevuse kohta kirjaliku selgituse, mis on vajalik ametitegevuse kontrollimiseks.27Järelevalve akt1Kontrolli tulemusel koostatakse järelevalve akt, mille allkirjastavad järelevalvet teostanud isikud.2Kui mõnel järelevalvet teostanud isikul on eriarvamus, siis lisatakse see järelevalve aktile.3Järelevalve akt esitatakse vandetõlgile tutvumiseks nelja nädala jooksul järelevalve lõppemisest arvates.4Vandetõlgil on õigus esitada kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid kahe nädala jooksul järelevalve akti saamise päevast arvates.28Järelevalve tulemused1Järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks annab justiitsminister käskkirjaga juhiseid ja ettekirjutusi, mis on vandetõlgile täitmiseks kohustuslikud.2Käskkirjaga ei tohi teha vandetõlgile ettekirjutusi õiguse rakendamiseks.3Käskkiri tehakse vandetõlgile viivitamata teatavaks.4Kui vandetõlk ei järgi käskkirjaga tehtud ettekirjutusi ja juhiseid või ei täida neid nõuetekohaselt, võib selle kohustuse rikkumine olla vandetõlgi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks.5Kui puuduse olemuse tõttu ei ole selle kõrvaldamine võimalik, võib vandetõlgi suhtes distsiplinaarmenetluse algatada ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmata.29Ametitegevuse statistiline aruanne1Iga aasta 1. veebruariks esitab vandetõlk justiitsministrile elektrooniliselt ametitegevuse statistilise aruande. Ametitegevuse statistiline aruanne esitatakse möödunud kalendriaastal tehtud ametitoimingute kohta selleks ettenähtud ja vandetõlgile kättesaadavaks tehtud aruande vormis.2Statistilises aruandes märgitakse järgmised andmed:1tõlgitud dokumentide tõlke õigsuse kinnitamiste arv;2tõlgitud dokumentide lehekülgede koguarv;3ärakirja ja väljatrüki õigsuse ning avaliku registri andmete kinnitamiste arv;4„Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud õigusaktide ja välislepingute tõlgitud lehekülgede arv.6Vandetõlgi eksam ja ametisse nimetamine30Vandetõlgi eksam1Vandetõlgi eksami korraldab Justiitsministeerium.2Teade vandetõlgi eksami toimumisest avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel vähemalt neli nädalat enne eksami toimumist. Teates avaldatakse järgmised andmed:1vandetõlgile esitatavad nõuded;2keeled, mille kohta vandetõlgi eksam toimub;3eksami toimumise kuupäev;4nõuded eksamil osalemise avaldusele;5eksamil osalemise avalduse esitamise tähtpäev;6eksami osade kirjeldus ja hindamise kord.31Avaldus vandetõlgi eksamil osalemiseks1Vandetõlgi eksamil osaleda sooviv isik esitab määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile avalduse eksamil osalemiseks, elulookirjelduse ja akadeemilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakirja. Avalduses tuleb märkida, millise keele või keelte eksamil osaleda soovitakse ja esitada andmed keele või keelte kasutamise kogemuse kohta.2Eksamil osalemise avalduse vaatab läbi eksamikomisjon ja otsustab eksamile lubamise. Eksamile lubamata jätmist peab eksamikomisjon põhjendama.3Teade vandetõlgi eksamile lubamise või lubamata jätmise kohta saadetakse isikule vähemalt viis päeva enne eksami toimumist.32Vandetõlgi eksami osad1Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast:1õiguse aluste test;2lingvistiliste teadmiste kontrollimine;3ametisobivusvestlus.2Lingvistiliste teadmiste kontrollimisele pääseb juhul, kui õiguse aluste test on hinnatud hindega „arvestatud”. Ametisobivusvestlusele pääseb, kui lingvistiliste teadmiste eest on antud hinnang „arvestatud”.3Ametis olev vandetõlk ei pea teise keele või keelesuuna eksami läbimiseks sooritama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud eksami osi.33Õiguse aluste test1Testiga kontrollitakse üldteadmisi õigusest.2Test koosneb valikvastustega või lühivastuseid eeldavatest küsimustest.3Eksamikomisjon kinnitab enne eksami toimumist testi küsimused ja nende vastuste eest antavate punktide arvu iga küsimuse kohta.34Testi hindamineTest loetakse arvestatuks juhul, kui selle vastuste eest saadud punktide arv on üle poole eksamikomisjoni kinnitatud maksimumpunktide arvust.35Lingvistiliste teadmiste kontrollimine1Lingvistiliste teadmiste kontrollimine koosneb järgmistest osadest:1juriidilise sisuga teksti kirjalik tõlkimine võõrkeelest eesti keelde või eesti keelest võõrkeelde;2juriidilisi termineid sisaldava vigadega teksti toimetamine.2Lingvistilise osa ühe teksti tõlgitava või toimetatava osa pikkus on 1800–2000 tähemärki koos tühikutega.36Lingvistilise osa hindamine1Lingvistilise osa tekst loetakse arvestatuks juhul, kui selles on kuni kolm miinuspunkti.2Lingvistilise osa tõlketeksti vigade eest arvestatakse miinuspunkte järgmiselt:1grammatiline viga, sealhulgas stiili- või muu viga, mis ei tekita arusaamatust teksti mõistmisel, – 0,5 miinuspunkti;2grammatiline viga, mis tekitab segadust teksti mõistmisel, – 1 miinuspunkt;3terminoloogiline viga – 1 miinuspunkt;4terminoloogiline ebatäpsus, mis ei tekita vääritimõistmist, kuid ei ole kõige täpsem, – 0 või 0,5 miinuspunkti.3Lingvistilise osa ühes ja samas tekstis esineva korduva vea eest arvestatakse miinuspunkte ühel korral.4Lingvistilise osa toimetamistekstis on kokku 12 grammatilist, näiteks ortograafia-, süntaksi-, punktuatsiooniviga, ja sisulist, näiteks valetõlge, vahelejätmine, lisamine, viga. Iga leidmata vea eest arvestatakse üks miinuspunkt. Korrektse tekstiosa valeks parandamine arvestatakse veaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.5Vandetõlgi eksami lingvistilise osa sooritamiseks peavad kõik lingvistilise osa tekstid olema loetud arvestatuks.6Vandetõlgi eksami komisjoni vastav koosseis märgib lingvistilise osa teksti kontrollimisel iga vea juurde lühikese põhjenduse.7Komisjon võib lugeda lingvistilise osa teksti muid vigu parandamata mittearvestatuks, kui tekstis esineb teksti sisu moonutav valetermin, termini väärkasutus, tekstiosa vahelejätmine, vabatõlge või muu teksti tähendust moonutav oluline viga.37Ametisobivusvestlus1Ametisobivusvestlus viiakse läbi eesti keeles ja keeles või keeltes, milles eksamil osaleja sooritab vandetõlgi eksami.2Ametisobivusvestlusel hinnatakse isiku sobivust vandetõlgina tegutsemiseks, tema isiksuseomadusi, seniseid kogemusi tõlkimisel ja vandetõlgi tegevust reguleerivate õigusaktide tundmist.3Ametisobivusvestlusel antakse eksamil osalejale hinnang „sobiv” või „mittesobiv”.38Vandetõlgi eksami komisjoni koosseis1Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu kinnitab justiitsminister käskkirjaga.2Vandetõlgi eksami komisjon jaguneb koosseisudeks. Iga eksami keele kohta moodustatakse selles keeles lingvistilisi teadmisi hindav komisjoni koosseis.3Õiguse aluste testi hindamiseks moodustatakse komisjonis eraldi koosseis.4Vandetõlgi eksami lingvistilisi teadmisi hindavas koosseisus on vähemalt kaks vastavas keeles pädevat liiget.5Ametisobivusvestluse viivad läbi kaks liiget käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni koosseisust ja kaks liiget käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud komisjoni koosseisust.6Eksamikomisjoni liikmele, kes ei ole Justiitsministeeriumi ametnik, võib maksta komisjoni töös osalemise eest tasu.39Vandetõlgi osalemine eksamikomisjoni koosseisus1Justiitsminister võib vajadusel kohustada vandetõlki, kes on ametis olnud üle kahe aasta, osalema vandetõlgi eksami komisjoni töös. Eksamikomisjoni koosseisu liikmeks määramisel tuleb võimaluse korral eelistada kõige rohkem ametis olnud ja kõige enam ametitoiminguid teinud vandetõlki. Tasu komisjoni töös osalemise eest määratakse justiitsministri käskkirjaga.2Kohustusest osaleda vandetõlgi eksami komisjoni töös tuleb vandetõlgile teatada vähemalt üks kuu enne eksami toimumist.40Vandetõlgi eksami komisjoni töökord1Justiitsminister nimetab vandetõlgi eksami komisjoni esimehe ja aseesimehe.2Vandetõlgi eksami komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl, tema puudumisel aseesimehe hääl. Hääletamistulemus protokollitakse, protokollile kirjutavad alla protokollija ja esimees, tema puudumisel aseesimees.41Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu töökord1Iga vandetõlgi eksami komisjoni koosseis valib endale esimehe.2Vandetõlgi eksami iga osa hindab vähemalt kaks vandetõlgi eksami komisjoni vastava koosseisu liiget.3Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu otsused vormistatakse protokollina, millele kirjutab alla selle koosseisu esimees.4Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu liikmete antud punktid liidetakse ja jagatakse hinnanud isikute arvuga.42Vandetõlgi ametisse nimetamine1Vandetõlgi eksami sooritanud isiku nimetab justiitsminister ametisse tema avalduse alusel.2Ametisse nimetamata vandetõlgi eksami tulemus kehtib viis aastat.43Vandetõlgi ametisse asumine1Vandetõlk peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.2Vandetõlgi ametisse asumiseks loetakse ka „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud toimingute tegemist.7Vandetõlgi atesteerimine44Atesteerimise läbiviimine ja atesteerimisest teatamine1Vandetõlgi atesteerimine toimub eksami vormis.2Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksamikomisjon viib läbi vandetõlgi atesteerimise üks kord viie aasta jooksul.3Vandetõlgile teatakse atesteerimise toimumisest ette vähemalt kaks kuud. Kui vandetõlk vabastatakse atesteerimisest „Vandetõlgi seaduse” § 4 lõike 3 alusel, teatatakse talle sellest viivitamata.45Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksami komisjon1Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksami komisjoni koosseisule kohaldatakse käesoleva määruse § 39 lõigetes 1–4 ja 6 ning §-s 40 sätestatut.2Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksamikomisjoni töökorrale kohaldatakse käesoleva määruse §-des 41 ja 42 sätestatut.46Atesteerimise sisu1Vandetõlgiatesteerimine seisneb vandetõlgi ametioskuste kontrollimises.2Vandetõlgi atesteerimine koosneb kahest osast:1õiguse aluste test;2lingvistiliste teadmiste kontrollimine.3Õiguse aluste test ning lingvistiliste teadmiste kontrollimine viiakse läbi käesoleva määruse §-des 33 ja 35 sätestatud korras.47Atesteerimise hindamine1Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud komisjoni otsusega loetakse atesteerimine arvestatuks või mittearvestatuks.2Atesteerimine on arvestatud, kui õiguse aluste test on loetud arvestatuks vastavalt käesoleva määruse §-le 34 ja kui lingvistiliste teadmiste kontrollimise osas on loetud mõlemad tekstid arvestatuks vastavalt käesoleva määruse §-le 36.48Kordusatesteerimine1Vandetõlk, kes ei soorita atesteerimist või ei ole mõjuva põhjuseta ilmunud atesteerimisele, suunatakse kordusatesteerimisele.2Kordusatesteerimisel ei pea vandetõlk sooritama uuesti atesteerimise seda osa, milles atesteerimine on loetud arvestatuks.3Kordusatesteerimisele kohaldatakse käesoleva määruse atesteerimise sätteid.8Rakendussätted49Määruse kehtetuks tunnistamineJustiitsministri 24. septembri 2002. a määrus nr 63 „Vandetõlgi määrustik” (RTL 2002, 113, 1637; 2006, 85, 1545) tunnistatakse kehtetuks.50Määruse jõustumineKäesoleva määruse § 1 lõike 1 punkt 5 ja lõige 3, § 11 lõige 3, § 29 lõike 2 punkt 4 ning § 43 lõige 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2011. a. MinisterReinLangAsekantsler kantsleri ülesannetesMartinHirvoja