Riigikogu seadus terviktekst NotSavaldamine avaldatud 2000-12-06 RT I 2000 104 684 72580 2002-02-01 RT I 2024-12-04+02:00 2024 22 104122024022 2025-01-01 2010-12-29 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 104122024022 94 2025-10-30 Imre Sobnin 162387 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Notariaadiseadus 2001-11-14 RT I 2001 93 565 73269 2002-02-01 2002-06-12 RT I 2002 57 357 178387 2002-08-01 2002-06-19 RT I 2002 64 390 181957 2002-07-29 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2002-11-20 RT I 2002 102 600 229287 2003-01-01 2003-01-29 RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07 , osaliselt 01.05.2004 2003-12-03 RT I 2003 78 527 685616 2004-01-01 2004-04-14 RT I 2004 30 208 742737 2004-05-01 2205-06-15 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2005-10-12 RT I 2005 57 450 955757 2006-01-01 2005-12-15 RT I 2005 71 549 972662 2006-01-01 2006-01-26 RT I 2006 7 42 989550 2006-02-04 2007-11-21 RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 2007-12-19 RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2008-03-12 RT I 2008 15 108 12945067 2008-11-01 2008-06-04 RT I 2008 27 177 12980413 2008-07-10 2008-06-19 RT I 2008 30 191 12988434 2008-07-01 2008-12-09 RT I 2008 56 313 13096356 2008-12-24 2008-12-10 RT I 2008 59 330 13099767 2009-01-01 2009-05-06 RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 ; osaliselt 30.08.2009, 01.01.2010, 01.07.2010 ja lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 01.01.2010 2009-10-21 RT I 2009 51 349 13230363 2009-11-15 2009-10-29 RT I 2009 54 363 13234667 2010-01-01 2009-12-16 RT I 2009 67 460 13252753 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-17 RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 , osaliselt 01.08.2010 2010-12-16 RT I 2010-12-30 2 130122010002 2011-01-01 2013-09-26 RT I 2013-10-09 1 109102013001 2013-10-28 , osaliselt 19.10.2013 ja 01.01.2015 2013-12-11 RT I 2013-12-23 1 123122013001 2014-01-01 , osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020 2014-02-19 RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 2014-06-05 RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-12-10 RT I 2014-12-31 1 131122014001 2015-01-10 2015-02-18 RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2016-02-16 RT I 2016-03-10 1 110032016001 2016-07-01 2016-02-16 RT I 2016-03-10 2 110032016002 2016-03-20 2016-12-07 RT I 2016-12-21 1 121122016001 2018-03-01 2017-04-05 RT I 2017-04-20 1 120042017001 2018-01-15 2017-04-20 RT I 2017-05-09 1 109052017001 2017-07-01 2018-05-09 RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 , osaliselt 01.10.2018 ja 01.01.2021 2018-06-06 RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 2018-10-17 RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 2019-01-30 RT I 2019-02-22 2 122022019002 2020-02-01 2019-02-21 RT I 2019-03-19 8 119032019008 2019-04-01 2020-06-17 RT I 2020-07-10 1 110072020001 2020-07-20 2020-12-09 RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2021-11-24 RT I 2021-12-08 2 108122021002 2022-01-01 2022-04-13 RT I 2022-05-05 1 105052022001 2023-02-01 2022-10-26 RT I 2022-11-10 1 110112022001 2022-11-20 2023-02-08 RT I 2023-03-01 1 101032023001 2023-05-01 2023-06-20 RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 , osaliselt 01.10.2023 2024-11-19 RT I 2024-12-04 1 104122024001 2025-01-01 2024-12-11 RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 1 ÜLDSÄTTED 1 Reguleerimisala 1 Käesolev seadus reguleerib notariametit ning Notarite Koja staatust. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notariaalset tõestamismenetlust, notari distsiplinaarvastutust ning notari tasu määrasid reguleeritakse teiste seadustega. 3 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata notari ametitoimingutele. RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07 2 NOTARIAMET 2 Notari õiguslik seisund 1 Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. 2 Notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. 3 Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik. 4 Notar peab ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne. 5 Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Saladuse hoidmise kohustus 1 Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele. Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ametiteenuste suhtes niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notar annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta uurimisorganitele. 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajad esitavad notarile oma esindusõiguse tõendamiseks digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud volikirja, mittetehingulise esindamise korral muu esindusõiguse aluseks oleva dokumendi. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 2 2)]]> Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist käesoleva seaduse § 5 alusel haldusjärelevalvet teostavale organile ja isikule, kes viib notari suhtes läbi distsiplinaar- või aukohtumenetlust. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 2 3)]]> Tunnistuse (apostille’) väljaandmisega seotud kohustuste täitmisel on notar saladuse hoidmise kohustusest vabastatud. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 2 4)]]> Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks halduskohtu loal. Loa andmine otsustatakse julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2 5)]]> Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks, kui isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, on andnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras nõusoleku julgeolekukontrolli teostamiseks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 3 Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma. Pärast ühe abikaasa surma võib notar avaldada andmeid abikaasade vastastikuse testamendi olemasolu ja surnud abikaasa tehtud korralduste kohta. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 4 Isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib notari vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta notariaalselt kinnitatud, digitaalallkirjastatud või notari juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku. Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik, võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus. Kohus võib notari taotlusel vabastada ta ametitoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaalukatel põhjustel. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 5 Notari ametitoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb krediidiasutustele, kohtutele, arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente või kellel on neile juurdepääs, kui seadusega ei sätestata teisiti. Krediidiasutused, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notari ametitoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti. 4 Õigus kasutada riigivapi kujutist Kehtetu - RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 4 1. ]]> Notari ametipitsat Notari ametipitsati kirjelduse ja liigid ning pitsati kasutamise ja hävitamise korra kehtestab määrusega. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 5 Haldusjärelevalve ametipidamise üle RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 1 Haldusjärelevalvet notari ametipidamise üle teostavad Justiits- ja Digiministeerium ja Notarite Koda. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 2 Justiits- ja Digiministeerium võib haldusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka haldusjärelevalve muudes üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiits- ja Digiministeerium võib delegeeritud haldusjärelevalve valdkonnas anda juhendeid haldusjärelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 3 Haldusjärelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Haldusjärelevalve ei laiene ametitoimingute sisule. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 4 Haldusjärelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 5 Notar on kohustatud esitama haldusjärelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 6 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse vastavalt ka notari asendaja ametitegevuse kontrollimisel. 6 Notariks saamise tingimused 1 Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarikandidaadi hindamise sooritanud teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 Notariks ei või nimetada: 1 kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut; 2 notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari asendamise õiguse kaotanud isikut; 3 notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Kehtetu - RT I 2005 71 549 972662 2006-01-01 7 Ametikoha täitmine konkursi alusel Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra määrab , ära kuulanud Notarite Koja arvamuse. 7 1. ]]> Ametikoha täitmise eksam 1 Ametikoha täitmise konkursi osa on eksam. Eksam on kirjalik ja koosneb praktiliste kaasusülesannete lahendamisest. Eksami korraldab eksamikomisjon. Eksami täpsemad tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. 2 Notar, kes soovib kandideerida konkursi korras teise piirkonda, kuid kellel jääb eksam sooritamata, peab sooritama hindamisvestluse, mille korraldab eksamikomisjon. Hindamisvestluse eesmärk on selgitada välja, kas notar on pädev jätkama notariametis. Kui notaril jäävad eksam ja sellele järgnev hindamisvestlus sooritamata, tagandatakse ta ametist. 3 Ametikoha täitmise eksamil võivad osaleda ametikoha täitmise konkursil kandideerivad käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teise piirkonda kandideerivad notarid ja notarikandidaadi hindamise sooritanud notarikandidaadid. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 8 Ametikohtade arv ja ametisse nimetamine 1 Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks , lähtudes õiguskäibe vajadustest. 2 Notari nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. 3 Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus. 4 Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib valdkonna eest vastutav minister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. 9 Ametivanne 1 Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist valdkonna eest vastutavale ministrile ametivande, mille tekst on järgmine:«Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.» 2 Notari ametivannet hoitakse Justiits- ja Digiministeeriumis. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 10 Ametisse asumine 1 Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. 2 Enne ametisse asumist esitab notar Notarite Kojale ametikindlustusdokumendi. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 10 1. ]]> Allkirja ja pitseri näidis Enne ametisse asumist, samuti nime muutumise või pitsati vahetamise korral esitab notar Notarite Kojale allkirjanäidise ning pitseri näidise. RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 11 Notaribüroo 1 Notari töökohaks on tema büroo. 2 Notar võib avada ainult ühe büroo. Notari taotlusel võib valdkonna eest vastutav minister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood. 3 Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. 4 Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, välja arvatud vandetõlgiga. 5 Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood, kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta. Teiste büroode lahtioleku aja määrab notar vastavalt vajadusele. 6 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja täidab talle seadusega pandud ülesandeid isiklikult. Notari ametitoimingu taotlejal ja tõestatava tehingu poolel peab olema alati võimalik pöörduda toiminguga seoses vahetult notari poole. 12 Ametialased kitsendused 1 Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 2 Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega: 1 kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist; 2 olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 3 olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja. 3 Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju. 4 Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse. 5 Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 6 Kehtetu - RT I 2008 15 108 12945067 2008-11-01 12 1. ]]> Täiendusõpe 1 Notar, notarikandidaat ja notari asendaja on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord kolme aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). 2 Täiendusõppe alused, mahu ja korra kehtestab Notarite Koda. 3 Eksamikomisjon hindab täiendusõppeks kohustatud isiku enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale. Eksamikomisjon võib vajaduse korral isikult nõuda täiendusõppe läbimise kohta täiendavaid tõendeid. 4 Kui täiendusõppeks kohustatud isik ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab eksamikomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks vestluse. Vestlus toimub kuue kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates. Vestluse korraldamise otsusest teatatakse täiendusõppeks kohustatud isikule vähemalt üks kuu enne vestluse toimumist. Kui isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse vestlus mittesooritatuks. Vestlus korraldatakse ühe isikuga kuni kaks korda. 5 Kui täiendusõppeks kohustatud isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel, esitab Notarite Koda valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamiseks, lõpetab notarikandidaadiga kandidaaditeenistuse või ei nimeta kohustatud isikut asendajaks. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 13 Notari raamatupidamine ja maksustamine 1 Notar on raamatupidamis- ja käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine. 2 Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 14 Vastutus 1 Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2 Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. 3 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. 4 Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada notari või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses notari või muu kahju eest vastutava isiku vastu. RT I 2008 59 330 13099767 2009-01-01 15 Ametikindlustus 1 Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1 kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing; 2 leping katab kogu käesoleva seaduse §-st 14 tulenevat vastutust, hõlmates ka isikuid, kelle eest notar ametialaselt vastutab; 3 kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 1 1)]]> Notar võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või notar kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Vastutust tahtliku kohustuse rikkumise eest kindlustama ei pea. 2 1)]]> Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada notari ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta. 3 Notarite Koda sõlmib kindlustuslepingu notarikandidaadi ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 näidatud isiku tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ning võib sõlmida täiendava kindlustuslepingu käesoleva seaduse §-s 14 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks. 4 Notar teatab Notarite Kojale kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teadete kohta kehtib käesoleva seaduse § 3, avalikustada võib vaid notari ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 16 Dokumentide säilitamine 1 Ametitoimingute käigus notari ning notari asendaja poolt koostatud ja seaduse kohaselt säilitatavad dokumendid, sealhulgas ametitoimingu alusdokumendid ning ametitegevuse raamatud, kuuluvad riigile. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 1 1)]]> Notarid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid salvestab notar ka digitaalsesse notariaalarhiivi notarite elektroonilises infosüsteemis. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigile kuuluvad dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele riigi arhiivile. Notari surma või raske haiguse korral teeb seda Notarite Koja esindaja. Dokumente võib üle anda ametisoleku ajal. Digitaalset notariaalarhiivi riigi arhiivile üle ei anta. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 3 Valdkonna eest vastutava ministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Valdkonna eest vastutava ministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. 4 Kehtetu - RT I 2013-10-09 1 109102013001 2013-10-19 5 Riigile kuuluvate notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab . Notari ametiteenuste osutamise käigus koostatud muude notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab Notarite Koda. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 17 Ametist vabastamine ja tagandamine 1 Notari vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister järgmistel alustel: 1 notari algatusel; 2 notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada; 3 käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel; 4 kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 5 kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 6 kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist järgmistel alustel: 1 kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise; 1 1)]]> kui notari suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu; RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-06-10 1 2)]]> kui notaril jäävad käesoleva seaduse §-s 7¹ nimetatud eksam ja hindamisvestlus sooritamata; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 1 3)]]> kui notar jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 raske ametialase üleastumise korral; 3 kehtetu - RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise. 3 Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul. 18 Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine ja ametisoleku peatamine 1 Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama Notarite Kojale. 2 Notarite Koja nõusolekul võib notaribüroo olla suletud notari ja tema töötajate üheaegseks puhkuseks kuni 28 päeva aastas. Notarite Koda annab nõusoleku tingimusel, et notariteenuse kättesaadavus selles tööpiirkonnas oluliselt ei halvene. 3 Notarite Koda võib peatada notari ametisoleku kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel: RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 1 notari taotlusel notari erialase enesetäiendamise korral, notari asumise korral Notarite Koja või muu notarite ühenduse teenistusse või muul mõjuval põhjusel; RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 2 käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni; 3 notari suhtes distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse lõpuni; RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 4 notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni, notari õigeksmõistmiseni või Notarite Koja poolt ametisoleku peatamise lõpetamise otsustamiseni. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 3 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud juhul võib notari ametisoleku peatada ka valdkonna eest vastutav minister. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 4 Notaril, kelle ametisolek on peatatud, on keelatud teha ametitoiminguid ning osutada ametiteenuseid. 5 Ametisolek peatatakse maksimaalselt viieks aastaks. Mõjuval põhjusel võib peatamist pikendada veel viie aasta võrra. 6 Notarite Koda peatab notari taotlusel tema ametisoleku kuni üheks aastaks koos ametikoha säilitamisega juhul, kui notar esitab põhistatud taotluse mõjuvate asjaolude esinemise kohta ning ametikoha säilitamine on õiguskäibe huvisid arvestades võimalik. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 7 Notari taotlusel ametisoleku peatamise korral kauemaks kui üheks aastaks notari ametikohta ei säilitata ning dokumentide üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16. Peatamise lõppemisel peab notar kandideerima notari ametikoha täitmise konkursil käesoleva seaduse §-des 7, 8 ja 10 sätestatud korras. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 8 Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse korral, kui ametisolekut ei peatata, on nõutav Notarite Koja luba. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetatud juhul on notar kohustatud tagama pooleliolevate ametitoimingute nõuetekohase lõpetamise ning võimaluse tutvuda tema poolt säilitatavate dokumentidega ning saada nende ärakirju. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 19 Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine Kehtetu - RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 NOTARI ASENDAMINE 20 Notari asendamine 1 Notarite Koda nimetab notarile asendaja käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 2 Notari taotlusel võib Notarite Koda nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks. Notari asendajal on lisaks notari asendamisele õigus samaaegselt notariga teha tõestamisseaduse §-s 38 nimetatud kinnitamistoiminguid. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 3 Notari või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud notari asendaja haigestumise korral ning viiepäevase kuni ühekuulise ametikohustuste täitmisest eemalviibimise korral nimetab Notarite Koda vajaduse korral notarile asendaja juhul, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 4 Notarite Koda võib nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 4 1)]]> Käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel teeb notari ametitoiminguid ja täidab notaribüroo tegevusega seotud ülesandeid Notarite Koja nimetatud asendaja. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 5 Notari asendamise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 21 Notari asendaja 1 Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ nimetatud notarikandidaadi arvestuse. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes vastab notarile esitatavatele nõuetele (välja arvatud kandidaaditeenistuse läbimine ja notarikandidaadi hindamise sooritamine) ning on sooritanud notari asendaja eksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab Notarite Koda. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kontrollitakse enne notari asendajaks taotleja eksamile lubamist taotleja usaldusväärsust vastavalt käesoleva seaduse §-le 24¹. RT I 2023-03-01 1 101032023001 2023-05-01 2 2)]]> Notari asendajaks ei või olla endine notar, kes on notari ametist tagandatud, ega isik, kes on notari kandidaaditeenistusest vabastatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud alusel. Notari asendajaks ei või olla ka notarikandidaat, kelle kandidaaditeenistus on peatunud ning kes on asunud tööle mujale kui Notarite Kotta või notaribüroosse või õppe- ja teadustööle. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma valdkonna eest vastutavale ministrile notari ametivande, kui ta ei ole seda varem teinud. 4 Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast. 5 Notari asendajale kohaldatakse vastavalt notari kohta käivaid sätteid. 22 Notari asendaja tasu 1 Käesoleva seaduse § 20 lõike 4 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu Notarite Kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Notari asendaja poolt tehtud ametitoimingute eest laekunud tasu läheb Notarite Kojale, kes kannab ka notaribüroo ülalpidamise kulud. 2 Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1–3 kohaselt kandidaaditeenistuse väljaõppe kestel notari asendajaks nimetatud notarikandidaat ei saa asendamise eest täiendavat tasu. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 23 Notari asendaja vastutus 1 Notari asendaja vastutab notariga samadel alustel. 2 Notari taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõiked 1 ja 2) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt. 3 Notarite Koja taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõige 4) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad Notarite Koda ja asendaja solidaarselt. 4 NOTARIKANDIDAAT 24 Notarikandidaat 1 Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notarikandidaadiks taotlejatele korraldab konkursi Notarite Koda. Konkursi tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 3 Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse Notarite Koda. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 24 1. ]]> Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine 1 Eksamikomisjonile esitatakse koos avaldusega järgmised dokumendid: 1 isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi koopia; 2 haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe koopia; 3 vormikohane ankeet, mille kinnitab eksamikomisjon; 4 kinnitus, et kandideerija vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. 2 Notarikandidaadiks taotleja esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib eksamikomisjon pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega notarikandidaadiks taotleja andmete saamiseks, et selgitada välja taotleja kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi. 3 Notarikandidaadiks taotlejat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega. 4 Kui notarikandidaadiks taotleja esitas eksamikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta eksamikomisjoni otsusega konkursilt välja. RT I 2023-03-01 1 101032023001 2023-05-01 25 Kandidaaditeenistus 1 Kandidaaditeenistus on Notarite Koja poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab Notarite Koda. Kandidaadi teenistusalase tegevuse eest vastutab Notarite Koda. Notar tagab Notarite Koja poolt tema juurde suunatud notarikandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 2 Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi hindamisega. Notarite Koda võib väljaõppe kestust muuta. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 1)]]> Notarikandidaadi arvestus korraldatakse kuue kuu jooksul kandidaaditeenistusse asumisest arvates. Arvestuse korraldamise alused ja korra kehtestab Notarite Koda. Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 3 Pärast notarikandidaadi hindamise sooritamist kandidaaditeenistus peatub. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 4 Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud ja kes kandideerib notari ametikohale, on kohustus osaleda eksamil, välja arvatud juhul, kui notari ametikohale kandideerib ainult üks notarikandidaat, kellel on eksami sooritamisest möödas kuni kaks aastat. Kui ametikoha täitmise konkursil kandideerimiseks ei laeku ühtegi avaldust, loetakse, et avalduse kandideerimiseks on esitanud kõik kandidaadid, kelle kandidaaditeenistus on peatunud. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei osale eksamil, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 5 Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari ametiga. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 26 Notarikandidaadi tasu Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal kuutasu Notarite Kojalt. Notarikandidaadi kuutasu suuruse kehtestab Notarite Koja üldkoosolek. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 27 Notarikandidaadi hindamine RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 1 Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaati hinnatakse Notarite Koja sätestatud tingimustel ja korras. Notarikandidaadi hindamise korraldab eksamikomisjon. Hindamise eesmärk on selgitada välja kandidaaditeenistuse käigus teadmiste ja oskuste omandamine ning notarina töötamise eeldused. 2 Notarikandidaat esitab enne hindamist Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta. 3 Notarikandidaati juhendav notar esitab enne hindamist Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi notarina töötamise sobivuse kohta. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 28 Kandidaaditeenistuse lõppemine 1 Kandidaaditeenistuse lõpetab Notarite Koda. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 2 Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel: 1 notarikandidaadi algatusel; 1 1) ]]> notarikandidaadi ja Notarite Koja kokkuleppel; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 1 2) ]]> kui notarikandidaat jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks; 3 kui notarikandidaat ei osale notari ametikoha täitmise eksamil pärast ametikoha täitmise konkursil osalemise soovi avaldamist; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 3 1) ]]> kehtetu - RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 4 kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine. 2 1)]]> Kandidaaditeenistuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel lõpetada ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Kandidaaditeenistus lõpeb notariks nimetamisega. 5 NOTARI AMETITEGEVUS RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 29 Notari ametitoimingud 1 Notar teeb ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras. 2 Ametitoimingu eest saab notar seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised. 3 Notari ametitoimingud on: 1 tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2 pärimismenetluse läbiviimine; RT I 2013-10-09 1 109102013001 2013-10-28 3 volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 4 tunnistuse (apostille’) väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 5 lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 6 juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras; RT I 2022-05-05 1 105052022001 2023-02-01 7 abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande tegemine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel, abieluvarakande tegemine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras ning abieluvararegistris andmete sisaldumise kohta tõendi väljastamine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras; RT I 2016-12-21 1 121122016001 2018-03-01 7 1) ]]> kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise tahteavalduse tõestamine ning kooselulepingu sõlmimise ja selle lõpetamise kohta andmete andmine ja kannete tegemine kooseluseaduse, abieluvararegistri seaduse ja rahvastikuregistri seaduse kohaselt; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2023-10-01 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 60 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; RT I 2014-12-31 1 131122014001 2015-01-10 8 1) ]]> Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artikli 59 lõike 1 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eestis ning artikli 60 lõike 2 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; RT I 2016-03-10 2 110032016002 2016-03-20 8 2) ]]> nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) artikli 48 lõike 3 ning III ja IV lisa alusel väljavõtte väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; RT I 2016-03-10 2 110032016002 2016-03-20 8 3) ]]> nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 66 kohase tõendi väljastamine notari või perekonnaseisuasutuse poolt registreeritud abielulahutuse kohta ja artikli 67 lõikes 1 ettenähtud juhul notari väljastatud tõendis paranduse tegemine; RT I 2022-11-10 1 110112022001 2022-11-20 9 raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 10 kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine; RT I 2013-10-09 1 109102013001 2013-10-28 11 ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 3 alusel, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 4 alusel ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 60 lõike 4 alusel; RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 12 ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 2 alusel; RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 13 juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine. RT I 2020-07-10 1 110072020001 2020-07-20 30 Ametitoiminguga kaasnev õigusabi ja esindamine 1 Abielu sõlmimise või lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele vastavalt abiellumise või lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas ülalpidamiskohustusi perekonnas. RT I 2009 27 164 13183123 2010-07-01 1 1)]]> Notar selgitab enne abielu lahutamise avalduse vastuvõtmist välja lõplikult kohaldatava õiguse. Notar selgitab avaldajatele abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise võimalust ning kohaldatava õiguse sisu ja tagajärgi. RT I 2016-03-10 1 110032016001 2016-07-01 1 2)]]> Kooselulepingu sõlmimisel selgitab notar kooselulepingut sõlmida soovivatele isikutele kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamisega seotud ning kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas registreeritud elukaaslaste vastastikust ülalpidamiskohustust ja valitud varasuhtest tulenevaid tagajärgi, ning viitab varaliste, ülalpidamiskohustust puudutavate ja pärimisõiguslike küsimuste reguleerimise võimalusele. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 Notar esindab osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja haldusasutuses, sealhulgas: 1 koostab ja edastab tõestatud tehingu registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse; 2 koostab ja edastab kohtu kinnistus- või registriosakonnas registreerimiseks notariaalselt kinnitatud avalduse, samuti avalduse muutmise ja tagasivõtmise avalduse. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 2 1)]]> Osalejate soovil koostab ja esitab notar ametitoiminguga seoses osalejate nimel määruskaebusi ja vaideid registripidaja tegevuse vaidlustamiseks ning esindab osalejaid seoses ametitoiminguga, kui tõestatud tehing kuulub registrisse kandmisele. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 3 Ametitoimingus osalejate nimel tehtud avaldus, määruskaebus ja vaie, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend või digitaalse dokumendi puhul notari digitaalallkiri, kehtivad kui notariaalselt kinnitatud avaldus, määruskaebus ja vaie. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 Osalejate soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametikohustuse ulatuse kehtestab määrusega. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 6 Kui seadus ei sätesta teisiti, peavad kohtu- ja haldusasutused esitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalikke dokumente või nende ärakirju. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 31 Ametitoiminguga kaasnev registrite kontrollimine 1 Ametitoimingu õigsuse tagamiseks kontrollib notar toiminguga seotud andmeid asjakohastest registritest. võib kehtestada registrite kasutamise täpse korra. 2 Notar võib notariaaldokumendina või selle osana väljastada registriseisu tõendi või kinnitatud väljatrüki, millel on samasugune tõenduslik tähendus nagu registripidaja väljaantud tõendil või väljatrükil. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 32 Notari ametiteenused 1 Notar avaldab käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud veebilehel andmed selle kohta, milliseid ametiteenuseid ta osutab. 2 Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3 Ametiteenused on: 1 õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut; 2 maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames; 3 lepitamine vastavalt lepitusseadusele; RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 4 tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; 5 enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel; 6 vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel; 7 väljaspool käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ametikohustusi avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel; 7 1) ]]> äriregistri seaduse §-s 24 nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine; RT I 2022-05-05 1 105052022001 2023-02-01 8 raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus; 9 kehtetu - RT I 2013-12-23 1 123122013001 2020-01-01 10 ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 33 Nõustamine ametiteenusena 1 Nõustamine ametiteenusena võib hõlmata ka dokumendi koostamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist notari vahendusel, samuti isiku esindamist haldusmenetluses, kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamist pärandvara pankrotimenetluses. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 2 Esindamine kohtus registriasja menetluses on ametiteenus vaid ulatuses, milles see ei ole seotud notari tõestatud tehinguga. RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 34 Lepitamine ja vahekohtunikuna tegutsemine 1 Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja vahekohtu kaudu. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu. RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 35 Hoiustamine 1 Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha. 2 Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. 3 Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus. 4 Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis. 5 Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale. 6 Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 36 Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise koht 1 Isik võib notari ametitoimingut või ametiteenust taotleda ükskõik milliselt notarilt, kui seadus ei sätesta teisiti. 2 Notar teeb ametitoimingud oma büroos. 3 Isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel ametitoimingu oma tööpiirkonnas väljaspool bürood. 4 Notar võib avaldajate soovil abielu sõlmimise kinnitada väljaspool oma bürood ja tööpiirkonda. RT I 2009 27 164 13183123 2010-07-01 5 Ametiteenuseid osutab notar oma tööpiirkonnas. Käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 3–5 nimetatud ametiteenuseid võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonda. 5 1)]]> Ametitoiminguid on võimalik teha ka tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel. RT I 2019-02-22 2 122022019002 2020-02-01 5 2)]]> Kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute nimekiri kehtestatakse tõestamisseaduse § 13 lõike 8 alusel. RT I 2019-02-22 2 122022019002 2020-02-01 6 Väljaspool Eestit on notari ametitegevus keelatud ning seda keeldu rikkudes tehtud ametitoimingud ning ametiteenuse osutamisena tehtud tõestamistoimingud on tühised. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 7 Ametitoimingu tegemise korral tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel loetakse ametitoimingu tegemise kohaks Eesti. RT I 2019-02-22 2 122022019002 2020-02-01 37 Notari ametitoimingu tegemise eeldused 1 Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed. 2 Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada tõestamisseaduse teise peatüki alusel, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 38 Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise edasilükkamine ja peatamine 1 Ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi: 1 täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni; 2 ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni; 3 asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks. 2 Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine peatatakse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel kuni keelu äralangemiseni. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 39 Muud ametitegevuse piirangud 1 Ametitoimingutele, ametiteenuse osutamisena tehtavatele tõestamistoimingutele ning vahekohtuniku teenuse osutamisele kohaldatakse tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid ja tühisuse aluseid. Muu hulgas on notaril keelatud: 1 osaleda vahekohtunikuna vaidluse lahendamises, kui vaidlus on tekkinud seoses tema või temaga ühist bürood pidava notari poolt tõestatud tehinguga; 2 kinnitada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tunnistusega oma allkirja või pitseri ehtsust ja enda pädevust; RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 3 tunnistada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 5 kohaselt täidetavaks enda vahendusel sõlmitud kokkuleppeid. RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 2 Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Kui ametitegevuse piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari Notarite Koda. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 40 Notari ametitegevuse registreerimine ja aruandlus 1 Kõik notari ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus. 2 Notari ametitegevuse raamatute liigid, vormi ja pidamise korra kehtestab . 3 Vajaduse korral antakse sellele isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti või kellele teenus osutati, tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 Notar esitab Notarite Kojale iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande. Notarite Koda määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 41 Ametitoimingu tegemisest ja ametiteenuse osutamisest keeldumine 1 Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. 2 Ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama. 3 Kui notar nõustus ametiteenust osutama, võib ta edasisest osutamisest keelduda üksnes siis, kui ilmneb tõestamisseaduse §-s 4 loetletud asjaolu või muu mõjuv põhjus. 4 Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates. 5 Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. 6 Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 42 Notari ametitoimingute tegemine ja ametiteenuste osutamine välismaalastele Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindaja kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist ning ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 6 NOTARITE KODA 43 Notarite Koja õiguslik seisund 1 Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid. 2 Notarite Koda tegutseb käesoleva seaduse ning oma põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab . 3 Notarite Koja põhikirjas sätestatakse Notarite Koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, Notarite Koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse muid Notarite Koja pädevuses olevaid küsimusi. 4 Haldusjärelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiits- ja Digiministeerium, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 5 Notarite Koda esitab Justiits- ja Digiministeeriumile tema määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse, sealhulgas Notarite Koja poolt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punkti 7¹ alusel notaritele hüvitatud summade ning notari tasu maksmisest vabastamise juhtude arvu ja liigi kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 6 Justiits- ja Digiministeerium, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse ja ettepanekud. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 7 Notarite Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. 44 Notarite Koja tegevus 1 Notarite Koja eesmärgiks on: 1 kontrollida notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist; RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 1 1) ]]> valvata notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2 ühtlustada notarite ametialast praktikat; 3 korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust; 4 korraldada kandidaaditeenistust; 4 1) ]]> korraldada Notarite Koja vahekohtu tegevust; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 5 teostada käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud haldusjärelevalvet ja osutada Justiits- ja Digiministeeriumile kaasabi haldusjärelevalve teostamisel; RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 6 hallata ja arendada Notarite Koja peetavaid infosüsteeme; RT I 2016-12-21 1 121122016001 2018-03-01 7 notari tasu maksmisest vabastamise kohta tehtud kohtulahendite täitmine. 2 Oma eesmärkide täitmiseks Notarite Koda: 1 esindab notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures; 2 koostab soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks; 2 1) ]]> koostab soovituslikud lepitus- ning vahekohtukokkuleppe näidistekstid ja menetlusreeglid Notarite Koja vahekohtu vahenduseta läbiviidava lepitus- ja vahekohtumenetluse reguleerimiseks niivõrd, kuivõrd seadus ei sätesta kohustuslikke menetlusnorme; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 2) ]]> korraldab notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 3 nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajaduse korral algatab distsiplinaarmenetluse; RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 3 1) ]]> teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 4 kehtestab notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale; 5 loob Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti; 6 eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks; 7 vajadusel toetab oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid; 7 1) ]]> hüvitab oma eelarvest notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise korral notarile kohtulahendis märgitud notari tasu selle osa, mille tasumisest taotleja vabastati; 8 võib omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks; 9 kasutab teisi seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. 3 Notarite Kojal on õigus anda kooskõlas käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega täpsustavaid, notaritele siduvaid juhendeid: 1 käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4, § 11 lõikes 6 ning §-s 12 sätestatu tagamiseks; 2 ametitoimingus osalejate ning kolmandate isikute varaliste huvide kaitseks; 3 ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta; 4 notari avalikkuse ees esinemise ning notaribüroo välise tähistuse kohta; 5 notaribüroo töötajate töökoormuse ja väljaõppe korraldamise kohta; 6 notari erialase täiendõppe mahu ja selles osalemise kohta; 7 väljaspool notaribürood ja notari tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta; 8 notarikandidaadile notaribüroos antava väljaõppe kohta; 9 ametikohustuste kohta suhtlemisel teiste notarite, kohtute, ametiasutuste ja advokaatidega ning tõestamismenetlusse kaasatud isikutega; 10 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete ja protseduurireeglite täitmise kohta; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 11 käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud dokumentide säilitamise tähtaegade ja säilitamise ning üleandmise korra kohta. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 Notarite Koda tagab tasuta avaliku ja äritoimikuga tutvumise ühe notaribüroo kaudu Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas. RT I 2017-05-09 1 109052017001 2017-07-01 44 1. ]]> Notarite infosüsteem 1 Notarite elektrooniline infosüsteem (edaspidi e-notar) sisaldab digitaalset notariaalarhiivi ja notari ametitegevuse raamatuid ning võib sisaldada muid notari tööks vajalikke funktsioone. 2 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada, millises ulatuses peab e-notar võimaldama digitaalset andmevahetust riiklike andmekogudega. 3 Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 1² alusel salvestatud dokumente. 4 E-notarisse salvestatud andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad e-notari andmekaitse. 5 Notaril on e-notaris juurdepääs enda salvestatud andmetele. Notar võib kontrollida teise notari salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 44 2. ]]> Tunnistuste (apostille’de) register 1 Notarite poolt väljastatud tunnistuste (apostille’de) üle arvestuse pidamiseks peab Notarite Koda tunnistuste (apostille’de) registrit. Registrit peetakse elektrooniliselt. Register sisaldab ka Eesti avalikke dokumente väljastavate asutuste pitserinäidiseid, nimetatud dokumente allkirjastavate isikute allkirjanäidiseid ja andmeid allkirjastaja nime, ametinimetuse ning ametis oleku aja kohta, samuti kantakse registrisse selle isiku ees- ja perekonnanimi, kes esitab avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamiseks. 2 Avalikke dokumente väljastav asutus saadab omal algatusel või Notarite Koja nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidised ja andmed Notarite Koja poolt kehtestatud vormi ning saatmise viisi järgides Notarite Kojale. 3 Tunnistuste (apostille’de) registri põhimääruse kehtestab määrusega. RT I 2009 67 460 13252753 2010-01-01 44 3. ]]> Pärimisregistri pidamine 1 Notarite Koda peab pärimisregistrit. 2 Pärimisseaduse § 177¹ lõikes 4 nimetatud juhul teeb Notarite Koda pärimisregistrisse kande. RT I 2016-03-10 2 110032016002 2016-03-20 3 Pärimisseaduse § 179 lõikes 2² nimetatud juhul väljastab Notarite Koda teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingu eest on Notarite Kojal õigus võtta tasu pärimisseaduses sätestatud korras. RT I 2013-10-09 1 109102013001 2015-01-01 44 4. ]]> Notarite nimekiri 1 Notarite Koda peab notarite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed: 1 ees- ja perekonnanimi; 2 isikukood; 3 aadress ja sihtnumber; 4 ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev; 5 ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev; 6 põhitegevusala; 7 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2018-10-01 45 Notarite Koja õigus kasutada riigivapi kujutist Kehtetu - RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 46 Notarite Koja Interneti-kodulehekülg 1 Notarite Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe notarite kohta, eelkõige notaribüroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, ning käesoleva seaduse § 44 lõike 3 alusel antud juhendid. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notarite Koja veebilehel avaldatakse teave, milline notar milliseid käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud ametiteenuseid pakub. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 47 Notarite Koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine 1 Notarite Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas. 2 Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku: 1 Notarite Koja eestseisuse algatusel; 2 valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul; 3 vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete nõudel. 3 Koosoleku kutsub kokku Notarite Koja eestseisus, teatades oma liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette. 4 Valdkonna eest vastutav minister kutsub Notarite Koja koosoleku kokku, kui lahendamist vajavad edasilükkamatud notariaati puudutavad probleemid (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 2). Valdkonna eest vastutav minister määrab ka koosoleku päevakorra. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisel võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku uue eestseisuse valimiseks, kui Notarite Koda ei ole olulisel määral suutnud täita tema ees seisvaid ülesandeid. 5 Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teine notar volikirja alusel. 6 Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 48 Notarite Koja koosoleku pädevus 1 Notarite Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki Notarite Koja pädevusse kuuluvaid küsimusi. 2 Ainult koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi: 1 põhikirja vastuvõtmine; 2 käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud juhendite andmine; 3 eestseisuse valimine; 4 aastaeelarve kinnitamine; 5 notarite poolt Notarite Kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine; 6 majandusaasta aruande kinnitamine; 7 revisjonikomisjoni valimine; 7 1) ]]> eksamikomisjoni valimine; RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 8 aukohtu valimine; 9 audiitori määramine. 3 Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele koosolekule kinnitamiseks. 48 1. ]]> Notarite Koja organite valimine 1 Notarite Koja organid valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt: 1 iga organi liikmed valitakse eraldi; 2 hääletamine on salajane; 3 valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet. 2 Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed. 3 Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07 49 Notarite Koja eestseisuse koosseis ja istungid 1 Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest, aseesimehest ning eestseisuse liikmetest. RT I 2005 57 450 955757 2006-01-01 2 Eestseisus valitakse kolmeks aastaks. 3 Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku Notarite Koja esimees. 50 Notarite Koja eestseisuse ja esimehe pädevus ning saladuses hoidmise kohustus 1 Notarite Koja eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult Notarite Koja koosoleku pädevusse. Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuste elluviimise. 2 Notarite Koja esimees esindab Notarite Koda kõigis õigustoimingutes. 3 Notarite Koja eestseisusesse, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad notarid ning Notarite Koja teenistujad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notari ametitoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast Notarite Koja organi koosseisust või Notarite Koja teenistusest lahkumist. 51 Revisjonikomisjon 1 Notarite Koja revisjonikomisjon revideerib Notarite Koja majandustegevust ja asjaajamist oma algatusel või vähemalt 1/5 notarite nõudel. 2 Eestseisus esitab Notarite Koja majandusaasta aruande enne Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks. 3 Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda eestseisusesse ega aukohtusse. 4 Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. 51 1. ]]> Eksamikomisjon 1 Eksamikomisjon korraldab notarikandidaadi konkursi, notarikandidaadi arvestuse, notari ametikoha täitmise konkursi ja selle osaks oleva eksami, hindamisvestluse ning notari asendaja eksami ning kontrollib täiendusõppe kohustuse täitmist ja korraldab käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestluse. 2 Eksamikomisjon koosneb viiest liikmest, kellest vähemalt kolm on notarid. Eksamikomisjoni notaritest liikmed valitakse Notarite Koja koosolekul. Notarite Koja eestseisus võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole Notarite Koja liige. 3 Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 4 Eksamikomisjoni liikme äraolekul asendab teda eksamikomisjoni töös asendusliige. Eksamikomisjoni notaritest asendusliikmed valitakse Notarite Koja koosolekul. 5 Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt neli liiget. Eksamikomisjoni koosolekut juhib notarist esimees, kelle valivad endi hulgast liikmed lihthäälteenamusega. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 52 Aukohus 1 Notarite Koja aukohus (edaspidi aukohus) arutab isiku, notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 2 Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Kui aukohus lahendab poolte soovil vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju, on asjaosalistel õigus viibida asja arutamise juures. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 3 Aukohtul on õigus algatada aukohtumenetlus või teha Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanek notari ametist vabastamiseks. Vahekohtuna on aukohtul õigus kohustada eksinud poolt vabandama. Aukohtu seisukohad arutlusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ning Justiits- ja Digiministeeriumile. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 4 Aukohus moodustatakse üheteistkümneliikmelisena kolmeks aastaks. Aukohtusse kuulub viis Notarite Koja koosoleku poolt valitud notarit, viis kohtunike täiskogu valitud ringkonna- või riigikohtunikku ja üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane. Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu esimees valitakse aukohtu liikmete hulgast. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 5 Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Taandunud liiget asendab asendusliige. 6 Aukohtu liige ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni. 7 Aukohtumenetlus viiakse läbi notari distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud korras. RT I 2018-05-31 2 131052018002 2021-01-01 52 1. ]]> Notarite Koja vahekohus RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 1 Notarite Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 2 Notarite Koda kehtestab vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 3 Notarite Koja vahekohtu tegevuse suhtes ei kohaldata lepitusseaduse 6. peatükki. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 7 RAKENDUSSÄTTED 53 Tõestamisõiguslikud isikud ja asutused 1 Tõestamistoimingu võivad notari asemel teha järgmised ametiisikud ja -asutused: 1 konsulaarametnik – konsulaarseaduses sätestatud tingimustel; 2 valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamisel; RT I 2009 51 349 13230363 2009-11-15 3 avalik arhiiv – arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel; 4 kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär – kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel; 5 maamõõtja – piiriprotokollile ja kinnisasjade jagamise, liitmise, piiride muutmise ning kinnisasja osade vahetamise plaanile antud kinnisasja omaniku allkirja õigsuse kinnitamisel; RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 5 1)]]> ümberkruntimist läbi viima õigustatud isik – maakorralduse osalise ja piiratud asjaõiguse omaja ümberkruntimiskavale antud allkirja õigsuse kinnitamisel; RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 5 2)]]> Maa- ja Ruumiamet – maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse kinnitamisel; RT I 2024-12-04 1 104122024001 2025-01-01 6 vandetõlk – dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel; RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 7 vangladirektor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel. 1 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata kohtute seaduse § 15 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 nimetatud registrite dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse kinnitamisele. RT I 2017-05-09 1 109052017001 2017-07-01 2 on õigus anda määrusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 4 ja 7 nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiits- ja Digiministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 54 Notari atesteerimine 1 Notarid, kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2003. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 2 Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale. Atesteerimine toimub eksami vormis, mille sisu ja toimumise kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister. 3 Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuuluvad kaks Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikku valdkonna eest vastutava ministri määramisel, kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit, kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks akadeemilise õigusteadusliku kõrgharidusega isikut valdkonna eest vastutava ministri määramisel. Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 4 Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks. 5 Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille möödumisel toimub kordusatesteerimine. Kordusatesteerimisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud lõpptähtaega. 6 Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab valdkonna eest vastutav minister notari ametist. 7 Notaril on õigus esitada kohtusse kaebus tema ametist vabastamise peale ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates. 55 Kandidaaditeenistuse erisused 1 Vähemalt kaheaastase staažiga notaribüroo töötaja, kellel on akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus, võib sooritada notarieksami ilma kandidaaditeenistusse astumata ja osaleda notari ametikoha täitmise konkursil kuni 2002. aasta 31. detsembrini. Notari ametisse nimetatuna kuulub ta atesteerimisele käesoleva seaduse § 54 kohaselt. 2 Valdkonna eest vastutav minister võib kuni 2003. aasta 31. detsembrini lühendada õiguskäibe vajadustest lähtudes notari kandidaaditeenistust kuni kuue kuuni. 56 Senise notariaadiseaduse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 57 Rakendamismäärused annab määrusi: 1 , sealhulgas notari ametipitsati kasutamise kohta; 2 kehtetu - RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 3 notari asendamise korra kohta; 4 järelevalve korraldamiseks notarite ja Notarite Koja üle; 5 notari ja Notarite Koja poolt statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kohta; 6 käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute tegemise korra kohta; 7 Notarite Koja ettepanekul digitaalse notariaalarhiivi kasutuselevõtmise tähtaja kohta. RT I 2001 93 565 73269 2003-03-07 57 1. ]]> Paragrahvi 29 lõike 3 punkti 6 rakendamine Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 6 kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem. RT I 2013-10-09 1 109102013001 2013-10-28 57 2. ]]> Kindlustuslepingute kehtivus Enne käesoleva seaduse ametiteenuste regulatsiooniga täiendamist käesoleva seaduse § 15 kohaselt sõlmitud ametikindlustuslepingud kehtivad edasi käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 5–9 nimetatud ametiteenuste suhtes. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 57 3. ]]> Kandidaaditeenistuse peatumine Enne 2009. aasta 8. juunit kandidaaditeenistusse võetud, notarieksami sooritanud kandidaadi kandidaaditeenistuse peatab valdkonna eest vastutav minister Notarite Koja ettepanekul käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel. Notarite Koda maksab kandidaadile tema kahe keskmise kuutasu suuruse hüvitise hiljemalt kandidaaditeenistuse peatumise päevale eelneval päeval. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 57 4. ]]> Notarieksami sooritanud notarikandidaadi õigus asendada notarit Enne 2021. aasta 1. jaanuari notarieksami sooritanud notarikandidaat võib asendada notarit. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 57 5. ]]> Notarieksami sooritanud notarikandidaadi kandidaaditeenistuse peatumine Käesoleva seaduse § 25 lõiget 3 kohaldatakse ka enne 2021. aasta 1. jaanuari notarieksami sooritanud notarikandidaadile. RT I 2020-12-22 34 122122020034 2021-01-01 58 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega. 2 Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4 jõustuvad eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07