Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2017-06-22 118 RT I2017-07-05201761050720170062017-07-15+03:00 1 2017-06-27 maarus_1_10.02.2010.xsd 105072017006 5 2017-07-04 Maret Mauer 1039314Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Allikukivi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri 1 Määrus kehtestatakse § 10 lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk 1 Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Saarde vallas Tihemetsa alevikus ja Väljakülas asuv ala, mille nimeks saab Allikukivi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). 2 Kaitseala² kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1 Allikukivi ürgoru maastikku, looduse mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2 elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on allikad ja allikasood (7160)³, koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3 II kaitsekategooria liike ja nende elupaiku – veelendlast (Myotis daubentonii), suurkõrva (Plecotus auritus) ja põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii). 3 Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte sihtkaitsevööndisse ja ühte piiranguvööndisse. 4 Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. 2 Kaitseala piir Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴. 3 Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 4 Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused: 1 kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2 loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3 kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4 kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5 kaitsekorra kohta. 2 Kaitsekorra üldpõhimõtted 5 Lubatud tegevus 1 Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. 2 Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. 3 Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 4 Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas ja kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 5 Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 6 Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. 6 Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2 koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3 kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4 lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5 anda projekteerimistingimusi; 6 anda ehitusluba; 7 rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8 jahiulukeid lisasööta. 7 Tegevuse kooskõlastamine 1 Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2 Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3 Sihtkaitsevöönd 8 Sihtkaitsevööndi määratlus 1 Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks. 2 Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1 Koobaste sihtkaitsevöönd; 2 Tihemetsa sihtkaitsevöönd. 9 Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk 1 Koobaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Allikukivi ürgoru ja seal asuvate looduslike koobaste ja allikate kaitse, nende tutvustamine, maastikuilme säilitamine ning käsitiivaliste elupaikade kaitse. 2 Tihemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Allikukivi ürgoru soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 10 Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1 olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 2 koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3 olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4 Koobaste sihtkaitsevööndis tee, tehnovõrgu rajatise või muu tootmisotstarbeta rajatise ehitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; 5 kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. 11 Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1 majandustegevus; 2 loodusvarade kasutamine. 4 Piiranguvöönd 12 Piiranguvööndi määratlus 1 Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 2 Kaitsealal on Allikukivi piiranguvöönd. 13 Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning käsitiivaliste elupaikade kaitse. 14 Lubatud tegevus 1 Piiranguvööndis on lubatud: 1 majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2 puhtpuistute kujundamine. 2 Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 2 lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 0,5 hektari suuruse langina; 3 turberaie kuni 2 hektari suuruse langina. 3 Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 10 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. 15 Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1 energiapuistute rajamine; 2 maavara kaevandamine; 3 ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 4 uue maaparandussüsteemi rajamine; 5 biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. 5 Lõppsätted 16 Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 17 Kehtetuks tunnistamine Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” lisa 1 „Riikliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekiri” punkt 19 tunnistatakse kehtetuks. 18 Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. septembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/900 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. 19 Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). ² Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1976. aastast, kui Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” võeti kaitse alla Allikukivi koopad ja allikas. Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” kaitse alla võetud Allikukivi koobaste ja allika kaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 17 hõlmab kaitseala osa Allikukivi loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. ³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. ⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). ⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovski Keskkonnaminister Siim Kiisler Riigisekretär Heiki Loot Lisa Allikukivi maastikukaitseala