Vabariigi Valitsus määrus terviktekst eeskiri rahvuspark kaitse avaldamine avaldatud 2005-04-22+03:00 RT I 2005 23 173 891233 2005-05-08+03:00 85 RT I2023-07-052023175105072023175 2023-07-08 maarus_1_10.02.2010.xsd 105072023175 4 2023-07-04 Maret Mauer 158654 Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri 2005-12-22+02:00 RT I 2005 71 556 972714 2006-01-01+02:00 2009-01-19+02:00 RT I 2009 7 48 13125268 2009-02-01+02:00 2010-03-19+02:00 RT I 2010 13 70 13289733 2010-04-01+03:00 2023-06-22 RT I 2023-07-05 1 105072023001 2023-07-08 Määrus kehtestatakse « » § 10 lõike 1 alusel. 1 ÜLDSÄTTED 1 Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk 1 Soomaa rahvuspargi² (edaspidi rahvuspark) kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: 1 I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180)³, jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0) kaitse; 2 II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine. 2 Rahvuspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele reservaadiks, kahekümne üheksaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 3 Rahvuspargis tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. 4 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Soomaa rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). 5 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 52 hõlmab rahvuspark Soomaa linnuala ja punkti 2 alapunktist 386 Soomaa loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 2 Rahvuspargi asukoht 1 Rahvuspark asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Karjasoo ja Kibaru külas; Vastemõisa vallas Paelamaa, Lemmakõnnu, Metsküla ja Sandra külas; Kõpu vallas Vanaveski Uia, Iia ja Tipu külas ning Pärnu maakonnas Paikuse vallas Põlendmaa külas; Tori vallas Kildemaa, Võlli, Jõesuu, Rätsepa, Riisa ja Aesoo külas; Vändra vallas Leetva ja Kaansoo külas. 2 Rahvuspargi välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴. 3 Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. RT I 2009 7 48 13125268 2009-02-01+02:00 2 KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 4 Lubatud tegevus 1 Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala sihtkaitsevööndis, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud juhul, ja piiranguvööndis. 2 Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. 3 Telkimine ja lõkke tegemine rahvuspargis on lubatud ainult rahvuspargi valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku nõusolekul. 4 Rahvuspargis on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. 5 Rahvuspargis on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine rahvuspargi valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, valitsemisega seotud tegevuses, metsatöödel, põllumajandustöödel ja poollooduslike koosluste hooldamisel ning rahvuspargi valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. 6 Rahvuspargi veekogudel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, rahvuspargi valitsemisega seotud töödel, rahvuspargi valitseja nõusolekul hooldustöödel ning teadustegevuses. 5 Keelatud tegevus 1 Rahvuspargis on keelatud ehitamine veekogude kallastele veepiirist 50 meetri kauguseni, välja arvatud kaitseala tarbeks ning laagriplatside tarbeks rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades. 2 Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud: 1 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet; 2 koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3 väljastada metsamajandamiskava; 4 kinnitada metsateatist; 5 kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6 anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7 anda projekteerimistingimusi; 8 anda ehitusluba. 6 Tegevuse kooskõlastamine 1 Rahvuspargi valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolseid tingimusi. 2 Rahvuspargi valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada rahvuspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või rahvuspargi seisundit. 3 Kui tegevusi ei esitatud rahvuspargi valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta rahvuspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või rahvuspargi seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 4 Kehtetu - RT I 2023-07-05 1 105072023001 2023-07-08 3 LOODUSRESERVAAT 7 Loodusreservaadi määratlus 1 Loodusreservaat on rahvuspargi otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. 2 Rahvuspargis on Tuhametsa reservaat. 8 Tegevus loodusreservaadis Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teaduslikel välitöödel. 9 Loodusreservaadi kaitse-eesmärk Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. 4 SIHTKAITSEVÖÖND 10 Sihtkaitsevööndi määratlus 1 Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 2 Rahvuspargis on 29 sihtkaitsevööndit: 1 Paelamaa sihtkaitsevöönd; 2 Miiliaugu sihtkaitsevöönd; 3 Ruunaraipe-Sauga sihtkaitsevöönd; 4 Valgeraba sihtkaitsevöönd; 5 Kuresoo sihtkaitsevöönd; 6 Sandra sihtkaitsevöönd; 7 Mulgi sihtkaitsevöönd; 8 Lemmjõe keele sihtkaitsevöönd; 9 Karuskose sihtkaitsevöönd; 10 Tõramaa sihtkaitsevöönd; 11 Öördi sihtkaitsevöönd; 12 Mardu sihtkaitsevöönd; 13 Halliselja sihtkaitsevöönd; 14 Venesauna sihtkaitsevöönd; 15 Möldri sihtkaitsevöönd; 16 Tipu sihtkaitsevöönd; 17 Räksi sihtkaitsevöönd; 18 Pääsma laane sihtkaitsevöönd; 19 Halliste luha sihtkaitsevöönd; 20 Raudna sihtkaitsevöönd; 21 Vireksaare sihtkaitsevöönd; 22 Kikepera sihtkaitsevöönd; 23 Pöörikaasiku sihtkaitsevöönd; 24 Tõrvaaugu sihtkaitsevöönd; 25 Piilu sihtkaitsevöönd; 26 Tuhkja sihtkaitsevöönd; 27 Osju sihtkaitsevöönd; 28 Härma sihtkaitsevöönd; 29 Riisa sihtkaitsevöönd. 11 Keelatud tegevus 1 Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1 majandustegevus; 2 loodusvarade kasutamine; 3 uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rahvuspargi valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatiste või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine rahvuspargis paikneva kinnistu või rahvuspargi tarbeks. 2 Kikepera ja Valgeraba sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini ning Paelamaa sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. 12 Lubatud tegevus 1 Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohtades on lubatud üksnes rahvuspargi valitseja nõusolekul. 2 Sihtkaitsevööndis on rahvuspargi valitseja nõusolekul lubatud: 1 olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2 koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3 endiste talukohtade hoonestuse ja heinaküünide taastamine ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4 pilliroo varumine. 3 Rahvuspargi valitseja nõusolekul on lubatud Halliste luha, Riisa, Raudna, Vireksaare, Pöörikaasiku, Härma, Tuhkja, Osju, Piilu, Tõrvaaugu, Räksi, Tipu, Tõramaa, Sandra, Mulgi, Miiliaugu ja Ruunaraipe-Sauga sihtkaitsevööndites metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 13 Vajalik tegevus Halliste luha, Raudna, Härma, Tuhkja, Piilu, Osju, Tipu, Sandra ja Mulgi sihtkaitsevööndite poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik: 1 puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine; 2 niitmine, loomade karjatamine; 3 heinaniitmise alustamine mitte varem kui 1. juulil. 14 Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärgid 1 Valgeraba, Kuresoo, Öördi, Kikepera ja Riisa sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse rabade, vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, jõgede ja ojade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. 2 Miiliaugu ja Ruunaraipe-Sauga sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse maastiku üldilmet, metsastunud luidete ja vanade loodusmetsade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku, metsade bioloogilist mitmekesisust ning tagatakse puistute avalik kasutamine riigimaal. 3 Sandra, Mulgi, Tipu, Halliste luha, Raudna, Tuhkja ja Härma sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse maastiku üldilmet, kaitstakse ja taastatakse lamminiitude, säilitatakse lammi-lodumetsade, jõgede ja ojade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. 4 Tõramaa, Mardu, Halliselja, Räksi ja Vireksaare sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse vanade loodusmetsade, soostuvate soo- ja lehtmetsade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. 5 Lemmjõe keele, Karuskose ja Pääsma laane sihkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse lammi-lodumetsade, jõgede ja ojade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. 6 Venesauna, Möldri, Pöörikaasiku, Tõrvaaugu, Piilu, Härma, Osju ja Paelamaa sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse vanade loodusmetsade, soostuvate soo- ja lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, lammi-lodumetsade, jõgede ja ojade, rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. 5 PIIRANGUVÖÖND 15 Piiranguvööndi määratlus 1 Piiranguvöönd on rahvuspargi majandatav osa, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse. 2 Rahvuspargis on Soomaa piiranguvöönd. 16 Lubatud tegevus 1 Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. 2 Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul. 3 Piiranguvööndis on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul: 1 maavara kaevandamine «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 2 ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine ning ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine; 3 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 4 uue maaparandussüsteemi rajamine; 5 roo varumine külmumata pinnasel. 17 Keelatud tegevus 1 Koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks on piiranguvööndis keelatud: 1 uuendusraie, välja arvatud turberaie langi pindalaga kuni 1 ha; 2 puurindest puuliigi või vanuserühma väljaraie; 3 üle 140-aastaste okaspuude, üle 120-aastaste kõvalehtpuude ja üle 80-aastaste pehmelehtpuude raiumine; 4 puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. 2 Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal. 3 Koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta metsaraiel kasvama eri vanuses puud vahekorras, mis tagab puude pideva ja ühtlase loomuliku suremuse ja puistu loodusliku uuenemise. 18 Vajalik tegevus Rahvuspargi piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik: 1 puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine; 2 niitmine, loomade karjatamine; 3 heinaniitmise alustamine mitte varem kui 1. juulil. 19 Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 6 RAKENDUSSÄTE 20 [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53); EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2 Soomaa rahvuspark on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrusega nr 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamise kohta». 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Rahvuspargi välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Kabala ja Kõpu metskondade osas 2000. aasta, Kõpu metskonna SM kvartalite osas 1999. aasta ja Taali metskonna osas 1997. aasta metsakorralduse andmeid ning maakatastri andmeid seisuga september 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). RT I 2010 13 70 13289733 2010-04-01+03:00 Lisa