Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-11-02 95 RT I 2010-11-05+02:00 2010+02:00 5 105112010005 2010-11-08+02:00 2023-06-30+03:00 1 2010-11-04 maarus_1_10.02.2010.xsd 105112010005 6 2023-03-06 Maret Mauer 1000035 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused Määrus kehtestatakse „ ” § 16 lõigete 9 ja 10 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala ja eesmärk 1 Määrus reguleerib Konkurentsiameti poolt vee-ettevõtjale, kelle tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam (edaspidi vee-ettevõtja), veeteenuse ajutise hinna kehtestamise korda ja tingimusi. 2 Määruse eesmärk on tagada tarbijatele veeteenuse põhjendatud hind ka juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele. 2 Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1 ajutine hind – „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 16 lõigete 9 ja 10 ning käesoleva määruse alusel Konkurentsiameti poolt vee-ettevõtjale kehtestatav veeteenuse ajutine müügihind; 2 arvestusperiood – vee-ettevõtja poolt täitmata jäetud Konkurentsiameti ettekirjutuse tegemise aastale eelnev majandusaasta; 3 investeeringud reguleeritavasse varasse – ühekordsed kulud reguleeritava põhivara soetamiseks ja parendamiseks; 4 kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) – kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind; 5 kapitalikulu – ajutisse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega; 6 kapitalikulunorm – ajaperioodi pöördväärtus, mis näitab põhivara soetamiseks tehtud kulude lülitamist tarbijatele müüdavate kaupade ja teenuste hindadesse. Kapitalikulunorm määratakse lähtuvalt põhivara kasulikust elueast; 7 lubatud müügitulu – veeteenuse põhjendatud müügitulu, mis arvutatakse Konkurentsiameti poolt ajutise hinna kehtestamise menetluses ning mille arvutamisel võetakse arvesse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulud, kapitalikulu ning põhjendatud tulukus; 8 põhjendatud tulukus – ärikasum, mis leitakse reguleeritud varade väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena; 9 põhjendatud tulunorm – reguleeritavate varade tootlus, mis ei ületa vee-ettevõtja kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC); 10 reguleeritav tegevus – vee-ettevõtja majandustegevus, mille suhtes rakendatakse käesolevat määrust; 11 reguleeritav vara – reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital; 12 tegevuskulud – ajutisse hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu. 2 Ajutise hinna kehtestamise kord 3 Ajutise hinna kehtestamise eeldused ja hoiatus 1 Konkurentsiamet otsustab ajutise hinna kehtestamise järgmiste eelduste samaaegse esinemise korral: 1 vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele; 2 vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse rakendatava hinna seadusega kooskõlla viimiseks. 2 Konkurentsiamet teeb vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemisel hoiatuse ajutise hinna kehtestamise kohta. Ajutise hinna kehtestamise hoiatus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1 adressaadi nimi ja postiaadress; 2 viide ettekirjutusele, mille täitmata jätmisel ajutine hind kehtestatakse; 3 ajutise hinna kehtestamise menetluse eeldatav tähtaeg; 4 hoiatuse teinud ametniku allkiri; 5 hoiatuse kuupäev. 3 Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Hoiatuse võib esitada koos „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” ettenähtud sunnivahendi rakendamise hoiatusega. 4 Ajutise hinna kehtestamise menetlus 1 Konkurentsiametil on õigus algatada ajutise hinna kehtestamise menetlus (edaspidi menetlus) kohe pärast vee-ettevõtja poolt ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisest teadasaamist. 2 Menetluse algatamiseks esitab Konkurentsiamet vee-ettevõtjale teate menetluse algatamise kohta. Teates esitatakse menetluse algatamise põhjendus ja alus ning selgitatakse, millist teavet Konkurentsiamet menetluse läbiviimiseks vee-ettevõtjalt vajab. 3 Vee-ettevõtjal on õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatele oma kirjalik seisukoht Konkurentsiameti poolt teates määratud tähtajaks ning teha Konkurentsiametile põhjendatud ettepanek konsultatsioonide läbiviimiseks. Vee-ettevõtja on kohustatud esitama Konkurentsiametile kogu nõutud teabe või võimaldama sellele juurdepääsu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. 4 Konkurentsiametil on õigus vee-ettevõtjaga konsultatsioone mitte alustada, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepanek on põhjendamata või Konkurentsiameti hinnangul ei ole vee-ettevõtja esitatud põhjendused konsultatsioonide alustamiseks asjakohased. Konsultatsioonide alustamisest keeldumise põhjendused esitab Konkurentsiamet vee-ettevõtjale kirjalikult. 5 Konsultatsioonide alustamise korral on Konkurentsiametil õigus pärast vee-ettevõtja seisukohtade ärakuulamist igal ajal konsultatsioonid lõpetada, kui vee-ettevõtja jätab Konkurentsiameti nõutud teabe või selgitused esitamata või kui Konkurentsiamet on jõudnud ajutise hinna kehtestamise või kehtestamata jätmise suhtes põhjendatud seisukohale. 5 Ajutise hinna arvestamise tähtaeg ja arvamuse küsimine 1 Konkurentsiamet arvestab ajutise hinna 30 päeva jooksul vee-ettevõtjalt ajutise hinna määramiseks vajaliku teabe saamisest või käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud konsultatsioonide lõpetamisest arvates. Põhjendatud juhul on Konkurentsiameti peadirektoril õigus oma käskkirjaga seda tähtaega pikendada 60 päevani, teavitades vee-ettevõtjat tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist. 2 Enne ajutise hinna kehtestamist esitab Konkurentsiamet ajutise hinna arvestuse vee-ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, määrates vee-ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks mõistliku tähtaja. 3 Enne ajutise hinna kehtestamist küsib Konkurentsiamet enda poolt arvestatud ajutise hinna kohta arvamust valla- või linnavalitsuselt ajutise hinna vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kui valla- või linnavalitsus ei esita oma arvamust ajutise hinna kohta 30 päeva jooksul Konkurentsiametilt vastava järelepärimise saamisest arvates, loetakse, et valla- või linnvalitsusel ei ole Konkurentsiameti arvestatud ajutisele hinnale vastuväiteid. 6 Menetluse lõpetamine ja ajutise hinna rakendamine 1 Konkurentsiameti peadirektor vormistab ajutise hinna kehtestamise otsuse oma käskkirjaga 30 päeva jooksul vee-ettevõtjalt arvamuse ja vastuväidete saamisest või arvamuse ja vastuväidete esitamiseks määratud tähtaja möödumisest ning valla- või linnavalitsuselt ajutise hinna arvestuse kohta arvamuse saamisest või käesoleva määruse § 5 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumisest arvates. 2 Kui menetluse käigus ilmneb, et vee-ettevõtja rakendatud hind on põhjendatud ja vastab „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele või vee-ettevõtja täidab ettekirjutuse ja asub „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavat veeteenuse hinda rakendama enne ajutise hinna kehtestamist Konkurentsiameti poolt, lõpetab Konkurentsiameti peadirektor menetluse oma käskkirjaga. 3 Ajutise hinna kehtestamise otsus, samuti menetluse lõpetamise käskkiri toimetatakse vee-ettevõtjale kätte viivitama, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul käskkirja allkirjastamisest. 4 Vee-ettevõtja on kohustatud ajutist hinda rakendama alates ajutise hinna kehtestamise otsuse kättetoimetamisest, kui ajutise hinna kehtestamise otsuses endas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. 5 Veeteenuse ajutine hind avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel ja kehtib kuni „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” §-s 14² sätestatud veeteenuse hinnaregulatsiooni menetluses Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud uue hinna jõustumiseni. 6 Konkurentsiamet avalikustab ajutise hinna kehtestamise otsuse koos põhjendustega oma veebilehel, jättes tekstist välja vee-ettevõtja ärisaladuse. 3 Ajutise hinna kehtestamise tingimused 7 Ajutise hinna kehtestamise põhitingimused 1 Ajutise hinna kehtestamisel arvestatakse vee-ettevõtja olemasolevat hinnastruktuuri ja veeteenuse hinna tasude jaotust vastavalt „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõikele 1. 2 Ajutine hind kujundatakse selliselt, et see vastaks „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele. 3 Reovee, kinnistutelt ärajuhitava sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise ajutise hinna arvestamise aluseks võetakse vee maht. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust arvestatakse või mõõdetakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. 4 Kui vee-ettevõtja osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, võib kõigi nimetatud piirkondade osas kehtestada ühtse ajutise hinna, arvestades vee-ettevõtja summaarseid kulusid. 5 Ajutisse hinda lülitatakse alljärgnevad põhjendatuks loetud komponendid: 1 tegevuskulud; 2 kapitalikulu; 3 põhjendatud tulukus. 6 Ajutise hinna kehtestamisel arvestatakse arvestusperioodi tarbimismahtu ja lubatud müügitulu. 7 Ajutisse hinda ei lülitata järgmisi kulusid: 1 ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2 sponsorlust, kingitusi ja annetusi; 3 veeteenuse vahendajatele makstavaid tasusid; 4 põhitegevusega mitteseotud kulu; 5 seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6 finantskulusid; 7 vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8 teisi Konkurentsiameti majandusanalüüsi käigus põhjendamatuks osutunud vee-ettevõtja kulusid. 8 Kui vee-ettevõtja ei ole lähtunud efektiivse majandamise ja kulude kokkuhoiu printsiipidest, mistõttu ei ole vee-ettevõtja arvestusperioodi kulud põhjendatud, võib Konkurentsiamet vee-ettevõtja põhjendatud kulude leidmiseks kasutada muuhulgas järgmisi meetodeid: 1 kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2 erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud); 3 vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. 9 Kui vee-ettevõtja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust oma kulude kohta raamatupidamises eraldi arvestuse pidamiseks, võib Konkurentsiamet nõuda vee-ettevõtjalt arvestusperioodi kulude eristamiseks vajalikku teavet ning selle nõude eiramisel vee-ettevõtja poolt lähtuda hinna kehtestamisel talle kättesaadavast teabest. 8 Kapitalikulu ja reguleeritav vara 1 Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. 2 Kapitalikulu arvutamisel lähtutakse reguleeritavast varast. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka arvestatud amortiseeruvalt põhivaralt. 3 Reguleeritava vara hulka ei arvata: 1 põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2 pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3 immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid); 4 tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5 tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6 mittepõhjendatud investeeringuid. 4 Reguleeritava vara hulka arvestatakse teisele vee-ettevõtjale tasutud liitumistasud. 5 Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist jääkmaksumust arvestusperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud reguleeritavalt varalt. 6 Reguleeritav vara arvestusperioodil leitakse alljärgnevalt: RV = RV_r  + KK kus RV  on reguleeritav vara; RV_r  on reguleeritava põhivara jääkmaksumus arvestusperioodi lõpus; KK  on käibekapital. 7 Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% arvestusperioodi müügitulust. 8 Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. 9 Kui pärast 31.12.2009 on teostatud ettevõtja raamatupidamises kajastuva põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt on muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, toimub reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus järgmiselt: 1 alates 31.12.2009 (edaspidi piiraasta) toimub vee-ettevõtja põhivara jagamine vanaks (enne piiraastat soetatud põhivara) ja uueks (pärast piiraastat soetatud põhivara) varaks; 2 kapitalikulu arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne ja pärast piiraastat soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi kapitalikulu; 3 kapitalikulu arvestuses rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit; 4 korrektsioone põhivara väärtuses ja kapitalikulunormides on õigus teostada, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida vee-ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks, või kui ilmneb, et põhivara väärtus ja kapitalikulunormid ei ole põhjendatud; 5 enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale kapitalikulunormi(d), mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus; 6 alates piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu selle soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse alates piiraastast soetatud põhivarale kapitalikulunormi(d), mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus; 7 vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid kapitalikulunorme; 8 ajutise veeteenuse hindadesse lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt: A = A_{enne p.a}  + A_{pärast p.a} kus A  on kapitalikulu; A_{enne p.a}  on kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale; A_{pärast p.a}  on kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale; 9 enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt: A_{enne p.a}  = PVjääkm_{enne p.a}  × norm_{enne p.a} kus PVjääkm_{enne p.a}  on enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus; norm_{enne p.a}  on kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale; 10 pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu järgnevalt: A_{pärast p.a}  = ( PVsoetusm_{pärast p.a}  + 0,5 × I ) ×  norm_{pärast p.a} kus PVsoetusm_{pärast p.a}  on pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus; I  on investeeringud reguleeritavasse varasse; norm_{pärast p.a}  on kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale; 11) reguleeritava vara arvestus toimub järgnevalt: RV = (RV₀ + RV₁ ) / 2 + KK kus RV  on reguleeritav vara; RV₀  on reguleeritava vara väärtus 12-kuulise perioodi alguses; RV₁  on reguleeritava vara väärtus 12-kuulise perioodi lõpus; KK  on käibekapital; 12 reguleeritava vara väärtus perioodi lõpus leitakse järgnevalt: RV₁  = RV₀ + I – A – M kus RV₀  on reguleeritava vara väärtus 12-kuulise perioodi alguses; RV₁  on reguleeritava vara väärtus 12-kuulise perioodi lõpus; I  on investeeringud reguleeritavasse varasse; A  on kapitalikulu; M  on müüdud või mahakantud põhivara. 9 Põhjendatud tulukus 1 Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. 2 Põhjendatud tulukus arvutatakse järgmisest võrrandist lähtudes: PT = r_p × RV kus PT  on põhjendatud tulukus (põhjendatud ärikasum); r_p  on põhjendatud tulunorm (WACC); RV  on reguleeritav vara. 3 Põhjendatud tulunorm võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga ehk: r_p  = WACC kus WACC on kaalutud keskmine kapitali hind. 4 Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: kus k_e  on omakapitali hind (%); k_d  on võlakapitali hind (%); VK  on võlakapitali osakaal (%); OK  on omakapitali osakaal (%). 5 Kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC’i) arvutamisel kasutatakse kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital. 6 Võlakapitali hinna määramisel võetakse aluseks pikema perioodilise rahaturu intressitasemed (Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmine intressimäär), riigi riskipreemia ja ettevõtja riskipreemia. Riigi võlakirjade olemasolu korral võib võtta võlakapitali hinna määramise aluseks ka riigi võlakirja intressi määra. 7 Omakapitali hind arvutatakse CAPM (capital assets pricing model) mudeli abil: k_omakapital  = R_f + R_c + β × R_m kus k_omakapital  on omakapitali hind; R_f  on riskivaba tulumäär; R_c  on riigi riskipreemia; β  on beetakordaja; R_m  on turu riskipreemia. 8 Riskivabaks tulumääraks võetakse Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmine intressimäär, millele liidetakse riigi riskipreemia. Riigi võlakirjade olemasolu korral võib võtta riskivabaks tulumääraks riigi võlakirja intressimäära. 9 Beetakordaja suurus leitakse teiste Euroopa ja/või USA reguleeritavate ettevõtjate vastava näitaja alusel. 10 Turu riskipreemia leitakse teiste Euroopa ja/või USA reguleeritavate ettevõtjate pikaajalise turu riskipreemia alusel. 10 Lubatud müügitulu ja ajutise hinna arvutamine 1 Lubatud müügitulu arvutatakse järgneva valemi alusel: Tlubatud = TK + A + PT kus Tlubatud  on lubatud müügitulu; TK  on tegevuskulud; A  on kapitalikulu; PT  on põhjendatud tulukus. 2 Lubatud müügitulu jagatakse erinevate veeteenuste vahel lähtuvalt arvestusperioodi erinevate veeteenuste käibe (veeteenuse hind „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 14 lõike 1 tähenduses) proportsioonist kogu osutatud veeteenuse käibesse nii, et kehtiks alljärgnev võrrand: Tlubatud = ∑Tlubatud_n kus Tlubatud_n  on vastava veeteenuse lubatud müügitulu. 3 Ajutine hind arvutatakse lähtuvalt järgnevast valemist: kus m_n  on vastava veeteenuse müük arvestusperioodil; hind_n  on Konkurentsiameti poolt kehtestatav vastav ajutine hind. Minister Juhan Parts Kantsler Marika Priske