Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2026-10-02 95 RT I2026-10-06202651061020260052026-10-09+03:00 1 2026-10-05 maarus_1_10.02.2010.xsd 106102026005 7 2026-10-05 Maret Mauer 1064584Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks koostaminekoostamisel12026-10-05Jane Kõnnoavaldamineesitatud avaldamiseks22026-10-05Jane Kõnno Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ‎ja hüvitisest loobumise kord Määrus kehtestatakse § 164 lõike 4 alusel.1Reguleerimisala ja kohaldamisala1Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigustekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:1rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;2välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.2Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.3Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik ‎riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Ees‎ti riik ei vastuta.4Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.5Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:1mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, kui puudub muu seadusest tulenev hüvitamiskohustus;2mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või lõppenud;3mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;4rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.6Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.7Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.2Kahju hüvitamise taotlemine1Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigustekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.2Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:1kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;2esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;3juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja perekonnanimi;4kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;5kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;6põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;7taotletav kahjuhüvitis;8taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.3Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.4Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.3Taotluse läbivaatamine1Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.2Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamise menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.3Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.4Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.5Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.6Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:1kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei kõrvalda;2riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;3esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.7Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:1kahju tekkimine ei ole tuvastatav;2kahju kannataja ei ole tuvastatav;3puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;4esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.8Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.9Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks kättetoimetamisega.4Kahju hüvitamine1Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.2Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord, milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.3Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.4Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.5Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine1Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule kohe.2Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.3Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult esimesel võimalusel.6Kahjuhüvitise väljamaksmine1Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.2Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise saamiseks.7Kahjuhüvitise tagasimaksmine1Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.2Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise koostöö huvides.8Kahju hüvitamise nõudest loobumine1Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.2Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi, muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.9Määruse rakendamineMäärust rakendatakse 1. oktoobrist 2026. a. PeaministerKristenMichalKaitseministerMartinHeremRiigisekretärKeitKasemets