Siseminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2012-08-31 9 RT I2012-09-07+03:002012+03:0041070920120042012-11-01+02:002013-07-19+03:00 1 2012-09-04 maarus_1_10.02.2010.xsd 107092012004 6 2013-07-16 Marike Võime 1004369Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus Määrus kehtestatakse „ “ § 42 lõike 1 ja „ “ § 6² alusel. 1 ÜLDSÄTTED 1 Politsei- ja Piirivalveameti staatus 1 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. 2 Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3 Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. 2 Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded 1 Ameti tegevusvaldkonnaks on avaliku korra kaitsmise, piirivalve- ning kodakondsuse- ja migratsiooni valdkonna, merepääste, lennupääste ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine. 2 Amet täidab talle seadustes, põhimääruses ja teistes õigusaktides pandud ülesandeid. 3 Eelarve 1 Ametil on oma eelarve. Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. 2 Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. 3 Ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib siseminister. 4 Aruandekohustuslikkus Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5 Sümboolika 1 Ametil on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. 2 Ametil on üldplank ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. 3 Ametil on lipp. Sinisel lipuväljal on tagajalgadel valge lõvi, kes hoiab esikäppade vahel väikest riigivappi. Lõvi keel ja küünised on punased. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:9 (lisa 1). 4 Ametil on vapp. Sinisel kilbikujulisel vapil on tagajalgadel hõbedane lõvi, kes hoiab esikäppade vahel väikest riigivappi (lisa 2). 5 Ametil võib olla muu kehtestatud korras registreeritud sümboolika. 6 Asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses. 7 Ameti ingliskeelne nimetus Ameti ingliskeelne nimetus on Police and Border Guard Board. 2 JUHTIMISE KORRALDUS 8 Ameti juhtimine 1 Ametit juhib peadirektor. 2 Peadirektorile alluvad vahetult peadirektori asetäitjad, prefektid, siseauditibüroo juht ja sisekontrollibüroo juht ning teabeturbebüroo juht riigisaladuse ja salastatud välisteabe korraldamise küsimuses. 3 Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja käesoleva määruse § 9 lõikes 1 toodud järjekorras. 4 Peadirektori asendamine vormistatakse siseministri käskkirjaga. Peadirektori lühiajalisel, mitte üle seitsme kalendripäeva, kestval äraolekul vormistatakse peadirektori asendamine peadirektori käskkirjaga, mis tehakse viivitamatult teatavaks Siseministeeriumile. 5 Peadirektor: 1 juhib ameti tööd; 2 vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 3 teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametnike tegevuse üle; 4 esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 5 kinnitab ameti struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid; 6 kinnitab ameti- ja abiteenistuskohad, sealhulgas politseiametnike ametikohad ja politseiametnike ametikohtadele vastavad ametinimetused, struktuuriüksuste lõikes; 7 kinnitab ameti sisekorra eeskirja, asjaajamiskorra ja muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad; 8 nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud, kui seadus ei sätesta teisiti ning sõlmib ja lõpetab töölepingud ameti teenistujatega; 9 otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi „Riigivaraseadusega“ või selle alusel kehtestatud korras; 10 sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide asjaomaste organisatsioonidega; 11 esitab Siseministeeriumile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna poliitika kujundamiseks; 12 esitab siseministrile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning vastutab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise eest; 13 esitab siseministrile ettepanekuid ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 14 esitab siseministrile ettepanekuid teenistusastmete andmiseks ja muutmiseks; 15 täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 6 Teenistusliku järelevalve korras võib peadirektor teha peadirektori asetäitjale või struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise tähtsustomavate asjaolude väljaselgitamiseks. 7 Peadirektoril on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi. 9 Peadirektori asetäitja 1 Ameti koosseisus on viis peadirektori asetäitjat: 1 peadirektori asetäitja piirivalve alal; 2 peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal; 3 peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal; 4 peadirektori asetäitja kodakondsuse ja migratsiooni alal; 5 peadirektori asetäitja varade alal. 2 Peadirektori asetäitjale piirivalve alal allub piirivalveosakond. 3 Peadirektori asetäitjale kriminaalpolitsei alal allub keskkriminaalpolitsei. 4 Peadirektori asetäitjale korrakaitsepolitsei alal allub korrakaitsepolitseiosakond. 5 Peadirektori asetäitjale kodakondsuse ja migratsiooni alal allub kodakondsus- ja migratsiooniosakond. 6 Peadirektori asetäitjale varade alal allub administratsioon. 7 Peadirektori asetäitja: 1 juhib ja korraldab valdkonna tööd ametis; 2 teeb peadirektorile ettepanekuid ameti struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks valdkonnas; 3 vastutab valdkonna tegevusmeetodite ja -juhiste õigeaegse väljatöötamise ning valdkonna tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ametis; 4 teeb peadirektorile ettepanekuid ameti tegevuskava ja eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks valdkonnas; 5 vastutab ameti eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbekohase jaotuse eest valdkonnas; 6 vastutab osakonna töö korraldamise eest ning annab peadirektorile aru osakonna tegevusest ja eelarvevahendite kasutamisest; 7 teostab järelevalvet temale alluvate teenistujate teenistusülesannete ning valdkonna tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ning otstarbeka täitmise üle ametis; 8 teeb peadirektorile ettepanekuid osakonna teenistujate teenistusse võtmiseks ja ametisse nimetamiseks, palga määramiseks, ergutuste kohaldamiseks, distsiplinaarmenetluse algatamiseks, distsiplinaarkaristuse määramiseks, teenistusastme andmiseks ja muudes personalialastes küsimustes; 9 esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 10 teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, valitsusväliste organisatsioonide ning avalikkusega; 11 täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ning peadirektori antud ülesandeid. 8 Peadirektori asetäitjate tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga. 10 Prefekt 1 Prefekt: 1 juhib ja korraldab prefektuuri tööd; 2 vastutab prefektuuri töö korraldamise ja tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab peadirektorile aru prefektuuri tegevusest ja eelarvevahendite kasutamisest; 3 tagab prefektuurile eraldatud eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutamise; 4 teostab järelevalvet talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle; 5 teeb peadirektorile ettepanekuid prefektuuri teenistujate teenistusse võtmiseks ja ametisse nimetamiseks, palga määramiseks, ergutuste kohaldamiseks, distsiplinaarmenetluse algatamiseks, distsiplinaarkaristuse määramiseks, teenistusastme andmiseks ja muudes personalialastes küsimustes; 6 esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 7 teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, valitsusväliste organisatsioonide ning avalikkusega; 8 täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ning peadirektori antud ülesandeid. 2 Prefekti tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga. 11 Teenistuse korraldamise pädevus 1 Peadirektori asetäitjal ja prefektil on õigus temale alluva struktuuriüksuse ametniku teenistuse korraldamiseks: 1 peatada teenistussuhe „Avaliku teenistuse seaduse“ §-s 108 sätestatud alustel; 2 panna ajutiselt äraoleva ametniku, sealhulgas politseiametniku või vaba ametikoha ülesanded teisele ametnikule; 3 kohustada politseiametnikku tegema ületunnitööd „Politsei ja piirivalve seaduse“ § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4 katkestada või edasi lükata politseiametniku puhkus „Politsei ja piirivalve seaduse“ § 82 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2 Peadirektori asetäitja võib vastava valdkonna ning prefekt prefektuuri töö korraldamiseks anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja või peadirektori käskkirja alusel ja täitmiseks käskkirju. 3 STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 12 Ameti struktuuriüksused 1 Ameti struktuuriüksused on: 1 piirivalveosakond; 2 keskkriminaalpolitsei; 3 korrakaitsepolitseiosakond; 4 kodakondsus- ja migratsiooniosakond; 5 Põhja prefektuur; 6 Ida prefektuur; 7 Lõuna prefektuur; 8 Lääne prefektuur; 9 administratsioon; 10 sisekontrollibüroo; 11 siseauditibüroo. 2 Ameti struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused, mille pädevus määratakse kindlaks peadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega. 3 Ameti struktuuriüksuste ülesanded ja pädevus täpsustatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. 4 Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate teenistujate ametikohad. 5 Väljaspool struktuuriüksusi asuvate teenistujate tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendiga. 6 Ameti struktuuriüksusel võib olla kirjaplank ja lihtpitsat, mille kirjeldused määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. 13 Piirivalveosakond Piirivalveosakond menetleb pädevuse piires süütegusid, töötab valdkonna poliitika elluviimiseks välja riigipiiri valvamise, piirikontrolli teostamise ja piirirežiimi tagamise, merereostuse avastamise ja likvideerimise, lennupääste ning merel otsingu- ja päästetööde teostamise meetodid ja juhised ning teostab, korraldab ja koordineerib valdkonna tegevust ametis. 14 Keskkriminaalpolitsei Keskkriminaalpolitsei menetleb pädevuse piires süütegusid, töötab valdkonna poliitika elluviimiseks välja kuritegude kohtueelse menetlemise, isikukaitse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning tunnistajakaitse teostamise meetodid ja juhised ning teostab, korraldab ja koordineerib valdkonna tegevust ametis. 15 Korrakaitsepolitseiosakond Korrakaitsepolitseiosakond menetleb pädevuse piires süütegusid, töötab valdkonna poliitika elluviimiseks välja avaliku korra kaitsmise, süütegude ennetamise ja tõkestamise ning väärtegude menetlemise, väljakutsete teenindamise, Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamise, kriisireguleerimise, karistuste täideviimise, arestimajade töö korraldamise ning vabatahtlike isikute politseitegevusse kaasamise meetodid ja juhised ning teostab, korraldab ja koordineerib valdkonna tegevust ametis. 16 Kodakondsus- ja migratsiooniosakond Kodakondsus- ja migratsiooniosakond menetleb pädevuse piires süütegusid, töötab valdkonna poliitika elluviimiseks välja välismaalaste, kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse, isiku identiteedi halduse, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise, ebaseadusliku riigis viibimise ja migratsioonireeglite kontrolli ning isikute tagasivõtu ning viisa asjade menetlemise meetodid ja juhised ning teostab, korraldab ja koordineerib valdkonna tegevust ametis. 17 Prefektuur 1 Prefektuur täidab oma tööpiirkonnas ametile pandud ülesandeid prefektuuri põhimääruses ja teistes õigusaktides sätestatud ulatuses. 2 Prefektuuri tööpiirkond: 1 Põhja prefektuuri tööpiirkond on Harju maakond. Prefektuuri tööpiirkond hõlmab nimetatud maakonnas asuvate linnade ja valdadega piirnevat territoriaal- ja sisemerd, nendes asuvaid saari ning majandusvööndit. 2 Ida prefektuuri tööpiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond. Prefektuuri tööpiirkond hõlmab nimetatud maakondades asuvate linnade ja valdadega piirnevat territoriaal- ja sisemerd, piiriveekogude Eestile kuuluvat osa, nendes asuvaid saari ning majandusvööndit. 3 Lõuna prefektuuri tööpiirkond on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond. Prefektuuri tööpiirkond hõlmab nimetatud maakondades asuvate linnade ja valdade territooriumiga külgnevate piiriveekogude Eestile kuuluvat osa ning nendes asuvaid saari. 4 Lääne prefektuuri tööpiirkond on Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond. Prefektuuri tööpiirkond hõlmab nimetatud maakondades asuvate linnade ja valdadega piirnevat territoriaal- ja sisemerd, nendes asuvaid saari ning majandusvööndit. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei järgita kui prefektuuri ametnikul on vältimatult vajalik rakendada politsei järelevalvemeetmeid või teostada menetlustoiminguid teise prefektuuri tööpiirkonnas. 18 Administratsioon Administratsioon teostab, korraldab ja koordineerib personali-, rahandus-, juhtimisarvestus-, planeerimis-, arendus-, hanke- ja varahaldus-, õigusloome-, õigusteeninduse-, dokumendihaldus-, sise- ja väliskommunikatsiooni-, infotehnoloogia-, infoturbe-, riigisaladuse kaitse, rahvusvahelise koostöö, orkestri- ja tõlkealast tegevust ametis. 19 Sisekontrollibüroo Sisekontrollibüroo viib läbi teenistusse võetava isiku taustakontrolli ning ennetab, tõkestab ja menetleb ametnike ning töötajate süütegusid ning distsiplinaarsüütegusid. 20 Siseauditibüroo Siseauditibüroo viib läbi siseauditeid, hindab ja analüüsib ameti sisekontrollisüsteemi tõhusust. 4 RAKENDUSSÄTTED 21 Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 22. detsembri 2011. a määrus nr 26 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ (RT I, 29.12.2011, 70) tunnistatakse kehtetuks. 22 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2012. a. Siseminister Ken-Marti Vaher Asekantsler kantsleri ülesannetes Erkki Koort Lisa 1 AMETI LIPP Lisa 2 AMETI VAPP