Majandus- ja taristuminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2014-10-03 85 RT I 2014-10-07+03:00 2014 16 107102014016 2014-10-10+03:00 2015-08-23+03:00 1 2014-10-03 maarus_1_10.02.2010.xsd 107102014016 7 2015-08-19 Marike Võime 1026011 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020 Määrus kehtestatakse § 15 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala 1 Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” Ühtekuuluvusfondi meetmete „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine” (edaspidi ühenduste arendamise meede) ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine” (edaspidi erinevate liikumisviiside ühendamise meede) ja käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuste elluviimiseks. 2 Ühenduste arendamise meetme raames viiakse käesoleva määruse alusel ellu järgmiseid meetme tegevusi: 1 maanteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine; 2 uute maanteelõikude ehitamine; 3 lennujaama rekonstrueerimine; 4 jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine. 3 Erinevate liikumisviiside ühendamise meetme raames viiakse käesoleva määruse alusel ellu järgmisi meetme tegevusi: 1 raudteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine; 2 statsionaarsete läbivalgustusseadmete soetamine; 3 keskkonnasõbralike ja vähese CO₂ heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine, parendamine, rekonstrueerimine või ehitamine. 4 Toetust antakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga ja „Transpordi arengukava 2014–2020” (edaspidi transpordi arengukava) eesmärkidega. 2 Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1 Ühenduste arendamise meetme tegevuste elluviimise eesmärgiks on parendada transpordi ühendusi ja elanike liikumisvõimalusi, mis samaaegselt toetavad ka ettevõtlust. 2 Ühenduste arendamise meetme tegevuste elluviimise tulemusena: 1 ehitatakse uusi TEN-T maanteelõike kogupikkuses 10 km; 2 rekonstrueeritakse või uuendatakse TEN-T maanteelõike kogupikkuses 105 km; 3 rekonstrueeritakse või ehitatakse vähemalt üks objekt, mis vastab käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktis 4 nimetatud meetme tegevusele; 4 parendatakse üht TEN-T lennujaama. 3 Erinevate liikumisviiside ühendamise meetme tegevuste elluviimise eesmärgiks on tõsta säästvate liikumisviiside, eelkõige rongiliikluse, kasutamist vähendades reisimiseks ja kaubaveoks kuluvat aega, muutes mugavamaks (ühis-)sõidukite vahel ümberistumise ning parandades liikumiskeskkonda linnades. 4 Erinevate liikumisviiside ühendamise meetme tegevuste elluviimise tulemusena: 1 rekonstrueeritakse või uuendatakse TEN-T raudteelõikusid kogupikkuses 110 km; 2 soetatakse üks statsionaarne läbivalgustusseade; 3 rekonstrueeritakse või ehitatakse vähemalt viis objekti, mis vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktis 4 nimetatud meetme tegevusele. 3 Meetme rakendusüksus ja -asutus 1 Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2 Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi rakendusüksus). 4 Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 suurprojekt on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 100 ja käesoleva määruse mõistes üle 75 miljoni euro suuruse abikõlblike kulude kogusummaga riikliku või piirkondliku tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringuprojekt; 2 TEN-T põhivõrku (Core Network) kuuluvad järgmised Eesti riigi maanteed: Tallinn–Pärnu–Ikla, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa. TEN-T üldvõrgustikku (Comprehensive Network) kuuluvad Tallinna ringtee, Tallinn–Narva, Tallinn–Paldiski, Jõhvi–Tartu–Valga; Rakvere–Paide–Pärnu, Tallinn–Haapsalu–Rohuküla; Risti–Virtsu; Riia–Luhamaa (E77) Eesti sisene lõik. Lisaks riigimaanteedele käsitletakse TEN-T teede osana järgmisi kohalike omavalitsusüksuste tänavaid: Tallinnas ühendus Ahtri tn – Russalka ristmik ehk Reidi tee ja Haabersti ristmik; Tartus idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt; Narva linnas lõik Tallinna mnt linna piirist kuni Rahu tn – Rahu tn – Paul Kerese tn – Peetri plats; 3 TEN-T lennujaamade põhivõrku kuulub Tallinna Lennujaam; 4 TEN-T raudtee põhivõrku kuuluvad Tallinn–Tapa–Tartu–Koidula. TEN-T üldvõrgustikku kuuluvad Tartu–Valga, Valga–Koidula, Tallinn–Paldiski, Tallinn–Pärnu, Tapa–Narva ning sadama põhivõrk Tallinna Sadam (Vanasadam ning Muuga); 5 TEN-T põhivõrku kuulub Tallinna Vanasadam; 6 TEN-T üldvõrku kuuluvad sadamad: Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa sadamad; 7 kergliiklus on jalgsi või jalgrattal, sealhulgas elektrijalgrattal liiklemine; 8 kergliiklustee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijatele, nii jalakäijatele kui ka jalgratturitele või ainult jalgratturitele liiklemiseks; 9 transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud kauba- ja reisijavedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Transpordisüsteem hõlmab järgmiste omavahel lõimitud vedamiseks vajalike objektide ja subjektide kompleksi: infrastruktuur (näiteks transpordimagistraalid, teed, tänavad, raudteed, terminalid, looduslikud teed nagu siseveeteed, meri, õhk), transpordivahendid (näiteks rongid, laevad), tugisüsteemid (muuhulgas transpordivahendite tootjad, infosüsteemid) ning juhtimis- ja regulatsioonisüsteem (muuhulgas seadusandlus, maksusüsteem, kontrollsüsteem). 5 Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi 6 Toetatavad projekti tegevused 1 Toetust antakse investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab otseselt käesoleva määruse § 2 lõigetes 2 ja 4 nimetatud tulemuste saavutamisse ning mis on Vabariigi Valitsuse poolt investeeringute kava(de)sse arvatud või teeseaduse § 15 lõike 4 alusel teehoiukavas kinnitatud, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. 2 Ühenduste arendamise meetme raames toetatakse käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tegevuste raames järgmisi tegevusi: 1 TEN-T üld- ja põhivõrgustike rekonstrueerimine või ehitamine teeklassi tõstmiseks või säilitamiseks, sealhulgas seotud maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed otseselt kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks; 2 TEN-T veeteid teenindava sadama rekonstrueerimine jäämurdjate ja muu Veeteede Ameti eriotstarbelise laevastiku ohutuks paiknemiseks; 3 lennujaama rekonstrueerimine ja ehitamine, millega kaasneb negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine ja suurem ohutus. 3 Erinevate liikumisviiside ühendamise meetme raames toetatakse käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetatud tegevuste raames järgmisi tegevusi: 1 TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimine ja ehitamine, sealhulgas tegevused negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ja raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks; 2 TEN-T raudtee piiripunktide infrastruktuuri väljaarendamine, sealhulgas raudteele statsionaarse läbivalgustusseadme soetamine; 3 raudteeliiklusjuhtimis- ja ohutusseadmete soetamine ja paigaldamine; 4 kergliikluse infrastruktuuri arendamine; 5 ühistranspordi infrastruktuuri ja ühenduste arendamine, sealhulgas laevade soetamine reisijateveoks ja saarte (parv-)laevaühendust tagavate sadamate infrastruktuuri arendamine. 4 Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevused lõpetatud enne taotluse esitamist. 5 Toetust ei anta projektile, millega soetatakse ühistranspordi veeremit, sealhulgas trolli, trammi või bussi. 7 Kulude abikõlblikkus 1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. 2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud osakaalule ja taotluse rahuldamise otsusele: 1 ehitus- ja rekonstrueerimiskulud; 2 hoonestamata ja hoonestatud maa ostuga seotud kulud, mis moodustavad kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 3 projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimine ja ehitamine teostatakse ühe lepingu raames samaaegselt; 4 teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”; 5 projekti tegevuste tegemise tulemusena tekkivate jäätmete jäätmeseaduse § 30 põhimõtete kohase taaskasutamisega seotud kulud; 6 muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. 3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1 projektijuhtimis-, üld- ja personalikulud; 2 kindlustusmaksed; 3 kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud; 4 esinduskulud ja kingitused; 5 projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud, sealhulgas uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute läbiviimisega seotud kulud ning eelprojekti koostamise ning projekteerimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kulud. 8 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014. a kuni 31. august 2023. a. 2 Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või projekti taotluse esitamisega olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. 3 Riigiabi andmise puhul lähtutakse käesoleva määruse § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatust. 9 Toetuse osakaal ja piirsumma 1 Toetuse osakaal on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on nii ühenduste arendamise kui ka erinevate liikumisviiside ühendamise meetme puhul kuni 85%. 2 Toetuse piirsumma on maksimaalne toetuse summa konkreetsele projektile. 3 Toetuse osakaalu ja piirsumma määramisel lähtutakse muuhulgas Euroopa Komisjoni riigiabi õigusaktides sätestatud piirmääradest. 4 Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. 5 Toetuse määramisel arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika. 6 Juhul kui projekti maksumus läbiviidud hangete tulemusena suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. 7 Põhjendatud juhtudel, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud juhtudel, ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada. Nimetatud muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus. 10 Riigiabi 1 Juhul kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. 2 Rakendusasutus vaatab läbi kõik investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile iga eeldatava riigiabi projekti kohta eraldi riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks. 3 Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele ning projekti ettevalmistavate tegevustega võib alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist. 4 Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui riigiabi andmisega seotud küsimused on lahendatud. 3 Investeeringute kava koostamine 11 Investeeringute kavasse ettepaneku esitamine 1 Investeeringute kavasse võib ettepaneku (edaspidi ettepanek) esitada ühenduste arendamise meetme tegevuste elluviimiseks riigi transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing või riigiasutus ning Tallinna, Narva ja Tartu linn, kellele on saadetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitus. 2 Investeeringute kavasse võib ettepaneku esitada erinevate liikumisviiside ühendamise meetme tegevuste elluviimiseks riigi transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing või riigiasutus, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik, Tallinna ja Tartu linn ning Maksu- ja Tolliamet, kellele on saadetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitus. 3 Rakendusasutus teavitab nimeliselt kirjalikult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud potentsiaalseid taotlejaid investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse ettepaneku esitamise tähtajast, lisades teavitusele ettepaneku vormi. 4 Vormikohane ettepanek esitatakse rakendusasutusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna ja nõutud tähtajaks. 5 Ettepaneku saab esitada projekti kohta, mille minimaalne kogumaksumus koos käibemaksuga on üle 1 000 000 euro. 6 Rakendusasutus võib investeeringute kavasse arvamise ettepaneku menetlemise käigus nõuda ettepaneku esitajalt selgitusi ja lisadokumente esitatud andmete kohta, samuti ettepaneku täiendamist või muutmist, kui rakendusasutus leiab, et esitatud ettepanek ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. 12 Projekti kvalifitseerimistingimused 1 Ettepanekus kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1 projekt panustab käesoleva määruse §-s 2 ja rakenduskavas kirjeldatud vähemalt ühe eesmärgi ja väljundindikaatori täitmisesse; 2 projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatud toetatavate tegevustega; 3 projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 4 projekt peab olema vajalik Transpordi arengukava eesmärkide elluviimiseks. 2 Juhul kui projekt ei vasta kasvõi ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kvalifitseerimistingimusele, siis projekt hindamisele ei kuulu ning seda investeeringute kavasse ei arvata. 3 Kvalifitseerimata jäetud ettepaneku kohta teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse ning sellest teavitatakse taotlejat käesoleva määruse §-s 17 sätestatud korras. 13 Projektide valikukomisjoni moodustamine 1 Projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht projektide valikukomisjoni ja kinnitab valikumetoodika. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte. 2 Valikukomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele. 14 Projekti valikukriteeriumid ning valikumetoodika 1 Projektide ettepanekuid hinnatakse meetme tegevuse põhiselt vastavalt käesoleva määruse §-s 1 toodud liigendusele ning käesolevas paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud projektide valikukriteeriumidele. 2 Hindamine toimub konsensuslikult. 3 Kvalifitseeritud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes, mille osakaalud maksimaalsest koondhindest on järgmised: 1 projekti panus Transpordi arengukava tegevustesse ja selle sisaldumine Transpordi arengukava rakendusplaanis (30%); 2 projekti mõju regionaalsele arengule (aluseks regionaalne SKP) (20%); 3 projekti mõju keskkonnahoiule (20%); 4 projekti planeeritud eelarve realistlikkus ja mõistlikkus, sealhulgas projekti valmisolek rakendamiseks ja projekti elluviimise ajakava realistlikkus (10%); 5 projekti mõju ettevõtluse konkurentsivõimele (10%); 6 projektis kavandatud toetatavate tegevustega loodavate väljundite jätkusuutlikkus (10%). 4 Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumite osas hindepunktidega null, kolm ja viis. 5 Projektide valikukomisjoni liikmete poolt antud hindepunktid liidetakse ning saadud summa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale valikukriteeriumile vastav hindepunkt. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumide hindepunktid. 6 Koondhinde alusel moodustub ettepanekutes kirjeldatud projektide eelistusnimekiri, mille alusel koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu ja teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile selle esitamiseks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. 7 Põhjendatud juhtudel võib valikukomisjon teha ettepaneku jagada projekti osadeks või liita projekte koondprojektiks ja lisamiseks investeeringute kavasse või projekti osaliseks rahastamiseks. Sellisel juhul rakendab rakendusasutus enne investeeringute kava eelnõu Vabariigi Valitsusele saatmist toetuse saaja ärakuulamisõigust. 8 Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad projektid võrdse tulemuse, eelistatakse seda projekti, millel on suurem omafinantseeringu osakaal. Juhul kui ka omafinantseeringu osakaalud on võrdsed, esitatakse mõlemad projektid Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. 9 Projektide valikukriteeriumide kõrval arvestab valikukomisjon projektide eelistusnimekirja koostamisel, läbivaatamisel või muutmisel rakendusasutuse juhi ning Vabariigi Valitsuse ettepanekuid, millised on kooskõlas transpordi arengukava eesmärkide, rakenduskava ja riigi eelarvestrateegiaga. 15 Investeeringute kava koostamine 1 Investeeringute kava koostatakse taotlejate poolt esitatud ettepanekutes kirjeldatud projektide hindamise tulemusena moodustunud pingerea alusel toetuse eelarve mahu ulatuses või väiksemas mahus. 2 Investeeringute kavasse arvatakse kvalifitseeritud projekte, mis on käesoleva määruse § 14 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,3. 3 Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mis koosneb toetatavate projektide eelistusnimekirjast meetme tegevuste lõikes. Investeeringute kavasse pääsemine annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 19. 4 Programmperioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise eelarve on sätestatud rakenduskava rahastamiskavas. 5 Investeeringute kavas nimetatakse andmed iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule. 6 Investeeringute kava eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. 7 Juhul kui Vabariigi Valitsus ei kinnita investeeringute kava ja esitab omapoolsed ettepanekud eelistusnimekirja osas, lähtutakse kava eelnõu täiendamisel Vabariigi Valitsuse ettepanekutest, millised on kooskõlas transpordi arengukava eesmärkide, rakenduskava ja riigi eelarvestrateegiaga või korraldatakse uus ettepanekute esitamise voor lähtudes käesoleva määruse §-dest 11–14. 16 Investeeringute kava muutmine 1 Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus valida eelistusnimekirjas järgmise kõrgeima koondhinde saanud, kuid kavasse mittepääsenud ettepaneku, või teavitada kirjalikult sobivaid transpordivaldkonna taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke, riigieelarve strateegiat ja kaasatud ekspertide arvamust. 2 Projektide valikukomisjon koostab uue eelistusnimekirja ettepanekute hindamise ja investeeringute kava ümberhindamise tulemusena investeeringute osas, milliste kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise otsust. 3 Investeeringute kavaga kinnitatud projekti eeldatava rakendamise alustamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel võib projekti investeeringute kavast välja arvata. Nimetatud tegevust võib algatada rakendusüksus või rakendusasutus. 4 Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele, muuhulgas juhul, kui investeeringute kavasse arvatud projekti kohta ei ole esitatud taotlust või tehtud taotluse rahuldamise otsust, või kui see on vajalik taotluse rahuldamise otsuse muutmisettepaneku tõttu. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud täiendava ettepaneku esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 11 ja investeeringute kava ümberhindamisele käesoleva määruse §-des 12 ja 14 sätestatut. 6 Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-ga 11. 7 Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus. 17 Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord 1 Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse. Kui investeeringute kavasse ei arvata riigiasutuse projekti, teavitab rakendusasutus seda riigiasutust vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikele 7. 2 Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist. 18 Teehoiukava alusel investeeringute kavasse arvamine 1 Teehoiukava lisades olevate riigimaanteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjade alusel kinnitab rakendusasutuse juht perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 8 punkti 1 alusel oma käskkirjaga objektide nimekirja ehk maanteede investeeringute kava, milles sisalduvad muuhulgas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud andmed. Teehoiukavasse valitud riigimaanteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektid vastavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 punktis 11 viidatud projektivaliku põhimõtetele. 2 Maanteede investeeringute kavas olevate objektide kohta on taotlejal õigus jooksvalt esitada taotlus vastavalt käesoleva määruse 4. peatükile maanteede valdkonna struktuuritoetuse eelarve ulatuses eeldusel, et tulemuseesmärgid saavad täidetud. Taotleja võib ühe taotlusega raha taotleda mitmele objektile, olenevalt objektide ettevalmistusastmest. 4 Toetuse taotlemine 19 Taotluse esitamine 1 Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta. 2 Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusüksusele hiljemalt kolm kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Suurprojekti puhul esitatakse taotlus hiljemalt kuus kuud enne investeeringute kavas või teehoiukavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. 3 Maanteede investeeringute kava alusel taotluste esitamine rakendusüksusele toimub jooksvalt maanteede investeeringute kavas toodud rakendusaasta jooksul. 4 Toetuse taotleja esitab taotluse struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Juhul kui register ei tööta, esitab toetuse taotleja taotluse rakendusüksusele elektronposti teel või ühes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna. 5 Suurprojekti taotlus koos lisadega esitatakse rakendusüksusele elektronposti teel ühes eksemplaris või elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna. Rakendusüksuse poolt läbivaadatud ja puudusteta taotluse koopia edastab rakendusüksus rakendusasutusele Euroopa Komisjoni suurprojektide esitamise registrisse sisestamiseks. 6 Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul on võimalik taotluse investeeringute kavas määratud tähtajast hilisem esitamine. Sellisel juhul esitab toetuse taotleja rakendusüksusele enne investeeringute kavas määratud tähtaja saabumist põhjendatud avalduse taotluse hilisemaks esitamiseks. 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul vaatab rakendusüksus taotleja avalduse läbi, hindab asjaolusid ning teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtaja mõistlikust pikendamisest. 8 Rakendusüksus arvestab taotluse esitamise tähtaja pikendamisel järgmisi asjaolusid: 1 projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 2 projekti hilisem elluviimine ei mõjuta oluliselt projekti tulemuste saavutamist tähtajaks; 3 projekti hilisem rakendamine ei too kaasa suuremat rakenduskava kulukohustustest vabastamise riski. 20 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. 2 Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 toodud nõuetele. 3 Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad kõik projekti rahastamises osalevad isikud taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks. 4 Kui taotlejaks on kohalik omavalitsusüksus või tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, siis on taotlejal ja partneril omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4. 21 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlus sisaldab investeeringute kava eelistusnimekirjas nimetatud projekti või maanteede investeeringute kavas nimetatud ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objekte ning projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist; 2 toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele; 3 taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad tasuvusanalüüsile, kuid ei ületa investeeringute kavaga kinnitatud toetuse summat ja osakaalu. 2 Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse registri andmeväljadest. Kui register ei tööta, täidetakse ja esitatakse rakendusüksusele käesoleva määruse lisas 1 toodud taotluse vorm. 3 Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente: 1 tasuvusanalüüs; 2 keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest; 3 toetuse taotleja või partneri, välja arvatud juhul, kui selleks on riigiasutus, kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 4 lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument või riigiasutuse puhul vajadusel volitus; 5 taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. 4 Suurprojekti taotlus koosneb Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud täidetud taotlusvormist ja lisadest. Suurprojekti taotlus ja lisad koostatakse ja esitatakse inglise keeles. 5 Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 22 Toetuse taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 toodule: 1 vastama toetuse taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele; 2 võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, seal hulgas teostada paikvaatlust; 3 teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist; 4 täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 5 Taotluse menetlemine 23 Taotluse menetlemine 1 Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, tasuvusanalüüsile riigiabi reeglite rakendamise vajaduse kohta hinnangu andmisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 2 Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. 3 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 24 Toetuse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll 1 Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. 2 Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 3 Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, see vastab taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 4 Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1 taotlus ei vasta käesoleva määruse § 21-s sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3 taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust. 25 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine 1 Rakendusüksus küsib rakendusasutuselt hinnangut taotluses kirjeldatud projekti tasuvusanalüüsile ja riigiabireeglite rakendamise vajaduse kohta ning vajadusel rakendusasutuse või ekspertide hinnangut taotluses kirjeldatud projektilahenduse kohta. 2 Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse eelnõu ja kooskõlastab selle elektronposti teel rakendusasutusega. 3 Rakendusasutus võib taotluse rahuldamise otsuse eelnõu kooskõlastamisel taotluse sisuga tutvumisel taotluse rahuldamise otsuse eelnõule kooskõlastust mitte anda, kui projektilahenduse osas esineb ebaselgusi või küsitavusi. 4 Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille puhul vastavad taotleja, partner ja taotlus neile sätestatud nõuetele ja investeeringute kavale ning mis on saanud rakendusasutuselt kooskõlastuse. 5 Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1 projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2 toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava; 3 tasuvusanalüüsis väljatoodud olulisemate sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuste esitamise tähtajad; 4 muud vajalikud kõrvaltingimused taotlusele, taotlejale või partnerile. 6 Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. 7 Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel. 8 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. 9 Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel. 26 Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine 1 Taotluse võib osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule. 2 Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 3 Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust ei tehta juhul, kui tegemist on riigiabi projektiga ning pole saadud riigiabi andmise luba Euroopa Komisjonilt. 4 Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, seal hulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist. 27 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse, rakendusasutuse või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. 2 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 3 Rakendusüksus kooskõlastab elektronposti teel taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu rakendusasutusega. 4 Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ja lõike 4 alusel kehtestatud alustel. 28 Projekti hankedokumentide esimese ja teise tasandi kontroll 1 Hangete esimese tasandi kontrolli teostatakse projekti kõigile liht- ja riigihangetele, mis on seotud lepinguga, mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena. 2 Toetuse taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Riigiabi saaja võib alustada hangete läbiviimist pärast taotluse esitamist rakendusüksusele. 3 Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusega kooskõlastama hankedokumentatsiooni, nende muudatused ning kõik hilisemad hankelepingu muudatused. 4 Rakendusüksus kooskõlastab hankelepingu muudatuse eelnõu või keeldub kooskõlastuse andmisest. 5 Rakendusüksus kaasab rakendusasutuse kavandatava riigihanke hankelepingu muudatuse eelnõu kooskõlastamisse juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevast loetelust: 1 hankelepingu muudatus põhjustab projekti kallinemise ning toetuse saaja soovib toetuse osa suurendamist; 2 hankelepingu muudatuse tõttu satub ohtu rakenduskava väljundindikaatorite täitmine; 3 hankelepingu muudatus põhjustab projekti tähtaja olulise pikenemise. 6 Teise tasandi hankedokumentide kontrolli teostab rakendusüksus kohapealse kontrolli käigus. 29 Suurprojektide Euroopa Komisjonile esitamise kord 1 Rakendusüksuse poolt läbivaadatud suurprojekti taotluse vaatab läbi korraldusasutus ja nõuetele vastava suurprojekti taotluse sisestab rakendusasutus Euroopa Komisjoni suurprojektide esitamise süsteemi. Korraldusasutus edastab suurprojekti taotluse Euroopa Komisjonile rahastamisotsuse tegemiseks. 2 Pärast Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist teeb rakendusüksus otsuse taotluse rahuldamise kohta vastavalt käesoleva määruse §-le 25. 3 Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus teha kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse vastavalt käesoleva määruse §-le 26 enne Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist, märkides otsuses rakendusüksuse õiguse tunnistada otsus kehtetuks, kui Euroopa Komisjon ei tee rahastamisotsust. 4 Rahaliste kulude tegemine toetuse saaja poolt kuni Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse väljastamiseni toimub toetuse saaja omal vastutusel ning sel ajal toetuse makseid ei toimu. 5 Euroopa Komisjonilt rahastamisotsust mitte saanud suurprojekti kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 märgitud teave. 6 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat, rakendusasutust ja korraldusasutust viivitamatult. 6 Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 30 Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu lõpuks rakendusüksusele projekti kohta aruande vähemalt üks kord aastas, 31. detsember. Rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatult tihedamini. 2 Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks. 3 Rakendusüksus sätestab taotluse rahuldamise otsuses vahe- või lõpparuande esitamise aja kuupäeva täpsusega. 4 Toetuse saaja kinnitab vahe- või lõpparuandes esitatud andmete õigsust. Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel. 5 Aruande vormid toetuse saajale kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. 6 Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri. 7 Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1 taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi; 2 projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 3 andmed projekti progressi kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid; 4 andmed tasuvusanalüüsis väljatoodud projekti põhiste sotsiaalmajanduslike näitajate muutuse kohta vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadele ja kirjeldatud sotsiaalmajanduslikele näitajatele, juhul kui see on asjakohane; 5 andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga; 6 toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 7 projekti lõpparuandes esitatakse põhjendused finantsanalüüsi uuendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta; 8 toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 8 Kohustuse või nõude täitmata jätmisest teavitatakse Rahandusministeeriumit perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud korras. 31 Toetuse maksmine 1 Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13−20 ning käesolevas määruse ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 2 Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 25 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7. 3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt korraldusasutuse poolt väljatöötatud vormil. 4 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustel. 5 Kui toetuse saaja on riigiasutus, kasutatakse kulude eest maksmiseks välisabi sildfinantseerimist vastavalt rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskirja” §-dele 20¹–20⁶. Sel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt korra kvartalis. 6 Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2−5 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse korra kvartalis. 7 Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt: 1 toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12; 2 toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13. 8 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3. 9 Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 15 kalendripäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele. 10 Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on määratud toetuse piirsumma. 11 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 12 Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 13 Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kuni 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 14 Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus lubada lõppmakse teostamist enne lõpparuande kinnitamist, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 7 Osapoolte õigused ja kohustused 32 Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused 1 Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1 esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise ning tasuvusanalüüsis esitatud sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuslikkuse üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele; 2 informeerib kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3 kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused; 4 tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega; 5 muudab vajadusel objekti lahendust, sealhulgas projekteerib selle ümber, et saavutada eeldatud tulemus. 2 Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3 Partneri kohustused on loetletud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6. 4 Toetuse saajale antakse tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: 1 ettekirjutuse tegemist; 2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 33 Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 1 küsima Rahandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 3; 2 küsima rakendusasutuselt hinnangut taotluses kirjeldatud projekti tasuvusanalüüsi ja riigiabi suuniste kohta enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist; 3 sisestama taotluse (kui e-taotlemine ei ole võimaldatud), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4 seirama pidevalt meetmete rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5 kooskõlastama rakendusasutusega kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või tühistamist; 6 konsulteerima vajadusel korraldusasutuse ja rakendusasutusega hankedokumentide kooskõlastamisel; 7 teavitama koheselt rakendusasutust projekti maksumuse suurenemisest läbiviidud hangete tulemusena; 8 menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks; 9 teostama hankedokumentidele eelkontrolli, kontrollides hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti; 10 nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel; 11 koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 12 teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise häiretest; 13 teostama järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja ei ole puhastulu teeninud või kui seda pole finantsanalüüsi koostamisel arvestatud; 14 teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 15 teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42; 16 täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. 34 Rakendusasutuse õigused ja kohustused 1 Lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud ülesannetele rakendusasutus: 1 annab rakendusüksusele hinnangu taotluses kirjeldatud projekti tasuvusanalüüsi ja riigiabi suuniste kohta enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist; 2 kooskõlastab kõik rakendusüksuse otsuste eelnõud, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või tühistamist. 2 Rakendusasutusel on õigus muuhulgas: 1 nõuda toetuse saajalt kooskõlastamiseks riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja andmeid ning koosolekute protokolle; 2 osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks; 3 osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 4 tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega toetuse saaja juures; 5 vajadusel teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. 35 Finantskorrektsioonid 1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 2 Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel. 3 Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 8 Rakendussätted 36 Rakendussätted Määruse § 11 lõiget 3 rakendatakse alates 1. juunist 2014. a. Majandus- ja taristuminister Urve Palo Kantsler Merike Saks Lisa Taotluse vorm