Sotsiaalminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2020-11-06 46 RT I2020-11-07202011071120200012020-11-10+02:002024-10-06+03:00 1 2020-11-06 maarus_1_10.02.2010.xsd 107112020001 6 2024-10-03 Maret Mauer 1050480Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal Määrus kehtestatakse § 58¹ lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. 1 Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala 1 Määrusega kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate: 1 ülesanded riigikaitseks valmistumisel; 2 valmisoleku tasemed ja selle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; 3 valmisoleku tasemed ja selle sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. 2 Kriisiks loetakse käesoleva määruse tähenduses kõrgendatud kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni riigikaitseseaduse tähenduses ning hädaolukorda hädaolukorra seaduse tähenduses. 3 Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja valmis korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele, valdkonna eest vastutava ministri või Terviseameti antud haldusaktile või muule õigusaktile. 4 Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid ning lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest rakendada kehtestatud valmisoleku taseme meetmeid koos või valikuliselt. 5 Käesoleva määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis on seotud kriisiks valmistumisega või selle lahendamisega. 2 Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel 1 Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal kiirabi osutaja ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestatud statsionaarse eriarstiabi osutaja: 1 koostab tervishoiuteenuste osutamiseks kriisi ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58¹ lõike 6 alusel tegevusplaani, mis võib hõlmata sama seaduse § 59 alusel nõutud plaani või hädaolukorra seaduses nõutud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani, arvestades riigikaitselisi erisusi ning valmisoleku tasemeid ja sisu (edaspidi tegevusplaan); 2 tagab valmisoleku oma tegevusplaani täitmiseks või asub seda vajaduse korral täitma; 3 korraldab personali kriisialase väljaõppe ja viib läbi õppuseid ülesannete täitmise harjutamiseks; 4 loob riigikaitseülesannete täitmiseks riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel nõutud tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru, arvestades riigikaitselisi erisusi. 2 Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal valmistuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevale määrusele või valdkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti kehtestatud haldusaktile. 3 Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on järgmised: 1 tervishoiu valmisoleku tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või võib põhjustada elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid; 2 tervishoiu valmisoleku tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired või muu olukord, mis ohustab olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid; 3 tervishoiu valmisoleku tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete ulatuslikud tarnehäired või muu raske olukord, mis ohustab tõsiselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid. 4 Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu 1 Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral: 1 on kiirabi osutaja valmis aktiveerima või aktiveerib lisabrigaadid; 2 teeb statsionaarse eriarstiabi osutaja ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes; 3 täiendab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja oma tegevusvaru; 4 täiendab üldarstiabi osutaja oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid ja valmistub teenuse osutamise ümber korraldama; 5 käivitab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja kriisijuhtimise struktuurid ja tegevusplaanid; 6 tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks Terviseameti poolt moodustatavates staapides; 7 rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. 2 Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1 korraldab kiirabi osutaja ümber brigaadide paiknemise ja koosseisu ning väljakutsete teenindamise ja neile reageerimise kiiruse; 2 vabastab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid ümber; 3 piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut ja kohe vajaminevat abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut ja kohe vajaminevat abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile teise haiglasse või üldarstiabi osutaja juurde; 4 võtab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja vajaduse korral kasutusele oma tegevusvaru, võimaluse korral taastab ja täiendab seda; 5 korraldab üldarstiabi osutaja teenuse osutamise ümber, lähtudes Terviseameti väljatöötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest, tagades esmajärjekorras vältimatu abi osutamise; 6 on tervishoiuteenuse osutaja valmis ümber paigutuma oma tegevusplaanis või Terviseameti poolt ette nähtud kohta; 7 annab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile teada ravimite ja meditsiiniseadmete varustushäiretest; 8 vajaduse korral võetakse kasutusse riigi tervishoiuvaru; 9 rakendab tervishoiuteenuse osutaja vajaduse korral isikute vabatahtlikku abi tervishoiuteenuse osutamisel; 10 rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. 3 Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule: 1 suunatakse kiirabibrigaade kriisiga seotud piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad teenindavad ainult potentsiaalselt eluohtliku ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid; 2 rakendab kiirabi osutaja kriisiga seotud piirkondades või vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade; 3 piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib ainult vältimatut abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile üldarstiabi osutaja juurde; 4 rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. 5 Valmisoleku taseme rakendamine 1 Terviseamet rakendab valmisoleku taseme, määrates haldusaktiga kindlaks valmisoleku taseme, vajalikud tegevused ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse korraldus valmisoleku taseme kohta koos vajalike tegevuste määramisega suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel. 2 Terviseamet teavitab kriisi lahendamisega seotud tervishoiuteenuse osutajaid ning täidesaatva riigivõimu asutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi või muid avaliku võimu kandjaid valmisoleku taseme rakendamisest. 6 Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal” tunnistatakse kehtetuks. Sotsiaalminister Tanel Kiik Kantsler Marika Priske