Riigikogu seadus algtekst-terviktekst EKTÄKSavaldamine avaldatud 2018-11-21 Vabariigi President 2018-11-30 343 RT I 2018-12-07+02:00 2018 2 107122018002 2018-12-17+02:00 1 2018-12-03 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 107122018002 7 2018-12-07 Maret Mauer 1045095 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus 1 1 Üldsätted 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesoleva seadusega sätestatakse ebaausa konkurentsi keeld ja selle rikkumisest tulenevad nõuded ning nende menetlemise kord. 2 Käesolevas seaduses ettenähtud tsiviilkohtumenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Teiste seaduste kohaldamine Reklaamina käsitatava eksitava, ebaausa või halvustava teabe korral rakendatakse reklaamiseaduse sätteid. 2 Ebaaus konkurents 3 Ebaausa konkurentsi keeld 1 Ebaaus konkurents on keelatud. 2 Ebaaus konkurents on ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1 eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine ja tellimine ning konkurendi või tema toote või teenuse (edaspidi kaup) halvustamine; 2 ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine; 3 konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. 4 Eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine ja tellimine ning konkurendi ja tema kauba halvustamine 1 Keelatud on eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine juhul, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või kui avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest. 2 Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või -allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta. 5 Ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine 1 Ärisaladuse saamine selle üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta on ebaseaduslik, kui selleks on kasutatud: 1 loata juurdepääsu dokumentidele, asjadele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isiku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada, või nende omavolilist valdamist või kopeerimist või 2 muid toiminguid, mida konkreetsete asjaolude korral peetakse ausa kaubandustavaga vastuolus olevaks. 2 Ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1 see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2 sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3 selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. 3 Ärisaladuse kasutamine või avaldamine selle üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta on ebaseaduslik, kui seda teeb isik, kes: 1 on ärisaladuse saanud ebaseaduslikult käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses; 2 rikub kohustust ärisaladust mitte avaldada või 3 rikub ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust. 4 Ärisaladuse saamine, kasutamine või avaldamine on ebaseaduslik ka juhul, kui isik selle saamise, kasutamise või avaldamise ajal teadis või pidi teadma, et ärisaladus on saadud otse või kaudselt teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või kes avaldas selle ebaseaduslikult käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses. 5 Sellise kauba tootmist, pakkumist või käibesse laskmist, mille väljatöötamise, omaduste, toimimise, tootmise või turustamise puhul saadakse olulist kasu ebaseaduslikult saadud, kasutatud või avaldatud ärisaladusest (edaspidi ärisaladust kahjustav kaup), või ärisaladust kahjustava kauba sellisel eesmärgil importimist, eksportimist või ladustamist peetakse samuti ärisaladuse ebaseaduslikuks kasutamiseks, kui seda teinud isik teadis või pidi teadma, et ärisaladust on kasutatud ebaseaduslikult käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses. 6 Ärisaladuse saamist, kasutamist või avaldamist ei peeta ebaseaduslikuks juhul, kui see on vajalik, et: 1 avalikustada avalike huvide kaitsmise eesmärgil ebaseaduslik tegu; 2 töötaja saaks töötajate esindaja kaudu kaitsta oma õigusi ja huve, tingimusel et töötaja poolt esindajale ärisaladuse avaldamine on vajalik esindaja pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, või 3 kaitsta tunnustatud õigustatud huvi. 6 Teise ettevõtja töötaja ja esindaja ärakasutamine Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. 3 Ärisaladuse kaitse 7 Ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise keelamine 1 Kui kohustuse rikkumine või kahju õigusvastane tekitamine seisneb ärisaladuse ebaseaduslikus saamises, kasutamises või avaldamises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda: 1 ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise lõpetamist või keelamist; 2 ärisaladust kahjustava kauba tootmise, pakkumise või käibesse laskmise või sellisel eesmärgil importimise, eksportimise või ladustamise keelamist; 3 ärisaladust kahjustava kauba suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas ärisaladust kahjustava omaduse eemaldamist või ärisaladust kahjustava kauba hävitamist, tagasivõtmist või turult eemaldamist, eeldusel et turult eemaldamine ei kahjusta ärisaladuse kaitsmist; 4 ärisaladust sisaldava või endast ärisaladust kujutava dokumendi, asja, materjali, aine, elektroonilise faili või selle osa hävitamist või endale üleandmist. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid võib esitada, kui see on proportsionaalne, arvestades muu hulgas: 1 ärisaladuse väärtust või selle muid erijooni; 2 ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid; 3 viisi, kuidas rikkuja on ärisaladuse saanud, seda kasutanud või selle avaldanud; 4 ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise mõju; 5 poolte õigustatud huve ja mõju, mida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete rakendamine neile avaldaks; 6 kolmanda isiku õigustatud huve ja 7 avalikku huvi. 3 Kui kohus piirab ajaliselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rakendamist, peab selle kestus olema piisav, et kõrvaldada igasugune kaubanduslik või majanduslik eelis, mille rikkuja sai ärisaladuse ebaseaduslikust saamisest, kasutamisest või avaldamisest. 4 Isik, kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue on esitatud, võib taotleda kohtult, et nõude rakendamise asemel kohustatakse teda maksma isikule, kelle õigusi rikuti, rahalist hüvitist, kui: 1 ta ärisaladuse kasutamise või avaldamise ajal ei teadnud ega pidanudki teadma, et ärisaladus on saadud teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avaldas selle ebaseaduslikult; 2 abinõude rakendamisest tekiks talle ebaproportsionaalselt suur kahju ja 3 rahalist hüvitist võib pidada nõude rakendamist taotlenud isiku jaoks piisavaks kompensatsiooniks. 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rahalise hüvitise maksmise kohustust rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rakendamise asemel, ei tohi rahaline hüvitis olla suurem kui tasu, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks hankinud loa ärisaladuse kasutamiseks ajavahemikus, mil selle kasutamine oleks olnud keelatud. 6 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud nõuete rakendamist võib nõuda ärisaladuse ebaseadusliku saaja, kasutaja või avaldaja kulul, välja arvatud juhul, kui see oleks ebamõistlik. 8 Ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise korral kahju hüvitamise ulatus 1 Ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise korral kuulub hüvitamisele rikkumisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. 2 Kui kahju tekitamine ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamisega on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks hankinud loa ärisaladuse kasutamiseks. 4 Menetlusnormid 9 Hagi tagamine ärisaladuse ebaseaduslikule saamisele, kasutamisele ja avaldamisele tugineva hagi puhul Ärisaladuse ebaseaduslikule saamisele, kasutamisele või avaldamisele tugineva hagi tagamisel ja hagi tagava abinõu valikul tuleb muu hulgas arvestada: 1 ärisaladuse väärtust ja selle muid erijooni; 2 ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid; 3 viisi, kuidas kostja on ärisaladuse saanud, seda kasutanud või selle avaldanud; 4 ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise mõju; 5 poolte õigustatud huve ja mõju, mida hagi tagamine või tagamata jätmine neile avaldaks; 6 kolmanda isiku õigustatud huve ja 7 avalikku huvi. 10 Hagi tagamise asendamine raha maksmisega ärisaladuse ebaseaduslikule kasutamisele tugineva hagi puhul 1 Ärisaladuse ebaseaduslikule kasutamisele tugineva hagi tagamise määruses võib kohus määrata kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 386 lõikes 3 sätestatut. 11 Ärisaladuse ebaseaduslikku saamist, kasutamist ja avaldamist puudutava otsuse avaldamise korra kindlaksmääramine 1 Ärisaladuse ebaseaduslikule saamisele, kasutamisele või avaldamisele tugineva hagi puhul võib kohus selle poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb selle poole kulul, kelle kahjuks otsus tehti, kohtu määratud viisil ja korras avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendamisel ja abinõu valikul tuleb muu hulgas arvestada: 1 ärisaladuse väärtust; 2 viisi, kuidas kostja on ärisaladuse saanud, seda kasutanud või selle avaldanud; 3 ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise mõju; 4 kostja poolt ärisaladuse edasise ebaseadusliku kasutamise ja avaldamise tõenäosust; 5 avalikuks tehtavate andmete põhjal füüsilise isiku identifitseerimise võimalikkust ja 6 avalikuks tehtavate andmete õigustatust, võrreldes avalikustamisest tekkida võiva kahjuga kostja privaatsusele ja mainele. 5 Rakendussätted 12 Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku 18. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 331⁵ järgmises sõnastuses:

„§ 331⁵. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Kohtu poolt kohaldatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

2) paragrahvi 377 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 377. Ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine

(1) Ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.”;

3) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.06.2016, lk 1–18).”.

]]> 13 Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvist 54 jäetakse välja tekstiosa „ja 7.”;

3) paragrahvi 63 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

]]> 14 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku § 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus põhistatud määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel.”;

2) seadustiku § 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.”;

3) seadustiku § 12 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

(4²) Istungi protokolli tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud juhtudel märge menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate hoiatamise kohta saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest.”;

4) seadustiku § 12 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadustiku § 385 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadustiku § 408 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrused, käesoleva seadustiku §-s 12 nimetatud määrused ning kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisest.”.

]]> 15 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „konkurentsiseaduse § 63 lõike 1” tekstiosaga „ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõike 2”. 16 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 378 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Ärisaladuse ebaseaduslikule saamisele, kasutamisele või avaldamisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba, mille puhul on kahtlus, et selle väljatöötamise, omaduste toimimise, tootmise või turustamise puhul saadakse olulist kasu ebaseaduslikult saadud, kasutatud või avaldatud ärisaladusest, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist.”;

3) paragrahvi 383 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vastaspoolele” sõnadega „ja kolmandale isikule”;

4) paragrahvi 391 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „teisele poolele” sõnadega „ja kolmandale isikule”;

5) paragrahvi 391 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „teine pool” sõnadega „või kolmas isik”;

6) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

]]> 17 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2⁴ tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.06.2016, lk 1–18). Riigikogu esimees Eiki Nestor