Keskkonnaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2019-10-03 50 RT I2019-10-08+03:00201921081020190022019-10-11+03:002023-04-22+03:00 1 2019-10-03 maarus_1_10.02.2010.xsd 108102019002 7 2023-04-19 Maret Mauer 1047811Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord Määrus kehtestatakse § 152 lõike 4 ja § 153 lõike 4 alusel. 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja joogiveehaarde toiteala määramise kord ning nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta eesmärgiga tagada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja ja -pinnavee ning veehaarete kaitse ning võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. 2 Üldnõuded 1 Veehaarde sanitaarkaitseala (edaspidi ka sanitaarkaitseala) ulatuse suurendamiseks koostab projekteerija veehaarde sanitaarkaitseala projekti (edaspidi sanitaarkaitseala projekt), kus määratakse kindlaks sanitaarkaitseala ulatus ja piirangud tegevustele. 2 Joogiveehaarde toiteala (edaspidi toiteala) moodustamiseks koostab projekteerija toiteala projekti, kus määratletakse toiteala ulatus ja piirangud tegevustele. 3 Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. 4 Sanitaarkaitseala projekti tellib veehaarde omanik või valdaja või kavandatava veehaarde korral veehaarde asukohaks kavandatava maa omanik. 3 Sanitaarkaitseala ulatuse määramine Veehaarde, mille veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, sanitaarkaitseala ulatuse suurendamine on võimalik sanitaarkaitseala projekti alusel. 4 Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatuse arvutamine 1 Sanitaarkaitseala ulatuse suurendamisel määratakse selle piirid hüdrodünaamiliste arvutustega, lähtudes nõudest, et sanitaarkaitseala piiri taga põhjavette sattunud saasteained ei tohi jõuda veehaardesse arvutusliku aja jooksul. 2 Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaardest põhjavee liikumise suunas üles- ja allavoolu. 3 Sanitaarkaitseala ulatuse määramisel lähtutakse piirkonna põhjavee kaitstusest, koormusallikatest, hüdrogeoloogilistest tingimustest, põhjavee hüdrodünaamilistest parameetritest, veekihi paksusest, veehaarde paiknemisest ja tüübist, põhjaveevaru kasutusajast ja veehaarde tootlikkusest. 4 Põhjaveehaarde koosseisu võib kuuluda üks või mitu puurkaevu. 5 Üldnõuded sanitaarkaitseala projekti kohta 1 Sanitaarkaitseala projektis tuleb esitada sanitaarkaitseala täpsed piirid ja kirjeldada seadusest tulenevad tegevuste keelud ja piirangud. 2 Sanitaarkaitseala projekt koosneb joonistest, seletuskirjast ja selle lisadest. 3 Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala projekti koostajal peab olema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. 6 Sanitaarkaitseala projekti seletuskiri Sanitaarkaitseala projekti seletuskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 projekti koostaja nimi, aadress, telefoninumber ja muud kontaktandmed ning põhjaveehaarde sanitaarkaitseala projekti korral ka kehtiva hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa number; 2 projekti tellija andmed; 3 olemasoleva või kavandatava veehaarde asukoha aadress ja katastritunnus, omanik, rajamise aeg, ehituslik seisund, otstarve; 4 veehaarde kehtestatud põhjaveevarud ja varude kasutusaeg; 5 viimaste aastate veevõtu andmed ja veevõtu prognoosi andmed; 6 veekogude hüdraulilised seosed põhjaveega, põhjaveest sõltuvate veekogude ja maismaaökosüsteemide kirjeldus; hüdraulilise sideme olemasolu korral andmed, mis iseloomustavad pinna- ja põhjavee seoseid; 7 veekogu hüdroloogilised andmed, sealhulgas minimaalne ja keskmine vooluhulk ning iseloomulikud veeseisud; 8 piirkonna geoloogiline läbilõige ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldus, sealhulgas veekihtide veeandvus, põhjaveetasemed ja tasemete sesoonne muutumine, põhjaveevoolu suund, veepidemete iseloomustus ning põhjaveekihtide omavahelised seosed; 9 põhjavee kaitstus piirkonnas; 10 veehaardes kasutatavate veekogumite seisund ja veehaardest võetava vee kvaliteedi iseloomustus; 11 selliste olemasolevate ja planeeritavate tegevuste kirjeldus veehaarde sanitaarkaitsealal ja veehaarde mõjupiirkonnas, mis võivad mõjutada vee kvaliteeti; 12 saasteallikate ja survetegurite kirjeldus, sealhulgas jääkreostusalad ja -objektid, kalmistud, kaevandused, prügilad, laudad, sõnnikuaunad, taimekaitsevahendite- ja väetisehoidlad, kemikaale sisaldavad mahutid, kogumiskaevud, imbsüsteemid ja muud reovee käitlemise süsteemid, käimlad, horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid, kanaliseerimata saunad ja teised hooned, tööstus jmt objektid, skeem nende objektide paiknemise kohta ning nendest põhjustatud riskid veekeskkonnale; 13 sanitaarkaitseala suurendamise põhjus; 14 sanitaarkaitseala piiride määratlemine koos arvutuste ja põhjendustega; 15 sanitaarkaitseala iseloomustus, sealhulgas maaomanikud, planeeringud, maakasutus, hoonestatus, kitsendused; 16 sanitaarkaitsealal paiknevad teised veehaarded ja veevõtt nendest; 17 nõuded ja piirangud tegevustele sanitaarkaitsealal ja nende tegevuste võimalik mõju põhjaveele; 18 vee kaitset tagavad nõuded ning vajalikud meetmed sanitaarkaitsealal ja nende täitjad; 19 sanitaarkaitseala tähistamise vajalikkus; 20 seirenõuded; 21 ettepanekud veehaarde hooldusnõuete määramiseks. 7 Sanitaarkaitseala projekti joonised Sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi jooniseid: 1 asukoha ülevaatekaart mõõtkavas 1 : 25000 kuni 1 : 100 000; 2 asukohaplaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 10 000; 3 sanitaarkaitseala plaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 10 000; 4 veehaarde ehitiste joonised; 5 hüdrogeoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid piirkonna kohta; 6 hüdrogeoloogilised läbilõiked piirkonna kohta; 7 kehtestatud põhjaveevaruga ala või alade kaart. 8 Toiteala määramise kord 1 Toiteala ulatus ja piirid määratakse hüdrogeoloogilise uuringu käigus hüdrodünaamiliste arvutustega ning need esitatakse toiteala projektis. Arvutuste aluseks on veehaarde kasutamise aeg, mille jooksul veekihti sattunud saasteained liikumisel veehaarde suunas ei jõua veel sinna. 2 Toiteala projektis esitatakse informatsioon: 1 veehaaret mõjutavate saasteallikate, saastatud alade ja maakasutuse kohta; 2 tegevuse keeldude või piirangute ettepanekud lähtudes veehaarde saastumise reaalse ohu vältimise või vähendamise vajadusest, mille välja selgitamisel kasutatakse hüdrodünaamilisi arvutusi; 3 vajadusel ettepanekud keskkonnaohtu põhjustavate objektide korrastamiseks või likvideerimiseks; 4 käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 antud hinnang ja toiteala piiritlemise põhjendus, kui veehaare kasutab maapinnalähedasi põhjaveekihte. 3 Maapinnalähedasi põhjaveekihte kasutava veehaarde toiteala määramisel tuleb hinnata alal paiknevate koormusallikate ohtu põhjaveekihile, mille vett veehaare kasutab. 4 Maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde toiteala piiritletakse põhjaveemudeli abil, arvestades seejuures veehaarde saastumise riski koormusallikatest, näiteks maakasutus, ohtlikud objektid ja saastunud alad, ning põhjavee seoseid pinnaveekogude ja maismaaökosüsteemidega. Minister Rene Kokk Kantsler Meelis Münt