1) paragrahvi 2 punktid 3 ja 3¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) institutsionaalne akrediteerimine – välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale;
3¹) õppekavagrupi kvaliteedi hindamine – välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks;”;

2) paragrahvi 8 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu, et ülikooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, ning teeb otsuse akrediteerida ülikool seitsmeks aastaks;
2) annab hinnangu, et ülikooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida ülikool kolmeks aastaks;
3) annab hinnangu, et ülikooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse ülikooli mitte akrediteerida.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul haridus- ja teadusminister:
1) annab ülikoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või
2) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada ülikoolile antud õigus õppekavagruppides õpet läbi viia ja vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada kehtetuks ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada ülikooli ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine.

(4) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu. Kui ülikool taotleb akrediteerimise läbiviimist välisriigi kvaliteediagentuurilt, kaetakse akrediteerimisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus, mis ei ületa kulusid, mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava institutsionaalse akrediteerimise puhul.”;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul algatab haridus- ja teadusminister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata. Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 22³ lõikeid 2 ja 3 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.”;

5) paragrahvi 12² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu. Kui ülikool taotleb õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbiviimist välisriigi kvaliteediagentuurilt, kaetakse hindamisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus, mis ei ületa kulusid, mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava õppekavagrupi kvaliteedi hindamise puhul.”;

6) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§ 12² lõikele 3” tekstiosaga „§ 168 lõikele 2”;

7) paragrahvi 56⁷ lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „üks kord aastas” tekstiosaga „, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas”;

8) paragrahvi 56⁷ lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda ülikoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Ülikool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.”

§ 2. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kutseõppeasutuse ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.”;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „§ 12² lõikele 3” tekstiosaga „§ 168 lõikele 2”;

3) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ülikooli ja kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale.”;

4) paragrahvi 14 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu, et erakooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, ning teeb otsuse akrediteerida erakool seitsmeks aastaks;
2) annab hinnangu, et erakooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida erakool kolmeks aastaks;
3) annab hinnangu, et erakooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse erakooli mitte akrediteerida.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul haridus- ja teadusminister:
1) annab erakoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või
2) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada erakoolile antud õigus õppekavagruppides õpet läbi viia ja vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada kehtetuks.

(5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või erakooli pidaja taotlusel erakooli pidaja eelarve kaudu. Kui institutsionaalse akrediteerimise läbiviimist taotletakse välisriigi kvaliteediagentuurilt, kaetakse akrediteerimisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus, mis ei ületa kulusid, mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava institutsionaalse akrediteerimise puhul.”;

5) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul algatab haridus- ja teadusminister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata. Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 5¹ lõikeid 3–5 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.”;

6) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.”;

7) paragrahvi 14 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kui erakooli pidaja taotleb õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbiviimist välisriigi kvaliteediagentuurilt, kaetakse hindamisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus, mis ei ületa kulusid, mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava institutsionaalse akrediteerimise puhul.”;

8) paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „üks kord aastas” tekstiosaga „, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas”;

9) paragrahvi 33 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Erakool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.”

§ 3. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 2010, 7, 29) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 4² asendatakse tekstiosa „§ 12² lõikele 3” tekstiosaga „§ 168 lõikele 2”;

2) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rakenduskõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse rakenduskõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, rakenduskõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.”;

3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „või temaga” sõnadega „ja ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub,”;

4) paragrahvi 21 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu, et rakenduskõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, ning teeb otsuse akrediteerida rakenduskõrgkool seitsmeks aastaks;
2) annab hinnangu, et rakenduskõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida rakenduskõrgkool kolmeks aastaks;
3) annab hinnangu, et rakenduskõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse rakenduskõrgkooli mitte akrediteerida.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul haridus- ja teadusminister:
1) annab rakenduskõrgkoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või
2) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada rakenduskõrgkoolile antud õigus õppekavagruppides õpet läbi viia ja vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada kehtetuks ning algatab rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise.”;

5) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul algatab haridus- ja teadusminister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata. Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 16¹ lõikeid 2–5 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.”;

6) paragrahvi 21¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.”;

7) paragrahvi 21¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „või temaga” sõnadega „ja ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub,”;

8) paragrahvi 35 lõiget 9 täiendatakse pärast sõnu „üks kord aastas” tekstiosaga „, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas”;

9) paragrahvi 35 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda rakenduskõrgkoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Rakenduskõrgkool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.”

§ 4. Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduses (RT I 2008, 34, 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahviga 29 täiendatavat ülikooliseaduse § 22³ lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 12 lõikes 5 nimetatud juhul.”;

2) paragrahviga 29 täiendatavat ülikooliseaduse § 22³ lõike 8 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või ülikooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele;”;

3) paragrahviga 52 täiendatavat erakooliseaduse § 5¹ lõiget 6 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 14 lõikes 5¹ nimetatud juhul.”;

4) paragrahviga 52 täiendatavat erakooliseaduse § 5¹ lõike 10 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 4, 5 ja 8 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või õppeasutuse juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele;”;

5) paragrahvi 80 punktiga 4 muudetavat rakenduskõrgkooli seaduse § 15² lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rakenduskõrgkoolile antakse magistriõppe läbiviimise õigus õppekavapõhiselt, kohaldades õiguse taotlemisele, taotluse menetlemisele ning õppekaval õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamisele käesoleva seaduse § 16¹ lõigetes 2–12 kehtestatud korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Pärast magistriõppe õppekaval õppe läbiviimise õiguse andmist kantakse õppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.”;

6) paragrahviga 82 täiendatavat rakenduskõrgkooli seaduse § 16¹ lõiget 6 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 21 lõikes 6 nimetatud juhul.”;

7) paragrahviga 82 täiendatavat rakenduskõrgkooli seaduse § 16¹ lõike 11 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) teenistusliku või riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 5 punktide 1–3 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või rakenduskõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele;”.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 4, § 2 punkt 5, § 3 punkt 5 ning § 4 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.