„Kui kalalaevaregistris tekib vaba püügivõimsus käesoleva seaduse § 13⁶ lõike 4 punkti 1¹ alusel ja kalalaev on käesoleva paragrahvi lõike 14 punkti 2 alusel kalalaeva registrist kustutatud, siis otsustab kalalaevade riikliku registri vastutav töötleja ühe aasta jooksul sellise kalalaeva registrist kustutamise päevast arvates, millises kalalaevastiku segmendis võib selle vaba püügivõimsuse arvelt taotleda teise kalalaeva registrisse kandmist.”;

2) paragrahvi 13⁴ lõiked 3² ja 3³ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3²) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa 60 tööpäeva jooksul pärast selle poolte vahel jaotamist valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis, kusjuures lubatud aastase saagi kalaliigi kohta võib kehtestada ka poolaastate kaupa.

(3³) Vabariigi Valitsus võib 60 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist kehtestada määrusega kalapüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastase saagi veealade ja maakondade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta, mida püüavad nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad.”;

3) paragrahvi 13⁴ täiendatakse lõikega 3⁴ järgmises sõnastuses:

„(3⁴) Käesoleva paragrahvi lõigete 3² ja 3³ alusel kehtestatud saake ei loeta püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses.”;

4) paragrahvi 13⁶ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kalalaevade riiklikusse registrisse kantud kalalaevale antakse kalalaevatunnistus, lähtudes nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153).”;

5) paragrahvi 13⁶ lõiget 4 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) kalalaevatunnistuse omanikule on kogunenud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas nimetatud tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punkte nimetatud määruse artikli 129 lõikes 2 sätestatud määral;”;

6) paragrahvi 13⁶ lõike 4² punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kalalaevatunnistuse omanikule on kogunenud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas nimetatud tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punkte nimetatud määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud määral. Sellisel juhul peatatakse kalalaevatunnistuse kehtivus nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks.”;

7) paragrahvi 13⁶ lõikes 4³ asendatakse tekstiosa „laevaomanik või valdaja on rahuldanud kõik nõuded ja kandnud või täitnud kõik karistused, mis selle kalalaeva kasutamisel käesoleva seaduse §-s 20² loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumise eest on määratud” tekstiosaga „kalalaevatunnistuse peatamise tähtaeg on möödunud”;

8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses:

„(3²) Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt sulgeb Euroopa Komisjon ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada ajutine kalapüügikitsendus, võib keskkonnaminister asjakohase püügikitsenduse kehtestada käskkirjaga. Käskkiri tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta edastatakse suurematele erialaliitudele.”;

9) paragrahvi 20² lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud tõsised rikkumised;”;

10) paragrahvi 20² lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva seaduse §-s 19¹ nimetatud dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine.”;

11) paragrahvi 20² lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 23³ pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 23³. Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumine ning vaatleja ja inspektori töö takistamine

(1) Satelliit- või GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumise eest, laeval nõutava satelliit- või GPS-jälgimisseadme puudumise või selle töö häirimise eest, samuti laeva pardale määratud vaatlejate töö või järelevalvet teostava inspektori töö takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

13) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Samuti on õigus teostada järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle politseiasutusel.”;

14) paragrahvi 24² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti kalalaev, mida kasutatakse kalapüügil merel, peab olema varustatud satelliitsidel põhineva laevade jälgimise autonoomse süsteemiga (edaspidi satelliitjälgimissüsteem) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikega 2 ning edastama satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmeid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 19 lõikes 1 sätestatu kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus asub Keskkonnainspektsioonis.”;

15) paragrahvi 24² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Satelliitjälgimissüsteemiga ei pea olema varustatud kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele.”;

16) paragrahvi 24² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnaminister kehtestab määrusega satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded satelliitjälgimisseadmetele.”;

17) seadust täiendatakse §-dega 24³ ja 24⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 24³. GPS-jälgimissüsteem

(1) Peipsi järvel põhjanooda ehk mutnikupüügi vahendeid pardal omavad laevad peavad olema varustatud GPS- (globaalne positsioneerimissüsteem) seadmetega, milles andmeside edastamisel kasutatakse GPRS- (General Packet Radio Service) süsteemi. Edastatava info vastuvõtja on Keskkonnainspektsioon.

(2) Keskkonnaminister kehtestab määrusega GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded GPS-jälgimisseadmele.

§ 24⁴. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 4 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 133 sätestatud juhul otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel määratud punktide kustutamise Keskkonnainspektsioon.

(2) Kalalaevatunnistuse omanik võib taotleda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 sätestatud tingimustel nimetatud määruse artikli 126 alusel määratud punktide kustutamist. Asjakohase kirjaliku taotluse esitab kalalaevatunnistuse omanik Keskkonnainspektsioonile komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõike 3 viimases lõigus nimetatud ajavahemikul, viidates nimetatud rakendusmääruse artikli 133 lõike 3 punktis a, b, c või d sätestatud tingimusele, mida täidetakse, ja lisades taotlusele sellekohase tõendi. Otsuse punktide kustutamise kohta teeb Keskkonnainspektsioon kümne tööpäeva jooksul asjakohase kirjaliku taotluse esitamisest arvates.

(3) Tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kustutamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse korral keeldutakse, kui:
1) taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) taotlus ei ole esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
3) taotleja ei ole komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõike 3 punktis a, b, c või d ettenähtud tingimust täitnud nõuetekohaselt;
4) taotlejal on viimase kolme aasta jooksul talle tõsiste rikkumiste eest määratud punkte komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 nimetatud tingimustel juba vähendatud.”;

18) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kalavarudele tekitatud keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse.”