1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 2² punktides 1–2, 4 ja 6–12 nimetatud andmeid kõrgkooli põhitegevuse korraldamise eesmärgil, sealhulgas õppesse vastuvõtmiseks, õppetöö korraldamiseks, õppekvaliteedi tagamiseks ja õppekorralduslike otsuste tegemiseks ning kontrollimiseks, kas kõrgkoolil on käesoleva seaduse alusel õigus nõuda õppekulude hüvitamist.”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Proviisoriõpe korraldatakse eraldiseisvalt esimese ja teise astme õpetena. Proviisoriõppe maht on 300 ainepunkti.

(5) Proviisoriõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

3) paragrahvi 7 lõigetest 1–3 jäetakse välja sõna „proviisoriõpe” vastavas käändes;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Avalik-õiguslike ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala rakenduskõrgkoolide õppesse kandideerimine toimub Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Välisüliõpilaste vastuvõtuks võivad kõrgkoolid kasutada alternatiivseid elektroonilisi kanaleid.”;

5) paragrahvi 13 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vastuvõtutingimustele vastavuse hindamisel ei rühmitata isikuid esimesel ja teisel õppeastmel selle põhjal, kas kõrgkoolil on õigus nõuda neilt tasu õppimise eest või mitte.”;

6) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Stipendiumi andmise ülesande võib valdkonna eest vastutav minister anda Haridus- ja Noorteametile või kõrgkoolile. Stipendiumite andmise täpse korra võib kehtestada stipendiumi andja, lähtudes käesoleva seaduse ja ministri määrusega kehtestatud nõuetest.”;

7) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) asub õppima täiskoormusel eestikeelsel magistriõppekaval, mille maht on alla 120 ainepunkti;”;

8) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6² järgmises sõnastuses:

„(6²) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3² nimetatud eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase eksmatrikuleerimist 30 kalendripäeva jooksul pärast immatrikuleerimist.”;

9) paragrahvi 16¹ lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrghariduse kolmandal õppeastmel õppimine on tasuta õppekava nominaalkestuse jooksul Eesti kodanikule või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibivale isikule.”;

10) paragrahvi 16¹ lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.”;

11) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses sätestatut osas, mis käsitleb:
1) õppekava;
2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine;
3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu;
4) rahastamist;
5) kutseõppe läbiviimise õigust.”;

12) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tööandjal on õigus emeerituse staatus ära võtta vastavalt tööandja kehtestatud põhjustele, tingimustele ja korrale.”;

13) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist viib läbi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur).”;

14) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma liikmed kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sealhulgas üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu kuratooriumisse rohkem kui kaks liiget.

(2²) Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed ja vaidekomisjonide liikmed, kinnitab kvaliteediagentuuri juhataja valimise ja tagasikutsumise korra ja valib juhataja ning kinnitab kvaliteediagentuuri arengukava ja aastaaruande.”;

15) paragrahvi 9 lõikes 3, § 11 lõikes 3, § 37 lõigetes 3 ja 4, § 38 lõigetes 2, 3 ja 4 ning § 39 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrghariduse kvaliteediagentuur” sõnadega „kvaliteediagentuur” vastavas käändes;

16) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kvaliteediagentuuri ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

17) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja doktoriõppe tulemustasu eraldamiseks”;

18) paragrahvi 42 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) seadust täiendatakse 7¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„7¹. peatükk
Järelevalve

§ 46¹. Teenistuslik, riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Haridus- ja Teadusministeerium teeb riiklikku ning haldusjärelevalvet ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel.

(2) Ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras.

(3) Haridus- ja Teadusministeeriumil on haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve käigus õigus:
1) tutvuda ülikooli ja rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik teha kindlaks järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
3) kaasata järelevalvesse eksperte.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.

(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku või haldusjärelevalve tegija rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot.”;

20) seadust täiendatakse §-ga 47² järgmises sõnastuses:

„§ 47². Proviisoriõppe korralduse rakendamine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

(1) Isik, kes on enne käesoleva paragrahvi jõustumist immatrikuleeritud proviisoriõppe integreeritud õppekavale, võib õpingud lõpetada integreeritud õppekava alusel ning talle antakse vastav kraad enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt.

(2) Kõrgkool võib jätkata proviisoriõppe integreeritud õppekava rakendamist käesoleva paragrahvi jõustumise ajal õppivate isikute suhtes kuni nende õpingute lõpetamiseni.

(3) Isik, kes on enne käesoleva seaduse § 6 lõigete 4 ja 5 jõustumist läbinud integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe proviisoriõppekava ja omandanud farmaatsiamagistri kraadi või enne käesoleva seaduse § 6 lõigete 4 ja 5 jõustumist sisse astunud eelnimetatud integreeritud õppesse ja omandab selle lõpetamisel farmaatsiamagistri kraadi, loetakse käesoleva seaduse tähenduses proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuks.”.

1) paragrahvi 36⁶ lõike 2⁵ punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „seadusliku esindaja” sõnadega „ning üliõpilaskandidaadi”;

2) paragrahvi 36⁶ lõike 2⁵ punkti 2 täiendatakse pärast sõna „õpilase” sõnadega „ja üliõpilase”;

3) paragrahvi 36⁶ lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „asutab ja selle”.

„(1) Proviisor käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 26⁴ lõike 2 alusel loodud tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud vastava kutsekvalifikatsiooni omandanud isik.

(2) Farmatseut käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 26⁴ lõike 2 alusel loodud tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud vastava kutsekvalifikatsiooni omandanud isik.”.