Riigikogu seadus terviktekst ProkSavaldamine avaldatud , osaliselt 01.01.2001. a. 1998-04-22 RT I 1998 41 625 75223 1998-05-20 RT I 2026-07-09+03:00 2026 44 109072026044 2026-09-01 2012-01-03 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 109072026044 74 2026-08-28 Imre Sobnin 159363 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Prokuratuuriseadus 1998-11-25 RT I 1998 110 1812 76609 1998-12-31 1999-02-11 RT I 1999 18 303 77140 1999-02-24 1999-12-08 RT I 1999 95 839 77965 2000-01-01 2000-03-14 RT I 2000 28 167 71902 2000-04-16 2000-04-19 RT I 2000 35 222 71966 2000-07-01 2001-06-06 RT I 2001 53 315 72996 2001-06-30 2002-06-12 RT I 2002 56 350 177120 2002-09-01 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2003-01-29 RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10 2003-02-12 RT I 2003 26 159 264813 2003-03-21 2003-12-18 RT I 2003 90 601 691976 2008-01-01 2004-01-28 RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 2004-05-19 RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 , osaliselt 01.01.2005 2004-06-28 RT I 2004 56 403 778930 2005-03-01 terviktekst RT paberkandjal RT I 2004 66 457 782708 2005-03-23 RT I 2005 20 127 882728 2005-04-24 2005-05-04 RT I 2005 29 212 903065 2005-06-05 2006-04-19 RT I 2006 21 160 1026870 2006-05-25 , osaliselt 01.01.2007 2006-10-11 RT I 2006 48 357 12747502 2006-11-18 2007-12-12 RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 2008-06-19 RT I 2008 30 191 12988434 2008-07-01 2008-12-18 RT I 2009 4 26 13118480 2009-01-26 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 2009-02-18 RT I 2009 15 94 13153376 2009-03-10 , kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist. 2009-12-16 RT I 2010 1 2 13252719 2012-01-01 , jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval; jõustumisaeg muudetud; muudatus välja jäetud [RT I, 28.12.2011, 1] 2010-12-08 RT I 2010-12-28 6 128122010006 2012-01-01 2011-02-09 RT I 2011-03-04 1 104032011001 2011-04-01 2011-02-16 RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 2011-12-07 RT I 2011-12-22 1 122122011001 2013-01-01 2011-12-07 RT I 2011-12-28 1 128122011001 2012-01-01 2012-06-06 RT I 2012-06-29 1 129062012001 2013-04-01 2012-06-06 RT I 2012-06-29 2 129062012002 2012-07-09 , osaliselt 01.01.2013 2012-06-13 RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2012-12-05 RT I 2012-12-21 1 121122012001 2013-03-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , osaliselt 01.01.2021; jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 ja osaliselt 01.07.2021 [RT I, 17.12.2015, 1] 2015-02-18 RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 , seaduse tekstis, välja arvatud 5. peatükis, asendatud läbivalt sõnad „prokuröri abi” sõnaga „abiprokurör” vastavas käändes 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.07.2016 ja 01.07.2021; osaliselt muudetud [RT I, 19.12.2019, 1] 2016-06-01 RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2017-12-06 RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 , osaliselt 01.03.2018 2018-06-14 RT I 2018-07-06 3 106072018003 2020-01-01 , osaliselt 16.07.2018 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2019-12-04 RT I 2019-12-19 1 119122019001 2020-01-01 , osaliselt 01.07.2021 2020-05-20 RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 2023-06-20 RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2023-12-07 RT I 2024-01-04 1 104012024001 2024-03-15 2024-12-11 RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 2026-06-17 RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Prokuratuur 1 Prokuratuur on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 1 1)]]> Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 2 Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. 2 Prokurör 1 Prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. 2 Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 3 Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 PROKURATUURI KORRALDUS 3 Riigi peaprokurör 1 Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. 2 Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab valdkonna eest vastutav minister talle Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 4 Riigiprokuratuur 1 Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. 2 Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid. 3 Riigiprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab . Osakonda kuuluvad riigiprokurörid ja abiprokurörid määrab riigi peaprokurör. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 4 Riigiprokuratuuri tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 1. ]]> Juhtiv riigiprokurör 1 Juhtiv riigiprokurör juhib Riigiprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid. 2 Oma vastutusvaldkonnas on juhtival riigiprokuröril õigus anda korraldusi ringkonnaprokuratuuridele. 3 Riigi peaprokurör määrab juhtivale riigiprokurörile Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtiv riigiprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 5 Ringkonnaprokuratuur 1 Ringkonnaprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. 2 Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab määrusega. Ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkond on ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 1)]]> Riigi peaprokurör võib prokuröri nõusolekul laiendada tema tööpiirkonda ka väljapoole ringkonnaprokuratuuri piirkonda. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab riigi peaprokurör. Osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus konkurssi korraldamata viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas prokurör ühest osakonnast teise. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 5 1. ]]> Prokuröride arv Riigiprokuratuuri prokuröride ning ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvu määrab . RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 5 2. ]]> Juhtivprokurör 1 Juhtivprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid. 2 Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 6 Vanemprokurör 1 Vanemprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid. 2 Juhtivprokurör määrab vanemprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 7 Abiprokurör 1 Abiprokurör tegutseb katseajal riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 Abiprokurör võib täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 3 Abiprokurör ei või olla prokuröride konkursikomisjoni liige ega prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 7 1. ]]> Euroopa prokurör 1 Euroopa prokurör on nõukogu määruse (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), artikli 16 lõike 3 alusel Eestist Euroopa Prokuratuuri ametisse nimetatud isik. 2 Euroopa prokurör ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse ning on oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu. 3 Euroopa prokurörile ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 7 2. ]]> Euroopa delegaatprokurör 1 Euroopa delegaatprokurör on nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 17 alusel Eestist Euroopa Prokuratuuri ametisse nimetatud isik. Määrusest tulenevate ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör väljaspool Eesti prokuratuuriteenistust ning on oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu. 2 Euroopa delegaatprokurör võib täita riigisisese prokuröri ülesandeid riigi peaprokuröri otsuse alusel niivõrd, kuivõrd see ei takista teda täitmast nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevaid ülesandeid. 3 Nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisel ei kohaldata Euroopa delegaatprokurörile käesoleva seaduse sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigisisese prokuröri ülesannete täitmisel kohalduvad Euroopa delegaatprokurörile kõik käesoleva seaduse sätted. 4 Eestist ametisse nimetatud delegaatprokurör nimetatakse delegaatprokuröri ametiajaks riigiprokuröriks. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 8 Tööjaotuskava 1 Riigi peaprokurör määrab pärast Riigiprokuratuuri prokuröride arvamuse ärakuulamist kindlaks nende tööjaotuse. Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olles ära kuulanud ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvamuse. 2 Töö jaotatakse kuriteo liikidest, subjektidest või muudest üldistest kriteeriumidest lähtudes. Tööjaotuskavas määratakse samuti prokuröride asendamise kord. 3 Tööjaotuskava võib muuta üksnes mõjuvatel põhjustel. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 9 Teenistuslik järelevalve 1 Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiits- ja Digiministeerium. Justiits- ja Digiministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele jälitustegevuse planeerimises, kohtueelses kriminaalmenetluses ja riikliku süüdistuse esindamisel kohtus. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 2 Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 3 Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus tema valvele alluvalt prokurörilt nõuda seletusi ja andmeid. 4 Teenistuslikku järelevalvet käesoleva paragrahvi alusel ei teostata Euroopa delegaatprokuröri üle, kui tema tegevus on seotud nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisega. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 10 Teenistusalane asendamine Kõrgemalseisev prokurör võib kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv, või määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 11 Aruandlus 1 Riigi peaprokurör esitab kord aastas valdkonna eest vastutavale ministrile prokuratuuri tegevuse koondaruande. Aruande esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 2 Riigi peaprokurör esitab iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. 3 Riigi peaprokurör võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korralisele aruandlusele esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 11 1. ]]> Haldusosakond 1 Haldusfunktsioonide täitmiseks võib prokuratuuris moodustada haldusosakonna, mille moodustamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister. 2 Haldusosakonda juhib haldusdirektor. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 12 Prokuratuuri põhimäärus Prokuratuuri põhimääruse kinnitab . 3 PROKURÖRIDE ÜLDKOGU 13 Prokuröride üldkogu 1 Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. RT I 2005 20 127 882728 2005-04-24 2 Prokuröride üldkogu: 1 valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja ühe Riigiprokuratuuri prokuröri prokuröride konkursikomisjoni liikmeks; RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2 valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja kaks Riigiprokuratuuri prokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks; 2 1) ]]> valib Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni prokurörist liikme ja tema asendusliikme; 2015-02-18 RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 3 kinnitab prokuröride üldkogu töökorra; 4 kuulab ära valdkonna eest vastutava ministri ja riigi peaprokuröri ettekanded prokuratuuride tegevuse kohta; 5 arutab prokuratuuride tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks. 3 Prokuröride üldkogu kutsub kokku ja selle tööd juhib riigi peaprokurör. 4 Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 PROKURÖRITEENISTUS 1 Üldsätted 14 Avaliku teenistuse seaduse kehtivus prokuröride suhtes Prokuröriteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2 Ametisse nimetamine 15 Prokurörile esitatavad nõuded 1 Prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 2015-02-18 RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 1 on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; RT I 2008 30 191 12988434 2008-07-01 2 oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; RT I 2009 4 26 13118480 2009-01-26 3 on kõrgete kõlbeliste omadustega; RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 4 on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 1 1)]]> Kehtetu - 2015-02-18 RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 2 Prokuröriks ei või nimetada isikut: 1 kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2 kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; 3 kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist; 4 kes on prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane või vanavanem või kes on ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi või nende abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps, kusjuures vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps ning eespool nimetatud piirang kehtib ka prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi ametikoha täitmisel; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 5 kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. 3 Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. RT I 2012-12-21 1 121122012001 2013-03-01 4 Kehtetu - RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 5 Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna või vandeadvokaadina. 2015-02-18 RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 6 Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal. RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 7 Kehtetu - RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 8 Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kellel on teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 15 1. ]]> Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimine 1 Prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitab prokuröride konkursikomisjonile: RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 1 isikuandmete ankeedi; 2 korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga. RT I 2012-06-29 1 129062012001 2013-04-01 1 1)]]> Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1 isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2 isiku varasemad nimed; 3 isikut tõendava dokumendi andmed; 4 sotsiaalmeedia kontode andmed; 5 andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikutega; 6 isikule määratud karistuste andmed; 7 andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav või süüdistatav; 8 andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetilisuse ja kõlbeliste omaduste kohta; 9 viimase viie aasta töötamise andmed; 10 isiku seotus majandustegevusega; 11 isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, kelle tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu; 12 andmed isiku sõltuvushäirete kohta; 13 karistusregistri arhiivi andmed; 14 jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele; 15 viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed; 16 isiku hariduse andmed alates alusharidusest; 17 andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma abikaasa, sugulaste ja hõimlaste (vanemad, kasuvanemad, õed, vennad, lapsed ning kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed, registreeritud elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane, eestkoste- ja hooldusalused), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht), töökoha ja kontaktandmed. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 1)]]> Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest arvates või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab . RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on riigi peaprokuröril, samuti tema volitatud prokuratuuriametnikul õigus: RT I 2012-06-29 1 129062012001 2013-04-01 1 pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega prokuröriteenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta; 2 vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3 kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad; RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 4 tutvuda jälitustoiminguga saadud andmetega; RT I 2012-06-29 2 129062012002 2013-01-01 5 teha päring teise vastutava töötleja andmekogusse; RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 6 kasutada avalikke allikaid. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 5 Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult. 6 Prokuröride konkursikomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 7 Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni, arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursikomisjoni otsusega. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 8 Prokuratuur võib piirata prokuratuuriteenistusse kandideeriva isiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. Andmesubjekti piirangud kehtivad seni, kuni need on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikud. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 9 Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel võib piirata järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid andmesubjekti õigusi: 1 õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2 õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3 õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4 õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5 õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 10 Käesoleva paragrahvi lõiget 8 kohaldatakse tingimusel, et prokuratuur: 1 dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel seatud piirangu põhjendused; 2 rakendab asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks; 3 rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks; 4 rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, tagades, et andmeid ei töödelda muul otstarbel kui käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 16 Prokuröri ametisse nimetamine 1 Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. 2 Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul. RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 3 Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. 4 Kehtetu - RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 5 Ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 6 Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. 7 Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 16 1. ]]> Prokuröri üleviimine 1 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale. 2 Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Riigi peaprokuröril on õigus viia ringkonnaprokurör või abiprokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises prokuratuuris. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 Prokuröri üleviimisel ühest teenistuspiirkonnast teise võib talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulutuste hüvitamise korra kehtestab määrusega. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 17 Prokuröri ametiaeg 1 Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või nimetada isikut teist ametiaega järjest. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 1 1)]]> Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 Riigiprokurör, ringkonnaprokurör ja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri asendaja nimetatakse ametisse määratud ajaks asendatava naasmiseni ametikohale või asendatava ametist vabastamiseni. Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri või abiprokuröri asendaja võib tema nõusolekul asendamise ajal ja ühe aasta jooksul pärast asendamise lõppu ilma avaliku konkursita nimetada samale või madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale määramata ajaks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 18 Avalik konkurss 1 Ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 Avaliku konkursi ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Avaliku konkursita võib ametisse nimetada riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri, juhtivprokuröri ning vanemprokuröri. RT I 2008 1 3 12902130 2008-01-14 3 1)]]> Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohal ning soovib asuda prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast tegutsemise lõpetamist eespool nimetatud ametikohal. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 2)]]> Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 Kehtetu - RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 19 Avalikul konkursil osalejate hindamine 1 Kandidaadi sobivust ametikohale hindab prokuröride konkursikomisjon. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2 Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör, kellele kandidaat vahetult allub, prokuröride konkursikomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 20 Abiprokuröri õppeteenistus ja katseaeg Kehtetu - RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 21 Prokurörieksam Kehtetu - RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 21 1. ]]> Prokuröri katseaeg 1 Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt: 1 abiprokurörile üks aasta; 2 ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat. 2 Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. 3 Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Ametihüved ja sõltumatuse tagatised 22 Ametipalk 1 Riigi peaprokuröri ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses. 2 Prokuröride ametipalk, välja arvatud riigi peaprokuröri ja abiprokuröri ametipalk, määratakse protsendina riigi peaprokuröri ametipalgast järgmiselt: 1 juhtiv riigiprokurör – ametipalk on 95 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast; 2 juhtivprokurör – ametipalk on 90 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast; 3 riigiprokurör – ametipalk on 80 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast; 4 vanemprokurör – ametipalk on 75 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast; 5 kehtetu - RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 6 ringkonnaprokurör – ametipalk on 70 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast. 3 Abiprokuröri ametipalk ei või ületada ringkonnaprokuröri ametipalka ja pärast katseaega moodustada vähem kui 60 protsenti ringkonnaprokuröri ametipalgast. 4 Riigi peaprokurör võib Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni 20 protsendi võrra. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud ametipalga suurendamise otsustab riigi peaprokurör eraldi iga prokuröri puhul. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 6 Riigi peaprokurör võib avaliku teenistuse seaduses sätestatud põhimõtetest juhindudes määrata prokurörile muutuvpalgana tulemuspalga kindlaks määratud kriteeriumide alusel konkreetse töö või perioodi eest, preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. Riigi peaprokurörile ei maksta muutuvpalka. 7 Tulemuspalga määramise aluseks on prokuröri töötulemustele antud hinnang. 8 Tulemuspalga määramise aluseks võib olla ka asutuse või selle struktuuriüksuse töö tulemuslikkusele antud hinnang, milles võetakse arvesse kollektiivset panust asutuse eesmärkide saavutamisel. Asutuse või selle struktuuriüksuse töö tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel hindab riigi peaprokurör. 9 Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse riigi peaprokuröri, prokuröri vahetu juhi või struktuuriüksuse juhi poolt prokurörile antud, kuid tööjaotuskavas nimetamata teenistusülesandeid. 10 Prokuröri muutuvpalga maksmise tingimused ja kord ning abiprokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis. Palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 22 1. ]]> Prokuröri puhkus 1 Prokuröril on õigus saada iga-aastast puhkust. 2 Prokuröri puhkus on 35 kalendripäeva. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 3 Kehtetu - RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 4 Prokuröride puhkuste ajakava kinnitab Riigiprokuratuuris riigi peaprokurör ja ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör. 5 Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib töö korraldamise huvidest lähtudes seada piiranguid korraga väljavõetava puhkuse pikkusele ja puhkuse ajale. Ühe katkestamatu puhkuseosa kestus peab sellisel juhul olema vähemalt 14 kalendripäeva, prokuröri nõudmisel 21 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem. RT I 2004 46 329 765405 2005-01-01 22 2. ]]> Valveaeg 1 Valveaeg on aeg, millal prokurör peab töövälisel ajal olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. 2 Lõikes 1 nimetatud valveaeg on osa puhkeajast. Valveaja rakendamisel ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut. 3 Valveaja eest makstakse lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast. Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab määrusega. 4 Valveaja kestus ei tohi ilma prokuröri nõusolekuta ületada 250 tundi kuus. 5 See osa valveajast, kui prokurör täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Sellisel juhul ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-des 51 ja 52 sätestatud nõuet puhkeaja järjestikkuse kohta. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 22 3. ]]> Riigi peaprokuröri esinduskulud Riigi peaprokurörile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 22 4. ]]> Prokuröri töötamine osalise töökoormusega 1 Riigi peaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega: 1 alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal; 2 osalise töövõime korral; 3 pereliikme hooldamise ajal. 2 Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. 3 Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale riigiprokurörile vähemalt üks kuu enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid. 4 Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka. 5 Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid selle kohta, millise koormusega prokurör töötab, millisel ajavahemikul prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 23 Lisatasu juhendamise eest Kehtetu - RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 23 1. ]]> Ergutuse kohaldamine Prokurörile kohaldab ergutusi riigi peaprokurör. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 24 Varalise kahju hüvitamine Prokurörile või tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju hüvitab riik. 24 1. ]]> Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine 1 Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena viimase ametikoha kolme kuu ametipalk, mille hulka ei kuulu käesoleva seaduse § 22 lõike 4 kohane suurendus. 2 Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema nõusolekul prokuröride arvu vähendamise tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 25 Prokuröri vanaduspension Kehtetu - RT I 2018-07-06 3 106072018003 2020-01-01 26 Prokuröri töövõimetuspension Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 26 1. ]]> Toetus prokurörivastase ründe korral Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 27 Kehtetu - RT I 2001 53 315 72996 2001-06-30 4 Teenistuskohustused 28 Ametisaladuse hoidmise kohustus Prokurör ei tohi avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, kui see võib kahjustada õigusemõistmist. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. 29 Juhendamiskohustus 1 Prokurör on kohustatud riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri korraldusel juhendama praktikanti. 2 Prokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte praktikanti. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 30 Tegevuspiirangud 1 Prokurör ei või olla erakonna liige. RT I 2012-06-29 1 129062012001 2013-04-01 2 Riigi peaprokurör ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Riigi peaprokurör peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas paragrahvis korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses. RT I 2012-06-29 1 129062012001 2013-04-01 3 Valdkonna eest vastutav minister keelab riigi peaprokuröril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 5 Distsiplinaarvastutus 31 Distsiplinaarsüütegu ja distsiplinaarkaristus 1 Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. 2 Distsiplinaarsüüteod on: 1 ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; 2 vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte. 3 Distsiplinaarkaristused on: 1 noomitus; 2 kehtetu - RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 3 ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks; RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 3 1)]]> madalamalseisvale prokuröri ametikohale viimine kuni kaheks aastaks; RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 teenistusest vabastamine. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 31 1. ]]> Distsiplinaarsüüteo aegumine 1 Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või selle avastamisest kuus kuud. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub: 1 prokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni; 2 prokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 32 Distsiplinaarmenetluse algatamine 1 Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik. Taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. 2 Distsiplinaarmenetluse algatab huvitatud isiku taotluse alusel või enda algatusel: 1 valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes; 2 riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes; 3 juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes. 2 1)]]> Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale prokurörile kätte viivitamata. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister distsiplinaarmenetluse algatamisel määrata, et distsiplinaarsüütegu arutab valdkonna eest vastutav minister. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 32 1. ]]> Euroopa delegaatprokuröri distsiplinaarvastutus 1 Euroopa delegaatprokuröri suhtes võib läbi viia distsiplinaarmenetluse. 2 Kui distsiplinaarmenetluse algatamise vajadus on seotud Euroopa delegaatprokuröri poolt riigisisese prokuröri ülesannete täitmisega, teavitab riigi peaprokurör enne menetluse algatamist Euroopa peaprokuröri. 3 Kui distsiplinaarmenetluse algatamise vajadus on seotud Euroopa delegaatprokuröri poolt nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisega, peab distsiplinaarmenetluse algatamiseks olema Euroopa peaprokuröri nõusolek, kaasa arvatud juhul, kui distsiplinaarmenetlust alustatakse pärast Euroopa delegaatprokuröri ametist vabastamist Euroopa Prokuratuuris. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 33 Distsiplinaarsüüteo eelmenetlus 1 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse viib läbi distsiplinaarmenetluse algataja. Valdkonna eest vastutav minister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile. 2 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. 2 1)]]> Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 2¹ nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija teha ülesandeks enda määratud prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige, prokurörile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, ega temale alluvale prokurörile. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 34 Prokuröri ametist kõrvaldamine 1 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. 2 Ametist kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. 3 Ajal kui prokurör on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ametist kõrvaldatud, makstakse talle 60 protsenti tema viimase kuue kuu keskmisest ametipalgast, kuid mitte vähem, kui on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Kui prokuröri süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa teenistusest vabastamise, ning teda ei karistata distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, makstakse talle maksmata jäänud ametipalk tagantjärele. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 35 Distsiplinaarsüüdistus 1 Kui distsiplinaarsüüteo eelmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused, koostab distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 2 Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse: 1 distsiplinaarsüüteos süüdistatava prokuröri ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2 süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg; 3 süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid; 4 distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ning süüdistuse koostaja nimi ja ametikoht; 5 süüdistuse koostamise aeg ja koht. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 3 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija esitab distsiplinaarsüüdistuse distsiplinaarkomisjonile või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutavale ministrile. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 4 Kehtetu - RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 36 Distsiplinaarsüüteo arutamine 1 Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister. 2 Kui on vaja koguda lisatõendeid, lükkab distsiplinaarsüüteo arutaja distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviijale või süüdistuse koostajale. 3 Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Distsiplinaarkomisjoni esimehe valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast. 4 Distsiplinaarkomisjoni töökorra kehtestab määrusega. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 37 Distsiplinaarkomisjoni istungi ettevalmistamine 1 Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister. 2 Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ja süüdistuse koostaja ning distsiplinaarsüüteos süüdistatav prokurör. Kui distsiplinaarsüüteos süüdistatav on abiprokurör, kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka abiprokuröri juhendav prokurör. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 38 Distsiplinaarsüüdistuse materjalidega tutvumise õigus 1 Distsiplinaarsüüteos süüdistatavale prokurörile antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit. 2 Distsiplinaarsüüteos süüdistataval prokuröril on õigus tutvuda distsiplinaarsüüdistuse materjalidega. Abiprokuröri distsiplinaarsüüdistuse materjalidega võib tutvuda ka teda juhendav prokurör. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 39 Distsiplinaarkomisjoni istung 1 Distsiplinaarsüütegu arutab distsiplinaarkomisjon kinnisel istungil. 2 Distsiplinaarkomisjon on otsusevõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget, sealhulgas esimees. 3 Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees. 4 Distsiplinaarkomisjoni liikmena ei saa isik osaleda temale esitatud distsiplinaarsüüdistuse arutamisel. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 40 Distsiplinaarkomisjoni otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel 1 Distsiplinaarkomisjoni otsusega tehakse valdkonna eest vastutavale ministrile või riigi peaprokurörile ettepanek määrata distsiplinaarkaristus või jätta distsiplinaarkaristus määramata või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus, kui distsiplinaarsüütegu puudub. 2 Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab distsiplinaarkomisjoni esimehe hääl. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 41 Valdkonna eest vastutava ministri otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel 1 Käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul määrab valdkonna eest vastutav minister distsiplinaarkaristuse, otsustab jätta distsiplinaarkaristuse määramata või lõpetab distsiplinaarmenetluse, kui puudub distsiplinaarsüütegu. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise otsuse korral teeb valdkonna eest vastutav minister sellekohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele ega määra ise distsiplinaarkaristust. 2 Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse ainuisikuliselt. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 42 Distsiplinaarkaristuse määramine ja vaidlustamine 1 Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1 Valdkonna eest vastutaval ministril Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt ametisse nimetatava prokuröri suhtes; 2 riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. 2 Riigi peaprokuröril ei ole õigust määrata karistusena teenistusest vabastamist valdkonna eest vastutava ministri poolt ametisse nimetatavatele prokuröridele. 3 Distsiplinaarkaristuse määramine või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemine toimub ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest. 4 Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ühe kuu jooksul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. 5 Distsiplinaarkaristuse määramise võib vaidlustada halduskohtus. RT I 2011-03-16 2 116032011002 2011-03-26 6 Konkursi korraldamine, arendamine ja hindamine RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 43 Prokuröride konkursikomisjon RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 1 Prokuröride konkursikomisjon hindab isikuid, kes kandideerivad prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2 Prokuröride konkursikomisjoni koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik. Konkursikomisjoni liikme, välja arvatud riigi peaprokuröri ja Justiits- ja Digiministeeriumi ametniku volitused kestavad kolm aastat. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 3 Prokuröride konkursikomisjoni esimees on riigi peaprokurör. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 4 Prokuröride konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis komisjoni liiget, sealhulgas esimees. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 5 Prokuröride konkursikomisjoni asjaajamist korraldab Riigiprokuratuur. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 6 Prokuröride konkursikomisjoni liikmed ei tohi avaldada nendele seoses konkursikomisjoni tegevusega teatavaks saanud asjaolusid ja andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 44 Konkursi korraldamise nõuded Konkursi korraldamise nõuded kehtestab . RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 44 1. ]]> Prokuröri arengu- ja hindamisvestlus Arengu- ja hindamisvestluse peab prokuröri vahetu juht temale alluva prokuröriga avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 7 Teenistusest vabastamine 45 Teenistusest vabastamine omal soovil Prokurör võidakse teenistusest vabastada omal soovil. 46 Abiprokuröri teenistusest vabastamine Kehtetu - RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 47 Teenistusest vabastamine vanuse tõttu Kehtetu - RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 47 1. ]]> Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu 1 Prokuröri võib teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele. 2 Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör. 3 Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või juhtiv riigiprokurör andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta prokuröri teadmistes ja oskustes näeb, ning määrama mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4 Prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse alusel prokuröride konkursikomisjon. 5 Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia prokurör üle madalamalseisvale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 48 Teenistusest vabastamine pankroti korral Prokurör vabastatakse teenistusest, kui on välja kuulutatud tema pankrot. 49 Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest vabastamiseks, loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast arvates. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 50 Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 1 Kui riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri ametiaeg lõpeb, nimetab valdkonna eest vastutav minister nimetatud prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 1 1)]]> Kui vanemprokuröri ametiaeg lõpeb, vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või abiprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ sätestatud alusel prokuröri ametisse nimetamise järel võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 5¹ alusel määratud arvust. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 Juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 4 Kui riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ sätestatud ametikohale nimetamisega, vabastatakse ta teenistusest. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 51 Teenistusest vabastamise erisused Kehtetu - RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 51 1. ]]> Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks 1 Kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse ta ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50 protsenti. 2 Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud prokurör mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse prokurörile ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel hüvitamisele kuuluv palgaosa tuleb prokurörile välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 51 2. ]]> Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast arvates. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 8 Prokuröri kaasamine haldusülesannete täitmisse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli või avalik-õigusliku kõrgkooli õppetegevusse, üleviimine Riigikohtusse või tema tööle asumine Euroopa Prokuratuuris RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 52 Prokuröri nimetamine Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 1 Riigi peaprokurör võib prokuröri tema nõusolekul nimetada Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks. 2 Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 2 1)]]> Prokuröri üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohale säilib prokuröri ametipalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikoha palk on kõrgem prokuröri ametipalgast, makstakse prokurörile kõrgemat palka. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 3 Prokuröri nimetamise korral Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilivad tal senisel ametikohal ettenähtud ametihüved. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 4 Prokuröril, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel töötanud Justiits- ja Digiministeeriumis, Riigikohtus või Riigiprokuratuuris, on õigus ilma avaliku konkursita pöörduda tagasi senisele ametikohale, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 4 1)]]> Prokuröri nimetamise korral Euroopa peaprokuröriks tema teenistussuhe prokuratuuris lõpeb. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 4 2)]]> Prokuröri nimetamise korral Euroopa prokuröriks tema teenistussuhe prokuratuuris peatub. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 4 3)]]> Kui Euroopa prokurörina töötanud prokurör soovib tagasi pöörduda prokuröriteenistusse või Euroopa delegaatprokurör soovib tagasi pöörduda oma senisele ametikohale, on tal õigus ilma konkursita asuda senisele ametikohale, kui ametikoht on vaba, välja arvatud juhul, kui isik on Euroopa Prokuratuuri ametist vabastatud seoses süülise teo toimepanemisega või püsiva võimetusega oma ülesandeid täita vastavalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 16 lõikele 5 või artikli 17 lõikele 3. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 4 4)]]> Tagasipöördumise soovist teatab Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör riigi peaprokurörile kirjalikult: 1 hiljemalt üks kuu enne ametiaja korralist lõppemist Euroopa Prokuratuuris; 2 hiljemalt üks kuu pärast ametiaja ennetähtaegset lõppemist Euroopa Prokuratuuris. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 4 5)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 4⁴ nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata jätmise korral loetakse, et prokurör ei soovi samasse prokuratuuri tagasi pöörduda. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 4 6)]]> Kui Euroopa prokuröril või Euroopa delegaatprokuröril puudub pärast ametiaja lõppemist Euroopa Prokuratuuris võimalus tagasi pöörduda senisele ametikohale, võib riigi peaprokurör määrata isiku tema nõusolekul madalama astme prokuröriks või prokuröriks teise prokuratuuri. Kui uuel ametikohal prokurörile makstav palk on väiksem võrreldes sellega, mis ta oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud senisele ametikohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 5 Teenistusaeg Justiits- ja Digiministeeriumis, Riigikohtus, Euroopa Prokuratuuris või Riigiprokuratuuris arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka. RT I 2024-12-30 1 130122024001 2025-01-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 52 1. ]]> Prokuröri kaasamine sisekaitselise rakenduskõrgkooli või avalik-õigusliku kõrgkooli õppetegevusse RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli või avalik-õigusliku kõrgkooli õppejõuks valitud või õppejõuna tööle võetud prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub õppejõuna töötamise ajaks. Õppejõuna töötamise aeg arvatakse senise ametikoha teenistusaja hulka. Kui õppejõuna töötamise aeg lõpeb, on prokuröril õigus senisele ametikohale tagasi pöörduda. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 52 2. ]]> Prokuröri kaasamine rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil 1 Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör töötada rahvusvahelises organisatsioonis rahvusvahelise õigusalase koostöö või õigusemõistmisega seotud töökohal ning osaleda eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub rahvusvahelises organisatsioonis töötamise ja rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks. 2 Prokuröril on õigus alates teenistussuhte peatamisest nelja aasta jooksul avaliku konkursita tagasi pöörduda senisele ametikohale. 3 Töötamise aeg rahvusvahelises organisatsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka. RT I 2011-03-04 1 104032011001 2011-04-01 5 RAKENDUSSÄTTED 53 Prokuröride ametisse nimetamine 1 Seaduse jõustumise ajal ametis olevad prokurörid nimetab valdkonna eest vastutav minister: 1 maa- või linnaprokuröri – maakonna või linna vanemprokuröriks; 2 maa- või linnaprokuröri asetäitja – maa- või linnaprokuröriks; 3 maa- või linna prokuröri abi – maa- või linnaprokuröriks, kui tal on käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigusalane kõrgharidus; 4 maa- või linna prokuröri abi – prokuröri abiks, kui ta ei vasta käesoleva lõike punktis 3 märgitud nõudele; 5 prokurörikandidaadi – prokuröri abiks. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ametisse nimetatud prokuröri abile õppeteenistust ja katseaega ei kohaldata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel ametisse nimetatud prokuröri abi läbib õppeteenistuse. Prokurörikandidaadina töötamise aeg arvatakse õppeteenistuse aja hulka. 3 Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseni täidab tema ülesandeid käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olev riigiprokurör või tema kohusetäitja. 4 Riigiprokurörid nimetab valdkonna eest vastutav minister ametisse avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigiprokuröride ametisse nimetamiseni täidavad riigiprokuröride ülesandeid seaduse jõustumise ajal Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid. 5 Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olevat riigiprokuröri asetäitjat või Riigiprokuratuuri prokuröri ei nimetata riigi peaprokuröriks või riigiprokuröriks, viib valdkonna eest vastutav minister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab valdkonna eest vastutav minister ta teenistusest koondamise tõttu. 6 Kõik maakonna ja linna vanemprokurörid nimetab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ametisse valdkonna eest vastutav minister ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri ei nimetata maakonna või linna vanemprokuröriks, viib valdkonna eest vastutav minister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab valdkonna eest vastutav minister ta teenistusest koondamise tõttu. 7 Prokuröri vabadele ametikohtadele maa- ja linnaprokuratuuris nimetab valdkonna eest vastutav minister prokurörid avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. 8 Käesolevas paragrahvis sätestatud ametisse nimetamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3–5. 9 Käesoleva paragrahvi alusel ametisse nimetatud prokuröri teenistusaeg ametisse nimetamisele eelneval prokuröri ametikohal arvatakse uue ametikoha teenistusaja hulka käesoleva seaduse § 15 tähenduses. RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 53 1. ]]> Maakonna või linna vanemprokuröri ning maa- või linnaprokuröri ametisse nimetamine 1 Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri senise ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks. 2 Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- või linnaprokuröri ringkonnaprokuröriks. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 53 2. ]]> Prokuröri abi volitused ja ametisse nimetamise erisused 2015-02-18 Kehtetu - RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 53 3. ]]> Abiprokuröri ametisse nimetamise erisused Enne 2015. aasta 1. aprilli ametisse nimetatud prokuröri abi nimetab riigi peaprokurör abiprokuröriks, kui isik vastas tema ametisse nimetamise ajal prokuröri abile kehtestatud nõuetele. 2015-02-18 RT I 2015-03-10 3 110032015003 2015-04-01 53 4. ]]> Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametisse nimetamise erisused 1 2026. aasta 1. septembril ametis olev riigi peaprokurör, kes on ametisse nimetatud viieaastase määratud tähtajaga, loetakse ametisse nimetatuks seitsmeks aastaks ametisse nimetamise päevast arvates. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokuröri ametikohale teiseks ametiajaks. 2 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud vähem kui viis aastat, loetakse ametisse nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise päevast arvates. 3 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või rohkem aastat, loetakse ametisse nimetatuks kuni 2028. aasta 1. septembrini. RT I 2026-07-09 6 109072026006 2026-09-01 54 Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk 1 Käesoleva seaduse § 53 lõike 3 teises lauses märgitud riigiprokurör või tema kohusetäitja saab riigi peaprokuröri ülesannete täitmise ajal riigi peaprokuröri ametipalka. 2 Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud riigiprokuröri asetäitja saab riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalka. 3 Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 märgitud palgamäära ja 1,15 korrutis. 54 1. ]]> Palgavahe hüvitamine 1 Kui alates 2004. aasta 1. märtsist prokuratuuris kehtestatud palgatingimuste alusel prokuröri põhipalk koos individuaalse lisatasuga osutub madalamaks tema senisest ametipalgast koos lisatasudega teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, hüvitatakse prokurörile tekkinud vahe juurdemaksega ühe aasta jooksul, alates prokuratuuri üleminekust uutele palgatingimustele. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juurdemakseid tehakse juhul, kui prokuröri ei viida tema nõusolekul üle teistsuguse keerukusastmega ametikohale. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 55 Esimese prokuröride üldkogu kokkukutsumine 1 Esimese prokuröride üldkogu kutsub kokku riigi peaprokurör ühe kuu jooksul ametisse nimetamisest. 2 Esimene prokuröride üldkogu valib prokuröridest konkursikomisjoni ning distsiplinaarkomisjoni liikmed. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 3 Kuni kohtunike esinduskogu ei ole distsiplinaarkomisjoni ega prokuröride konkursikomisjoni kohtunikust liiget valinud, teeb seda Kohtunike Ühingu juhatus. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 4 Distsiplinaarkomisjoni ning prokuröride konkursikomisjoni riigiprokurörist liige valitakse pärast riigiprokuröride ametisse nimetamist. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 56 Prokuröride atesteerimine Kehtetu - RT I 2006 21 160 1026870 2006-05-25 57 Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaldamise erisused Isiku, kes on saanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses eraõiguslikus ülikoolis, võib nimetada prokuröriks, kui ta on omandanud kõrghariduse akrediteeritud õppekava alusel. 57 1. ]]> Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaldamise erisused 1 Kahe aasta jooksul pärast 2004. aasta 1. märtsi nimetatakse vanemprokurörid ametisse kolmeks aastaks. 2 Riigi peaprokurör nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ametisse nimetatud vanemprokuröri tema ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, ringkonnaprokuröriks või eriasjade prokuröriks. RT I 2004 7 40 708267 2004-03-01 58 Käesoleva seaduse § 22 kohaldamise erisused 1 Käesoleva seaduse jõustumisest kümne aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus mõnes piirkonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni neljandiku võrra. RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 2 2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib määrata prokuröri ametipalga lühemaks ajavahemikuks kui üks aasta, seejuures võib kehtestada eelmisest perioodist madalama ametipalga. RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 58 1. ]]> Käesoleva seaduse § 22¹ lõike 2 kohaldamise erisused Prokuröri abile säilitatakse 42-kalendripäevane ja muule prokurörile 49-kalendripäevane põhipuhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui nad on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kas prokuröri abina või muu prokurörina teenistuses. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 59 Käesoleva seaduse §-de 25 ja 26 kohaldamise erisused Kehtetu - RT I 2018-07-06 3 106072018003 2020-01-01 59 1. ]]> Kehtetu - RT I 2001 53 315 72996 2001-06-30 59 2. ]]> Käesoleva seaduse § 52 kohaldamise erisused Esimesel Eestist nimetatud Euroopa delegaatprokuröril on õigus kolme aasta jooksul alates ametisse nimetamisest ilma avaliku konkursita pöörduda tagasi oma senisele ametikohale. RT I 2020-06-02 1 102062020001 2020-06-12 60 Kehtetu - RT I 2000 28 167 71902 2000-04-16 60 1. ]]> Prokuröri töövõimehüvitis 1 Prokurörile, kellele 2021. aasta 1. juuli seisuga makstakse töövõimehüvitist, jätkatakse selle maksmist töövõimet hindamata. 2 Prokuröri töövõimehüvitis indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. 3 Prokuröril on õigus valida, kas talle makstakse käesoleva seaduse alusel töövõimehüvitist või töövõimetoetuse seaduse alusel töövõimetoetust. 4 Prokuröri töövõimehüvitis makstakse riigieelarvest. 5 Prokuröri töövõimehüvitisele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2019-12-19 1 119122019001 2021-07-01 60 2. ]]> Õigus prokuröri töövõimetuspensionile 1 Prokuröril, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 26 redaktsiooni alusel. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 2 Prokurörile, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud prokuratuuriseaduse § 26 redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 3 Kui prokuröri töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovi korral vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses. 4 Prokuröri töövõimetuspension ja prokuröri vanaduspension töövõimetuspensioni suuruses, välja arvatud jooksva aasta palgamäära alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. 5 Prokuröri töövõimetuspension makstakse riigieelarvest. RT I 2019-12-19 1 119122019001 2020-01-01 6 Prokuröri töövõimetuspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2019-12-19 1 119122019001 2020-01-01 60 3. ]]> Õigus prokuröri vanaduspensionile RT I 2018-07-06 3 106072018003 2020-01-01 1 Õigus prokuröri vanaduspensionile on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas oleval isikul, kes: 1 töötas prokurörina prokuratuuriseaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist ja on 2020. aasta 1. jaanuariks töötanud prokurörina vähemalt 25 aastat; 2 töötas prokurörina prokuratuuriseaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist ja on 2020. aasta 1. jaanuariks töötanud prokurörina vähemalt 15 aastat ning enne seda kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt kümme aastat; 3 on 2019. aasta 31. detsembril ametis prokurörina ja kellel vanaduspensioniea saabumise ajaks täitub või on täitunud käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud prokuröri vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž. 2 Prokurörina töötamise aja hulka arvatakse ka prokuratuuri uurijana töötamise aeg. 3 Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Soodsaima ametipalga valimisel võetakse arvutamise aluseks ametipalk, mis kehtis prokuröri üleviimise päeval. 3 1)]]> Ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini võetakse prokuröri vanaduspensioni suuruse arvutamisel aluseks selline käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametipalk, mida prokurör oleks saanud, kui riigi peaprokuröri ametipalka oleks indekseeritud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt. RT I 2024-01-04 1 104012024001 2024-03-15 4 Prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 2¹ nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. 5 Prokuröri vanaduspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest. RT I 2019-12-19 1 119122019001 2020-01-01 6 Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses sõltumata töötasu suurusest. 7 Prokuröri vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 8 Prokuröri vanaduspensioni ei määrata ega maksta isikule, kes on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. 9 Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, ja kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile. 10 Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile õiguse kadumise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. 11 Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile. RT I 2018-07-06 3 106072018003 2020-01-01 61 Süümevanne Kuni 2000. aasta 31. detsembrini annab prokuröri ametit taotlev isik, kes seni ei ole vannet andnud, kirjaliku süümevande. 62 § 62. – 66 § 66. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 67 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 2 Kehtetu - RT I 2003 26 159 264813 2003-03-21 3 Maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid alustavad nende ülesannete täitmist, mida enne seaduse jõustumist täitsid Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid, ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.