Riigikogu seadus terviktekst JASavaldamine avaldatud 2000-12-20 RT I 2001 7 17 72624 2001-03-01 RT I2026-07-09+03:00202657109072026057 2026-10-01 2012-07-04 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 109072026057 76 2026-07-08 Maret Mauer 159428 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Julgeolekuasutuste seadus 2001-02-05 RT I 2001 100 643 73366 2002-01-06 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2003-02-12 RT I 2003 23 147 263037 2003-04-01 2003-12-18 RT I 2003 90 601 691976 2008-01-01 2004-05-19 RT I 2004 46 332 765263 2005-01-01 2004-12-08 RT I 2004 87 593 827848 2005-01-01 2005-05-18 RT I 2005 32 236 909805 2005-06-19 2006-10-11 RT I 2006 48 357 12747502 2006-11-18 2007-01-25 RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01 2007-12-19 RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2008-06-19 RT I 2008 35 213 12997721 2009-01-01 2009-11-11 RT I 2009 57 381 13236837 2010-01-01 2009-11-26 RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2011-01-27 RT I 2011-02-17 2 117022011002 2012-01-01 2011-02-17 RT I 2011-03-21 2 121032011002 2012-01-01 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 2011-12-08 RT I 2011-12-22 3 122122011003 2011-12-23 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 2012-06-06 RT I 2012-06-29 2 129062012002 2012-07-09 , osaliselt 01.01.2013 2012-06-13 RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2013-03-14 RT I 2013-03-26 2 126032013002 2013-04-01 2014-02-19 RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1] 2015-02-11 RT I 2015-03-12 1 112032015001 2016-01-01 2015-02-18 RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 , seaduses asendatud läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes. 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 2017-04-20 RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2020-05-13 RT I 2020-05-26 1 126052020001 2020-06-05 2022-05-11 RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 2022-12-14 RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 2023-02-22 RT I 2023-03-14 21 114032023021 2023-03-15 2026-06-02 RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 2026-06-17 RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 2026-06-17 RT I 2026-07-09 9 109072026009 2026-07-19 1 ÜLDSÄTTED 1 Reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise korra. 1 1)]]> Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste ulatuse piiramise alused ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise korra. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2 Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk 1 Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamine Kaitseväes toimub käesolevas seaduses sätestatud korras, kui Kaitseväe korralduse seadus ei sätesta teisiti. RT I 2008 35 213 12997721 2009-01-01 3 Julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted 1 Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1 teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga; 2 teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; 3 teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga; 4 teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga. 4 Kuriteo tõkestamine Kuriteo tõkestamine käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist. 2 JULGEOLEKUASUTUSTE KORRALDUS JA ÜLESANDED 5 Julgeolekuasutused Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 6 Kaitsepolitseiameti ülesanded Kaitsepolitseiameti ülesanded on: 1 riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; RT I 2012-06-29 2 129062012002 2013-01-01 2 riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure), välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2 1) ]]> terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2 2) ]]> riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; RT I 2012-06-29 2 129062012002 2013-01-01 3 nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 4 seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine. 7 Välisluureameti ülesanded RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 1 Välisluureameti ülesanded on: RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 1 riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine; 2 vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi; RT I 2008 35 213 12997721 2009-01-01 3 vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks; 4 elektroonilise teabeturbe korraldamine ja kontrollimine. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 5 kehtetu - RT I 2003 23 147 263037 2003-04-01 2 Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 2 1)]]> Kaitseväeluure teostamisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitseväele. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 3 Kehtetu - RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 7 1. ]]> Eriside Kehtetu - RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 8 Julgeolekuasutuse teenistuskohtade arv ja koosseis 1 Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu kehtestab . 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirarvu arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 9 Julgeolekuasutuste töö suunamine ja ühtlustamine 1 Peaminister ja ministrid, kelle juhitavate ministeeriumide valitsemisalas asuvad julgeolekuasutused, teevad omavahel alaliselt koostööd julgeolekuasutuste töö suunamiseks ja ühtlustamiseks. 2 Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele ja Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele. RT I 2008 35 213 12997721 2009-01-01 10 Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon Kehtetu - RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 11 Julgeolekuasutuste koostöö 1 Julgeolekuasutused teevad üksteisega koostööd vastastikuse abistamise ja teabevahetuse kaudu. 2 Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava alusel. RT I 2008 35 213 12997721 2009-01-01 11 1. ]]> Riigivara valdamine 1 Riigivaraseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud riigi kinnisvararegistrisse ei sisestata sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid julgeolekuasutuse valduses oleva kinnisvara kohta või sisestatakse need, kasutades variandmeid. RT I 2009 57 381 13236837 2010-01-01 2 Julgeolekuasutuste valduses oleva riigivara kohta peetakse eraldi registrit, mille on asutanud ja mille pidamise põhimääruse kehtestab . RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 3 TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSES 12 Teenistuse erisused julgeolekuasutuses 1 Julgeolekuasutuse ametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Julgeolekuasutuse töötajale laieneb töölepingu seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 1 1)]]> Julgeolekuasutuse ametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 41 sätestatud puhkeaega reguleerivaid sätteid, kui nimetatud erisus sisaldub ametniku ametijuhendis ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2 Kaitsepolitseiameti politseiametnikule laieneb politsei ja piirivalve seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2 1)]]> Tegevväelase suunamisel julgeolekuasutusse kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 119 lõikes 2¹ sätestatud tähtaegu. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 3 Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni üks aasta. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 4 Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ei laiene käesoleva seaduse §-d 17–19. RT I 2013-03-26 2 126032013002 2013-04-01 13 Teenistuse erisused Riigikantseleis Riigikantselei ametnikule, kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine, laienevad julgeolekuasutuse ametniku kohta sätestatud erisused. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 14 Teenistusse võtmine 1 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2 Teenistusse ja tööle julgeolekuasutusse on keelatud võtta isikut: 1 kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni; 2 kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 3 Julgeolekuasutuse ametniku võib ametikohale nimetada konkursita. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 15 Julgeolekuasutuse juhi ametikohale nimetamine RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. 15 1. ]]> Julgeolekuasutuse ametniku teenistusest vabastamine ametniku ametikohale nimetamisel või tööle võtmisel teises asutuses või organisatsioonis RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 1 Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale. Julgeolekuasutuse ametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja tähtajaks teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud ametnikule või töökohale võetud töötajale makstakse palka või töötasu, mis ei või olla väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna. 3 1)]]> Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 4 Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist, kui julgeolekuasutuse ametnik jätkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel teenistust julgeolekuasutuses. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 15 2. ]]> Julgeolekuasutuse ametniku ametitõend ja politseiametniku ametimärk 1 Julgeolekuasutuse ametniku ametitõendi ja politseiametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi määrusega. 2 Loetelu ametikohtadest, millele nimetatud politseiametnikule ametimärk väljastatakse, kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 16 Palk RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 1 Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 2 Kaitsepolitseiameti ametniku ja politseiametniku põhipalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50 protsenti. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametnikule ja politseiametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö ega töötamise eest ööajal ja riigipühal. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 4 Nende Välisluureameti ametnike palgakorraldusele, kes ei ole politsei- või tegevteenistuses, kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 5 Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht kehtestab julgeolekuasutuse ametnike ja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 17 Hüvitis julgeolekuasutuse ametniku haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 18 Varalise kahju hüvitamine 1 Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. 2 Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab määrusega. 19 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 1 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid. 2 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab määrusega. 3 Julgeolekuasutuste teenistuskohad, millele nimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele, ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. 4 Julgeolekuasutus võib suunata ametniku või töötaja kandidaadi tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle asumist. 5 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 20 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja piirangud Julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja ei või: 1 töötada teise tööandja juures, välja arvatud asutuse juhi kirjalikul nõusolekul; 2 osaleda streigis; 3 kuuluda erakonda. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 20 1. ]]> Julgeolekuasutuse ametniku lisapuhkus 1 Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 20 2. ]]> Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja andmete hoidmine Julgeolekuasutus ei pea esitama andmeid avaliku teenistuse seaduse §-s 106 nimetatud andmekogusse. Julgeolekuasutus tagab oma ametnike ja töötajate kohta avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 sätestatud andmete hoidmise. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 20 3. ]]> Ergutus 1 Julgeolekuasutuse ametnikule ja töötajale kauaaegse laitmatu töö või teenistus- või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatavad ergutused on: 1 tänu avaldamine; 2 teenetemedali andmine; 3 rahalise preemia andmine; 4 hinnalise kingituse andmine; 5 nimelise külm- või tulirelva andmine. 2 Korraga võib kohaldada mitut ergutust. 3 Ergutuse kohaldamise õigus on julgeolekuasutuse juhil ja asjaomasel ministril. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult asjaomasel ministril või Välisluureameti peadirektoril. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 4 Teenetemedali kirjelduse ning selle andmise ja kandmise korra kehtestab määrusega. 5 Silmapaistvate teenete eest võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud ergutusi kohaldada ka nendele isikutele, kes ei ole julgeolekuasutuse ametnikud või töötajad. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 4 JULGEOLEKUASUTUSE VOLITUSED 21 Kaitsepolitseiameti volitused 1 Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 2². peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 2 Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Riikliku järelevalve teostamisel võib kohaldada käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid. RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 3 Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel ning politsei ja piirivalve seaduse 2². peatüki kohaldamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ülesandeid. RT I 2012-06-29 2 129062012002 2013-01-01 21 1. ]]> Teabe kogumine ja töötlemine ning andmesubjekti õiguste piirangud 1 Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1 isikuandmeid; 2 eriliiki isikuandmeid; 3 anonüümitud andmeid; 4 üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. 2 Teabe kogumine ja töötlemine toimub vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt. 3 Julgeolekuasutus võib teabe kogumisel ja töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1 saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2 saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3 saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4 saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 5 tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 6 nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 7 nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 8 esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 9 saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: 1 kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2 takistada kuriteo tõkestamist; 3 kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. 5 Julgeolekuasutus võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. 6 Julgeolekuasutus säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. 7 Julgeolekuasutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 22 Julgeolekuasutusele abi osutamine 1 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad julgeolekuasutusele selle ülesannete täitmisel oma pädevuse piires abi. Kohaliku omavalitsuse asutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kulud abi osutamisel hüvitatakse riigieelarvest. 2 Kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abi osutamise kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 23 Variandmed ja konspiratsioonivõtted RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 1 Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, et varjata andmesubjekti eest toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud tehingud loetakse julgeolekuasutuse tehtud tehinguteks. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud andmekogu kande õigsuse eest vastutab julgeolekuasutus. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 23 1. ]]> Eraõigusliku juriidilise isiku kasutamine 1 Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks kasutada eraõiguslikku juriidilist isikut, kasutades käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud korras variandmeid või konspiratsioonivõtteid. 2 Julgeolekuasutuse juht esitab iga kuue kuu järel asjaomasele ministrile teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse kohta. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 23 2. ]]> Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja 1 Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel nimetada ametikohale või võtta tööle salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja. 2 Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik või töötaja käesoleva seaduse tähenduses on julgeolekuasutuse ametnik või töötaja, kelle teenistus- või töösuhe julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada ning kes kogub varjatult teavet või aitab tagada teabe kogumise varjatuse. 3 Salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja isikuandmed ning teenistus- või töösuhe julgeolekuasutuses jäetakse salastatuks ka pärast teabe varjatud kogumise lõpetamist, kui isikuandmete avalikustamine võib seada ohtu salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja või tema lähikondsete elu, tervise, eraelu või vara või tema edasise tegutsemise salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötajana. 4 Salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja tegevusega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 24 Teabe kogumise viis Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 24 1. ]]> Isiku kaasamine salajasele koostööle 1 Julgeolekuasutusel on õigus kaasata teovõimeline füüsiline isik tema nõusolekul salajasele koostööle. 2 Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada. 3 Julgeolekuasutuse ja salajasele koostööle kaasatud isiku koostööna käsitatakse teabe varjatud kogumist või toimingu tegemist julgeolekuasutuse ülesandel, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut. Julgeolekuasutuse läbiviidava toimingu juures viibimine ei ole salajane koostöö. 4 Salajasele koostööle kaasatud isikut tasustatakse julgeolekuasutuse eelarvest. 5 Salajasele koostööle kaasatud isik on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses koostöö julgeolekuasutusega, talle salajase koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti teabe kogumisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika. 6 Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda toimingu tegemisest tema lähedase isiku suhtes. 7 Isiku salajasele koostööle kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 24 2. ]]> Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral 1 Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 2 Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist. RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse ühekordset hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse: 1 Kaitsepolitseiameti ametniku, välja arvatud politseiametnik, madalaimale palgaastmele vastav põhipalgamäär või madalaim põhipalk, kui lepingu isiku kaasamiseks salajasele koostööle on sõlminud Kaitsepolitseiamet; 2 Välisluureameti ametniku madalaim põhipalk, kui lepingu isiku kaasamiseks salajasele koostööle on sõlminud Välisluureamet. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 25 Sõnumi saladuse õiguse piiramine 1 Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 72 sätestatud juhul. RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 2 Julgeolekuasutus võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta. 3 Isiku õigust sõnumi saladusele piiratakse: 1 postisaadetise läbivaatusega; 2 elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega; 3 muul viisil edastatava teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega. RT I 2004 87 593 827848 2005-01-01 26 Kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramine 1 Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul. RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 2 Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi ilma isiku nõusolekuta ja neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 3 Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele piiratakse: 1 isikuandmete kogumise ja töötlemisega; RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 varjatud jälgimisega; 3 isiku samasuse varjatud tuvastamisega; 4 elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumisega; 5 varjatult sisenemisega ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks; RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 6 asja varjatult läbivaatamisega ning vajaduse korral selle varjatult muutmise, rikkumise või asendamisega. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 4 Julgeolekuasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel võib julgeolekuasutuse pädevuse piires käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ka salajasele koostööle kaasatud isik. RT I 2004 87 593 827848 2005-01-01 27 Sõnumi saladuse ja kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord 1 Kui tekib vajadus piirata isiku õigust sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele, esitab julgeolekuasutuse juht halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks. Taotluses näidatakse ära nimetatud õiguse piiramise viis. 2 Loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning isiku õiguse piiramise sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Loa võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra. 2 1)]]> Edasilükkamatul juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiming on vajalik kuriteo tõkestamiseks ja ei ole võimalik taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba, võib toimingu teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Julgeolekuasutuse juht esitab loa aluseks oleva põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toimingu alustamisele järgneval päeval. Taotluses märgitakse nimetatud õiguse piiramise viis ja kestus. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 2 2)]]> Edasilükkamatul juhul taasesitamist võimaldaval viisil antud luba peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 loa andja nimi; 2 loa andmise kuupäev ja kellaaeg; 3 toiming, milleks luba antakse; 4 selle isiku nimi, kelle suhtes toiming tehakse, kui see on teada; 5 loa tähtaeg. RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 3 Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 2–4 ja 6 nimetatud toimingu korral julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 4 Käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 2 ja § 26 lõike 3 punktis 4 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega. RT I 2004 87 593 827848 2005-01-01 28 Teabe varjatud kogumise meetodid ja vahendid Julgeolekuasutuste poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid kehtestab määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 29 Isiku teavitamine toimingust RT I 2020-05-26 1 126052020001 2020-06-05 1 Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 2, 5 või 6 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist. 2 Julgeolekuasutus võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib: 1 kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 2 ohustada julgeolekuasutuse vahendi, meetodi või taktika salajasust; 3 ohustada teabe allikat või salajasele koostööle kaasatud isikut; 4 kahjustada julgeolekuasutuse teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. 3 Isiku võib toimingu teinud julgeolekuasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni. 4 Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. 5 Kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt. RT I 2020-05-26 1 126052020001 2020-06-05 30 Teabe säilitamine Käesoleva seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi määrusega. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 31 Teabe edastamine julgeolekuasutusele 1 Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet: 1 riigiasutuselt; 2 kohaliku omavalitsuse üksuselt; 3 avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult; 4 avalik-õigusliku ameti kandjalt; 5 haldusülesannet täitvalt isikult avaliku võimu ülesannete täitmisel; 6 füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib teavet andnud asutus ja isik kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud piiranguid. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 31 1. ]]> Juurdepääs andmekogudele Julgeolekuasutusel on tasuta juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 32 Teabe edastamine julgeolekuasutuse poolt 1 Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2 Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele ja füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 3 Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet võib edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 3 1)]]> Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 4 Käesoleva paragrahvi lõigete 1–3¹ alusel teavet saanud asutus või isik võib kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 33 Kommunikatsioonide kaitse korraldamine Kehtetu - RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 Teabevahetus välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga Kehtetu - RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01 34 1. ]]> Erimeetmete kohaldamise üldtingimused 1 Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 34²–34⁹ sätestatud erimeedet on julgeolekuasutuse ametnikul, kes ei ole politseiametnik, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 2 Käesoleva seaduse §-des 34⁴–34⁹ sätestatud erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 3 Käesoleva seaduse §-des 34⁴–34⁹ sätestatud erimeetme kohaldamine on lubatud kuni politsei saabumiseni. RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 34 2. ]]> Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, kui see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 3. ]]> Küsitlemine ja dokumentide nõudmine 1 Julgeolekuasutus võib peatada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks vajalikke andmeid. 2 Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 4. ]]> Isikusamasuse tuvastamine Julgeolekuasutus võib tuvastada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 5. ]]> Isiku kinnipidamine 1 Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui: 1 ta tungib või on tunginud julgeolekuasutuse territooriumile või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2 esineb kahtlus, et ta on toime pannud süüteo julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu; 3 ta ohustab julgeolekuasutuse valdust, teenistujaid või julgeolekuasutuse territooriumil viibivaid teisi isikuid. 2 Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest. 3 Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuus tundi. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse julgeolekuasutuse territooriumilt välja ja vabastatakse. 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 3 alusel kinnipeetud isik tuleb anda esimesel võimalusel üle politseile. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 6. ]]> Turvakontroll ja isiku läbivaatus RT I 2026-07-09 9 109072026009 2026-07-19 1 Julgeolekuasutus võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist, kui isik: 1 siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt; 2 viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3 peetakse kinni käesoleva seaduse § 34⁵ alusel. 1 1)]]> Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1 isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2 isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ja kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3 see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. RT I 2026-07-09 9 109072026009 2026-07-19 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud. RT I 2026-07-09 9 109072026009 2026-07-19 2 Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ametnik, kes ei ole isikuga samast soost. RT I 2026-07-09 9 109072026009 2026-07-19 34 7. ]]> Vallasasja läbivaatus 1 Julgeolekuasutus võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1 seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt; 2 seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 34⁶ alusel teostada turvakontrolli; 3 see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses. 2 Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 5¹ ja 6 sätestatut. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 8. ]]> Vallasasja hoiulevõtmine 1 Julgeolekuasutus võib võtta vallasasja hoiule: 1 julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2 kui asja valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 34⁵ alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3 kui käesoleva seaduse § 34⁶ alusel teostatud turvakontrolli või isiku läbivaatuse käigus on tuvastatud asi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; RT I 2026-07-09 9 109072026009 2026-07-19 4 kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 34⁷ alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi. 2 Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 2–4 sätestatut. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 34 9. ]]> Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuse territooriumi ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist. RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 35 Julgeolekuasutuse ametniku erivahendid ja relvad ning nende kasutamine RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 1 Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud erivahendid on: 1 käerauad; 2 sidumisvahend; 3 teenistusloom; 4 maanduma sundimise vahend; RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 5 juhtimise ülevõtmise vahend; RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 6 raadioside piiraja. RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 1 1)]]> Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras. RT I 2026-07-09 7 109072026007 2026-07-19 2 Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud relvad on: 1 tulirelv; 2 gaasirelv; 3 külmrelv; 4 elektrišokirelv. 3 Julgeolekuasutuse ametnik võib kasutada erivahendit ja relva, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe: 1 vahetu sunni kohaldamiseks; 2 ohu tõrjumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. 4 Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kasutada olulise ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks erivahendit, gaasirelva ja külmrelva ning kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva ja elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu, isikut vähem kahjustava vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et erivahendi või relva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet. 5 Tulirelva ja elektrišokirelva võib isiku suhtes kasutada ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui see on vajalik, et tõrjuda vahetu oht julgeolekuasutuse ametniku või teise isiku elule või kehalisele puutumatusele ning kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada sama relva kasutamisega looma ega asja vastu või füüsilise jõu või erivahendi kasutamisega. RT I 2022-12-31 2 131122022002 2023-01-10 35 1. ]]> Lõhkematerjali käitlemine 1 Kaitsepolitseiameti ametnik võib oma teenistusülesannete täitmisel käidelda lõhkematerjali. 2 Kaitsepolitseiameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti peadirektor. RT I 2023-03-14 21 114032023021 2023-03-15 5 JÄRELEVALVE 36 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon 1 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud küsimustes. 3 Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. 4 Komisjon arutab julgeolekuasutuse eelarve eelnõu üheaegselt riigieelarve eelnõu arutamisega Riigikogus. 5 Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest. 6 Seaduserikkumise avastamise korral on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid uurimisasutusele või õiguskantslerile. 7 Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust ning salastatud välisteavet. RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01 37 Julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile teabe edastamise piirangud Kehtetu - RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01 6 RAKENDUSSÄTTED 38 Kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu erikomisjoni ümberkujundamine Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks. 39 § 39. – 47 § 47. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 48 Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.