Riigikogu seadus terviktekst TuMSavaldamine avaldatud 1999-12-15 RT I 1999 101 903 78069 2000-01-01 RT I 2026-07-09+03:00 2026 66 109072026066 2026-10-01 2026-12-31 2011-07-05 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 109072026066 326 2026-10-27 Imre Sobnin 161969 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Tulumaksuseadus 1 2000-06-14 RT I 2000 58 377 72164 2000-01-01 2000-06-14 RT I 2000 55 359 72145 2001-01-01 2000-12-06 RT I 2000 102 667 72563 2001-01-01 2000-12-13 RT I 2000 102 675 72571 2001-01-01 terviktekst RT paberkandjal RT I 2001 11 49 72657 2001-01-17 RT I 2001 16 69 26816 2001-03-01 2001-05-09 RT I 2001 50 283 72964 2002-01-01 2001-06-13 RT I 2001 59 359 73040 2002-01-01 2001-09-12 RT I 2001 79 480 73174 2001-10-01 , osaliselt 01.01.2002 2001-10-24 RT I 2001 91 544 73248 2002-01-01 , osaliselt 01.01.2003 2002-02-20 RT I 2002 23 131 27774 2002-03-01 2002-04-25 RT I 2002 41 253 95263 2002-05-18 2002-05-15 RT I 2002 44 284 110025 2002-07-01 , osaliselt 07.06.2002 2002-05-15 RT I 2002 47 297 133139 2003-01-01 , osaliselt 01.01.2004 2002-06-19 RT I 2002 62 377 181723 2002-10-01 2002-12-11 RT I 2002 111 662 234610 2003-01-01 2003-01-29 RT I 2003 18 105 259050 2003-03-01 , § 25 lõikes 4 sätestatud muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2003 2003-08-07 RT I 2003 58 387 619566 2003-09-01 2003-12-10 RT I 2003 82 549 688483 2004-01-01 2003-12-17 RT I 2003 88 587 690814 2004-01-01 , osaliselt 01.05.2004, 01.01.2005, 01.01.2006 ja 01.01.2007 2003-12-17 RT I 2003 88 591 690845 2004-01-01 2004-04-14 RT I 2004 36 251 742788 2004-05-01 2004-04-14 RT I 2004 37 252 742775 2004-05-01 2004-05-20 RT I 2004 45 319 761232 2004-05-27  (muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2004); jõust. osaliselt ka 01.01.2005, 01.01.2006 ja 01.01.2007; § 45 lõige 8, § 57² ja § 61 lõige 24 jõustuvad eraldi seadusega ning neid sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele. terviktekst RT paberkandjal RT I 2004 59 414 765523 2004-11-18 RT I 2004 84 568 824850 2005-01-01 2004-12-08 RT I 2004 89 604 831323 2005-01-01  ja 01.01.2006 2005-04-06 RT I 2005 22 148 890243 2006-01-01 2005-04-20 RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 (osa muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2004 ja 01.01.2005) 2005-06-20 RT I 2005 36 277 915681 2005-07-01  ja 01.01.2006 2005-09-28 RT I 2005 54 430 948762 2006-01-01 2005-10-12 RT I 2005 57 451 955779 2005-11-18 2006-01-26 RT I 2006 7 40 989524 2006-02-04 2006-01-26 RT I 2006 7 41 989514 2006-02-13 2006-05-10 RT I 2006 26 193 12854467 2007-01-01 2006-05-31 RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 , osaliselt 01.01.2007 ja osaliselt kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006 2006-06-07 RT I 2006 30 232 1044018 2007-01-01 2006-11-15 RT I 2006 55 406 12758703 2007-01-01 2006-12-21 RT I 2006 63 468 12771330 2007-01-01 2006-12-21 RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 2007-02-14 RT I 2007 24 126 12802617 2007-07-01 2007-02-21 RT I 2007 25 130 12804477 2008-01-01 2007-06-14 RT I 2007 44 316 12846051 2007-07-14 2007-06-14 RT I 2007 44 318 12845955 2008-01-01 2008-03-26 RT I 2008 17 119 12951321 2009-01-01 2008-06-19 RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 2008-10-23 RT I 2008 48 269 13063062 2008-11-14 2008-11-19 RT I 2008 51 283 13080773 2009-01-01 , osaliselt 01.01.2010 2008-11-20 RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 2008-12-04 RT I 2008 58 323 13096465 2009-01-01 2008-12-04 RT I 2008 58 324 13096340 2009-01-01 2008-12-17 RT I 2008 58 329 13099718 2010-01-01 2008-12-11 RT I 2008 60 331 13111040 2009-01-01 2008-12-18 RT I 2009 3 15 13111010 2009-02-01 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-04-01 , osaliselt 01.07.2009 ja 01.01.2010 2009-02-26 RT I 2009 18 109 13157580 2009-03-28 , osaliselt 01.07.2009 2009-04-22 RT I 2009 24 146 13177851 2009-06-01 2009-10-29 RT I 2009 54 362 13234657 2010-01-01 , osaliselt 01.12.2009 (muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2009) 2009-11-26 RT I 2009 59 391 13240207 2010-01-01 2009-11-18 RT I 2009 60 395 13240237 2010-07-01 2009-11-26 RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2009-12-16 RT I 2010 1 2 13252719 2012-01-01 jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval, jõustumisaeg muudetud 01.01.2012; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.01.2013 [RT I, 28.12.2011, 1]; jõustumisaeg muudetud 01.01.2014 [RT I, 29.12.2012, 1] 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-03 RT I 2010 34 181 13329765 2011-01-01 , osaliselt 01.07.2010 ja 01.01.2024 2010-06-17 RT I 2010 44 262 13335738 2010-09-01 2010-10-20 RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 , osaliselt 01.01.2012 2010-12-08 RT I 2010-12-28 6 128122010006 2012-01-01 2011-01-26 RT I 2011-02-18 1 118022011001 2012-01-01 , osaliselt 28.02.2011 ja 01.08.2011 2011-02-09 RT I 2011-03-04 1 104032011001 2011-04-01 2011-02-23 RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-01-01 ; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 2011-06-16 RT I 2011-07-08 5 108072011005 2012-01-01 2011-11-23 RT I 2011-12-13 1 113122011001 2012-01-01 2011-12-07 RT I 2011-12-28 1 128122011001 2012-01-01 , osaliselt kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2012-03-07 RT I 2012-03-29 1 129032012001 2012-03-30 , osaliselt 01.01.2013 2012-06-13 RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2012-06-13 RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 , osaliselt 20.07.2012 2012-10-10 RT I 2012-10-25 1 125102012001 2012-12-01 2012-12-07 RT I 2012-12-22 1 122122012001 2013-01-01 , osaliselt 01.01.2014 ja 01.01.2015 2012-12-12 RT I 2012-12-29 1 129122012001 2013-01-01 , osaliselt 01.04.2013 ja 01.07.2013 2013-01-23 RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 2013-02-28 RT I 2013-03-20 1 120032013001 2013-04-01 2013-05-15 RT I 2013-06-01 1 101062013001 2013-07-01 2013-06-12 RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 , osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 2013-12-05 RT I 2013-12-22 1 122122013001 2014-01-01 2013-12-11 RT I 2013-12-23 1 123122013001 2014-01-01 , osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020 2013-12-05 RT I 2013-12-23 3 123122013003 2014-01-01 , osaliselt 01.01.2015 2014-02-27 RT I 2014-03-21 3 121032014003 2014-03-31 , osaliselt 01.04.2014 ja 01.01.2015 2014-06-19 RT I 2014-07-03 19 103072014019 2014-09-01 2014-06-30 RT I 2014-07-11 2 111072014002 2014-07-21 , osaliselt 01.01.2015 2014-07-01 RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 , osaliselt 01.08.2014 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-11-05 RT I 2014-11-20 1 120112014001 2015-05-01 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 - jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1] 2014-12-02 RT I 2014-12-23 1 123122014001 2015-01-01 2014-12-18 RT I 2014-12-23 15 123122014015 2015-01-01 2015-02-18 RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 2015-02-18 RT I 2015-03-23 3 123032015003 2015-07-01 2015-02-18 RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 2015-06-15 RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 , osaliselt 01.01.2017 ja 01.01.2018 2015-06-15 RT I 2015-06-30 2 130062015002 2016-01-01 2015-06-10 RT I 2015-07-07 1 107072015001 2016-01-01 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016 2015-11-25 RT I 2015-12-17 2 117122015002 2016-01-01 2016-04-20 RT I 2016-05-04 2 104052016002 2016-11-01 , osaliselt 01.01.2017 2016-06-15 RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2016-11-23 RT I 2016-12-07 1 107122016001 2016-12-17 2016-12-19 RT I 2016-12-24 1 124122016001 2017-01-01 , osaliselt 01.01.2018 2016-12-14 RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2017-04-20 RT I 2017-05-05 1 105052017001 2017-07-01 2017-06-07 RT I 2017-06-26 1 126062017001 2017-07-06 , osaliselt 01.09.2018 2017-06-14 RT I 2017-07-04 3 104072017003 2018-01-01 2017-06-19 RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 , osaliselt 01.01.2018 2017-06-19 RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 2017-10-26 RT I 2017-11-17 3 117112017003 2018-02-23 - jõustumisaeg muudetud: jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), rakendamiskuupäeval [RT I, 30.12.2017, 3] – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/411, 14. märts 2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 seoses liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäevaga (ELT L 76, 19.03.2018, lk 28-29) – 01.10.2018 2017-12-06 RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 2017-12-13 RT I 2017-12-28 73 128122017073 2018-01-01 2017-12-13 RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 , osaliselt 01.01.2019 ja 01.01.2020; osaliselt muudetud [RT I, 23.10.2018, 1] 2017-12-13 RT I 2017-12-30 3 130122017003 2018-01-03 2018-01-10 RT I 2018-01-22 1 122012018001 2018-02-01 2018-01-17 RT I 2018-01-30 1 130012018001 2019-01-01 2018-04-11 RT I 2018-04-20 4 120042018004 2018-05-01 2018-06-06 RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 2018-10-16 RT I 2018-10-23 1 123102018001 2018-10-30 2018-11-21 RT I 2018-12-06 2 106122018002 2018-12-16 , osaliselt 01.01.2020 2018-11-21 RT I 2018-12-07 1 107122018001 2018-12-17 , osaliselt 01.01.2019 ja 01.01.2020 2018-12-12 RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 (osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018); jõustub osaliselt 01.06.2019 ja 01.01.2020; osaliselt muudetud [RT I, 23.12.2019, 2] 2019-01-30 RT I 2019-02-20 1 120022019001 2019-07-01 2019-02-13 RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 - jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril; osaliselt muudetud (§ 2 p 8 jõustub 01.01.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019) [RT I, 23.12.2019, 2]; jõustumisaeg osaliselt muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 2019-02-20 RT I 2019-03-19 13 119032019013 2019-05-01 2019-12-11 RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 , osaliselt 01.01.2021 ja 01.01.2022; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018 2020-02-17 RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2020-02-18 RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 2020-04-15 RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-04-22 , osaliselt 01.05.2020; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist 2020-06-03 RT I 2020-06-16 1 116062020001 2020-08-01 2020-06-17 RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 2020-06-17 RT I 2020-07-10 5 110072020005 2020-07-20 2020-03-11 RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 2020-12-15 RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 2021-03-17 RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-04-05 , osaliselt 01.07.2021 ja 01.01.2022 2021-12-08 RT I 2021-12-22 4 122122021004 2022-01-01 2021-12-08 RT I 2021-12-22 5 122122021005 2023-01-01 , osaliselt 01.01.2022; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist 2022-02-16 RT I 2022-03-10 1 110032022001 2022-03-21 2022-02-23 RT I 2022-03-10 2 110032022002 2024-01-01 2022-03-23 RT I 2022-04-05 1 105042022001 2022-04-06 2022-05-11 RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 2022-06-08 RT I 2022-06-20 63 120062022063 2022-06-27 2022-11-23 RT I 2022-12-16 5 116122022005 2023-01-01 , osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist 2022-12-07 RT I 2022-12-22 3 122122022003 2022-12-23 , osaliselt 01.01.2024; osaliselt muudetud [RT I, 06.07.2023, 5] 2023-01-11 RT I 2023-01-27 1 127012023001 2023-04-01 2023-02-08 RT I 2023-03-01 2 101032023002 2024-07-01 2023-02-15 RT I 2023-03-07 7 107032023007 2023-04-01 2023-02-15 RT I 2023-03-07 5 107032023005 2024-01-01 2023-02-15 RT I 2023-03-07 21 107032023021 2023-03-17 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. 2023-02-22 RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 2023-02-22 RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 2023-06-20 RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 , osaliselt 01.07.2023 ja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 ning 01.01.2025; jõustumine osaliselt muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 2023-06-20 RT I 2023-07-06 5 106072023005 2024-01-01 2023-06-20 RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2023-11-08 RT I 2023-11-21 2 121112023002 2023-12-01 2024-04-10 RT I 2024-04-17 2 117042024002 2024-04-27 2024-04-10 RT I 2024-05-02 1 102052024001 2024-05-12 2024-04-16 RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2024-06-04 RT I 2024-06-19 1 119062024001 2025-01-01 2024-07-29 RT I 2024-08-14 1 114082024001 2025-01-01 , osaliselt 01.01.2026 ja 01.01.2027 2024-09-10 RT I 2024-09-27 1 127092024001 2025-01-01 2024-11-13 RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , osaliselt 01.01.2025; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist ning osaliselt 2024. aasta 1. oktoobrist. 2024-11-13 RT I 2024-12-03 3 103122024003 2024-12-13 2024-11-20 RT I 2024-12-12 2 112122024002 2026-01-01 2024-12-04 RT I 2024-12-20 2 120122024002 2024-12-30 , osaliselt 01.01.2025 2024-12-11 RT I 2025-01-09 1 109012025001 2025-09-01 2025-06-18 RT I 2025-07-08 1 108072025001 2026-01-01 - välja jäetud [RT I, 18.12.2025, 3] 2025-06-17 RT I 2025-07-12 1 112072025001 2025-10-01 2025-12-03 RT I 2025-12-18 3 118122025003 2026-01-01 2026-03-25 RT I 2026-04-15 1 115042026001 2026-04-25 2026-04-08 RT I 2026-04-29 2 129042026002 2026-05-09 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist 2026-06-02 RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Maksu objekt 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2 Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. 3 Paragrahvides 49–52 ja 54¹ ja 54⁵ sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 3 1)]]> Paragrahvis 52¹ sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga residendist äriühingu kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 4 Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel, sõltumata kasumi väljaviimise viisist ja vormist, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud erisoodustused, kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Kasumi väljaviimisena käsitatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise riiki. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 5 Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 6 Paragrahvi 53 lõikes 7 ja §-s 54² sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, tehtud ülejääv laenukasutuse kulu. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 7 Paragrahvi 53 lõikes 8 ja §-s 54³ sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu kasum. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 8 Paragrahvi 53 lõikes 9 ning §-des 54⁷ ja 54⁸ sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu maksustamise ebakõla põhjustanud summa. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2022-01-01 2 Maksumaksja 1 Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Lepinguline investeerimisfond on Eestis või välisriigis moodustatud lepinguline fond investeerimisfondide seaduse § 4 tähenduses. Aktsiaseltsifond on aktsiaseltsina asutatud fond investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 3 Paragrahvi 1 lõigetes 3, 3¹ ja 6‒8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 ; osaliselt muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 4 Paragrahvi 1 lõigetes 4 ja 6–8 nimetatud tulumaksu maksja on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7). RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 Tulumaksu maksja ei ole usaldusfond investeerimisfondide seaduse § 8 tähenduses, välja arvatud §-s 54⁸ nimetatud tulu korral. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2022-01-01 3 Maksustamisperiood 1 Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 2 Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. 3 Paragrahvi 1 lõigetes 6 ja 8 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on majandusaasta. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 Paragrahvi 1 lõikes 7 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu majandusaasta. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 4 Maksumäärad 1 Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 22%. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 1 1)]]> Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 2 Paragrahvi 20¹ lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2, 3 ja 3² nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 3 Kehtetu - RT I 2003 88 587 690814 2005-01-01 4 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 5 Paragrahvis 47¹ nimetatud juhul on tulumaksu määr 18%. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 6 Paragrahvi 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel on tulumaksu määr 0%. RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 5 Maksu laekumine 1 Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse järgmiselt: 1 8,5% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist; RT I 2024-08-14 1 114082024001 2026-01-01 2 10,64% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ja vara võõrandamisest saadud kasu. RT I 2024-08-14 1 114082024001 2026-01-01 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 2 Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub määrusega kehtestatud korras. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa ja lõikes 1 nimetamata tulumaks laekuvad riigieelarvesse. RT I 2022-12-22 3 122122022003 2024-01-01 5 1. ]]> Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing 1 Tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast. 2 Lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 2 SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED 6 Resident 1 Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. RT I 2024-09-27 1 127092024001 2025-01-01 2 Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–52¹ nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 3 Mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresidendi kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juriidilise isiku staatuseta välismaisele isikuteühendusele või varakogumile (välja arvatud lepingulisele investeerimisfondile), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt käsitatakse tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt. Mitteresidendist juriidilise isiku tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks peetakse kinni ja tasutakse samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 3 1)]]> Kehtetu - RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 4 Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras. Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras. Nimetatud mitteresidentide püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 3. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 6 Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab määrusega. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 Püsiv tegevuskoht 1 Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 3 Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on. 8 Seotud isikud 1 Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1 abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3 juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4 isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5 juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6 isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7 juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8 tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane või otsejoones sugulane; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 9 isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane või otsejoones sugulane. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 Seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48). 3 Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikute vaheliste tehingutena ka tehinguid juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 52¹ alusel. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 9 Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan 1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. 2 Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 3 Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes. 10 Madala maksumääraga territoorium Kehtetu - RT I 2021-03-26 1 126032021001 2022-01-01 10 1. ]]> Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis on kantud „Nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta” kinnitatud loetelusse. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 11 Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab Maksu- ja Tolliamet otsusega. RT I 2019-02-20 1 120022019001 2019-07-01 2 Nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele: RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 ühing tegutseb avalikes huvides; 2 ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 4 ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6 ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 3 Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ega juhul, kui lõike 2 punktis 3 nimetatud isik kuulub ühingu sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuulujatega täiendavaid hüvesid ega soodustusi. Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet ei kohaldata Eestis asutatud usulisele ühendusele ega muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud usulisele ühendusele, kes vastab kirikute ja koguduste seaduse §-le 27. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 4 Nimekirja ei kanta ühingut: 1 kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga; 1 1) ]]> kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud selle perioodi kohta majandusaasta aruannet; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 2 kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas; 3 kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt § 11 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 4 kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega; 5 kellel on ajatamata maksuvõlg; 6 kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 8 kes tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega või kes on ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 4 1)]]> Lõike 4 punktis 1¹ nimetatud tingimusi ei kohaldata kogudusele, kloostrile või välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonile, kes kuulub nimekirja kantud kirikusse või koguduste liitu. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 5 Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga. 6 Kehtetu - RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 7 Maksu- ja Tolliametil on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui: RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 1 ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 nimetatud nõudele; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 ilmneb lõikes 4 sätestatud asjaolu, mida ei ole nimetatud lõikes 7¹; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 ühing ei ole Maksu- ja Tolliametile teatanud sellisest oma põhikirjas tehtud muudatusest, mille tulemusena ühing ei vasta enam nimekirja kandmise tingimustele, 30 päeva jooksul muudatuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemise päevast arvates või RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 on tuvastatud § 19 lõikes 6 või 7 sätestatud stipendiumide maksmise tingimuse rikkumine. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 7 1)]]> Nimekirjast kustutatakse ühing: 1 kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse; 2 kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega; 3 keda lõpetatakse. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 8 Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab määrusega. RT I 2019-02-20 1 120022019001 2019-07-01 9 Nimekirja kandmise või sealt kustutamise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet teeb ühingule teatavaks otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast otsuse tegemisele järgneva kalendrikuu 1. kuupäeval. RT I 2019-02-20 1 120022019001 2019-07-01 10 Muus lepinguriigis asutatud ühingut käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ning et ei esine lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 3 RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE 12 Residendist füüsilise isiku tulu 1 Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1 palgatulu (§ 13); 2 ettevõtlustulu (§ 14); 3 kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4 renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5 intressid (§ 17); 6 dividendid (§ 18); 7 pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 8 kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20¹ ja 21); 9 maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). RT I 2021-03-26 1 126032021001 2022-01-01 2 Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 3 Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu või vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organi välja mõistetud või kinnitatud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 13 Palgatulu 1 Tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 1 1)]]> Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu. 2 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest. 3 Tulumaksuga ei maksustata: 1 ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab määrusega; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 1 1) ]]> käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis; 1 2) ]]> rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel missioonil osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Liidu Nõukogus tsiviilmissioonidele kokkulepitud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist. RT I 2011-03-04 1 104032011001 2011-04-01 1 3) ]]> kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale tegevväelasele makstavat päevaraha, mis ei ületa käesoleva lõike punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära neljakordset ulatust; RT I 2013-03-20 1 120032013001 2013-04-01 1 4) ]]> Euroopa Liidu rahastatavas mestimis- või tehnilise abi ja teabevahetuse projektis osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Komisjoni kehtestatud päevaraha ülemmäära; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 1 5) ]]> Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riikliku eksperdi ülesandeid täitvale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa selle institutsiooni või asutuse kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist; RT I 2015-12-17 2 117122015002 2016-01-01 , kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist. 1 6) ]]> Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigatugirühma lähetusel osalevale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist; RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-04-05 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. 2 ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab määrusega; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 2 1) ]]> punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras; RT I 2009 18 109 13157580 2009-07-01 2 2) ]]> töövaidluse lahendamise seaduse § 10 kohaselt töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kaasistuja kulude hüvitisi vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2; RT I 2017-07-04 3 104072017003 2018-01-01 2 3) ]]> punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel; RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 , punkti 2³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist. 3 Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid; RT I 2007 44 316 12846051 2007-07-14 4 Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks; 4 1) ]]> Vabariigi Valitsuse seaduse § 31¹ alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele tehtavaid väljamakseid; 2009-12-16 RT I 2010 1 2 13252719 2014-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 29.12.2012, 1) 4 2) ]]> kohtute seaduse § 76¹ alusel Riigikohtu esimehele tehtavaid väljamakseid; RT I 2014-12-23 1 123122014001 2015-01-01 4 3) ]]> prokuratuuriseaduse § 22³ alusel riigi peaprokurörile tehtavaid väljamakseid; RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 4 4) ]]> õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 5¹ alusel õiguskantslerile tehtavaid väljamakseid; RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 4 5) ]]> Riigikontrolli seaduse § 27 lõike 7¹ alusel riigikontrolörile tehtavaid väljamakseid; RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 4 6) ]]> Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 3¹ alusel riigisekretärile tehtavaid väljamakseid; RT I 2017-12-28 1 128122017001 2018-01-01 5 kehtetu - RT I 2003 88 587 690814 2004-01-01 6 laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumust, mis ei ületa 20 eurot isiku kohta päevas; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 7 töötajale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23); RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 8 kehtetu - RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 9 tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu; 10 tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks; RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 11 välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid; 12 kehtetu - RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 13 kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust; RT I 2023-01-27 1 127012023001 2023-04-01 13 1) ]]> päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust; RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 14 salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 15 ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 4 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-i lepingu (edaspidi PEPP-i leping) sissemakseid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot; RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 16 politsei ja piirivalve seaduse § 37¹ lõike 8¹ alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist. RT I 2015-03-19 2 119032015002 2015-03-29 17 kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist; RT I 2015-12-17 2 117122015002 2016-01-01 17 1) ]]> kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 1¹ alusel makstavat tegevväelase individuaalvarustuse hüvitist ja sama seaduse § 54 lõike 14 alusel makstavat ajateenija eluasemelaenu intressi hüvitist; RT I 2023-03-07 7 107032023007 2023-04-01 18 Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku mootorsõiduki kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 alusel makstavat hüvitist; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 19 Kaitseliidu liikmele, kelle teenistuskohustuste täitmiseks on vajalik C-, CE-, D- või DE-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõiguse olemasolu, tervisekontrolli kulude hüvitamine. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 3 1)]]> Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik. RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 4 Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 1¹ või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul; 2 välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null). 5 Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest laeval: 1 mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol § 52¹ lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, ja RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 2 mis kannab lepinguriigi lippu. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 6 Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 52¹ lõikes 11 nimetatud laeval, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu. RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 7 Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on § 40 lõikes 1 nimetatud isik, kes vastab lõikes 5 ning § 52¹ lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele. RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 8 Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle. RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 14 Ettevõtlustulu 1 Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast. 2 Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. RT I 2013-12-23 1 123122013001 2014-01-01 3 Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist. 4 Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid. 5 Äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, võivad teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 5 1)]]> Kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 5 2)]]> Kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 5 3)]]> Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 5 4)]]> Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksu summa kantakse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 5 5)]]> Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 6 Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile. RT I 2013-12-23 1 123122013001 2014-01-01 7 Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 8 Lõikes 7 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab määrusega. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 9 Lõiget 7 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui füüsilisest isikust ettevõtja on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. Lõiget 7 ei kohaldata ka § 37 lõikes 7 sätestatud juhul. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 10 Kui füüsilisest isikust ettevõtja teenib välisriigis ettevõtlustulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1 ettevõtlustulu on teenitud tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu; 2 välisriigis on nimetatud tulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 15 Kasu vara võõrandamisest 1 Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37), mis on saadud igasuguse võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, krüptovara, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi lunastamist ja väärtpaberi või muu varaliselt hinnatava õiguse kehtivuse kaotamist käsitatakse vara müügina. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 2 Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2¹ teises lauses sätestatut. RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 3 Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2¹ teises lauses sätestatut. RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 3 1)]]> Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 3 2)]]> Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati. RT I 2014-03-21 3 121032014003 2015-01-01 4 Tulumaksuga ei maksustata: 1 vastuvõetud pärandvara; 2 omandireformi käigus tagastatud vara; 3 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist; RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 3 1) ]]> maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist; RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 4 tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; 5 tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; 6 tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 7 tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist; 8 tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 8 1) ]]> omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; 9 tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; 10 tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11 tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud tingimustel ja tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus; RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 12 tulu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist; RT I 2023-03-07 21 107032023021 2023-03-17 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. 13 tulu, mis on teenitud elektri tasakaalustamisturgudel osalemisel kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega või kuni 15 kW energiasalvestusüksusega või tarbimiskajaga, sealhulgas tasakaalustamisturgude ja elektribörsi turgude hinnavahe hüvitis. RT I 2026-04-29 2 129042026002 2026-05-09 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist 4 1)]]> Lõike 4 punktides 12 ja 13 sätestatud maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu ja hüvitis on saadud elektrienergiat müüva või tasakaalustamisturgudel või tarbimiskajas osaleva korteriühistu liikmena ning tootmisseadme ja energiasalvestusüksuse või tarbimiskajas koormuse juhtimise netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti kohta või 11 kW ühe korteriomandi kohta. RT I 2026-04-29 2 129042026002 2026-05-09 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist 5 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või 3 kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või 4 suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või 5 ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 16 Renditulu ja litsentsitasu 1 Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa. RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 2 Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu). 3 Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu). RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 17 Intress 1 Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 3¹ nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 1 1)]]> Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud kogumispensionide seaduse §-s 3¹ nimetatud pensioni investeerimiskontol (edaspidi pensioni investeerimiskonto) olnud raha eest soetatud finantsvaralt või mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva seaduse 5¹. peatüki sätete kohaselt maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2022-12-16 5 116122022005 2023-01-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist 1 2)]]> Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud PEPP-i lepingu alusel. PEPP-i lepingu väljamaksed maksustatakse § 21 alusel. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 2 Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 3 Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 17 1. ]]> Tulu finantsvaralt 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib §-s 17² sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata. 2 Finantsvarana käsitatakse: 1 väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis prospekti või teabedokumendi alusel avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 1 1) ]]> punktis 1 nimetamata võlaväärtpaberit, mille on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv punktis 1 nimetatud riigi residendist äriühing; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 2 väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid; 3 punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi, välja arvatud tegevusloata väikefondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle tehakse finantsjärelevalvet; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 4 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust; RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 5 investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 6 punktidega 1 ja 2 hõlmamata sellist tuletisinstrumenti või hetkelepingut, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara või valuuta või mille hind sõltub otseselt või kaudselt valuutavahetuskurssidest; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 7 punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tingimustele; RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 8 pandikirja pandikirjaseaduse tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57), tähenduses; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 9 laenu, mis on antud, ja niisugust väärtpaberit või osalust, mis on soetatud sellise ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel, kes on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), alusel; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 10 krüptovara, mis on soetatud sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või selliselt krüptovara emitendilt, kes on saanud õiguse krüptovara pakkuda või krüptovarateenust osutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), alusel. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 3 Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et: 1 selle investeerimisfondi, fondivalitseja või turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ja RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga. 4 Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid. 5 Finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele. 6 Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. 7 Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut, pensionifondi osakut ega PEPP-i lepingut (§-d 28 ja 28¹). RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 8 Investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lepingut, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud. RT I 2017-11-17 3 117112017003 2018-10-01 17 2. ]]> Investeerimiskonto 1 Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb: 1 finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest ja 2 finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 2 Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes, mis on saadud § 17¹ lõikes 2 nimetatud finantsvaralt, kui seda ei ole investeerimisühingu juures avatud kontolt või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontolt välja kantud. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 3 Investeerimiskonto on § 17¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või nimetatud riigis asuvas krediidiasutuse püsivas tegevuskohas, lepinguriigi residendist makseasutuses või e-raha asutuses või lepinguriigis asuvas makseasutuse või e-raha asutuse püsivas tegevuskohas avatud konto, millel hoitakse maksumaksja raha. Investeerimiskontona käsitatakse ka lepinguriigi residendist investeerimisühingu juures avatud kontot, kui investeerimisühing on selle kaudu tehingute tegemiseks avanud maksumaksja arvel eelmises lauses nimetatud tingimustele vastava konto või hoiab maksumaksja raha viisil, mis võimaldab seda eristada investeerimisühingu enda ja teiste klientide rahast. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 4 Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist. 5 Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle maksumaksja teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist finantsvara soetamiseks ega investeerimiskonto, väärtpaberikonto või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallatava platvormi kasutamisega seotud tasu. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 6 Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka §-s 17¹ nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud, ja enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ega raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt. 6 1)]]> Võimenduslaenu ei käsitata investeerimiskonto sissemaksena ja nimetatud laenu põhiosa tagastamist ei käsitata investeerimiskonto väljamaksena. Võimenduslaenuna käsitatakse tehingut, millega krediidiasutus või investeerimisühing annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või nendega kauplemisega. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 7 Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana. 8 Finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 9 Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finantsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse investeerimiskonto sissemaksete jääki. 10 Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 11 Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 12 Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega. 13 Lõikes 12 nimetatud tingimuse mittetäitmise korral ei saa finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul deklareeritakse sellel investeerimiskontol oleva raha jääk väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena deklareeritakse ka sellel kontol olnud raha eest soetatud alles oleva finantsvara soetamismaksumus. 14 Lõigetes 9 ja 13 nimetatud juhtudel ei käsitata finantsvara investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana. RT I 2010 34 181 13329765 2011-01-01 18 Dividendid ja muu tulu osalusest RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 1 Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. 1 1)]]> Lõikes 1 nimetatud dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud, kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud või kui dividend on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. RT I 2022-12-16 5 116122022005 2023-01-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist 1 2)]]> Lõiget 1¹ ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 1 3)]]> Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 2 Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). 3 Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3. 4 Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 5 Lõiget 4 ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses. Sellisest varakogumist saadud tulu maksustatakse § 15 lõigete 1–3¹ või § 17 lõike 1 alusel. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 6 Kui residendist füüsiline isik on usaldusfondi osanik, maksustatakse usaldusfondi saadud tulu proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis. Nimetatud tulu arvel saadud kasumijaotisi tulumaksuga ei maksustata. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 19 Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 3 Tulumaksuga ei maksustata: 1 kehtetu - RT I 2003 88 587 690814 2004-01-01 2 kehtetu - RT I 2001 79 480 73174 2002-01-01 3 seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning lõikes 4 nimetatud toetused; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 1) ]]> tööturumeetmete seaduses sätestatud tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeetme raames ja Euroopa Liidu vahenditest füüsilisele isikule makstavat tööturutoetust tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja tööturuteenusel osalemise soodustamiseks, kui see on makstud tööturumeetmete seaduse §-s 15 sätestatud piirmääras; RT I 2023-03-07 5 107032023005 2024-01-01 3 2) ]]> Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks; RT I 2018-12-06 2 106122018002 2018-12-16 , punkti 3² rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist. 3 3) ]]> riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel füüsilisele isikule makstavat toetust lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks; RT I 2019-12-23 2 123122019002 2021-01-01 3 4) ]]> riigieelarvest füüsilisele isikule makstavat toetust eluruumi Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljast tulenevatele häiringutele vastupidavamaks muutmiseks; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. oktoobrist. 4 rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid haridus- ja spordipreemiaid; RT I 2018-01-22 1 122012018001 2018-02-01 5 kehtetu - RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 6 füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite; RT I 2009 24 146 13177851 2009-06-01 8 kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi; 9 seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi; 10 paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha; RT I 2011-12-13 1 113122011001 2012-01-01 10 1) ]]> spordiseaduse § 9² alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist ja spordiseaduse § 10⁵ alusel makstavat sportlasetoetust; RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 11 elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi; RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 12 avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61, politsei ja piirivalve seaduse § 7⁵³, julgeolekuasutuste seaduse § 24², abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, turvategevuse seaduse § 29 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160 alusel makstavat hüvitist või toetust; RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 13 Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust; RT I 2013-03-20 1 120032013001 2013-04-01 13 1) ]]> päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust; RT I 2022-05-27 2 127052022002 2022-07-01 14 paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseliidu seaduse alusel makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist; RT I 2013-03-20 1 120032013001 2013-04-01 15 asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15⁴ alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ühe seitsmendiku ulatuses; RT I 2022-03-10 2 110032022002 2024-01-01 16 kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist; RT I 2015-12-17 2 117122015002 2016-01-01 17 paragrahvi 49 lõikes 4¹ nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta; RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 , punkti 17 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist. 18 muinsuskaitseseaduse § 48 lõikes 2 sätestatud uuringu ja § 56 lõikes 3 sätestatud muinsuskaitselise järelevalve teostamise kulu hüvitist. RT I 2019-03-19 13 119032019013 2019-05-01 4 Lõike 3 punktis 3 sätestatud tulumaksuvabastus ei kehti järgmiste toetuste suhtes: 1 asendusteenistuja toetus; 1 1)]]> reservasendusteenistuja toetus; RT I 2023-01-27 1 127012023001 2023-04-01 2 reservväelase toetus; 3 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 5 Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi: 1 mille maksmine on sätestatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest; 2 mida maksab oma õpilasele või üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi õppeasutus; 3 mida maksab üliõpilasele avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev rakenduskõrgkool või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav asutus seoses üliõpilase õppe- ja teadustööga; RT I 2025-07-12 1 112072025001 2025-10-01 4 mida maksab välisriigi valitsus või välisriigi kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline või valitsustevaheline organisatsioon; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 5 mida maksab Haridus- ja Noorteamet. RT I 2020-06-16 1 116062020001 2020-08-01 6 Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi, mida maksab § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused: 1 stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule; 2 stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 6 1)]]> Tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 10¹ ja 10⁶ sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 7 Stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 20 Kindlustushüvitised 1 Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis. 2 Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. 3 Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. RT I 2010 34 181 13329765 2024-01-01 3 1)]]> Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmaksena (§ 28), maksustatakse väljamaksed § 21 alusel. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 4 Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. 5 Lõigetes 1–4 ning §-des 20¹ ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ega sellise lepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvaid kindlustushüvitisi ei maksustata tulumaksuga. RT I 2022-12-16 5 116122022005 2023-01-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist 20 1. ]]> Kohustuslik kogumispension 1 Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi pensionileping) kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse pensionilepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed. RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 2 Väljamaksena ei käsitata: 1 ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 52² sätestatud juhul; 2 kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2 kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel; 3 pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega 4 raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 3 Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida: 1 tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani; RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 2 tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul; 3 tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 52³ lõikes 3 sätestatud tähtajaga; 4 teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel Sotsiaalkindlustusamet. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 4 Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga, kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 5 Kehtetu - RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 21 Täiendav kogumispension 1 Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule, vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule ning PEPP-i lepingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPP-i säästjale (edaspidi PEPP-i säästja) ja sama artikli punktis 6 nimetatud PEPP-i pensionisaajale (edaspidi PEPP-i pensionisaaja) tehtavad väljamaksed, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 1¹ nimetatud täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 1 1)]]> Väljamaksena ei käsitata: 1 kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5² sätestatud tingimustele vastavaid täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalist väljamakset ja ülesöeldud lepingu tagastusväärtust; RT I 2024-12-03 3 103122024003 2024-12-13 2 lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5³ sätestatud juhul; 3 vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel; 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklite 52 ja 53 kohast PEPP-i pakkuja vahetamist ega sama määruse artikli 44 kohast PEPP-i lepingu investeerimisvariandi muutmist. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 2 Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed: RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 , lõike 2 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvat alates 2006. a 1. jaanuarist. 1 pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed; RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 2 kehtetu - RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 3 kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed. 2 1)]]> Kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud kogumispensionide seaduse § 63 lõike 5² kohaselt teise lepingu osalist väljamakset või ülesöeldud lepingu tagastusväärtust, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem. RT I 2024-12-03 3 103122024003 2024-12-13 3 Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed: RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 , lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist. 1 pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed; RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 2 kehtetu - RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 3 vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed. 3 1)]]> Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud kogumispensionide seaduse § 63 lõike 5² kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse või ülesöeldud lepingu tagastusväärtuse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega selle lepingu sõlmimisest arvates, kui osakuomanik sõlmis lepingu vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem. RT I 2024-12-03 3 103122024003 2024-12-13 3 2)]]> Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse PEPP-i säästjale ja PEPP-i pensionisaajale tehtavad PEPP-i lepingu järgmised väljamaksed: 1 pärast seda, kui PEPP-i pensionisaaja on jõudnud kogumispensionide seaduse § 65¹ lõikes 2 sätestatud ikka, kuid mitte enne, kui PEPP-i lepingu sõlmimisest on möödunud viis aastat, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPP-i pakkuja (edaspidi PEPP-i pakkuja) tehtavad väljamaksed; 2 PEPP-i säästjale PEPP-i pakkuja likvideerimisel tehtavad väljamaksed. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 3 3)]]> Kui PEPP-i leping on sõlmitud lõike 1¹ punktis 4 sätestatud PEPP-i pakkuja vahetamise või investeerimisvariandi muutmise käigus, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 4 Tulumaksuga ei maksustata: 1 väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani; RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 2 kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani; RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 3 kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni kindlustuspensioni maksmise alguses või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete kokkuleppimise ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani; RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 , rakendatakse alates 01.01.2021 4 PEPP-i lepingu väljamakseid, mida tehakse PEPP-i pensionisaajale pärast kogumispensionide seaduse § 65¹ lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt kuni tähtajani, mis on arvutatud väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 5 Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 6 Lõikeid 2, 2¹ ja 4 kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba lõikes 2 nimetamata riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: RT I 2012-03-29 1 129032012001 2013-01-01 1 kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu; 2 Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet. RT I 2011-02-18 1 118022011001 2012-01-01 7 Lõikeid 3, 3¹ ja 4 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: 1 pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda; 2 Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt teavet, mida on vaja § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 22 Maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustamine RT I 2021-03-26 1 126032021001 2022-01-01 1 Tulumaksuga maksustatakse maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis (§ 10¹) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2022-01-01 2 Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. 3 Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. 4 Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile. 5 Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6. peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §-le 45. 6 Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Tuludeklaratsioonide vormid ning maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides registreeritud juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord kehtestatakse määrusega. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2022-01-01 7 Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata. 4 RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 23 Maksuvaba tulu 1 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 8400 eurot. Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, kui füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 2 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 - jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 3 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 4 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 5 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 23 1. ]]> Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 23 2. ]]> Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 23 3. ]]> Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 23 4. ]]> Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 23 5. ]]> Maksuvaba tulu vanaduspensionieas 1 Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu 9312 eurot. RT I 2024-06-19 1 119062024001 2025-01-01 2 Kehtetu - RT I 2024-06-19 1 119062024001 2025-01-01 24 Elatis Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 25 Eluasemelaenu intressid Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 26 Koolituskulud 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. RT I 2010 34 181 13329765 2010-07-01 2 Koolituskuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tasutud õppimise või kasvatustöös osalemise eest: 1 riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või avalik-õiguslikus ülikoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti hariduse infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia; 2 eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on eelnimetatud tegevusluba ja registreering; 3 eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses; 4 eelloetletud õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel. RT I 2025-01-09 1 109012025001 2025-09-01 2 1)]]> Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt. RT I 2025-01-09 1 109012025001 2025-09-01 2 2)]]> Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune. Kui 18-aastaseks saamisel õpib huvikoolis õppija põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, käsitatakse tema huvikoolis õppimise eest tasutud kulu jätkuvalt koolituskuluna kuni vastava tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. RT I 2024-04-17 2 117042024002 2024-04-27 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist; alates 01.09.2025 lõike number muudetud [RT I, 09.01.2025, 1] 3 Kehtetu - RT I 2009 54 362 13234657 2010-01-01 4 Kehtetu - RT I 2009 54 362 13234657 2010-01-01 27 Kingitused ja annetused RT I 2009 54 362 13234657 2010-01-01 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 Kehtetu - RT I 2009 54 362 13234657 2010-01-01 3 Kehtetu - RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 4 Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 28 Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine RT I 2004 37 252 742775 2004-05-01 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata: 1 kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lõigetes 5² ja 5³ ning §-s 64 sätestatud juhtudel; RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ning § 63 lõigetes 5² ja 5³ sätestatud juhtudel; RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 3 PEPP-i lepingu sissemaksete summa, välja arvatud summa, mis on lepingusse kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 44 kohase investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPP-i pakkuja vahetamise käigus. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 1 1)]]> Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1³ nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse määrusega. Kindlustuslepingu alusel kindlustuspensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 58 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude maha arvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 1 2)]]> Lõikes 1 nimetamata riigis tegutseva kindlustusandja või vabatahtliku pensionifondi puhul võib lõikes 1 nimetatud summad maksustamisperioodi tulust maha arvata, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1 kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu või pensionifondi osakuid on Eestis õigus piiriüleselt pakkuda; 2 Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi või pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 57¹ lõigetes 4 ja 5 nimetatud teavet. RT I 2011-02-18 1 118022011001 2012-01-01 1 3)]]> Lõike 1 punktis 3 arvestatakse PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa hulka üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 2 Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra. RT I 2011-02-18 1 118022011001 2012-01-01 3 Kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 28 1. ]]> Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed 1 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed. 2 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. 3 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 4 Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 28 2. ]]> Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang 1 Paragrahvides 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 1 1)]]> Kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena varaühisus. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 3 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 Paragrahvi 13 lõike 5 või 6 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–28¹ sätestatud mahaarvamisi. RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 28 3. ]]> Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTAMINE 29 Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu 1 Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest (§ 13 lõiked 1 ja 1¹), kui isiku tööandja on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel. RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 1 1)]]> Tulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on lõikes 1 nimetatud isik. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 1 2)]]> Mitteresidendist laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval. RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 1 3)]]> Kui mitteresidendist füüsiline isik täidab Eestis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtja juures, kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse isiku tööandjana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kasutajaettevõtjat. RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 1 4)]]> Tulumaksuga maksustatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5² alusel mitteresidendile makstud tasu. RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 2 Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme (§ 9) või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest (§ 14). Kui mitteresidendiks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv juriidiline isik (§ 10¹), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 4 Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15 lõige 1), kui 1 müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või 2 registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või 2 1) ]]> võõrandati Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali või RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 4 võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või 5 võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus; RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 6 kasu saadi käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tingimustel aktsiaseltsifondi, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 4 1)]]> Tulumaksuga ei maksustata lõike 4 punktis 5 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasu osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 4 2)]]> Mitteresidendist füüsilisel isikul on õigus lõike 4 punktis 5 nimetatud juhul väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud juhul lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasust maha arvata ja järgnevatele maksustamisperioodidele edasi kanda selliste väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kahju §-s 39 sätestatud tingimustel. RT I 2016-05-04 2 104052016002 2017-01-01 5 Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult. 5 1)]]> Kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 6 Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui 1 kehtetu - RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 2 renditulu saadakse esemelt, mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse, või RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 3 kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 4 paragrahvi 16 lõikes 2 või 3 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 7 Tulumaksuga maksustatakse intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. Tulumaksuga ei maksustata intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 7 1)]]> Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 8 Kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 9 Tulumaksuga maksustatakse §-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Tervisekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed. RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 9 1)]]> PEPP-i lepingu puhul maksustatakse tulumaksuga käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustel mitteresidendile PEPP-i pakkuja poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 23 nimetatud Eesti allkontolt tehtud väljamaksed. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 10 Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest. 11 Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, käesolevas paragrahvis sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldusfondi ja sellise välismaise juriidilise isiku, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud käesolevas paragrahvis nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 12 Usaldusfondi ja lõikes 11 nimetatud juriidilise isiku saadud lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud kasu maksustatakse mitteresidendist osaniku kasuna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega lõikes 11 nimetatud juriidilises isikus, olenemata tema kaudse osaluse suurusest lõike 4 punktis 5 nimetatud äriühingus, investeerimisfondis või muus varakogumis, kui usaldusfondil või lõikes 11 nimetatud juriidilisel isikul oli lõike 4 punktis 5 või 6 nimetatud tehingu tegemise ajal selles vähemalt 10-protsendine osalus. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 13 Kui lõikes 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 30 Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga 1 Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 2 Lõikes 1 nimetatud isikud registreeritakse Välisministeeriumis. Registreerimise korra kehtestab määrusega. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 31 Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga 1 Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu: 1 vastuvõetud pärandvara; 2 omandireformi käigus tagastatud vara; 3 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist; RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 3 1) ]]> maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist; RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 4 tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist; 4 1) ]]> kasu kinnisasja võõrandamisest § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 kehtetu - RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 6 kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 7 paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1–1⁴ nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades; RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 8 paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 2¹ nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades; 9 paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu; 10 tulu, mida mitteresidendist kindlustusandja, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvaraks olevalt varalt, kui lepingu kohaselt on kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku ees vähemalt alusvara väärtuses. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 2 Kehtetu - RT I 2004 45 319 761232 2004-05-27 3 Kehtetu - RT I 2004 45 319 761232 2004-05-27 4 Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest: 1 litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu; 2 litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist; 3 litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist; 4 litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule. RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 , lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist. 5 Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust. 31 1. ]]> Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust 1 Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. 2 Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik võib teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 3 Kehtetu - RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 4 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 1. peatükk]]> LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI JA AKTSIASELTSIFONDI TULU MAKSUSTAMINE RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 31 2. ]]> Kasu vara võõrandamisest 1 Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi saadud kasu vara võõrandamisest, kui: RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 1 võõrandatud kinnisasi asub Eestis või 2 võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasjaga või ehitise kui vallasasjaga või 3 võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles võõrandajal oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus, või 4 kasu saadi punktis 3 nimetatud tingimustel samas punktis nimetatud äriühingu, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel. 2 Tulumaksuga ei maksustata lõike 1 punktis 3 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 4 nimetatud likvideerimise korral saadud kasu osa, mille aluseks olev tulu on tulumaksuga maksustatud käesoleva peatüki sätete kohaselt või osaluse tagasi ostnud või likvideerimisjaotist maksnud äriühingu tasemel § 50 lõike 2 kohaselt. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 31 3. ]]> Renditulu Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmesusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 31 4. ]]> Intress 1 Tulumaksuga maksustatakse intress, mida lepinguline investeerimisfond või aktsiaseltsifond sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles intressi saajal oli intressi maksmise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 Lõikes 1 nimetatud intressi ei maksustata tulumaksuga, kui selle aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 31 5. ]]> Investeerimisfond, mille tulu ei maksustata tulumaksuga Paragrahve 31²–31⁴ ei kohaldata: 1 Eestis moodustatud pensionifondile; 2 muus lepinguriigis moodustatud pensionifondile, mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged, kui on sätestatud pensionifondi fondivalitsejale investeerimisfondide seaduses; RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 3 investeerimisfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud PEPP-ina. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 31 6. ]]> Osakuomaniku maksuvabastuse tõendamine Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja Eestis asutatud aktsiaseltsifond on osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel kohustatud andma tõendi talle osaku või aktsia tagasivõtmisel, fondi likvideerimisel või intressina tehtud väljamakse aluseks olnud tulu kohta, mis on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud, nimetatud väljamakse tegemisele järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 6 ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 32 Ettevõtluse kulud 1 Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. 2 Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega on seotud ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 3 Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. 4 Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 , rakendatakse alates 01.01.2021 4 1)]]> Füüsilisest isikust ettevõtja võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-05-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist 5 Kehtetu - RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 , rakendatakse alates 01.01.2021 6 Ettevõtlusega seotud kuluna käsitatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulusid ja ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikke toitlustamise kulusid § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 33 Piirangud kulude mahaarvamisel 1 Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Lisaks sellele võib neid kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 2 Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks. 3 Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 4 Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused vastavalt § 48 lõikes 5⁵ sätestatud tingimustele. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 5 Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikud toitlustamise kulud. Toitlustamise kulud võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukord, kui füüsilisest isikust ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 34 Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 1 käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks; 2 kehtetu - RT I 2000 58 377 72164 2000-01-01 3 seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega; RT I 2018-12-07 1 107122018001 2020-01-01 4 maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 5 kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 6 kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 7 kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 8 kingituste ja annetuste maksumust, välja arvatud § 33 lõikes 3 nimetatud juhul; RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 9 kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48; 10 kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11 pistist ja altkäemaksu; 12 Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust; RT I 2015-06-30 1 130062015001 2017-01-01 13 füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel; RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 14 sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktides 18 ja 20 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist; RT I 2024-12-12 2 112122024002 2026-01-01 15 kulusid, mis on tehtud § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu teenimiseks. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 35 Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine 1 Kui § 32 lõigetes 1–3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni kümne järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 2 Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele. 3 Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle kümne aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 7 MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD 36 Maksustatava tulu arvestamine 1 Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. 2 Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. 3 Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. 4 Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind. 5 Välisvaluutas saadud tulu, tulust tehtavad mahaarvamised ja makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, kulu tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel või tegelikult kasutatud kursi alusel. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 6 Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. 7 Paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja võib lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu laekumist erikontole. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 7 1)]]> Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erikontol oleva summa kahanemist ei liideta ettevõtlustulule, kui summa kahanemine on tingitud olemasoleva erikonto sulgemisest ja uue erikonto avamisest, tingimusel et suletaval erikontol olev kogu summa kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 8 Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule. 37 Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine 1 Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. 2 Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud või mis on omandatud lõikes 7 sätestatud korras, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra. 4 Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa. 5 Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa. 6 Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 7 Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab määrusega. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 8 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1 tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses; 2 metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ja Keskkonnaamet on lubanud metsateatises kavandatud tegevuse. RT I 2011-07-08 5 108072011005 2012-01-01 9 Metsa majandamisega seotud kuludeks lõike 8 tähenduses ei loeta tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel tehtud kulusid. RT I 2011-07-08 5 108072011005 2012-01-01 10 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Maksumaksjal on õigus vähendada edasikantud kasu sellel maksustamisperioodil tehtud lõikes 8 nimetatud kulu võrra. RT I 2011-07-08 5 108072011005 2012-01-01 11 Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-05-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist 38 Soetamismaksumus 1 Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 1 1)]]> Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 2 Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta. 3 Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. 4 Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval. 5 Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed. 5 1)]]> Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka mittetulundusühingu liikmelisuse suhtes, kui ühingule makstud sisseastumis- ja liikmemaks on ettevõtlustulust maha arvatud. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 2)]]> Lõike 5¹ kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed. Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena. 6 Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest: 1 FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või 2 kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga. 6 1)]]> Väärtpaberite soetamismaksumusele võib juurde arvata väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 6 2)]]> Krüptovara soetamismaksumusele võib juurde arvata krüptovaraga kauplemise platvormi kasutamisega seotud tasu. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 6 3)]]> Ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel soetatud laenunõude, väärtpaberi või osaluse soetamismaksumusele võib juurde arvata ühisrahastusteenuse platvormi kasutamise tasu. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 7 Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind. 8 Paragrahvide 48–50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 9 Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel omandatavate osakute või aktsiate soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või aktsiate soetamismaksumus. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 39 Finantsvaralt saadud kahju arvestamine RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu ja kahjuna käsitatakse § 15 lõigetes 1–3¹ sätestatud juhtudel saadud väärtpaberiga seotud kasu ja kahju. Maha ei arvata kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või §-s 17² nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest. RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 1 1)]]> Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust. RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 1 2)]]> Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 17¹ lõike 2 punktis 9 nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel soetatud laenunõude võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil laenunõude võõrandamisest saadud kahju, samuti kahju, mis on saadud seoses laenunõudega, mille ühisrahastusteenuse osutaja on samal maksustamisperioodil lootusetuks hinnanud. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 1 3)]]> Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 17¹ lõike 2 punktis 10 nimetatud krüptovarateenuse osutaja vahendusel või samas punktis nimetatud krüptovara emitendilt soetatud krüptovara võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil krüptovara võõrandamisest saadud kahju. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 1 4)]]> Lõikeid 1² ja 1³ ei kohaldata §-s 17² nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt saadud kahju korral. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 2 Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1² ja 1³ nimetatud kasust. Kui lõikes 1² nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja 1³ nimetatud kasust. Kui lõikes 1³ nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja 1² nimetatud kasust. Lõigetes 1, 1² ja 1³ nimetatud kahju summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu summat, maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha ei arvata. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 3 Kui lõigetes 1, 1² ja 1³ nimetatud finantsvaralt saadud kahju on suurem kui sellelt finantsvaralt samal maksustamisperioodil saadud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata sellelt finantsvaralt järgmistel maksustamisperioodidel saadud kasust. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 4 Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil lõigetes 1, 1² ja 1³ nimetatud finantsvaralt saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 39 1. ]]> Üüri arvestamine Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 8 TULUMAKSU KINNIPIDAMINE 40 Tulumaksu kinnipidaja 1 Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 5¹. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt: 1 residendist juriidilisele isikule, välja arvatud aktsiaseltsifondile, tehtavatelt väljamaksetelt; RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 1) ]]> mitteresidendist kindlustusandjale tehtavatelt väljamaksetelt, kui kindlustusandja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et tegemist on § 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud tuluga; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 3 äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud §-s 17² nimetatud investeerimiskontol või pensioni investeerimiskontol olnud rahalt või selle eest soetatud finantsvaralt. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2024-12-13 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist. 2 1)]]> Kehtetu - RT I 2003 88 587 690814 2004-01-01 3 Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt. 3 1)]]> Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning: 1 väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane. 3 2)]]> Mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale (§ 29 lõige 1³), on kohustatud kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult (§ 13 lõiked 1 ja 1¹). RT I 2020-07-10 4 110072020004 2021-01-01 4 Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. 5 Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari. Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 5 1)]]> Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse lõikes 5 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse määrusega. 6 1)]]> Tulumaksu kinnipidaja, kes on kalendriaasta jooksul tasunud maksumaksja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid või summasid vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks, on kohustatud andma maksumaksja nõudmisel talle nende kohta tõendi kalendriaasta 1. detsembriks. RT I 2011-02-18 1 118022011001 2012-01-01 7 Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse määrusega kehtestatud korras. 41 Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Tulumaks peetakse kinni: 1 residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõiked 1, 5 ja 6), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist; RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 2 mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõiked 1 ja 1¹) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2), arvestades § 42 lõikes 5 nimetatud mahaarvamist; RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 3 füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 1¹, § 29 lõige 1); RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 31⁴ ja § 29 lõige 7); RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 5 kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 6 mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist, pensioni investeerimiskontolt ja PEPP-i lepingust tehtud väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 20¹ lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõiked 9 ja 9¹), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt ning Natura 2000 erametsamaa toetuselt; RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 7 mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punkt 2) ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3); RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 7 1) ]]> lepingulisele investeerimisfondile või aktsiaseltsifondile makstavalt renditulult (§ 31³); RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 7 2) ]]> kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 8 mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4); 9 mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10); 10 mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3); 11 maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule (§ 10¹) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3); RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 12 füüsilisele isikule tehtavatelt § 20¹ lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt; RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 13 residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu, välja arvatud §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 42 Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised 1 Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summast. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 1³ nimetatud juhul. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 - jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 1 2)]]> Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 1 3)]]> Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvab Sotsiaalkindlustusamet tema pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku § 23⁵ lõikes 1 nimetatud summast. Kui kalendrikuus väljamakstav pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik § 23⁵ lõikes 1 sätestatud summast, arvatakse vahe maha lõikes 2¹ nimetatud väljamaksetest. Kui kalendrikuus pensioni välja ei maksta või ei tehta lõikes 2¹ nimetatud väljamakseid või väljamakstav pension ja lõikes 2¹ nimetatud väljamaksed on väiksemad kui üks kaheteistkümnendik § 23⁵ lõikes 1 sätestatud summast, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksest. RT I 2021-12-22 5 122122021005 2023-01-01 2 Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib ta lõikes 1 nimetatud avalduse esitada ainult ühele enda valitud tulumaksu kinnipidajale, välja arvatud lõigetes 2³ ja 2⁴ sätestatud juhtudel. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 1)]]> Käesoleva seaduse § 20¹ lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 20¹ lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 2 2)]]> Maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid määrusega kehtestatud korras pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad. RT I 2017-06-26 1 126062017001 2017-07-06 2 3)]]> Kui väljamakse saaja saab samaaegselt maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametilt ja §-s 13 nimetatud tasu maksjalt, võib ta esitada avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Sel juhul ei või avaldustele märgitud maksuvaba tulu kokku ületada üht kaheteistkümnendikku § 23 lõikes 1 sätestatud summast. Käesoleva lõike esimest ja teist lauset ei kohaldata isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka. RT I 2021-12-22 5 122122021005 2023-01-01 2 4)]]> Ravikindlustuse seaduse alusel tehtavatelt väljamaksetelt ei arvata tulumaksu kinnipidamisel maha maksuvaba tulu. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 3 Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 4 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 Füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. 7 Residendist füüsilisele isikule makstud § 41 punktis 1 nimetatud summadest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha tema eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud ulatuses. Arvestust peetakse summeeritult kalendriaasta algusest. RT I 2012-03-29 1 129032012001 2012-03-30 8 Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui lõikes 1 või 1³ sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus tulumaksu kinnipidajat sellest teavitada. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 - jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 9 Paragrahvi 13 lõikes 5 või 6 nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata lõikeid 1 ja 1³. RT I 2021-12-22 5 122122021005 2023-01-01 43 Kinnipeetava tulumaksu määrad 1 Paragrahvis 41 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi: 1 punktides 1–7¹, 11 ja 13 nimetatud väljamaksetelt § 4 lõike 1 kohaselt; RT I 2013-02-14 1 114022013001 2014-01-01 1 1) ]]> kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 2 punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%. RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 3 kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 2 Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliametile koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse. RT I 2012-10-25 1 125102012001 2012-12-01 3 Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse määrusega. 4 Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7). 9 TULUDE DEKLAREERIMINE JA TULUMAKSU TASUMINE 44 Tuludeklaratsioonid 1 Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lõikes 4² sätestatud õigust. Mitteresident, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole § 41 alusel tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2021-01-01 1 1)]]> Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, § 28 ning § 28¹ lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 57¹ lõikes 5² nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni. RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 1 2)]]> Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23 ja 23⁵ sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 28² sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 1 3)]]> Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 14 lõike 10, § 18 lõike 1¹ või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 1 4)]]> Residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitab tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu (§ 16 lõige 1) saamist või mittesaamist. RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 2 Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2017-01-01 2 1)]]> Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus või registreeritud kooselus, võib oma tuludeklaratsioonis teha §-s 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 28² sätestatut. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad või registreeritud elukaaslased, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 3 Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. 3 1)]]> Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 1)]]> Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 2)]]> Paragrahvi 31¹ lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident esitab nimetatud lõigetes lubatud mahaarvamiste kasutamiseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Tuludeklaratsiooni ei pea esitama: 1 residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 6¹ nimetatud juhul; RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 1 1) ]]> lepinguriigi residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud juhul, kui isik saab Eestist § 29 lõike 3 alusel maksustatavat ettevõtlustulu; RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 - jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 2 paragrahvi 43 lõikes 4 nimetatud isik. 3 kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 6 1)]]> Järgmised isikud esitavad tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust: 1 füüsilisest isikust ettevõtja; 2 isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul §-s 17² nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid; 3 paragrahvi 22 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud isik; 4 kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2026-01-01 - jõustumine muudetud [RT I, 20.12.2024, 2] 4 1) ]]> isik, kes soovib kasutada § 38 lõikes 6¹, 6² või 6³ sätestatud õigust; RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 5 isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 7 Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord kehtestatakse määrusega. 45 Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine 1 Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. 2 Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. 3 Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata. 4 Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale. Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 6 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa usaldusfondi tulult välismaal tasutud või kinni peetud tulumaksust, mis vastab tema osale usaldusfondis. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 5 Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta. 6 Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. 7 Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. 8 Kehtetu - RT I 2026-04-15 1 115042026001 2026-04-25 46 Tulumaksu tasumine ja tagastamine 1 Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul ning mitteresidendile, välja arvatud § 44 lõikes 5² nimetatud juhul. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas „e-maksuamet/e-toll” ning teavitab kohustuste tekkimise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll”. RT I 2018-12-07 1 107122018001 2019-01-01 1 1)]]> Kui maksumaksja kasutab § 37 lõikes 10 sätestatud õigust, arvutatakse juurdemakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel. RT I 2011-07-08 5 108072011005 2012-01-01 2 Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §-s 45 lubatud ulatuses. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 3 Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 1)]]> Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 Kehtetu - RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 6 Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 47 Avansilised maksed 1 Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast. RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 2 Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 3 Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma. 4 Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on äriregistris registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud. RT I 2008 60 331 13111040 2009-01-01 5 Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse. 10 TULUMAKSU MAKSMISE ERIJUHUD 47 1. ]]> Krediidiasutuse avansilised maksed 1 Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 2 Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 1¹ ja § 53 lõikes 4¹ nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 48 Tulumaks erisoodustustelt 1 Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. 2 Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad. 3 Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, ametnik (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 4 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1 eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2 sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3 kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; 4 kehtetu - RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 5 isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 2¹, § 31 lõike 1 punkt 8); RT I 2009 18 109 13157580 2009-07-01 6 laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär; RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 7 asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga; 8 asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; 9 loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 10 täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine; RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 11 tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 5³ sätestatut. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt või mis on käsitatavad ettevõtlusega seotud kuluna § 32 lõike 2 kohaselt. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 5 1)]]> Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist. Muu transpordikulu hüvitamist ei maksustata erisoodustusena, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses. RT I 2018-12-06 2 106122018002 2020-01-01 5 2)]]> Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida tehakse seoses välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilise vastuvõtuga, kohtumisega või muu üritusega. RT I 2024-09-27 1 127092024001 2025-01-01 5 3)]]> Erisoodustuseks ei loeta osalusoptsiooni andmist. Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest. Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust. Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, on tööandja kohustatud esitama nimetatud lepingu Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 , lõiget 5³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist. 5 4)]]> Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast. Erisoodustuse tekkimine määratakse kindlaks abivahendite andmise kalendriaasta viimase kuu eest esitatavas § 54 lõikes 1 nimetatud deklaratsioonis. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 , lõiget 5ˇ4 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist. 5 5)]]> Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele: RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 1 avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2 sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutusi; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 3 tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; 4 kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 5 ravikindlustuslepingu kindlustusmakset. RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 5 6)]]> Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1 töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil; 2 kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 6 Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 7 Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse määrusega. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 8 Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 8 1)]]> Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 8 2)]]> Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametit. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 9 Tulumaksuga ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 49 Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt 1 Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 2 Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest: RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast; 2 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. 3 Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast. 4 Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 4 1)]]> Mittetulundusühingu ja sihtasutuse koostööpartnerina käsitatakse ka füüsilist isikut, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuses. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 5 Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus. 6 Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused: RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused; RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 3 füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta; RT I 2006 28 208 1039096 2006-07-01 4 noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 85 euro ulatuses laagris osaleja kohta; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 5 spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 85 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta; RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 6 reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 1)]]> Kingitusena või annetusena ei käsitata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara üleandmist tema heategevusliku avalikes huvides toimuva tegevuse eesmärkide saavutamiseks. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 7 Kehtetu - RT I 2003 88 587 690814 2004-01-01 50 Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt 1 Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 1 1)]]> Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui: 1 dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest; RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 2 dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel; 3 dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud; RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 4 dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud; 5 dividendi makstakse lõikes 2¹ nimetatud väljamakse osa arvel; RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 6 dividendi makstakse aktsiaseltsifondi 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud tulu arvel; RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 7 dividendi makstakse § 50² alusel maksustatud tagastatud laenu arvel; RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 8 dividendi makstakse välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud kasu arvel § 54³ alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses; RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 9 dividendi makstakse § 54⁵ alusel tulumaksuga maksustatud ja püsivasse tegevuskohta väljaviidud vara arvel. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 1 2)]]> Lõike 1¹ punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 1 3)]]> Lõike 1¹ punkte 1 ja 3 ning lõiget 2¹ kohaldatakse, kui äriühingul, kellelt dividend on saadud, ei ole õigust seda maksustatavast kasumist maha arvata. RT I 2016-05-04 2 104052016002 2016-11-01 1 4)]]> Kehtetu - RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 1 5)]]> Dividendi saamisena lõike 1¹ punktides 1 ja 3 tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles residendist äriühing on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõike 1¹ punktides 1 ja 3 sätestatud osalusena residendist äriühingu usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust neis punktides nimetatud äriühingus. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning jaguneva äriühingu poolt talle üle antud samasuguste sissemaksete osa. Kui vara, välja arvatud püsivasse tegevuskohta viidud ning Eestisse tagasi toodud vara, residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse Eestisse, käsitatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha riigis kindlaksmääratud vara väärtust. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. Kui mitteresidendi püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 , muudetud [RT I, 23.12.2019, 1] 2 1)]]> Arvestades lõikes 1¹ sätestatud osaluse määra ning lõikes 1² sätestatut, ei maksustata tulumaksuga lõigetes 2 ja 2² nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 1¹ nimetatud summa või lõikes 2 või 2² nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 või 2² nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osale, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 2 2)]]> Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist, maksab tulumaksu vara, sealhulgas likvideerimisjaotiste turuväärtuselt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist ilma likvideerimiseta kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas. Kui majandustegevust jätkatakse teise residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §-de 48–52 alusel. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 2 3)]]> Kehtetu - RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 2 4)]]> Tulumaksuga ei maksustata lõigetes 1 ja 2 nimetatud väljamakset, mille aluseks olev tulu on saadud lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist ning on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 3 Kehtetu - RT I 2000 102 667 72563 2001-01-01 4 Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 1)]]> Lõikeid 4 ja 4²‒8 kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 52¹ alusel. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 4 2)]]> Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse § 52¹ alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse § 52¹ vaid osaliselt. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 5 Lõiget 4 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Lõikes 4 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab määrusega. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 8 Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab määrusega. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 9 Lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 50 1. ]]> Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 50 2. ]]> Tulumaks varjatud kasumieraldistelt 1 Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja. 2 Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontserni (äriseadustiku § 6) struktuuris laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 51 Tulumaks ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludelt RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 1 Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50. 2 Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on: 1 paragrahvi 34 punktides 3–6, 11 ja 13 nimetatud kulud või väljamaksed; RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 2 mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; 3 väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; 4 kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; 5 kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 3 Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt. 4 Kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 5 Ettevõtlusega mitteseotud kuludena ei käsitata § 13 lõikes 3 nimetatud kulusid. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 52 Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 1 Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51. 2 Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on: 1 ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; 2 maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku (§ 10¹) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele; RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 3 osaluse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvas juriidilises isikus; RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 4 viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule; RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 5 laenu andmine või ettemakse sooritamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 3 Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51: 1 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt; 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele; 3 kahjult, mida krediidiasutus saab maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 52 1. ]]> Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult 1 Residendist äriühing võib tasuda § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord). 2 Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. 3 Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1 ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud; 2 laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis; 3 laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis; 4 ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses; 5 tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. 4 Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest: 1 vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel; 2 vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all. 5 Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub: 1 Eesti ja välisriigi sadama vahel; 2 Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel; 3 välisriigi või välisriikide sadamate vahel; 4 välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. 6 Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on: 1 kaupade või reisijate vedu tasu eest; 2 kajuti tasu eest kasutusse andmine; 3 toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks; 4 laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine. 7 Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on: 1 tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga; 2 varapääste; 3 kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed; 4 konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine; 5 laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale; 6 reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval; 7 huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse. 8 Lõikes 7 sätestatud lisategevustest saadud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt, kui see ei ületa 50% § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulust. 9 Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi: 1 laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine; 2 laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale. 10 Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel tingimusel, et: 1 väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil; 2 laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks; 3 väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest. 11 Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses. 12 Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui laeva üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 4² kohaselt või kui nimetatud laev oli soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel. 13 Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui: 1 laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid; 2 laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud; 3 kõik laevad ja meeskonnad, mida punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval; 4 vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all; 5 kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat; 6 kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat; 7 vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud. 14 Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastav ettevõtja (edaspidi tonnaažikorra rakendaja) maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ja selle kohaldamiseks vajalikud andmed. Nimetatud andmete loetelu kehtestab määrusega. 15 Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega ning kui kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud. 16 Lõigetes 5, 8 ja 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. 17 Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud. 18 Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte. 19 Lõikes 18 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt: 1 tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot; 2 tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot; 3 tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot; 4 tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot. 20 Lõikes 19 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt: 1 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat; 2 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid ei ole vanemad kui kümme aastat; 3 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat. 21 Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle. RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 53 Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine 1 Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-de 48–52, 54¹–54³ ja 54⁷ kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud erisusi. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 2 Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident. 3 Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või koostööpartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja koostööpartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 4 Paragrahvi 50 või 50² alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 4 1)]]> Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividend, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui: RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 1 dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing); RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 2 dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. RT I 2021-03-26 1 126032021001 2021-07-01 4 2)]]> Lõike 4¹ punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Lõike 4¹ kohaldamisel lähtutakse § 50 lõikest 1³. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 4 3)]]> Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 4 4)]]> Lõiget 4 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üleandnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 5)]]> Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 6)]]> Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 7)]]> Arvestades lõikes 4¹ sätestatud osaluse määra ja lõiget 4², ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 2¹ nimetatud väljamakse osa. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 8)]]> Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasumi aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud tulu lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist, mis on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 4 9)]]> Dividendi saamisena lõike 4¹ tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles mitteresidendist juriidiline isik on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõikes 4¹ sätestatud osalusena mitteresidendi usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust lõikes 4¹ nimetatud äriühingus. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 4 10)]]> Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasum viiakse välja: 1 paragrahvi 50² alusel maksustatud tagastatud laenu arvel või 2 lõike 4¹³ alusel kindlaksmääratud ja maksustatud summa arvel. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 11)]]> Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividend või sellise äriühingu müügist saadud kasu, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga ulatuses, mis on maksustatud vastavalt lõikele 8. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 4 12)]]> Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse selles riigis kindlaks määratud vara väärtusest, kust vara toodi. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 4 13)]]> Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses käsitatakse ka väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud lõikes 4¹² nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel. Vara väljaviimist püsivast tegevuskohast käsitatakse mitterahalises vormis kasumi väljaviimisena lõike 4 tähenduses. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 14)]]> Püsiva tegevuskoha jaoks vara sissetoomisena ja püsivast tegevuskohast vara väljaviimisena ei käsitata vara sissetoomist, väljaviimist või tagatiseks andmist seoses väärtpaberite rahastamisega, kui vara tuuakse tagasi või tagatis vabastatakse 12 kuu jooksul. Eelmist lauset kohaldatakse ka vara suhtes, mis tuuakse sisse, viiakse välja või antakse tagatiseks usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel. 6 Paragrahvi 54¹ alusel maksustatakse tulumaksuga tulu, mis oleks püsivale tegevuskohale omistatud, või kulu, mida ei oleks tehtud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, kui oleks puudunud §-s 5¹ nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 7 Paragrahvi 54² alusel maksustatakse tulumaksuga püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud ülejääv laenukasutuse kulu. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 8 Paragrahvi 54³ alusel omistatakse mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale ja maksustatakse tema kasumina välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu püsiva tegevuskoha võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 9 Paragrahvi 54⁷ alusel maksab mitteresident püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tulumaksu summalt, mis on põhjustanud maksustamise ebakõla. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 54 Tulumaksu deklareerimine ja tasumine 1 Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. RT I 2012-10-25 1 125102012001 2012-12-01 2 Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 50², 52¹ ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 2 1)]]> Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 3 Lõigetes 1–2¹ ja §-des 54⁴ ja 54⁹ nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 4 Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 4 1)]]> Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 50 lõike 2² või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 47¹ alusel makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 2² alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 5 Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, millele ei kohaldata § 50 lõiget 1¹ või 2¹, või on saanud välismaal muud tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu, arvestades § 54⁷ lõikes 9 sätestatut. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Paragrahvides 54¹ ja 54³ nimetatud tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 1¹ või 1² või § 53 lõike 4¹ või 4⁷ kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 5 1)]]> Kehtetu - RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 , kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist. 5 2)]]> Kehtetu - RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 , kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist. 5 3)]]> Kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 5 4)]]> Kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 5 5)]]> Lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha arvel on usaldusfondi osanik ja lõikes 5 nimetatud tulu on saanud usaldusfond. Sellisel juhul võib maha arvata välismaal usaldusfondi tulult tasutud või kinni peetud tulumaksu proportsionaalselt residendi või mitteresidendi osalusega usaldusfondis. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 6 Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 10 1. peatükk]]> KASUMI MAKSUSTAMISEST KÕRVALEHOIDUMISE VASTASED MEETMED RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 54 1. ]]> Tulumaks maksueelise saamise eesmärgil tehtavalt tehingult Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud §-s 5¹ nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 54 2. ]]> Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult 1 Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab 3 000 000 eurot ning 30% residendist äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (edaspidi amortisatsioonieelne kasum), osas, mis ületab residendist äriühingu kahjumit, välja arvatud juhul, kui: 1 residendist äriühing ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ja tal ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta või 2 laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul on nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht Euroopa Liidus, või 3 residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valib lõike 8 kohaldamise. 2 Ülejääv laenukasutuse kulu on summa, mille võrra residendist äriühingu mahaarvatav laenukasutuse kulu ületab intressitulu ja muud majanduslikult samaväärset maksustatavat tulu. Laenukasutuse kuluks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intressikulu igasuguselt võlakohustuselt ning muu kulu, mis on majanduslikult samaväärne rahaliste vahendite kaasamisel tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas: 1 maksed kasumiosaluslaenudelt; 2 vahetusvõlakirjadelt ja nullkupongvõlakirjadelt kogunenud arvestuslik intress; 3 alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad; 4 kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa; 5 kapitaliseeritud intress, mis on arvestatud sellega seotud vara bilansilise väärtuse hulka, või kapitaliseeritud intressi amortisatsioonikulu; 6 turuväärtuse põhimõtte alusel arvutatud rahastamise tootlusele vastavad summad; 7 asjaomase üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel tekkinud tinglik intress; 8 laenukasutusest ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidest tulenev vahetuskursikasum või -kahjum; 9 rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud. 3 Finantsettevõtja on krediidiasutus, investeerimisühing, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fondivalitseja, kindlustusandja, edasikindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, pensionikindlustusasutus, alternatiivne investeerimisfond, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, keskne vastaspool või väärtpaberite keskdepositoorium. 4 Finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern on kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel. 5 Sidusettevõtja on: 1 üksus, milles residendist äriühingul on otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist või mille kasumist on tal õigus saada vähemalt 25%; 2 füüsiline isik või üksus, kellel on maksumaksjas otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või kellel on õigus saada vähemalt 25% selle maksumaksja kasumist; 3 kõik asjaomased üksused, kui füüsilisel isikul või üksusel on maksumaksjas ja ühes või enamas üksuses otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25%. 6 Pikaajaline avaliku sektori taristuprojekt on projekt, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada või hooldada suuremahulist vara, mida Euroopa Liidu liikmesriik peab üldist avalikku huvi pakkuvaks. 7 Amortisatsioonieelne kasum arvutatakse, liites tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise eesmärgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesmärgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kui maksustamise eesmärgil korrigeeritud summasid ei ole, siis lähtutakse raamatupidamislikest summadest. Amortisatsioonieelsest kasumist jäetakse välja: 1 tulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata; 2 kogu pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks kasutatud laenust saadud tulu. 8 Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib valida, et tema ülejäävat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta tõendab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, omakapitali ja koguvara suhe, ning kui on täidetud järgmised tingimused: 1 residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse võrdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhe on kontserni omast kuni kaks protsendipunkti väiksem; 2 kõiki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel. 9 Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib lähtuda lõikes 1 sätestatust kõrgemast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast. Kõrgem ülejääv laenukasutuse kulu piirmäär arvutatakse kahes etapis: 1 suhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate ja lõike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu, kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, amortisatsioonieelse kasumiga; 2 saadud suhtarv korrutatakse residendist äriühingu amortisatsioonieelse kasumiga. 10 Kui residendist äriühingu ülejääv laenukasutuse kulu jääb maksustamisperioodil allapoole käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäära, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu kohta kuni käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärani ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutused tehakse §-s 54⁴ nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 54 3. ]]> Tulumaks välismaise kontrollitava äriühingu kasumilt 1 Residendist äriühingule omistatakse ja tema kasumina maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Residendist äriühingule omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. 2 Lõike 1 kohaldamisel peetakse tehingut või tehingute ahelat näilikuks, kui asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ning nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu teenimisel määrava tähtsusega. 3 Välismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse: 1 üksust, mille puhul residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega on § 54² lõike 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist; 2 püsivat tegevuskohta. 4 Lõiget 1 ei kohaldata residendist äriühingule, kelle kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 54 4. ]]> Tulumaksu deklareerimine ja maksmine 1 Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 54¹ nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul §-s 5¹ nimetatud tehingu või tehingute ahela tõttu saamata jäänud tulu või kantud kulu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 2 Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 6 ja § 54¹ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 3 Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 54² nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. 4 Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 7 ja § 54² alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. 5 Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 54³ nimetatud äriühing on kohustatud Eestis maksustatava kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. 6 Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 8 ja § 54³ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 7 Paragrahvis 54⁵ nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul tema püsivasse tegevuskohta viidud vara maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 8 Maksumaksja on kohustatud kandma § 54⁵ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, välja arvatud § 54⁵ lõikes 3 nimetatud juhul. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 54 5. ]]> Tulumaks lahkumisel 1 Tulumaksuga maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel, kui residendist äriühing viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta. 2 Lõiget 1 ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse. 3 Lõikes 1 ja § 50 lõikes 2² nimetatud tulumaksu tasumist võib ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 residendist äriühing viib vara lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta; 2 residendist äriühing muutub teise lepinguriigi residendiks. 4 Lõiget 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad ei ole sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingut vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne vastastikuse abiga, mis on ette nähtud nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12). 5 Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et maksumaksja maksu ei maksa, võib temalt nõuda lõikes 3 sätestatud tulumaksu ajatamisel tagatist. Tulumaksu tasumine ajatatakse, tagatist nõutakse ja ajatatud tulumaksukohustuselt makstakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 6 Lõikes 3 sätestatud tulumaksu tasumise ajatamine tühistatakse ja maksuvõlg muutub sissenõutavaks järgmistel juhtudel: 1 väljaviidud vara või püsiva tegevuskoha koosseisu kuulunud ettevõte on müüdud või muul viisil võõrandatud; 2 väljaviidud vara on edasi viidud kolmandasse riiki; 3 äriühingu residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus on üle viidud kolmandasse riiki; 4 kuulutatakse välja äriühingu pankrot või äriühing likvideeritakse; 5 äriühing ei täida oma kohustusi seoses ajatatud maksetega ja ei paranda olukorda 12 kuu jooksul. 7 Lõike 6 punkte 2 ja 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad on sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingu vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne nõukogu direktiivis 2010/24/EL ette nähtud vastastikuse abiga. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2020-01-01 10 2. peatükk]]> MAKSUSTAMINE MAKSUSTAMISE EBAKÕLA KORRAL RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 54 6. ]]> Käesolevas peatükis kasutatavad terminid RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 1 Ebakõla on olukord, kus: 1 sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis; 2 sama väljamakse või arvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna. 2 Maksustamise ebakõla on ebakõla, mis on tekkinud: 1 residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel; 2 juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel; 3 mitteresidendist juriidilise isiku kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, millest üks asub Eestis; 4 hübriidüksusele või hübriidüksuse tehtud makse tulemusena või 5 maksuskeemi tulemusena. 3 Maksustamise ebakõla on ka olukord, mis tekib juhul, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja seda makset ei võeta mõistliku aja jooksul makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana. 4 Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui: 1 makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või 2 on mõistlik eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud turuväärtuses. 4 1)]]> Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus: 1 hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset; 2 arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 3 tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2023-07-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. 5 Sidusettevõtjana käsitatakse § 54² lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, arvestades järgmisi erisusi: 1 käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punktide 2–5, § 54⁷ lõike 7 ning § 54⁸ kohaldamisel asendatakse § 54² lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega; 2 paragrahvide 54⁷ ja 54⁸ kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on üksuses hääleõigus või kes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis; 3 paragrahvide 54⁷ ja 54⁸ kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises. 6 Maksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või kus seda käsitatakse tehtuna, kus kanti kulu või tekkis kahjum. Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub. 7 Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta. 8 Makse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. 9 Mahaarvatud kulu on summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta. 10 Arvesse võetud tulu on summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvesse võetud tuluna, kui maksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis. 11 Maksusoodustus on maksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või maksutagastusele. Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu. 12 Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud. 13 Hübriidüksus on üksus, mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või kulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või kuluna. 14 Finantsinstrument on igasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, millelt teenitud tulu või kasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr- või omakapitalilt või tuletisinstrumendilt saadud tulu või kasu. 15 Kaupleja on isik või üksus, kes ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või müüb oma arvel finantsinstrumente. 16 Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, kui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna. 17 Turutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte maksuskeemi osana. 18 Tunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, kuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon. 19 Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 54 7. ]]> Tulumaks maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 1 Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik on Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu hübriidüksuse osanik või välismaal asuva püsiva tegevuskoha peakontor, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis. 2 Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis. 3 Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul ja mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel lõigete 1 ja 2 alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 54⁹ nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 4 Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mida ei võeta tuluna arvesse saaja jurisdiktsioonis. 5 Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse saaja on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel ning väljamakse on kuluna arvesse võetud maksja jurisdiktsioonis, ei rakendata § 50 lõikes 1¹ ja § 53 lõikes 4¹ sätestatud maksuvabastust summa suhtes, mis põhjustaks ebakõla. 6 Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui § 54⁶ lõike 1 punktis 2 kirjeldatud maksustamise ebakõla tekib: 1 hübriidüksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest hübriidüksuse jurisdiktsioonis ja hübriidüksuses osalust omava isiku jurisdiktsioonis; 2 püsivat tegevuskohta omavale üksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest peakontori jurisdiktsioonis ja püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonis; 3 tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena; 4 peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelise arvestusliku makse tulemusena seetõttu, et saaja jurisdiktsioon seda makset ei tunnista. 7 Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse, millega rahastatakse otse või kaudselt mahaarvatavat või mittemaksustatavat kulu, mis tekitab maksustamise ebakõla sidusettevõtjate vahelise tehingu või tehingute ahela kaudu või maksuskeemi osana. Kui üks tehingu või tehingute ahelaga seotud jurisdiktsioonidest on selle maksustamise ebakõlaga seotud summa juba maksustanud, siis eelmises lauses sätestatut ei kohaldata. 8 Kui residendist äriühing on kahe või enama jurisdiktsiooni resident, maksustatakse tulumaksuga kulu, mida ta saab teises jurisdiktsioonis maha arvata sellisest tulust, mis ei ole kahekordselt arvesse võetav tulu. Eelmises lauses nimetatud kulu ei maksustata Eestis juhul, kui teine residendiriik on liikmesriik ning selle liikmesriigiga sõlmitud välislepingu alusel peetakse maksumaksjat Eesti residendiks. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul või mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel käesoleva lõike alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 54⁹ nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 9 Kui hübriidülekande tulemusena tekib õigus kinnipeetud tulumaksu mahaarvamiseks üle antud finantsinstrumendilt saadud maksest, mida käsitatakse rohkem kui ühe tehinguosalise tuluna, on residendist äriühingul ja mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, õigus kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta proportsionaalselt maksustatava netotuluga. 10 Paragrahvi 50 lõike 1¹ punkti 2 ei kohaldata tunnustamata püsiva tegevuskoha puhul. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 54 8. ]]> Hübriidüksuse tulumaksukohustus RT I 2019-12-23 2 123122019002 2022-01-01 1 Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 2 Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2023-07-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. 54 9. ]]> Tulumaksu deklareerimine ja tasumine RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 1 Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-des 54⁷ ja 54⁸ nimetatud maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal maksustamise ebakõla põhjustanud summa hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2022-01-01 2 Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 9 ning §-de 54⁷ ja 54⁸ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2022-01-01 10 3. peatükk]]> ÜLEMAAILMNE MIINIMUMMAKS RT I 2024-05-02 1 102052024001 2024-05-12 54 10. ]]> Ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused 1 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni (edaspidi käesolevas peatükis ka kontsern) kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu, arvestades ka lõike 3 kohaselt välistatud üksuste kogutulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast vähemalt 750 000 000 eurot. 2 Kui vähemalt üks lõikes 1 nimetatud neljast majandusaastast on pikem või lühem kui 12 kuud, korrigeeritakse samas lõikes nimetatud tulukünnist proportsionaalselt iga nimetatud majandusaasta kohta. 3 Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste üksuste (edaspidi välistatud üksus) suhtes: 1 valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühing ja pensionifond, samuti selline investeerimisfond ja kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus; 2 üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 95 protsenti vähemalt ühele punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, ning mis eranditult või peaaegu eranditult hoiab vara või investeerib raha punktis 1 nimetatud üksuse kasuks või tegeleb eranditult või peaaegu eranditult samas punktis nimetatud üksuse tegevusega seotud kõrvaltegevusega; 3 üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 85 protsenti vähemalt ühele punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, tingimusel et enamik tema tulust koosneb dividendidest või osalustest saadud kasumist või kahjumist, mis on nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58) artikli 16 lõike 2 punktide b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud. 4 Eestis asuv lõplik emaüksus määrab miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse teises liikmesriigis, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis üksust, siis sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe miinimummaksu kohaldavate jurisdiktsioonidega, kus asuvad teised kontserni üksused. 5 Eestis asuva lõpliku emaüksusega kontserni kuuluvad Eestis asuvad üksused ja lõplik emaüksus esitavad lõpliku emaüksuse määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele teabe, mis on vajalik nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks. Eestis asuva lõpliku emaüksusega kontserni kuuluvad Eestis asuvad üksused võivad esitada nimetatud teabe ka lõplikule emaüksusele miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse asemel. 6 Käesolevas peatükis kasutatavad terminid on määratletud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklites 3 ja 20. RT I 2024-05-02 1 102052024001 2024-05-12 54 11. ]]> Kontserni kuuluva üksuse asukoht 1 Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse üksust, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev, asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitatakse residendina tema juhtimise või asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel. Kui üksuse asukohta ei ole võimalik sel viisil kindlaks määrata, käsitatakse üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. 2 Maksustamise tähenduses läbipaistvat üksust käsitatakse riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvesse võtmise reeglit nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklite 5–8 kohaselt. Sellel juhul käsitatakse üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. 3 Püsiva tegevuskoha asukoht määratakse järgmiselt: 1 nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis a nimetatud püsiv tegevuskoht asub selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus sellele omistatud tulu maksustatakse kohaldatava maksulepingu sellise artikli alusel, mis on sarnane Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni näidislepingu artikliga 7; 2 nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis b nimetatud püsiv tegevuskoht asub selles jurisdiktsioonis, kus püsivat tegevuskohta omaval mitteresidendist juriidilisel isikul tekib oma äritegevuse tõttu tulumaksukohustus; 3 nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis c nimetatud püsiv tegevuskoht asub oma asukoha jurisdiktsioonis; 4 nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis d nimetatud püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana. 4 Kui kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja nende jurisdiktsioonide vahel on sõlmitud maksuleping, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt residendiks. Kui maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse residentsuse kohta, kuid kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse lõiget 5. Kui maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise kõrvaldamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise resident, kohaldatakse lõiget 5. 5 Kui kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja nende jurisdiktsioonide vahel ei ole sõlmitud maksulepingut, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta tasus majandusaastal suuremas summas hõlmatud makse. Hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu sätte kohaselt tasutud maksusummat. Kui kõigis jurisdiktsioonides tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus on suurem tema tegeliku majandustegevuse erandi alusel välja jäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 28 kohaselt. Kui tegeliku majandustegevuse erandi alusel välja jäetav tulu on kõigis jurisdiktsioonides sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust riikkondsuseta üksusena. See ei kehti lõpliku emaüksuse kohta, keda sellisel juhul käsitatakse asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. 6 Kui lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena käsitatakse emaüksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata kvalifitseeruvat tulu arvesse võtmise reeglit, kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni kvalifitseeruvat tulu arvesse võtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud. 7 Kui kontserni kuuluv üksus muudab majandusaasta jooksul oma asukohta, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus asuvana teda käesoleva paragrahvi kohaselt käsitati majandusaasta alguses. RT I 2024-05-02 1 102052024001 2024-05-12 11 INFORMATSIOONIKOHUSTUS 55 Majandusaasta aruande esitamine 1 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 56 Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 1 Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 1 1)]]> Aktsiaseltsifond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste ning likvideerimisjaotiste suuruse ja saajate kohta. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 2 Kehtetu - RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 2 1)]]> Kehtetu - RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 3 Lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 56 1. ]]> Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 2¹ nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 56 2. ]]> Koolituskuludest teatamine 1 Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõike 4 punktis 10 nimetatud tasemekoolituse kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena, on kohustatud esitama selliste kulude kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks. 2 Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 56 3. ]]> Usaldusfondi tulust teatamine Usaldusfond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaasta jooksul saadud tulu ja tulu saamise ajal fondis osalust omanud isikute, neile omistatava tuluosa suuruse ja nende residentsuse kohta tulu saamise kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2016-12-31 3 131122016003 2017-01-10 56 4. ]]> Tervise edendamise maksusoodustuse kasutamisest teatamine 1 Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõikes 5⁵ nimetatud kulusid, on kohustatud nende kulude kohta esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks. 2 Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2016-12-24 1 124122016001 2018-01-01 56 5. ]]> Seotud isikule antud laenust teatamine Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul §-s 50² nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 57 Registrikannetest teatamine Kehtetu - RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 57 1. ]]> Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus 1 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 2 Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja erakool, kellel on tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta. RT I 2013-07-02 1 102072013001 2014-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1) 3 Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise, sealhulgas § 19 lõike 6 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate stipendiumide saajate ja igale isikule makstud stipendiumi suuruse kohta. Usuline ühendus ei pea esitama eelmises lauses nimetatud deklaratsiooni kingituste ja annetuste saamise kohta. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 3 1)]]> PEPP-i pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni PEPP-i lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades § 28 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 1¹ ja 1³ sätestatut. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 4 Kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille tasumise eesmärk oli kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Deklaratsioonis ei näidata kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5² ja § 65 lõikes 3 nimetatud kindlustusmakseid. RT I 2011-02-18 1 118022011001 2012-01-01 5 Pensioniregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vabatahtlike pensionifondide, välja arvatud PEPP-ina registreeritud pensionifondide osakute soetamiseks kalendriaastal makstud summade kohta. Deklaratsioonis ei näidata summasid, mille eest pensionifondi osakud soetati osakute vahetamise käigus, ega kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5² nimetatud sissemakset. RT I 2023-03-17 5 117032023005 2023-03-27 5 1)]]> Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 5 2)]]> Väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed: RT I 2017-06-26 1 126062017001 2017-07-06 1 ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2 väärtpaberi emitendi nimetus; 3 väärtpaberi liik ja ISIN-kood; 4 väärtpaberite kogus; 5 müügihind; 6 võõrandamise kuupäev. 5 3)]]> Residendist krediidi- või finantseerimisasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal ja kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni füüsilistele isikutele makstud § 40 lõike 2 punktis 4 nimetatud intressi ja kindlustushüvitise kohta, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Lõigetes 1–5³ nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse määrusega. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on kohustatud kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsilistele isikutele tasutud Natura 2000 erametsamaa toetuste kohta. RT I 2020-07-10 5 110072020005 2020-07-20 8 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 57 2. ]]> Intressist teatamise kohustus Kehtetu - RT I 2016-12-24 1 124122016001 2017-01-01 12 RAKENDUSSÄTTED 58 1999. aasta tulude maksustamine Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 59 Tulumaksu arvestamine põhivara võõrandamisel 1 Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, arvestab põhivara objekti võõrandamise korral kasu või kahju (§ 37) lähtuvalt vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevaks lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta koostatud maksuamortisatsiooni tabelis toodud järgmisele maksustamisperioodile ülekantav põhivara väärtus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtele. 2 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 3 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 4 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 60 Erisused dividendide maksustamisel Kehtetu - RT I 2013-12-23 3 123122013003 2015-01-01 61 Muud rakendussätted 1 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 2 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 3 Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt §-le 39. 4 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 5 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 6 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 7 Kehtetu - RT I 2010 34 181 13329765 2024-01-01 8 Kehtetu - RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 , kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist. 9 Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10–12 sätestatud erisusi. RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 , lõikes 9 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist. 10 Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%. RT I 2021-12-22 5 122122021005 2022-01-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist 11 Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist kuni tema surmani perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul makstavat kindlustuspensioni ja kindlustusvõtjale, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga, tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga. RT I 2021-12-22 5 122122021005 2022-01-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist 12 Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5 sätestatust. RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 , lõikes 12 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist. 13 Kehtetu - RT I 2012-03-29 1 129032012001 2013-01-01 13 1)]]> Kehtetu - RT I 2012-03-29 1 129032012001 2013-01-01 14 Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena. 15 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 16 Paragrahvi 28 lõiget 1¹ ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele. 17 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 18 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 19 Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule. 20 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 21 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 22 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 23 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 24 Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 57² lõikes 1 nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime, elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal. RT I 2005 36 277 915681 2006-01-01 , lõike 24 sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele. 25 Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla suurem summast, mis moodustab 20/80 mitteresidendi tehtud väljamakse summast. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 26 Paragrahvi 50 lõiget 1¹, § 53 lõiget 4¹ ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele. RT I 2005 25 193 898219 2005-07-01 , lõiget 26 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist. 27 Kehtetu - RT I 2013-12-23 3 123122013003 2015-01-01 28 Kehtetu - RT I 2013-12-23 3 123122013003 2015-01-01 29 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 30 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata. RT I 2006 28 208 1039096 2007-01-01 31 Kehtetu - RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 32 Paragrahvi 50 lõiget 2¹ ja § 53 lõiget 4⁷ rakendatakse nendes lõigetes nimetatud väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist. RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 33 Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 1¹ või § 53 lõiget 4¹ ning § 54 lõiget 5. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 34 Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat: 1 maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat; 2 maksustatakse § 50 lõikes 2² sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat. RT I 2008 51 286 13080709 2009-01-01 35 Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009. aasta 1. jaanuarist kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist. RT I 2008 60 331 13111040 2009-01-01 36 Deklaratsiooni esitamisel 2009. aastal tasutud õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kohta kohaldatakse 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud § 57¹ lõikeid 2 ja 3. RT I 2009 54 362 13234657 2010-01-01 37 Tulumaksuga ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt kuni 2013. aasta 31. detsembrini makstud § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud intressi, kui see on saadud enne 2011. aasta 1. jaanuari hoiustatud summalt, mida ei ole deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena. RT I 2010 34 181 13329765 2011-01-01 38 Paragrahvi 17¹ lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sisse- ja väljamaksete vahe 2010. aasta 31. detsembri seisuga või selleks kuupäevaks kogunenud kogumisreservi väärtuse võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana. RT I 2010 34 181 13329765 2011-01-01 39 Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse väärtpaberite soetamismaksumus või hoiustatud summa investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana. RT I 2010 34 181 13329765 2011-01-01 40 Eelnevatest maksustamisperioodidest edasi kantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sissemaksena deklareeritud summat väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha ei arvata. RT I 2010 34 181 13329765 2011-01-01 41 2010. aasta 31. detsembri seisuga usuliste ühenduste registris olev juriidiline isik kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 2011. aasta 1. jaanuarist ilma taotlust esitamata. Nimetatud isik esitab § 57¹ lõikes 3 sätestatud deklaratsiooni esmakordselt 2012. aasta 1. juuliks. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 42 Tulumaksuga maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga. RT I 2010-11-18 1 118112010001 2011-01-01 43 Kehtetu - RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 44 Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud deklareerima 2015. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis kõik §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud 2014. aasta 31. detsembri seisuga. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühing ei või deklareerida tema omakapitali tehtud sissemaksena ühinemises osalenud äriühingu poolt tema omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel osalenud omandav äriühing võib deklareerida jagunemisel saadud omakapitali sissemaksena ainult jaguneva äriühingu poolt talle üle antud omakapitali sissemaksete osa. RT I 2014-07-11 5 111072014005 2015-01-01 44 1)]]> Kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud koolituskulude hulka ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis täienduskoolituses osalemise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud, kui õppija osales eelnimetatud täienduskoolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. RT I 2015-06-30 1 130062015001 2016-01-01 45 Isikul, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st, loetakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 5⁴ sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks. Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või püsiv töövõimetus 100-protsendilise töövõime kaotusega kaitseväeteenistuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 20¹ lõike 3 punktis 1, § 21 lõike 4 punktis 1 ning § 61 lõigetes 10 ja 11 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks. RT I 2023-03-07 7 107032023007 2023-04-01 46 Paragrahvi 40 lõikes 5 nimetatud tööaja määr näidatakse esimest korda 2015. aasta detsembrikuu eest esitatavas deklaratsioonis. RT I 2015-06-30 2 130062015002 2016-01-01 47 Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 1⁵ kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist. RT I 2015-12-17 2 117122015002 2016-01-01 48 Paragrahvi 50 lõiget 1³ kohaldatakse väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud alates 2016. aasta 1. novembrist. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 49 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 50 Tuludeklaratsiooni esitamisel 2016. aasta eest kohaldatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 44 lõiget 2 ning § 46 lõikeid 1–6. RT I 2016-12-24 1 124122016001 2017-01-01 51 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 52 Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 2³, § 19 lõike 3 punktide 3¹ ja 17, § 48 lõigete 5¹, 5³, 5⁴ ja 5⁶ ning § 61 lõike 45 2017. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2017-08-01 53 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 54 Paragrahvis 50² sätestatud tõendamise kohustus ja § 56⁵ sätestatud laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud. RT I 2017-07-07 3 107072017003 2018-01-01 55 Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 20. aprilliks esitatavas §-s 56⁵ nimetatud maksudeklaratsioonis. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 56 Kehtetu - RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 57 Kui riikliku pensioni saaja ei saanud 2017. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, loetakse § 42 lõikes 1 nimetatud avaldus esitatuks Sotsiaalkindlustusametile 2018. aasta 1. jaanuaril ühe kaheteistkümnendiku § 23 lõikes 1 sätestatud summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on väljendanud soovi Sotsiaalkindlustusametile avaldust mitte esitada. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 58 Paragrahvi 35 alusel võib 2018. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 59 Paragrahvi 35 alusel võib 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. RT I 2017-12-28 74 128122017074 2018-01-01 60 Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga. RT I 2018-12-28 44 128122018044 2019-01-01 61 Paragrahvides 49–52 sätestatud maksuarvestuselt §-s 52¹ sätestatud maksuarvestusele üleminekul või §-s 52¹ sätestatud maksuarvestuselt §-des 49–52 sätestatud maksuarvestusele üleminekul on residendist äriühing kohustatud deklareerima kõik §-des 49–52¹ sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 62 Mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi 2019. aasta tulude deklareerimisel kohaldatakse kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõikeid 3¹–5¹. RT I 2019-12-23 2 123122019002 2020-01-01 63 Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust. RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-04-22 64 Paragrahvi 41 punktis 6 Natura 2000 erametsamaa toetuse kohta sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist. RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-01-02 , rakendatakse alates 01.01.2021 65 Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud, ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide seaduse § 72⁷. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2021-01-01 66 Residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini järgmistele § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud juriidilistele isikutele: RT I 2025-12-18 3 118122025003 2026-01-01 1 MTÜ Eesti Pagulasabi; 2 MTÜ Mondo; 3 Ukraina Kultuurikeskus; 4 Riigikaitse Edendamise Sihtasutus; 5 Eesti Punane Rist; 6 Päästeliit; 7 Rotary Klubi Tallinn Vanalinn; RT I 2024-04-17 2 117042024002 2024-04-27 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. 8 Mittetulundusühing Freedom Convoy. RT I 2024-12-20 2 120122024002 2025-01-01 66 1)]]> Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2029. aastal 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud § 5 lõike 1 muudatusega kaasnevat mõju tervikuna ning esitab Vabariigi Valitsusele järelhindamise tulemused ja vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. RT I 2024-08-14 1 114082024001 2025-01-01 66 2)]]> Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid. RT I 2024-04-17 2 117042024002 2024-04-27 66 3)]]> Käesoleva seaduse 2024. aasta 10. aprillil vastuvõetud redaktsiooni § 26 lõiget 2¹ ja § 61 lõiget 66 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. RT I 2024-04-17 2 117042024002 2024-04-27 67 Füüsilise isiku deklaratsiooni esitamisel 2023. aasta eest kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseadust. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2024-01-01 67 1)]]> Investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud konto võib 2024. aasta eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida investeerimiskontona. Sellise konto kaudu enne nimetatud kuupäeva soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse finantsvara soetamismaksumus investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 67 2)]]> Kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud §-s 50¹ nimetatud väljamakse kohta annab väljamakse tegija tõendi kuni nimetatud kuupäevani kehtinud § 50 lõikes 9 sätestatud korras. RT I 2024-12-03 1 103122024001 2025-01-01 68 Residendist äriühing peab kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud käesoleva seaduse § 50 lõike 1¹ alusel tulumaksust vabastatud dividendilt või muult kasumieraldiselt, juhul kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 50¹ alusel. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 69 Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võivad käesoleva seaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 47¹ alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 70 Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tasuvad käesoleva seaduse §-s 47¹ sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga. Nimetatud kasumilt makstud avansiline makse arvatakse maha jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 54 lõike 4¹ kohaselt. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 71 Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse §-de 23¹, 23⁴ ja 25 kehtetuks tunnistamisega ning 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 50¹ kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. RT I 2023-06-30 107 130062023107 2025-01-01 72 Paragrahvi 5 lõike 1 muutmisega kohaliku omavalitsuse üksusele kaasnev tulubaasi laekumise vähenemine kompenseeritakse kuni 2035. aastani vastava aasta riigieelarve seaduses sätestatud ulatuses. RT I 2024-08-14 1 114082024001 2025-01-01 62 Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril. 13 MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES 63 § 63. – 67 § 67. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 1  Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 49–54), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);nõukogu direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34–46);nõukogu direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8–16), muudetud direktiiviga 2014/86/EL (ELT L 219, 25.07.2014, lk 40–41) ja direktiiviga 2015/121/EL (ELT L 21, 28.01.2015, lk 1–3);nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.07.2016, lk 1–14);nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 07.06.2017, lk 1–11);nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta (ELT C 66, 26.02.2021, lk 40–45 ja järgnevad);maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu – käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) aruanne, milles soovitatakse teha muudatusi nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järelduste lisades (ELT C 331, 07.10.2020, lk 3–5 ja järgnevad);nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58). RT I 2024-05-02 1 102052024001 2024-05-12