Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2011-12-06 108 RT I2011-12-09+02:002011+02:0021091220110022011-12-12+02:002015-06-30+03:00 1 2011-12-06 maarus_1_10.02.2010.xsd 109122011002 7 2015-03-22 Maret Mauer 1001738Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele Määrus kehtestatakse „ ” § 25 lõike 2³ punkti 3 alusel. 1 Määruse reguleerimisala ja üldsätted 1 Käesoleva määrusega kehtestatakse tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele. 2 Tee ohutuse määramine on kohustuslik Eesti Vabariigi territooriumil asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel (edaspidi teedevõrk). 3 Tee ohutuse määramise käigus toimub suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine ja teedevõrgu ohutustaseme määramine. 4 Suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine on selliste teedevõrgu osade kindlaksmääramine, analüüsimine ja ohutustaseme määramine, kus on toimunud surmaga lõppenud õnnetusi ning mis on olnud ümber ehitamata kasutusel rohkem kui kolm aastat. 5 Teedevõrgu ohutustaseme määramine on olemasoleva teedevõrgu osade kindlaksmääramine, analüüsimine ja liigitamine vastavalt nende ohutuse parandamise ning õnnetustega kaasnevate kulude vähendamise potentsiaalile. Eesmärgiks on määrata toimunud liiklusõnnetuste statistika alusel prioriteetsed teelõigud ja ristmikud, mille suhtes kavandab pädev asutus parandusmeetmeid ja nende rakendamist, pöörates tähelepanu kõrgeima kulutõhususega meetmetele. 2 Tee ohutuse määramise korraldamine 1 Tee ohutuse määramist korraldab Maanteeamet riigimaanteedel ja kohalik omavalitsus kohalikel teedel (edaspidi pädev asutus). 2 Suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine ja teedevõrgu ohutustaseme määramine viiakse läbi teedevõrgu kasutamise ülevaatuse alusel vähemalt iga kolme aasta tagant. 3 Suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramise ja teedevõrgu ohutustaseme määramise tulemusel prioriteetseteks peetavate teelõikude kohapealseks hindamiseks moodustatakse pädeva asutuse poolt ekspertrühm. Vähemalt üks ekspertrühma liige peab omama liiklusohutuse audiitori tegevusluba. 4 Prioriteetsed teelõigud ja ristmikud on teedevõrgu osad, kus proportsionaalselt liiklusvooga on kõige suuremad võimalused liiklusõnnetuste arvu vähendamiseks võrreldes tehtavate kulutustega. 3 Pädeva asutuse ülesanded tee ohutuse määramisel 1 Pädeva asutus ülesandeks on tagada suure õnnetuste arvuga teelõikude suhtes parandusmeetmete rakendamine. Eelistatakse käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 5 osutatud meetmeid, pöörates tähelepanu kõrgeimate kulutõhusustega meetmetele. 2 Pädeva asutuse ülesandeks on tagada asjakohaste tähiste paigaldamine liiklejate hoiatamiseks maanteede infrastruktuuri lõikudel, kus teostatakse parandustöid ja mis võivad ohustada liiklejate turvalisust, kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003. a määrusega nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. 3 Pädeva asutuse ülesandeks on tagada, et liiklejaid teavitatakse suure õnnetuste arvuga teelõikudest asjakohaste meetmete abil. Kui pädev asutus otsustab kasutada tähiseid, tuleb järgida liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsiooni sätteid. 4 Tee ohutuse määramine 1 Suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramisel võetakse arvesse kuni viimasel viiel aastal esinenud surmajuhtumiga lõppenud õnnetuste arvu ühtsete omadustega (edaspidi homogeenne) teelõigu kohta ja ristmiku korral selliste õnnetuste arvu ristmiku kohta. 2 Teedevõrgu ohutustaseme määramisel analüüsitavate teelõikude kindlaksmääramisel võetakse arvesse teelõikude potentsiaali vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid. Teelõike analüüsitakse ja need liigitatakse vastavalt ohutusega seotud teguritele, nagu õnnetuste kontsentratsioon, liiklusmaht ja liikluse liik. Teedevõrgu ohutustaseme määramise tulemusel koostatakse prioriteetsete teelõikude loetelu, kus infrastruktuuri parandamine peaks osutuma eriti tulemuslikuks. 3 Tee ohutuse määramisel hindab ekspertrühm kohapeal järgmisi elemente: 1 teelõigu kirjeldus; 2 viide varasematele aruannetele sama teelõigu kohta; 3 liiklusõnnetuste aktide analüüs; 4 õnnetuste, surmajuhtumite ja raskelt vigastatute arv kolme viimase aasta jooksul; 5 võimalike parandusmeetmete kogum, näiteks püsivate teeäärsete takistuste eemaldamine või kaitsmine; nähtavuse parandamine erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes; teepiirete ohutuse parandamine; teemärgistuse (sh künnised), liiklusmärkide ja -signaalide arusaadavuse, nähtavuse, loetavuse ja asendi parandamine; kaitse langevate kivide, maalihete ja laviinide eest; teekatte haarde ja kareduse parandamine; teepiirete süsteemi ümberehitamine; eraldusriba kaitse paigaldamine või parandamine; möödasõidu paigutuse muutmine; ristmike, sh raudteeületuskohtade ümberehitamine; suunamismärgistuse muutmine; maantee laiuse muutmine, kindlustatud teepeenra lisamine; jalakäijatele ja jalgratturitele liiklusvõimaluste loomine või parandamine; liikluskorraldus- ja kontrollsüsteemi paigaldamine; haavatavamatele liiklejatele põhjustatavate võimalike ohtude vähendamine; tee vastavusse viimine kaasaegsete projekteerimisnormidega; teekatte taastamine või vahetamine; arukate liiklusmärkide kasutamine; arukate transpordisüsteemide ja telemaatikateenuste parandamine koostalitluse, hädaolukordade ja tähistuse jaoks. 4 Pädeva asutuse tegevused tee ohutustaseme määramisel on järgmised: 1 teedevõrgu jaotamine homogeenseteks lõikudeks ja ristmikeks; 2 homogeensete teelõikude ja ristmike ohutustaseme määramine; 3 eskpertrühma määramine prioriteetseteks peetavate teelõikude kohapealseks hindamiseks; 4 valitud meetmete mõju eelhinnang; 5 teelõikude ja ristmike pingerea koostamine; 6 ettepanekud liiklejatele teavitamise viisiks ning parandusemeetmete rakendamiseks; 7 meetmete mõju järelhinnang. 5 Tee ohutustaseme määramine toimub määruse lisas toodud juhise kohaselt. 6 Tee ohutustaseme määramine vormistatakse pädeva asutuse aruandena. Minister Juhan Parts Kantsler Marika Priske Lisa Tee ohutustaseme määramise juhis